Autor:
Kertu Rajando

Väärtuskasvatuse konverents

Iga aasta detsembri alguses toimub väärtuskasvatuse konverents, et võimaldada haridusega seotud eri osapooltel koos lahti mõtestada väärtusarenduse ja väärtuskasvatuse sõlmküsimusi.

Inspiratsiooni saamiseks ja headest praktikatest õppimiseks tutvustame igal aastal ka ühe välisriigi kogemust. Toimunud konverentside raames on seni tutvutud Soome, Taani, Šoti, Norra, Kanada, Inglismaa ja Ameerika kogemustega väärtuskasvatusega tegelemisel.

Toimunud konverentsid

Image
Väärtuskasvatuse konverentsi 2023 kuulutus

 

Vaata salvestust

Vaata esitlusi

Vaata pildigaleriid

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 16. väärtuskasvatuse konverentsiprogrammi fookuses oli ühise väärtusruumi kujundamine koolis ja lasteaias. Küsisime, milline on väärtuspõhine õpikeskkond, õppekava, juhtimine ja suhted, mis iseloomustavad head väärtusruumi koolis ja lasteaias. Tõstsime esile ka tunnustusprogrammide „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2023“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed 2023“ parimaid koole ja lasteaedu ning võtsime omakeskis aega, et arutleda ja mõelda hea kooli ja hea lasteaia tähenduse üle.

AJAKAVA

9.30– Registreerimine ja tervituskohv

10.00–10.05 Sissejuhatus päeva

10.05–10.35 Konverentsi avasõnad, prof. Marju Lauristin (Tartu Ülikool)

10.35–10.55 „Kuidas teha nähtavaks õppekava väärtused“, Maria Jürimäe (Tartu Ülikool õppekavateooria nooremlektor)

10.55–11.15 „Kuidas kasvab koolis inimene ja kodanik ning millist rolli mängib selles õppekava?“, Marge Varma (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse nõunik)

11.15–11.20 Muinasjutu paus, muinasjutuvestja Polina Tšerkassova

11.20–12.15 Tunnustusprogrammide „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2023“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed 2023“ tunnustamine

12.15–13.05 Lõuna

13.05–13.10 Muinasjutu paus, muinasjutuvestja Polina Tšerkassova

13.10–13.40 Muusikaline vahepala, Kaisa Kuslapuu

13.40–14.00 „Väärtuspõhine koolihoov“, Kadri Klementi (b210 arhitekt, Arhitektuurikooli õppejõud)

14.00–14.20 „Juht – kasvataja, õpetaja või teenija?“, Maarja Kaasik (Helmes partner ja ärisuunajuht)

14.20–14.40 „Tähenduslikud suhted ja usalduslik keskkond: hariduse ja kasvatuse vundament“, Josemaria Camean (Vanalinna Hariduskollegiumi õpetaja ja klassijuhataja)

14.40–15.00 „Väärtusühtsust otsides“, Triin Käpp (Tartu Luterliku Peetri Kooli lapsevanem)

15.00–15.30 Lauaarutelud, konverentsi lõpetamine

 

Image
konverentsi kuulutus

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 15. väärtuskasvatuse konverents

„Klassijuhatajatele ja klassijuhatamisest“

28. septembril 2022 Tartus, Kammivabriku klubihoones (Teguri 26)

Vaata salvestust

Vaata slaide

Klassijuhatajal on koolis unikaalne roll – ta on ühenduslüliks nii kooli kui ka kodu, aga ka oma õpilaste ja kõigi teiste koolipere liikmete vahel. Õpilase jaoks on klassijuhataja tema peamiseks usaldusisikuks, kellele toetudes oma muresid ja rõõme jagada; klassi jaoks aga klassi väärtuskultuuri looja ja hoidja. Head klassijuhatajat mäletatakse ka pikalt pärast koolitee lõppu!

Tänavune konverents keskendubki klassijuhatajatele. Küsime, milline on klassijuhataja roll koolis täna ja tulevikus? Millist tuge vajab klassijuhataja kui mentor ja väärtuskasvataja oma tähtsa rolli täitmiseks kaasõpetajatelt, tugitöötajatelt ja kooli juhtkonnalt? Konverentsil kõneleme klassijuhataja rollist ja sellest, mida on vaja klassijuhatajate väärtustamiseks ja jõustamiseks koolis. Oma kogemusi klassijuhatajatöö kujundamisest ja toetamisest jagavad eksperdid ja praktikud üle Eesti. Klassijuhataja ja rühmaõpetaja töös on mitmeid sarnasusi, seega ootame konverentsile ka lasteaedu.

Konverentsil tutvustame ka 2022. aasta jaanuaris ilmunud klassijuhataja eneseanalüüsimudelit, mille abil saab vaadelda klassijuhatajatöö väärtusi, väärtusvalikuid, klassijuhatajatöö tegevusvaldkondi ja ülesandeid ning vajalikke pädevusi.

AJAKAVA

10.00–10.20 Sissejuhatus ja avasõnad „Kes on hea klassijuhataja?", prof Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja)

10.20–10.30 Tutvumisharjutused laudkondades

I teemaplokk: „Klassijuhataja kui ühise väärtusruumi kujundaja“

10.30–10.50 „Mis oleks, kui... klassijuhataja peamine ülesanne koolis oleks ühise väärtusruumi kujundamine?“, Lemme Randma (Viimsi Gümnaasium, Tallinna Ülikool)

10.50–11.10 „Klassijuhataja hea algus – kuidas toetada alustavat klassijuhatajat?“, Triin Noorkõiv (Alustavat Õpetajat Toetav Kool, Clanbeat)

11.10–11.30 „Mis oleks, kui klassijuhataja oleks ainult klassijuhtaja?“, Mari-Liis Sults (Tallinna Kunstigümnaasium)

11.30–12.00 Arutelud laudkondades

12.00–12.45 Lõuna

II teemaplokk: „Klassijuhataja kui individuaalse arengu toetaja“

12.45–13.05 „Mis oleks, kui klassijuhataja oleks hoopis mentor?“, Karmen Paul (Viimsi Gümnaasium)

13.05–13.25 „Millist klassijuhatajat vajab lapsevanem?“, Merit Lage (Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustaja)

13.25–13.45 „Lapse heaolu ja õppimine klassijuhataja ja tugimeeskonna koostöös: võimalused, kogemused ja õppetunnid“, Kristi Mumm (Tartu Forseliuse Kool)

13.45–14.00 Arutelud laudkondades

14.00–14.15 Paus

III teemaplokk: „Klassijuhataja kui kommunikatsioonijuht“

14.15–14.35 „Kuidas luua kooli ja kodu vahelist kommunikatsiooni?“, Karmen Palts (Rocca al Mare Kool)

14.35–14.55 „Klassijuhatamisel kaks pead - head ja vead? Viljandi Gümnaasiumi kogemus tandemklassijuhatamisest“, Juhan-Mart Salumäe (Viljandi Gümnaasium)

14.55–15.15 „Kuidas klassijuhatajana ässa panna?“, Eerik Säre (Tartu Jaan Poska Gümnaasium)

15.15–16.00 Paneeldiskussioon „Klassijuhatamisest täna ja tulevikus“, Mari Roostik (Tartu Jaan Poska Gümnaasium), Indrek Lillemägi (Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium), Mari-Liis Sults (Tallinna Kunstigümnaasium) ja Karmen Paul (Viimsi Riigigümnaasium)

16.00–16.30 Päeva kokkuvõte

 

Image
konverentsi kuulutus

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 14. väärtuskasvatuse konverents

„Koos sõuad, kaugele jõuad ehk Koostööst väärtusena“

16. septembril 2021 Tartus, ERMi viinaköögis

Vaata fotogaleriid

Vaata videosalvestust

Kas viimatine distantsõppe kogemus on pere ja õpetajate suhet lähendanud, omavahelist koostööd ja koostöö vorme rikastanud? On selge, et pinge all on selgemalt välja koorunud nii probleemid ja vajakajäämised, aga ka edulood ja selginenud arusaam mõlemate rollide unikaalsest, mis heas koostöösuhtes teineteist rikastavad ja täiendavad.

Koolil, lasteaial ja kodul on ühine laps. Hea koostöö erinevate osapoolte vahel lapse elus mõjutab positiivselt mitmeid lapse akadeemilise, sotsiaalse või vaimse heaolu aspekte. Kuidas siis teha nii, et hea koostöö poleks pelk sõnakõlks või soovunelm, vaid igapäevane, süsteemne ja mõtestatud praktika ja mõtteviis?

Konverentsil kõneleme koostööst kui väärtusest – sellest, mis on hea koostöö, kuidas luua pidev, teineteist toetav koostöösuhe kooli ja kodu või lasteaia ja kodu vahel, kuidas luua ühist väärtusruumi aga ka hakkama saada väärtuseliselt mitmekesises koostöösuhtes.

AJAKAVA

10.00–10.15 „Inimene pole ämber“, ettekandja lastekirjanik Anti Saar, kes loob avara raamistuse koostööst ja selle võimalikest tähendustest.

Koostööpraktikate ilust, valust ja võimalustest TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse kool 2020 ja lasteaed 2020 tiitlisaanute näitel

10.15–10.45 „Väärtustel põhinev koostöö algab õpiruumi rahu loomisest“, ettekandjad Grüüne Ott (direktor) ja Henno Pello (helide entusiast päikesekongil), Tallinna Endla Lasteaed, väärtuskasvatuse lasteaed 2020

10.45–11.15 „Koostöö lasteaias- kas sisemine väärtus või õpitav oskus?“, ettekandjad Inga Väikene (direktor) ja Liina Järvsoo (õppealajuhataja ja tugiteenuste koordinaator), Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu, väärtuskasvatuse lasteaed 2020

11.15–11.45 „Koostöö koolis – meistriks kasvajate mängumaa“, ettekandja Ilona Must (direktor), Pärnu Vabakool, väärtuskasvatuse kool 2020

11.45–12.00 Arutelupaus

12.00–12.30 „Sina, mina ja koosloome“, ettekandja Helmer Hallik (juht), Häirekeskuse Lõuna keskus

12.30–13.00 Muusikaline vahepala: esineb muusik Silver Sepp

13.00–14.00 Lõunasöök restoranis Pööripäev

Lõunasöögi ajal saab üksi või mitmekesi kaasa mõelda ja arvamust avaldada koostöö kui väärtuse üle TÜ eetikakeskuse loodud „Koostöörajal“, mis asub Eesti Rahva Muuseumi ja Viinaköögi vahelisel alal

14.00–15.30 Töötoad (Viinaköögis ja selle alal)

Osalejad valivad päeva jooksul töötoa, millest nad tahavad osa võtta. Töötuppa registreerima ei pea! Alal leiad kaardi, mille järgi töötoa üles leiad!

15.35–16.00 Konverentsi lõpetamine Viinaköögis, prof Margit Sutrop, eetikakeskuse juhataja

 

TÖÖTOAD

„Praktilisi võtteid koostöö võimalustest“
Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu, TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse lasteaed 2020
Evelyn Meresaar (õpetaja) ja Karmen Sõmer (õpetaja)

Töötoas õpitakse kasutama iseloomukaartide meetodit, mille kaudu saab suunata koostöiselt loodud arenguvestlusi lapsevanemate ja lastega.

„Õnneliku meeskonna 5 reeglit“
Tallinna Õpetajate Maja
Allan Kaljakin (juht) ja Sander Kiviloo (koolitusjuht)

Töötoas mõtestatakse õnneliku meeskonna loomise põhimõtteid ehk seda, miks mõned meeskonnad toimivad ja mõned mitte. 

„Rollimängudega koostöisemasse kooli“
Pärnu Vabakool, väärtuskasvatuse kool 2020
Eha Ristimets (kooli asutajagrupi liige), Liia Severin (õppejuht), Raivo Rohtoja (õpetaja)

Töötoas saab kogeda koostöise kooli hommikulaulu ja -ringi meetodit ning koostöö keerukohtade lahendamiseks mõeldud rollimänge.

„Improviseerimisoskus tagab õnnestumise“
Tallinna Endla Lasteaed, väärtuskasvatuse lasteaed 2020
Kersti Kuusk (õpetaja) ja Liina Sügis (õppejuht)

Töötoas tehakse kaasa improviseeritud ja koostööst rääkiva loo lavastamisel ehk proovitakse järgi meetodit, mida kasutada meeskonna, laste ja lapsevanemate ühise positiivse eduelamuse loomiseks.

„Klassijuhatamise radadel: tegelikkus, ideaal, kokkulepped“
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Mari-Liis Nummert (väärtuskasvatuse kooli ja lasteaia projektijuht)

Töötoas katsetatakse TÜ eetikakeskuse loodud klassijuhataja eneseanalüüsimudelit, mis sobib nii klassijuhatajatele kui ka rühmaõpetajatele enese rolli vaatlemiseks. Töötuba on üles ehitatud nö liikuva töötoana, milles kasutatakse punktist-punkti liikumiseks Liikumislabori Pärlikaardi meetodit.

 

Image
väärtuskasvatuse konverentsi kuulutus

VEEBIKONVERENTS

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 13. väärtuskasvatuse konverents

„Võrdsed võimalused luubi all“

2. ja 3. detsembril 2020

Vaata konverentsi slaidikavasid ja videot

Eesti hariduspoliitika keskne põhimõte on võrdsete võimaluste loomine kõigile õpilastele. Viimastel aastatel oleme selle põhimõtte kandjatena jäänud silma ka rahvusvahelistes võrdlusuuringutes –  Eesti eristub positiivse näitena võrdsuse ja õigluse printsiibi rakendamisel, eriti tugeva põhihariduse tagamisel igale lapsele olenemata tema taustast.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 13. väärtuskasvatuse konverents „Võrdsed võimalused luubi all“ vaatleb võrdseid võimalusi kui põhimõtet ja peamist väärtust, millest lähtudes hariduselu valikuid tehakse. Küsime järgi, milles seisneb võrdsete võimaluste loomine hariduses – mis on hästi ja mida saaks paremini? Kuidas sisustatakse võrdseid võimalusi kui väärtust? Millised suured väljakutsed vajavad lahendamist enne kui saame ise uhkusega tunnistada – Eesti on maailma parimat haridust pakkuv riik?

Konverentsile registreerumine (kuni 30. novembrini). Konverents on osalejatele tasuta.

AJAKAVA

Kolmapäev, 2. detsember

10.00–10.05 Sissejuhatus konverentsipäeva
Mari-Liis Nummert (Tartu Ülikooli eetikakeskus)

10.05–10.30 „Võrdsed võimalused – kas kättesaamatu ideaal või igapäevane tegelikkus“
Kristi Paron (Õiguskantsleri büroo)

10.30–11.45 „Võrdsed võimalused luubi all – vaade koolile“
Maie Kitsing (Haridus- ja Teadusministeerium)

VAHEKLIPP: Tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2020“ osalejate tunnustamine ja väärtuskasvatuse karika üleandmine.

11.45–12.00 Sirutuspaus

12.00–12.45 „Võrdsed võimalused luubi all – vaade lasteaiale“
Tiiu Tammemäe (Tallinna Ülikool)

VAHEKLIPP: Tunnustusprogrammis „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed 2020“ osalejate tunnustamine ja väärtuskasvatuse karika üleandmine.

12.45–13.15 Lõunapaus

13.15–13.45 „Kas tehnikal on sugu? Klaasseinad ja klaaslagi IKT-s“
Mari-Liis Sepper (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis)

13.45–14.15 „Poisid ongi sellised ja tüdrukud nii ei käitu? ehk Kuidas õpetajana müüte murda“
Merilin Mandel (Instagrami konto @jesslapsed looja)

ETTEKANNE JÄÄB ÄRA!14.15–15.00Educators constructing Gendered Identities”. Ettekanne tõlgitakse eesti keelde.
professor Liisa Tainio (Helsingi Ülikool) 

15.00–15.15 Päeva kokkuvõte ja muinasjutt, muinasjutuvestja Ena Mets

Neljapäev, 3. detsember

10.00–11.30Teaching character for educational equity – how can every student flourish through character education?“. Ettekanne tõlgitakse eesti keelde.
Gary Lewis (Association for Character Education)

11.30–11.45 Sirutuspaus

11.45–12.15 „Kuidas ja millega toetada õpetajat kaasava hariduse rakendamisel?“
Marie Runnel (Rajaleidja keskus)

12.15–12.45 „Mitme teraga mõõk. Ühe sotsiaalpedagoogi vaade kaasavale hariduse“
Iiri Saar (Tartu Descartes'i Kool)

12.45–13.15 „Hea kool andekale on hea kool kõigile“
Viire Sepp (MTÜ Eesti Talendikeskus)

13.15–13.45 Lõunapaus

13.45–14.15 „Kuidas toetada õpilaste vaimset tervist?“
Ada Urm (Eesti Koolipsühholoogide Ühing)

14.15–15.00  „Vaimse tervise esmaabi“
Anna-Kaisa Oidermaa (MTÜ Peaasi)

15.00–15.15 Päeva kokkuvõte ja muinasjutt, muinasjutuvestja Ena Mets

NB! Kavas võib esineda muudatusi!

Lisainfo:
Mari-Liis Nummert, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert@ut.ee, +37251922019

Konverentsi korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium ning Briti Nõukogu Eestis

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Image
logo
Image
logo
Image
British Council logo

 

 

Image
kuulutus

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 12. väärtuskasvatuse konverents

„Harjutades kujuneb iseloom“

9. detsember 2019
Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tartu)

Vaata ettekandeid ja konverentsi videosalvestust

Vaata tunnustuste jagamise galeriid

Milliste väärtushoiakute ja käitumisega inimesi tahame kasvatada? Inglise filosoof Bertrand Russell on öelnud, et „see, millist haridust me tahame anda oma lastele, sõltub sellest, milliseid iseloomuomadusi peame ideaalseks”. Vooruseetika kohaselt on oluline, et inimene teeks õiget asja, aga ka see, et tal oleksid õigesti toimimiseks vajalikud hoiakud, motivatsioon ja tundemaailm. Kogu kooli keskkond on väärtusruum, milles iseloom kujuneb – õpilast mõjutavad koolis valitsevad suhted; viis, kuidas koolipere liikmed üksteist kohtlevad; õpilaste eneseteostuse võimalused; õppekava ja tunnis käsitletavad teemad; õpetamisstrateegiad; viis, kuidas hinnatakse õpilaste edasijõudmist; kooli traditsioonid ja ühised tegevused.

Konverentsil uurime, miks on vaja iseloomukasvatusele tähelepanu pöörata, kuidas tekivad sisseharjutatud käitumiskalduvused ehk voorused ning milline on õpetajate ja koolijuhtide roll keskkonna loomisel, kus õpilastel saab kujuneda hea iseloom. Värsket pilku ja uut teadmist vooruste ja iseloomu kujunemise kohta pakuvad väliseksperdid Soomest ja USAst. Lisaks esitleme konverentsil Tartu Ülikooli eetikakeskuse uue väljaande „Klassijuhataja käsiraamat“ veebiversiooni.

Registreerumine lõppenud!

Ingliskeelsete ettekannete puhul on sünkroontõlge eesti keelde.

AJAKAVA

10.00–10.30 „Iseloomukasvatus kui väärtuskasvatuse meetod: Eesti kogemus“
Prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskus

10.30–11.30 „Haridustöötajate moraalne professionaalsus praktikas“ (inglise keeles, “School educators' moral professionalism in practice”)
Dr Eija Hanhimäki, Jyväskylä Ülikool (Soome)

11.30–12.30 „Mida saab väärtuskasvataja õppida motiveerivast intervjueerimisest?“
Siim Värv, Tartu Herbert Masingu Kool

12.30–13.15 Lõuna

13.15–14.15Mis töötab iseloomukasvatuses hästi?“ (inglise keeles “What works in character education”)
Dr Melinda Bier, Center for Character and Citizenship at the University of Missouri-ST. Louis (USA)

14.15–15.00 Tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2019“ autasustamine

15.00–15.15 Paus

15.15–16.15 „Teeniv juhtimine iseloomukasvatuse osana“ (inglise keeles, “Servant leadership serves character education”)
Deborah Sanders O'Reilly, Center for Character and Citizenship at the University of Missouri-ST. Louis (USA)

16.15–16.45Tulemus on enne tööd vaid sõnaraamatus“
Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme Gümnaasium, väärtuskasvatuse kool 2018

16.45–17.00 Konverentsi lõpetamine

 

Nagu varasematelgi väärtuskasvatuse konverentsidel, tunnustame koole, kes osalesid tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja anname üle rändkarika väärtuskasvatuse koolile 2019.

Konverents on osalejatele tasuta.

Lisainfo:
Mari-Liis Nummert, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert@ut.ee, +37251922019

Konverentsi korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium ning Briti Nõukogu Eestis

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Image
logo
Image
logo
Image
British Council logo
Image
kuulutus

Tartu Ülikooli eetikakeskuse konverents

„Väärtuskasvatuse lasteaed: kõik, mida elus teadma pean, sain lasteaiast“*

26. septembril 2019
Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu)

Vaata konverentsi salvestust UTTVs!

Vaata ettekandeid

Pildigalerii

Väärtusi ja oskusi, mille laps võtab omaks lasteaias, on võimatu üle hinnata. Sammud, mida teevad õpetajad koos laste ja nende vanematega, jäävad edasist haridusteed mõjutama. Teadlik ja harjumuspärane väärtuskasvatus voolib lapse käitumisviise ja iseloomu, mis saadavad teda terve elu.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel avaldada lasteaedadele tehtud töö eest tänu ja kutsuda kõiki alusharidusega seotud inimesi väärtuskasvatuse konverentsile.

Küsime ja arutame, millises seisus on väärtuskasvatus Eesti lasteaedades. Millised rõõmud ja proovikivid ilmutavad end väärtuskasvatusele pühendunud lasteaias? Kuidas on väärtused seotud erinevate pädevustega? Kas ja kuidas kaasata lapsevanemaid? Kuidas seda kõike teha praktikas?

Konverentsil tõstame esile tunnustusprogrammis „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed 2019“ osalenud lasteaedu ja kuulutame välja tänavuse “Väärtuskasvatuse lasteaia” tiitli saaja. Varasemalt tunnustatud lasteaiad jagavad töötubades oma häid kogemusi väärtuskasvatusest igapäevaelus. Hoolivus, loodus, tervis, loovus ja koostöö on vaid mõned näited väärtustest, mis saavad töötubades praktilise väljundi. Et uusi teadmisi ja praktikaid kõige tõhusamalt kasutada, tutvustame huvilistele enesenalüüsi koostamise aluseid ja teaduseetika põhimõtteid.  

Hea lasteaiaõpetaja, lasteaiajuht ja lapsevanem, olete väga oodatud!

Registreeru konverentsile 23. septembrini (või kuni kohti jätkub. Konverentsi kohtade täitudes on eesõigus konverentsil osalemiseks sama asutuse kahel esimesel registreerinul ja/või asutuse juhil.)

Konverents on osalejatele tasuta.

TARTU ÜLIKOOLI EETIKAKESKUS
*Pealkiri on inspireeritud R. Fulghumi raamatust „All I Really Need to Know I Learned in Kindergarden“

AJAKAVA

9.30–10.15 Kogunemine

10.15–10.30 Tervitussõnad
prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja

10.30–11.00 "Üldpädevused ja nende arengu toetamine koolieelses eas"
prof Eve Kikas, Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor

11.00–11.30 "Väärtused ja väärtuskasvatus koolieelses lasteasutuses"
Pärje Ülavere, Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna ekspert

11.30–12.00 Tunnustusprogrammi "Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed" tulemused, I osa

12.00–12.45 Lõunapaus

12.45–13.15 "Väärtuskasvatus käsikäes lapsevanematega"
Merike Mitt, Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse koolitaja/nõustaja ja kriitiline sõber

13.15–13.40 Tunnustusprogrammi "Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed" tulemused, II osa

13.40–13.50 Juhised töötubadeks

14.00–15.15 Töötubade I sessioon

15.15–15.30 Virgutuspaus

15.30–16.45 Töötubade II sessioon

16.45–17.00 Viktoriin ja konverentsi lõpetamine

TÖÖTOAD

TÜ eetikakeskus ja TÜ ajakirjanduse professor Halliki-Harro Loit erinevatel sessioonidel:

Kell 14.00 (Nele Punnar ja prof Halliki Harro-Loit) töötuba „Eneseanalüüsi koostamise alused: milliseid küsimusi küsida? Kuidas saada tõenduspõhist informatsiooni? Kus on enesenalüüsi pimedad nurgad? Mida annab eneseanalüüs väärtuskasvatusele?“

Kell 15.30 (Mari-Liisa Parder ja prof Halliki Harro-Loit) töötuba „Teaduseetika ja hea uuringu tunnused. Millised kokkulepped on vajalikud ja kuidas neid teha?“

MÕLEMAL SESSIOONIL SAMA TÖÖTUBA:

Margery Lilienthal, Krista Kägu, Kadri Pohlak, Marie Sarik, Jaana Gutman-Aavik ja Diana Hussar (Võsukese lasteaed, Väärtuskasvatuse lasteaed 2018) räägivad praktikate jagamise töötoas võimalustest, kuidas lapsed saavad kogeda isetegemise rõõmu, õuesõppest ning kõiki lasteaiarühmi haaravast õuepäevast, mis algab laste koosolekuga. (Osalejate piirarv: 30)

Maie Roos (MLA Viimsi Lasteaiad, Hea lasteaia edendaja 2018) tutvustab praktikate jagamise töötoas väärtusi, mis ühendavad kaheksat erinevat maja, räägib „tuleviku lasteaia“ aruteluringidest, keskkonnast kui õpetajast ning reflekteerib tänavatoidufestivali korraldamise kogemust.  (Osalejate piirarv: 20)

Maarja Mandri, Triin Riisenberg (Tartu Lasteaed Lotte, Väärtuskasvatuse lasteaed 2017) räägib praktikate jagamise töötoas sellest, kuidas „paide lehest“ personali toas ning lastele mõeldud „Südametegude projektist“ sai alguse lasteaia headuse puu, kuidas ja miks alustati Laste nõukoguga ning millised ideed on seal sündinud. (Osalejate piirarv: 20)

Margit Toomlaid (Rannamõisa Lasteaed, Hea lasteaia ekspert 2017; Väärtuskasvatuse lasteaed 2014) räägib praktikate jagamise töötoas sellest, kuidas luua head emotsionaalset keskkonda lastele ja personalile, kuidas võimalikult vähe planeerida, kuidas võimalikult palju õues olla ja mis juhtub, kui anda üks päev nädalas lastele juhtida. (Osalejate piirarv: 30)

Külvi Teder (Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaed, Väärtuskasvatuse Lasteaed 2016, Hea lasteaia edendaja 2016) tutvustab praktikate jagamise töötoas väärtuskasvatuse meetodite rakendamist ning loovuse toetamist keskkonna, kunsti, liikumise ning keele ja kõne kaudu. (Osalejate piirarv: 25)

Reeli Simanson, Elen Anger, Aili Tamm, Ave Peebo (Tabasalu Lasteaed Tibutare, Hea lasteaia edendaja 2018) tutvustavad praktikate jagamise töötoas erinevaid võimalusi sotsiaalsete oskuste arendamiseks, räägivad väärtuspõhisest tunnustussüsteemist ja Kuldmunast. (Osalejate piirarv: 24)

NB! Lasteaiad viivad töötube samal teemal läbi kaks korda: kell 14.00 ja 15.30.
Tartu Ülikooli eetikakeskus ja professor Halliki-Harro Loit viivad läbi kaks erinevat töötuba.

Lisainfo ja küsimused:
Helen Hirsnik, konverentsi peakorraldaja, helen.hirsnik@ut.ee, +372 53403015

Konverentsi korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 11. väärtuskasvatuse konverents

Eesti 2035:
väärtuspõhine vaade haridusele

06.07. detsembril 2018

Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu)

Vaata ettekandeid

Vaata pildigaleriid

OECD dokumendis „Hariduste ja oskuste tulevik. Haridus 2030“ kirjutatakse: „Lapsed, kes 2018. aastal haridusteed alustavad, on 2030. aastal noored täiskasvanud. Koolid saavad valmistada neid ette ametiteks, mida ei ole veel välja mõeldud, tehnoloogiateks, mida ei ole veel leiutatud, ning selliste probleemide lahendamiseks, mida ei saa veel ette näha.“ Samas dokumendis on kirjas, et tuleviku õppijates tuleb toetada uudishimu, kujutlusvõime, paindlikkuse ja enesejuhtimise kujunemist. Konverentsil tutvustatakse esmakordselt väärtuste ja vastutuse töörühma haridusvisiooni aastateks 2021–2035, et üheskoos arutleda ja diskuteerida.

Tulevikuhariduse tähtis külg on paindlikud õpiteed igale õppijale. 11. väärtuskasvatuse konverentsil “Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele” keskendume hariduse tänase seisundi kirjeldamisele ja suurelt unistamisele. Konverentsil küsime, milline on olnud Eesti haridusmõtte lugu ja mis on mõjutanud meie tõekspidamisi hariduse kohta? Kuidas mõistavad tänast hariduselu koolijuhid ja õpetajad? Millised on Eesti kooli suurimad väljakutsed järgmise 18 aasta jooksul?  Mida teha juba lähitulevikus, et õpilaste vabadus valida just teda huvitavad valdkonnad oleks suurem? Millised on tulevikuhariduse alustalad? Milline on sel puhul õpetaja ja haridusasutuse juhi roll; kuidas õpetajat selle rolli täitmisel toetada?

AJAKAVA

6. detsember 2018

09.30–10.00 Registreerimine, hommikukohv

10.00–10.15 Tervitussõnad, Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ja Ursula Roosmaa, Briti Nõukogu Eesti esinduse juhataja

10.15–11.15 "Võimestav kommunikatsioon õpetajate koostöö ja enesetõhususe toetamiseks", Katrin Aava, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala dotsent

11.15–11.45 "Eesti koolijuhtide haridusfilosoofilistest seisukohtadest", Indrek Lillemägi, Emili Kooli direktor

11.45–12.45 "Õppija ja õpetaja täna ning tulevikus", Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja; Katrin Poom-Valickis, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor

12.45–13.45 Lõuna

13.45–14.45 "Järjepidevuse probleem Eesti kasvatus- ja haridusmõtlemises", Airi Liimets, Tallinna Ülikooli kasvatusfilosoofia professor

14.45–15.15 Kohvipaus

15.15–16.15 "Avatud haridus - kuidas digivõimalused õppimist muudavad?", Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õppejuht

16.15–17.00 Konkursside "Hea kool kui väärtuspõhine kool" ja "Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed" 2018 vooru osalejate tunnustamine

 

7. detsember 2018

9.00–9.10 "Eesti haridusvisioon 2035, uue haridus- ja teadusstrateegia ettevalmistamine", Ando Kiviberg, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht (Eesti teadus- ja haridusstrateegia 2020+)

9.10–9.50 "Heaolu loov kool", Dagmar Kutsar, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika dotsent

9.5010.30 "Kuidas haridus meid õnnelikuks teeb?", Margit Sutrop, ekspertrühma juht, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor

10.3011.15 Paneeldiskussioon "Paindlikud õpiteed - unistus või tegelikkus?". Diskussioonis osalevad: Kadri Leivategija, Tartu Elleri kooli direktor; Urmo Uiboleht, TERA nõukogu esimees; Viive Vellemaa, Tartu Lasteaed Lotte direktor; Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse lektor.

11.15–11.30 Töötubadesse liikumine

11.30–13.00 Töötubade I sessioon

13.00–14.00 Lõuna

14.00–15.30 Töötubade II sessioon

15.30–16.00 Konverentsi lõpetamine ja kokkuvõte

Ootame kõiki huvilisi osalema ka praktilistes töötubades!

TÖÖTOAD

Töötoad toimuvad 7. detsembril kahel sessioonil. Igal osalejal on võimalik osaleda kahes erinevas töötoas.

"Üldpädevused – ma teen seda ju niigi igapäev!"
Läbiviijad: Priit Jõe (direktor) ja Eiliki Kumm (HEV-koordinaator), Muraste Kool
Töötoas osalejad saavad ülevaate, kuidas Muraste Kool on väärtuskasvatuse tundide abil pädevustele keskendunud. Samuti leiab vastuse küsimus, kuidas üldhariduskool ja ülikool saavad leivad ühte kappi panna. Kooli oma praktika ja ülikooli teooria annavad lapse toetamiseks suurepäraseid tulemusi!

"Ennastjuhtiv õppija ja sisemiste takistustega toimetulek"
Läbiviija:
 Nelli Jung, MTÜ Vaikuseminutid asutaja
Sageli mõistetakse enesejuhtimist päris kitsalt, lähtudes vaid õppekontekstist (nt õpieesmärkide seadmine, õpistrateegiate valik jne). Nii võivad märkamata jääda üldisemad enesekohased oskused, mis on kasulikud nii õppimise juures kui ka hiljem tööl-peres-ühiskonnas oma potentsiaali elluviimisel. Töötoas uuritakse just neid oskusi, nt pingetaluvuse, emotsioonide ja tähelepanu juhtimisega seonduvat.

“Kogukonnapraktika 8.–12.klassidele: kogemusõpe ehk praktilise kogemuse lõimimine õppesse”
Läbiviijad: Vabaühenduste Liidu töötajad
Kogukonnapraktika on koolide ja vabaühenduste koostööprogramm, mille käigus lähevad õpilased vabaühendusse lühipraktikale. Seal saavad nad praktilise töökogemuse ja arusaama, et oma tegevustega saabki meid ümbritsevat kogukonda kujundada. Koolidel aitab programm õppekava täita (ühiskonnaõpetus, sotsiaalained, ettevõtlikkuse õpe) ja luua koostöösuhteid vabaühendustega ning vabaühendused saavad kontakti kohalike noortega, kellega koos midagi ka päriselt ära teha. Töötoas räägime, kuidas pea 40 Eesti kooli programmiga soovitud õpitulemusi saavutavad.

“Huvitegevuse lõimimine õppetöösse”
Läbiviijad: Annike Soodla (õppejuht) ja Marie Nõgisto (arendusjuht), Tallinna Kunstigümnaasium
Tallinna Kunstigümnaasiumis on huvitunnid osa õpilaste päevakavast. Huvitundide sisseviimise eesmärk on tõsta õppijate õpimotivatsiooni. Töötoas jagame oma kogemust ja arutleme ühiselt huvihariduse lõimimise võimalusi.

“Lapse arengut toetavad praktikad”
Läbiviija: Meedi Neeme,  Rocca al Mare Kooli õpetaja ja seminaride juht
Kui koolipere on oma arenguks olulised väärtused selgelt sõnastanud ja lubanud neid esil hoida, siis peab kool sõna pidama. Töötoas uurime häid praktikaid ja kogemusi, milliste pedagoogikate ja praktikate kaudu on Rocca al Mare Koolis väärtused kokku lepitud ning neist lähtutud.

“Kuidas saada külalistunnist maksimumi?”
Läbiviija: Teibi Torm, Kelli Seiton, MTÜ Tagasi Kooli juht
Külalisõpetajate kaasamine õppetöösse on üks lihtsamaid viise luua veel rohkem seoseid teooria ja praktika vahel. E-külalistunnid on järgmise sammuna avanud uued võimalused. Kuidas teha nii, et külalisõpetaja oleks õpilaste jaoks veelgi kättesaadavamad? Ja kuidas kasutada sotsiaalmeediast saadud oskusi külalistunnis? Töötoas proovime uudseid meetodeid – flat lay'st e-külalistunnini –, mis aitavad õpet sisukalt läbi viia.

Nagu varasematelgi väärtuskasvatuse konverentsidel, tunnustame koole ja lasteaedu, kes osalesid konkurssidel „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ ning anname üle karika väärtuskasvatuse lasteaiale ja väärtuskasvatuse koolile.

Lisainfo:

Mari-Liis Nummert, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert@ut.ee, +37251922019

 

Konverentsi korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus

Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium ning Briti Nõukogu Eestis

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Image
logo
Image
logo
Image
British Council logo

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 10. väärtuskasvatuse konverents

Kuulata ja kõnelda
Ehk dialoogilisest kommunikatsioonist koolis

21.-22. novembril

V Spa konverentsikeskuses (Riia 2, Tartu)

Vaata konverentsi ettekandeid ja videosalvestust

Vaata fotogaleriid

Konverents on kõigile osalejatele tasuta.

Miks on kuulamiskultuur oluline? Kuivõrd oskame anda nii julgustavat kui ka kriitilist tagasisidet nii, et sellest on kasu ja edenemist kõigile asjaosalistele? Mida kujutab endast dialoogiline kommunikatsioon?

Ehk siis: kuidas kuulata ja kuidas rääkida koolis?

Hea kooli toimimiseks on vaja tahtmist ning oskust küsida ja anda tagasisidet. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine on üldjuhul keeruline. Infot võib olla ülemäära palju. See võib olla keeles, millest kuulaja aru ei saa. Info võib olla ka emotsionaalset vastupanu tekitav või ootamatu. Palju sõltub ka vastuvõtja hoiakust ja mõtteviisist.

Aega, mil luuakse vastastikune arusaamine, võiks piltlikult nimetada kommunikatsiooni kvaliteetajaks. Kas selline aeg on õpetaja või koolijuhi tööpäeva kavandatud? Või tajume kohtumisi ja vestlusi lisatööna?

Konverentsil uurime, millist tagasisidet anda, mille kohta, millisel hetkel ja kuidas. Kuidas tagasisidet vastu võtta ja mida sellega pihta hakata? Kuidas tulla toime kriitilise tagasisidega? Kuidas toetada avatud mõtteviisi kujunemist? Kuidas ennetada ja lahendada konflikte?

Ootame kõiki huvilisi osalema ka praktilistes töötubades!

Nagu varasematelgi väärtuskasvatuse konverentsidel, tunnustame koole ja lasteaedu, kes osalesid konkurssidel „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ ning anname üle karika väärtuskasvatuse lasteaiale ja väärtuskasvatuse koolile.

PROGRAMM

21. november

10:15 Tervituskohv ja suupisted

11:00-11:30 Tervitussõnad

11:30-12:00 “Kuulamise kunst”. Poetess Doris Kareva

12:00-12:30 “Mis on dialoogiline kommunikatsioon?”. Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit

12:30-13:30 Lõunasöök

13:30-14:00 “Sinuga on jutt lühike ehk milline õpilane saab kõige vähem tagasisidet?”. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Agne Kosk

14:00-14:30 "Teiste läbi iseendani. Kuidas saavad kolleegid üksteise enesearengut toetada?". Haridusnõustaja Anu Parts

14:30-15:00 Kohvipaus

15:00-15:30 “Tagasiside võlu ja valu”. Religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar

15:30-16:00 Hea kooli ja hea lasteaia konkursi osalejate tänamine ja tunnustamine

 

22. november

9:30 Tervituskohv ja suupisted

10:00-10:15 Päeva sissejuhatus

10:15-11:15 “Flourishing Feedback: Creating the Conditions for Constructive Criticism” Birminghami ülikooli teadur dr Liz Gulliford.  NB! Ettekanne on inglise keeles!

11:15-11:30 Töötubadesse liikumine

11:30-12:30 Töötubade I sessioon

Head koolisisesed praktikad tagasiside andmiseks ja võtmiseks
Läbiviija: Mari-Liis Nummert, TÜ eetikakeskuse projektijuht, Mitmekultuuriliste Koolide Võrgustik
Töötoas arutame, millised on meie koolides ja lasteaedades olemasolevad praktikad tagasiside andmiseks ja vastuvõtmiseks. Oma koolide näiteid jagavad aruteluringis Mitmekultuuriliste Koolide Võrgustiku liikmed. Kõigil töötoas osalejatel on võimalus oma kooli või lasteaia näitel kaasa rääkida.

Tagasiside kui peegel
Läbiviijad: Katrin Piiriselg, Peetri Lasteaed-Põhikooli kooli õppejuht, ja Riina Rosar, lasteaia õppejuht
Tugev koostöövõrgustik lasteaia/kooli ning kodu vahel toetab soodsa õpi- ja kasvukeskkonna kujunemist ning lapse iseloomu arenemist. Lapsevanem ja õpetaja vajavad teineteise tuge. Koostöö koduga on lapse tervikliku arengu seisukohalt üks määravamaid võtmefaktoreid, tagades kõikide osapoolte kaasamise ühise eesmärgi saavutamiseks. Vajalik on avatud õhkkonna loomine ja heatahtlik ning konstruktiivne suhtlemine. Töötoas jagame ideid kommunikatsiooni korraldamisest Peetri Lasteaed-Põhikooli näitel.

Kolleegilt kolleegile tagasiside. Mis on piisav ja millal on liiga palju?
Läbiviija: Erli Aasamets koos õpetajatega, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Kes ja kuidas seda korraldab? Mida sellega peale hakata? Mida sellest õppida? Töötoas arutleme kolleegidele tagasiside andmise ja tagasiside võtmise teemadel Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi näitel.

Kuidas tulla toime kriitilise tagasisidega ja mida sellest õppida?
Läbiviija: Tiit Kõnnussaar, psühholoog ja pereterapeut, 7. riikliku kutsetasemega suhtlemistreener ning juhtimiskoolitaja.
Töötoas võtame vaatluse alla tagasiside köögipoole.Uurime kuidas tagasisidest maksimaalselt kasu saada. Kas tagasisidet on liiga vähe või palju? Miks on tagasisidet üldse vaja? Millist tagasisidet vajatakse kõige rohkem? Mida teha selleks, et tagasiside "kohale jõuaks"? Kuidas kriitilist tagasisidet anda nii, et see oleks motiveeriv ja täidaks oma eesmärgid? Kuidas tagasisidet vastu võtta?

Kuidas meil läheb ehk kuidas esitada õigeid küsimusi?
Läbiviija:
Merike Mitt, Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja ja nõustaja
Millist tagasisidet vajab meie organisatsioon? Kuidas esitada õigeid küsimusi, mille abil saab enda ja asutuse kohta väärtuslikku tagasisidet? Kes aitab juhil oma tegevusi vaadelda ja mille osas vajab ta tuge? Kuidas väärtuspõhine juhtimine võiks aidata organisatsioonikultuuri kujundada? Töötoas arutleme, millist tagasisidet peab väärtuslikuks kooli ja lasteaia juht või koolipidaja.

12:30-13:30 Lõunasöök

13:30-14:30 Töötubade II sessioon

Säästev ja jätkusuutlik tagasiside klassiruumis
Läbiviija: Agne Kosk, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja
Töötoas arutame, kuidas planeerida õpiülesanne ja selle tagasiside nii, et sellest tuleks pikemas plaanis võimalikult palju positiivset nii õpilasele kui õpetajale. Võtame fookusesse kaks rasket pähklit: tagasisidet saava õpilase tunded ja tagasisidet andva õpetaja ajaressurssi.

Tagasiside kui peegel
Läbiviijad:
 Katrin Piirisel, Peetri Lasteaed-Põhikooli kooli õppejuht, ja Riina Rosar, lasteaia õppejuht
Tugev koostöövõrgustik lasteaia/kooli ning kodu vahel toetab soodsa õpi- ja kasvukeskkonna kujunemist ning lapse iseloomu arenemist. Lapsevanem ja õpetaja vajavad teineteise tuge. Koostöö koduga on lapse tervikliku arengu seisukohalt üks määravamaid võtmefaktoreid, tagades kõikide osapoolte kaasamise ühise eesmärgi saavutamiseks. Vajalik on avatud õhkkonna loomine ja heatahtlik ning konstruktiivne suhtlemine. Töötoas jagame ideid kommunikatsiooni korraldamisest Peetri Lasteaed-Põhikooli näitel.

Kolleegilt kolleegile tagasiside. Mis on piisav ja millal on liiga palju?
Läbiviija:
Erli Aasamets koos õpetajatega, Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Kes ja kuidas seda korraldab? Mida sellega peale hakata? Mida sellest õppida? Töötoas arutleme kolleegidele tagasiside andmise ja tagasiside võtmise teemadel Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi näitel.

Kuidas tulla toime kriitilise tagasisidega ja mida sellest õppida?
Läbiviija: Tiit Kõnnussaar, psühholoog ja pereterapeut, 7. riikliku kutsetasemega suhtlemistreener ning juhtimiskoolitaja
Töötoas võtame vaatluse alla tagasiside köögipoole.Uurime kuidas tagasisidest maksimaalselt kasu saada. Kas tagasisidet on liiga vähe või palju? Miks on tagasisidet üldse vaja? Millist tagasisidet vajatakse kõige rohkem? Mida teha selleks, et tagasiside "kohale jõuaks"? Kuidas kriitilist tagasisidet anda nii, et see oleks motiveeriv ja täidaks oma eesmärgid? Kuidas tagasisidet vastu võtta?

Kuidas meil läheb ehk kuidas esitada õigeid küsimusi?
Läbiviija:
Merike Mitt, Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja ja nõustaja
Millist tagasisidet vajab meie organisatsioon? Kuidas esitada õigeid küsimusi, mille abil saab enda ja asutuse kohta väärtuslikku tagasisidet? Kes aitab juhil oma tegevusi vaadelda ja mille osas vajab ta tuge? Kuidas väärtuspõhine juhtimine võiks aidata organisatsioonikultuuri kujundada? Töötoas arutleme, millist tagasisidet peab väärtuslikuks kooli ja lasteaia juht või koolipidaja.

14:30-15:00 Päeva lõpetamine

Konverentsi korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus

Toetajad: Haridus ja Teadusministeerium ning Briti Nõukogu Eestis

Konverents toimub Haridus ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Image
logo
Image
logo
Image
British Council logo

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 9. väärtuskasvatuse konverents

Koolielu väärtusvalikud

9. detsembril 2016

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory (Raja 15, Tallinn)

Korraldaja:
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Konverents toimub Haridus ja Teadusministeeriumi riikliku programmi
"Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames
Toetab Briti Nõukogu
 

Ettekannete slaidid ja videod 

Ei ole olemas organisatsiooni ega inimest, kelle käitumist ei mõjutaks väärtused, olgu need siis sõnastatud ja läbi arutatud või vaikimisi omaks võetud. Valikute langetamisel ja otsuste tegemisel lähtume kas teadlikult või enesele teadvustamata oma väärtustest.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 9. väärtuskasvatuse konverentsil küsime, mis meid koolielus valikute tegemisel motiveerib - mis on meile oluline ehk väärtuslik? Ja veel enam - kuidas teha nii, et meie igapäevased valikud oleksid väärtuslikud tervikliku ja hea kooli loomiseks?

Konverentsil uurime, kelle käes on väärtuspõhise juhtimise ohjad. Kuidas teha nii, et kõik koolipere liikmed lööksid ühiste väärtuste väljatöötamisel kaasa? Kuidas saavad kokkulepitud väärtustest praktikas rakendatavad väärtused ja mis juhtub siis, kui eri osapoolte väärtused põrkuvad? Neid valikukohti vaatleme konverentsil neljas hea kooli valdkonnas: õppe- ja kasvatustöös; juhtimises; koostöö ja heade suhete vallas; koolikeskkonna kujundamisel.

Nagu varasematelgi väärtuskasvatuse konverentsidel, tunnustame neid koole ja lasteaedu, kes osalesid konkursil „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ ning anname üle karika parimale väärtuskasvatuse lasteaiale ja parimale väärtuskasvatuse koolile.

AJAKAVA

9. detsember 2016

9:30-10:00 Registreerumine ja tervituskohv
10:00-10:30 Avasõnad ja tervitused, professor Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja), Irene Käosaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja)
10:30-11:30  „How to lead values-based schools? What are the main challanges?“, Neil Hawkes (UK, Values-Based Education)
11:30-12:00 Tunnustus ja tänu
Konkurssidel „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ osalenute tunnustamine
Võitjate pildistamine
12:00-13:00 Lõuna

I sessioon: Väärtusvalikud õppe- ja kasvatustöö valdkonnas
Mida teha selleks, et kõik koolipere liikmed tunneksid ennast väärtuslikuna? Kuidas teha nii, et kõik kooli osapooled tunneksid, et nende individuaalsusega arvestatakse? Milliseid väärtusvalikuid tuleb teha õppe- ja kasvatustöö planeerimisel?

13:00-13:20 Ekspert Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent)
13:20-13:40 Arutlevad Triin Ulla (Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja) ja tema õpilane
13:40-14:00 Koolielu väärtusvalikute lahendamine laudkonnas

II sessioon: Väärtusvalikud koolikeskkonna kujundamise valdkonnas
Milline on hea vaimne ja füüsiline õpiruum? Kuidas koolikeskkonna kujundamisel saab abistada koolipidaja? Milliseid väärtusvalikuid tuleb teha koolikeskkonna kujundamisel?

14:00-14:20 Ekspert Kadri Klementi (Arhitektuuribüroo B210 arhitekt)
14:20-14:40 Arutlevad Lauri Läänemets (Väätsa vallavanem) ja Kristi Aavakivi (Tartu linna haridusosakonna peaspetsialist)
14:40-15:00 Koolielu väärtusvalikute lahendamine laudkonnas

15:00-15:30 Kohvipaus

III sessioon: Väärtusvalikud juhtimise valdkonnas
Milline on juhi roll väärtuspõhise kooli kujundamises? Kuidas teha nii, et ühised väärtused oleks läbi arutatud ja omaks võetud kõigi koolipere liikmete poolt? Milliseid väärtusvalikuid tuleb teha juhtimisprotsesside planeerimisel?

15:30-15:50 Ekspert Ain Tõnisson (Tartu Tamme Gümnaasiumi direktor)
15:50-16:10 Arutlevad Anu Köidam (Väärtuskasvatuse kool 2015, Ilmatsalu Põhikooli direktor) ja Halliki Tammiste (Väärtuskasvatuse lasteaed 2015, Pärnu Lasteaed Pillerpall õppealajuhataja)
16:10-16:30 Koolielu väärtusvalikute lahendamine laudkonnas

IV sessioon: Väärtusvalikud koostöö ja heade suhete valdkonnas
Mil moel saavad kõige paremini teha koostööd kool ja lapsevanemad? Kes vastutab heade suhete loomise eest? Milliseid väärtusvalikuid tuleb teha koostöö ja heade suhete kavandamisel?

16:30-16:50 Ekspert Aune Valk (käsiraamatu „Rõõmuga kooli. Kodu ja kooli koostöö“ autor)
16:50-17:10 Arutlevad Helen Sabrak (Kalamaja Avatud Kooli asutaja) ja Helina Harro (Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilasnõustaja)
17:10-17:30 Koolielu väärtusvalikute lahendamine laudkonnas

17:30-18:00 Konverentsi lõpetamine

Lisainformatsioon:

Mari-Liis Nummert, konverentsi peakorraldaja
mari-liis.nummert@ut.ee
+37251922019

Mari-Liisa Parder, konverentsi meediakontakt
mari-liisa.parder@ut.ee
+3725052517

Korraldajast
Tartu Ülikooli eetikakeskus tegeleb eetika ja väärtuste teemaga nii teadus- ja õppetöö raames kui ka laiemalt, pidades silmas Eesti ühiskonda ja selle arengut. Eetikakeskus ühendab konsortsiumina Tartu Ülikooli valdkondi, korraldades eetikaalast nende ülest uurimistööd ja pakub mitmesuguseid võimalusi selleks, et haridusasutus saaks astuda esimesi samme teadliku väärtusarenduse elluviimise poole või leida toetust ja julgustust juba ettevõetud tee jätkamisel.

Lisainfo:
www.eetika.ee
Telefon: 737 5427
E-post: eetika@eetika.ee

 

Konverentsi ettekandeid saab lugeda ja videos vaadata

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 8. väärtuskasvatuse konverents

Hea kool kui väärtuspõhine kool.

Kuidas kujundada ettevõtlikku eluhoiakut?

10.-11. detsembril 2015

Tartus Dorpati konverentsikeskuses

Korraldajad: Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös haridusprogrammiga „Ettevõtlik kool“

Toetajad: Haridus ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond

Konverents toimub Haridus ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Konverents on osalejatele tasuta.

Milline on hea kool? Hea kool on väärtuspõhine kool, mis toetab iga õpilase individuaalset arengut ja eri osapoolte koostööd; kool, kus õpivad õnnelikud õpilased ja õpetavad õnnelikud õpetajad. Heas koolis on inimeste vahel avatud ja siirad suhted, õppimine on huvitav, kaasa haarav ja eluga seotud. Koolipere, õpilase kodu ja kogukonna vahel on vastastikku innustav koostöö. Õpetaja peab oma ülesandeks õpilast tema haridusteel suunata ja julgustada, luua tingimused õppimiseks ja toetada tema enesejuhtimise võime kujunemist. Sellises koolis on õpilne pigem partner, kellelt oodatakse oma peaga mõtlemist, vastutuse võtmist oma valikute eest, julgust, loovust ja ettevõtlikkust. Heas koolis ei karda eksida ei õpetaja ega õpilane, sest eksimusi nähakse õppimisvõimalusena.

8. väärtuskasvatuse konverents keskendub ühele olulisele hea kooli aspektile – ettevõtlikule eluhoiakule –, mille kujunemisele saavad aidata kaasa nii lasteaed, kool, ülikool kui ka ühiskond laiemalt. Ettevõtlikkust seostatakse tihti kitsalt ettevõtlusega. Mõistame seda aga pigem kui väärtushoiakut: valmisolekut mõelda uuenduslikult, unistada suurelt ja teha teoks võetud eesmärke.

AJAKAVA

10. detsember 2015

Kuidas me saame kujundada ettevõtlikkust?

Moderaatorid: Margus Saks ja Airene Vaike Kumari

9:30-10:00 Registreerumine ja tervituskohv

10:00-10:30 Avasõnad ja tervitused, professor Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja), Irene Käosaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja), Pille Sööt (SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige)

10:30-11:00 Hea kool kui väärtuspõhine kool 

„Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ kokkuvõte konkurssitöödest ja praktikatest, professor Halliki Harro-Loit

Hea kooli rajaleidja ning edendaja märkide ning Hea lasteaia rajaleidja  ja edendaja üleandmine ning konkursil osalejate tunnustamine

11:00-11:15  Lümanda Põhikool - väärtuskasvatuse kool 2014 -  kogemused ja praktika Lümanda kooli vilistlane Liis Sepp

11:15-11:30 Rannamõisa Lasteaed - väärtuskasvatuse lasteaed 2014 - kogemused ja praktika Rannamõisa lasteaia direktor Margit Toomlaid

11:30-11:45 Tiitlite „Väärtuskasvatuse kool 2015“ ning „Väärtuskasvatuse lasteaed 2015“ üleandmine

11:45-12:00 Näitemäng elust enesest, kirjutanud Tiia Kõnnussaar (TÜ eetikakeskus), lavastanud Tiia Teppo, esinevad Tartu Kivilinna Kooli õpilased

Võitjate fotografeerimine

12:00-13:00 Lõuna

13:00-14:00 „Ettevõtlikkuse kujundamine“, emeriitprofessor Paula Kyrö (Aalto Ülikool)

Milline on ühiskonna vaade ettevõtlikkusele?

Moderaatorid: Margus Saks ja Airene Vaike Kumari

14:00 – 14:30 „Kui ettevõtlik on Eesti ühiskond?”, Mervi Raudsaar (Tartu Ülikooli majandusteaduskond, ettevõtluse-ja innovatsioonikeskuse peaspetsialist)

14:30-15:00 „Millised on noorte väärtused ja kas neis leidub ettevõtlikkust?“, Jane Väli (Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja)

15:00-15:30 „Mis neil noortel küll viga on?”, Toomas Tamsar (Tööandjate Keskliidu juht)

15:30-16:00 Kohvipaus

16:00-17:00 „Ettevõtlik hoiak õppimise kujundajana“,

Erik Puura (Tartu Ülikooli arendusprorektor)

Liisi Hansen (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht)

Marge Täks (Tartu Ülikooli majandusteaduskond, ettevõtluse-ja innovatsioonikeskuse peaspetsialist)

17:00-18:00 Paneeldiskussioon: „Kas ettevõtlikke inimesi saab kasvatada? Kelle käes on võti ettevõtlikkuse kujundamisel?“

18:15-… Hea kooli kui väärtuspõhise kooli konkursil osalenud koolide ja lasteaedade ümarlauad

11. detsember 2015

Mida tähendab ettevõtlikkus?

Moderaator: Mari-Liis Nummert

9:00-9:15 Sissejuhatus teise päeva, professor Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja) ja Mari-Liis Nummert (Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht)

9:15-10:15 „Making entrepreneurial skills count“, Tom Ravenscroft (Enabling Entrepreneurship)

10:15-11:00 "Kelle järgi joonduda?" Märt Treier (tele- ja raadioajakirjanik)

11:00-11:30 Kohvipaus

11:30-13:00 „Ettevõtlik õppija – kuidas on see võimalik?“ 

Haridusprogramm “Ettevõtlik kool”,

Kiviõli I Keskkool ja Voka lasteaed “Naksitrallid”,

Kiviõli I Keskkooli noorte väitlus ettevõtlikkusest.

13:00-13:45 Lõuna

13:45-15:30 Töötoad: kes saab ettevõtlikkust arendada?

Lapsesõbralikuma Eesti heaks - Monika Pahla (Tartu Ülikooli eetikakeskus)

Väärtuskasvatuse meetodid - Nelli Jung (Tartu Ülikooli eetikakeskus)

Koolijuhi roll ettevõtliku hoiaku kujundamisel  – Ülle Luisk (Viljandi Riigigümnaasiumi direktor)

Ettevõtlik kool – miks ja kuidas me seda teeme? – Heidi Uustalu, Tiina Kilumets ja Maria Uuetoa (Kiviõli I Keskkool)

Ettevõtlik Lasteaed – miks ja kuidas me seda teeme? – Julie Laur, Berit Paun ja Külli Mänd (Voka lasteaed “Naksitrallid”)

Millise kuvandi ja miks on loonud meie õpetajatest meedia? - Märt Treier

15:30-16:00 Konverentsi kokkuvõte

Korraldajatest:

Tartu Ülikooli eetikakeskus

Tartu Ülikooli eetikakeskus tegeleb eetika ja väärtuste teemaga nii teadus- ja õppetöö raames kui ka laiemalt, pidades silmas Eesti ühiskonda ja selle arengut. Eetikakeskus ühendab konsortsiumina Tartu Ülikooli teaduskondi, korraldades eetika-alast valdkondade ülest uurimistööd ja pakub mitmesuguseid võimalusi selleks, et haridusasutus saaks astuda esimesi samme teadliku väärtusarenduse elluviimise poole või leida toetust ja julgustust juba ettevõetud tee jätkamisel.

Lisainfo: www.eetika.ee, telefon: 737 5427, e-post: eetika@eetika.ee

Haridusprogramm „Ettevõtlik kool“

Haridusprogramm „Ettevõtlik kool” on alguse saanud 2006. aastal Ida-Virumaalt ning on suunatud ettevõtliku õppe integreerimisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus. 

“Ettevõtliku kooli” rakendamine aitab siduda õpitut päriseluga, kus ei mängita vaid tehaksegi päris asju ja tegevusi; teha edukat koostööd lastevanemate ja partneritega; muuta õppetöö huvitavamaks; tuua sära silmadesse nii õpilastel kui õpetajatel ning panustada kohaliku kogukonna heaks, tehes midagi reaalselt ära.

Lisainfo: www.evkool.ee

Riikliku väärtusarendusprogrammi raames toimuv  TÜ eetikakeskuse 7. väärtuskasvatuse konverents

Hea kool kui väärtuspõhine kool.
Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?

10.–11. detsembril 2014
Tartus Dorpati konverentsikeskuses

Konverentsi ettekannete slaidid ja videod

 

Korraldajad ja toetajad

Tartu Ülikooli eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Lastekaitse Liit, MTÜ Noorteühing TORE, SA Kiusamise Vastu, Õiguskantsleri Kantselei, Soome Suursaatkond Eestis

***

Eesti kool seisab väljakutse ees kasvada väärtuspõhiseks kooliks, mida iseloomustab arengu- ja koostöökeskne õpikäsitus ning kus õpivad õnnelikud õpilased ja töötavad õnnelikud õpetajad. Tänaseks on jõutud ühiskondliku kokkuleppeni vajalike muutuste sisus: kool peab muutuma tuupimiskoolist huvitavaks, õpetamine peab olema kaasav ja eluga seotud, vaja on teostada digipööre ja võtta kasutusele õppimist toetav hindamine, õpilases tuleb näha partnerit, kelle võimete väljaarendamise nimel teevad koostööd õpetajad, tugispetsialistid ja lapsevanemad. Kokku on lepitud hea kooli tunnustes, mis jagunevad nelja valdkonda: õppe- ja kasvatustöö, kooli keskkond, juhtimine, koostöö ja head suhted.  Kahel eelneval väärtuskasvatuse konverentsil otsisime hea kooli hindamiseks sobivaid mõõdupuid. Otsing lähtus tõdemusest, et pingeridade asemel vajavad koolid kujundavat hindamist, mis aitab neil ära tunda oma tugevused ja nõrkused ning otsustada, millega soovitud muutuste elluviimiseks esmajoones tööd teha.

Tänavuse konverentsi tähelepanu keskmes on hea kooli vundament – turvaline koolikeskkond ja head suhted, sest hea kool saab olla vaid kiusamisvaba kool. Kiusamisvaba koolini jõudmiseks ei piisa vaid mõne üksiku väärtusega tegelemisest, vaid see eeldab kooli väärtuspõhist juhtimist ja süsteemset väärtusarendust ning kõigi tegevuste läbimõtlemist. Kiusamisvaba kooli võti on koolijuhi taskus ja koolipidaja kohustus on seista hea selle eest, et koolijuht seda kasutaks ning kõik osapooled kaasa haaraks.

Konverentsil tutvustatakse erinevaid teoreetilisi ja praktilisi lähenemisi kiusamisvaba haridustee tagamisel, asetades need algatused laiemasse laste õiguste kaitse ning väärtusarenduse konteksti. Samuti esitatakse visioon sellest, kuidas Eestis toimivad kiusamisvaba haridustee programmid, mis on saanud inspiratsiooni ja toetust Põhjamaadest, rohkem koostööd teha saaksid.

Konverentsile oodatakse kõiki koolijuhte ja koolipidajaid, õpetajaid, tugispetsialiste ning lapsevanemaid kaasa mõtlema ja arutlema selle üle, millised ühised tegevused aitavad hoida ja luua kiusamisvaba kooli, mille vundamendiks on turvalised, hoolivad ja  toetavad suhted.

AJAKAVA

10. detsember 2014
Kiusamisvaba kool: miks ja kuidas?

09:00-09:30 Registreerumine ja tervituskohv

09:30-09:45 Avasõnad, professor Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja)

09:45-10:00 Tervitused, Indrek Teder (Eesti Vabariigi õiguskantsler, lasteombudsman), Irene Käosaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja)

10:00-11:00 Kiusamine kui probleem. Kuidas tagada turvalised suhted laste vahel. Praktikate areng maailmas, professor Christina Salmivalli (Turu Ülikool)

11:00-12:00 Laste õigused, professor Suvianna Hakalehto-Wainio (Ida-Soome Ülikool)

12:00-13:00 Lõuna

13:00-14:00 Väärtused ja väärtusarendus kiusamisvabas koolis. Hea kooli rajaleidja konkursitööde näitel, professor Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskus), professor Halliki Harro-Loit (Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut)

14:00-14:45 Auhindamine – Hea kooli rajaleidja märgi üleandmine. Väärtuskasvatuse kooli/lasteaia karikate üleandmine.
Lapsevanemate raamatu „Kuidas oma lastele väärtusi õpetada?“ esitlus

14:45-15:15 Kohvipaus. Võitjate fotografeerimine

15:15-16:15 Liikumine kiusamisvaba haridustee suunas. Kiusamisvaba haridustee koalitsiooni liikmete tutvustus (Lastekaitse Liit, SA Kiusamise Vastu, MTÜ Noorteühing TORE), Kristi Liiva (SA Kiusamise Vastu)

16:15-17:45 Paneeldiskussioon: Kiusamisvaba haridustee – kuidas sinna jõuda? Arutelu juhib Kristi Paron (Õiguskantsleri Kantselei)

18:00-20:00 Hea kooli rajaleidja konkursil osalenud koolide ja lasteaedade ümarlauad

***

11. detsember 2014
Rollipõhine lähenemine: mida iga osapool saab teha kiusamisvaba haridustee tagamiseks?

09:30-9:45 Sissejuhatus teise päeva

09:45-10:30 Eesti olukord kiusamisega koolis: mida näitavad uuringud? Anna Markina (Tartu Ülikooli õigusinstituut)

10:30-11:15 Kuidas kiusamine lapsele mõjub? Piret Visnapuu-Bernadt (Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus) 

11:15-11:45 Kohvipaus

11:45-13:15 Kahekõne: mida eri osapooled saavad teha kooli muutmiseks kiusamisvabaks? Intervjueerib Rain Kooli (Eesti Rahvusringhäälingu arvamustoimetaja)

11:45 Õpilased – Mairo Järv (Tartu Tamme Gümnaasium, MTÜ Noorteühing TORE), Rebeca Žukovits (Adavere Põhikool, MTÜ Noorteühing TORE)

12:00 Õpetaja – Jelena Kuštšenko (Kadrioru Saksa Gümnaasium)

12:15 Tugispetsialist – Triin Kahre (Tallinna Euroopa Kooli psühholoog, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esimees)

12:30 Lapsevanem – Rasmus Rask (Ettevõtja, SA Kiusamise Vastu juhatuse liige)

12:45 Koolijuht – Kädly Künnap (Turba Kooli direktor)

13:00 Koolipidaja  – Toomas Liivamägi (Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja asetäitja)

13:15-14:00 Lõuna

14:00-15:45 Töötoad: rollipõhine lähenemine (Juhivad Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitajad ja nõustajad koos praktikutega)

Õpilane (juhivad Merike Mitt, Mairo Järv ja Rebeca Žukovits)

Õpetaja (juhivad Merit Lage ja Jelena Kuštšenko)

Tugispetsialist (juhivad Auli Andersalu-Targo ja Triin Kahre)

Lapsevanem (juhivad Kristiina Treial ja Rasmus Rask)

Koolijuht  (juhivad Liina Vaher ja Kädly Künnap)

Koolipidaja (juhivad Mari-Epp Täht ja Toomas Liivamägi)

15:45-16:30 Kooli koostöömudeli arendamine

16:30-17:00 Kokkuvõte ja edasised plaanid

 

Image
kuulutus

KONVERENTSI MATERJALID.

Konverentsi eesmärgiks on arutada, kuidas kooli eneseanalüüs aitaks saada paremaks kooliks

  • Mis iseloomustab head kooli/lasteaeda?
  • Millised tegevused aitavad kooli paremaks muuta?
  • Milliste vahenditega toetada koolide sisulist eneseanalüüsi?
  • Kuidas koguda usaldusväärseid andmeid õppeasutuste kohta?
  • Milliste mõõdikutega hinnata kooli/lasteaia erinevaid aspekte?
  • Milline peegel on kõige usaldusväärsem kooli headuse hindamisel?
  • Sisehindamine vs välishindamine.  

Selleaastase konverentsi peamiseks sihtgrupiks on koolide juhtkonnad. Konverentsile on oodatud õpetajad, tugispetsialistid, haridusvaldkonna töötajad, lapsevanemad, õpilased


Põhikooli ja gümnaasiumi uued riiklikud õppekavad ja Haridusstrateegia 2020 peavad Eesti hariduse peamiseks väljakutseks liikumist arengut ja koostööd toetava kooli poole. Seda eesmärki peaks toetama ka koolide hindamine. Paraku on praegu avalikkuses koolide headuse hindamise ainsaks mõõdupuuks gümnaasiumi riigieksamite tulemuste alusel tehtud pingeread,  mis soodustavad pigem konkureerimist ja keskendumist kitsalt akadeemiliste teadmiste edastamisele. Kui soovime, et koolid keskenduksid iga õpilase individuaalsete võimete väljaarendamisele ning loovust, ettevõtlikkust ja õpihimu toetava arengukeskkonna loomisele, siis vajame teistsugust hindamismudelit. 

2012. aastal toimunud konverentsil „Hea kooli mõõdupuud“ tõdeti, et hea kooli mõiste on väga mitmetahuline ning kooli headust ei saa mõõta vaid ühe mõõdupuuga. Konverentsi tulemusel asusid TÜ eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium ja TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus koos arvukate koostööpartneritega välja töötama hea kooli mudelit, mille sihiks on saavutada ühiskondlik kokkulepe hea kooli aspektides ning leida need mõõdikud, mis kooli headust kõige paremini näitavad. Hea kooli mudel rakendab kujundava hindamise põhimõtteid koolide hindamises, pannes suurt rõhku kooli eneseanalüüsile, kogemuste vahetamisele ning toetavale tagasisidele. Konverentsil tutvustame hea kooli aspekte ning leiame viise, kuidas nende aspektidega tegelemist hinnata. Paralleelselt koolidega on alustatud ka hea lasteaia mudeli väljatöötamist ning seega tuleb lisaks koolidele konverentsil juttu ka hea lasteaia aspektidest. 

Kuna väärtuskasvatuse konverentsidel on olnud traditsiooniks tutvuda ka teiste maade kogemusega, siis õpime seekord tundma Inglismaa hea kooli mudelit ning sellel põhinevat tunnustussüsteemi QiSS (Quality in Study Support and Extended Services), mis on olnud inspiratsiooniallikaks hea kooli mudeli loomisel Eestis.

AJAKAVA

12. detsember 2013
9.00–10.00 Registreerumine ja tervituskohv
  Alustame algusest. Kelle jaoks on koolide edetabelid? Mis näitab kooli headust?
10.00-10.15  Avasõnad, Margit Sutrop (Tartu Ülikool), Toomas Kruusimägi (Eesti Koolijuhtide Ühendus), Christopher Holtby (Briti Saatkond Eestis)
10.15-10.30  Tervitussõnavõtt, Ain Tõnisson (Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja)
10.30-11.30 Milline peegel näitab, kui hea kool on? Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor)
11.30-12.30 Inglise hea kooli mudel ja tunnustussüsteem QiSS (Quality in Study Support and Extended Services), Linda Leith (QiSS-i juhataja)
12.30–13.30  Lõuna
  Hea kooli ja lasteaia rajaleidjad
13.30–14.00  Riikliku väärtusprogrammi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ raames 2013. aastal toimunud tegevuste ülevaade ja konkursil osalenud koolide ja lasteaedade tunnustamine
14.00–14.15  Väärtuskasvatuse kool 2012: Saku Gümnaasiumi sõnavõtt, Ulvi Läänemets (Saku Gümnaasiumi direktor)
14.15–14.30  Väärtuskasvatuse lasteaed 2012: Rocca al Mare Kooli Veskimöldre Lasteaia sõnavõtt, Anu Ratas (Veskimöldre lasteaia direktor)
14.30–15.00  Hea kooli ja lasteaia aspektide analüüs „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja“ konkursitööde alusel, Margus Tõnissaar (TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja) ja Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse professor)
15.00–15.30  Kohvipaus
  Hea kooli hindamine
15.30–16.00  Kool tervikunaMilliseid andmeid koolide kohta kogutakse? Tiina Annus (Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik)
16.00–16.30  Kooli eneseanalüüsKuidas kool ise saab koguda oma tegevuse kohta usaldusväärseid andmeid? Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse professor)
16.30–18.00  Paneeldiskussioon: Piits või präänik? Kumb motiveerib rohkem koole arenema? Arutlevad Toomas Kruusimägi (Inglise Kolledži direktor), Tiit Lepp (Lüllemäe Põhikooli direktor), Toomas Takkis (Kuressaare Gümnaasiumi direktor), Tarmo Valgepea (Mäetaguse Põhikooli direktor), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees) ja Signe Hohensee (Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna peaspetsialist). Arutelu juhib Margus Pedaste (TÜ tehnoloogiahariduse professor)
18.00–19.00  Vastuvõtt
   NB! Kell 19–20  toimuvad ümarlauad konkurssidel „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja“ osalenud koolidele ja lasteaedadele.  

 

13. detsember 2013
9.00–9.15  Sissejuhatus teise päeva
  Kooli eneseanalüüs. Kas igat kooli on võimalik heaks teha?
9.15–10.15  Ühe inglise kooli edulugu, Warren Smith (Folkestone'i Akadeemia õppealajuhataja)
10.15–10.35  Koolijuhi kogemus sisehindamisega – mis aitaks koolil ennast paremini hinnata? Viljar Aro (Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor)
10.35–10.55  Kas igat kooli saab heaks teha? Ale Sprenk (Krabi Põhikooli direktor)
10.55–11.15  Mida on muutnud seriaal „Üheksandikud“ Kuristiku Gümnaasiumi elus? Raino Liblik (Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor)
11.15–11.45  Kohvipaus
11.45–12.05  Kriitiline sõber kooli eneseanalüüsi toetajana, Kristi Raava (Tallinna 32. Keskkooli psühholoog, koolitaja)
12.05–12.30  Ministeeriumi kommentaar, Irene Käosaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja) ja Ain Tõnisson (Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja)
12.30–13.00  Arutelu
13.00–14.00  Lõuna
  Hea kooli indikaatorite ja mõõdikute arutelu töögruppides
14.00–16.00  Kuidas hinnata hea kooli aspekte?
 

Grupp 1: Õppe- ja kasvatustöö, sh lõiming ja hindamine. Juht: Margus Tõnissaar (TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja)

Grupp 2: Õppimist ja kasvamist toetav koolikeskkond. Juht: Kristi Raava (psühholoog, koolitaja)

Grupp 3: Juhtimine ja eestvedamine. Juht: Tarmo Valgepea (Mäetaguse Põhikooli direktor)

Grupp 4: Koostöö ja head suhted. Juht: Liina Vaher (MTÜ TEHES tegevjuht)

Grupp 5: Hea lasteaia aspektid. Juht: Mari-Epp Täht (Haapsalu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja)

16.00–16.30  Kokkuvõtted, plaanid edaspidiseks

NB! Kavas võib ette tulla muudatusi.

Registreerumine on avatud 6. detsembriniNB! Kohad võivad varem täituda, sest huvi konverentsi vastu on väga suur.

Konverentsil osalemine on tasuta.

Praktiline info:

Konverentsi külalistel on võimalik ööbida Dorpati hotellis soodushinnaga. Ühekohalise toa hind on 51 eurot, kahekohaline tuba maksab 65 eurot. Hindades sisaldub buffet hommikusöök, parkimine, internetiühendus toas, hommikuujumine Aura Veekeskuse ujulas (hotellist 300 m kaugusel) kell 07.00-12.00.

Parkimine Tasku parkimismajas: Konverentsi külalistel on võimalik osta päevapilet konverentsikeskusest hinnaga 3,50 eurot /12h. Parkimise tunnihind on 0,70 eurot (esimene tund tasuta). Kui ööbite Dorpati hotellis, siis on parkimine tasuta.
 

Korraldajad: TÜ eetikakeskus koostöös Eesti Koolijuhtide Ühendusega

Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Briti Nõukogu ja Briti Saatkond Eestis

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ raames

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 5. väärtuskasvatuse konverents

Hea kooli mõõdupuud

4.–5. detsembril 2012, Tartus, Dorpati konverentsikeskuses

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös
Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kuningliku Norra Saatkonnaga.
Konverents toimub riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames
.

KONVERENTSI MATERJALID.

Konverentsi eesmärk on juhtida tähelepanu hea kooli mõiste mitmekesisusele ning algatada arutelu hea kooli kriteeriumite üle.

Praegu reastatakse koolid pingeridadesse vaid gümnaasiumi lõpueksamite alusel. Pingeridu tajutakse ebaõiglasena, sest need näitavad ainult gümnaasiumide lõpptulemust, võtmata arvesse õpilaste stardipositsiooni või seda tööd, mida kool, kodu ja õpilane ise on teinud õpitulemuste saavutamiseks. Teiseks juhivad eksamitulemuste alusel tehtavad pingeread tähelepanu kõrvale paljudelt teistelt hea kooli tunnustelt – lapsekesksuselt, koolimeeldivuselt, turvalisuselt, tervislikkuselt, koostöölt, innovatiivsuselt, headelt suhetelt ja traditsioonidelt. Heade õpitulemuste kõrval on oluline ju ka see, et lapsest kasvaks korralik inimene, kes suudab hiljem hästi täita oma erinevaid rolle – tööelus, isiklikus elus ja avalikus elus. Laste kasvatamisel õnnelikeks inimesteks on vaja eri osapoolte – kooli, kodu, huvikoolide, noortekeskuste ja omavalitsuste – koostööd, mida praegused mõõdupuud paraku ei mõõda. Mida aga ei mõõdeta, seda ka piisavalt ei väärtustata. Kui soovime liikuda arengut ja koostööd toetava kooli poole, nagu Haridusstrateegia 2020 seda sõnastab, siis peame leidma koolide headuse hindamiseks sobivamad mõõdupuud.

Konverentsil arutleme järgmiste küsimuste üle:

  • Mis on hariduse eesmärgid? Mida me koolilt ootame?
  • Mis iseloomustab head põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli? Milline on hea lasteaed?
  • Milline on koolijuhi, õpetajate, õpilaste, lapsevanemate, tugitöötajate ja koolipidaja roll hea kooli loomisel?
  • Kuidas toimib heas koolis koolipere eri osapoolte vaheline koostöö?
  • Kuidas parandada koostööd lapsevanematega?
  • Kuidas saaks panna põhikooli ja lasteaeda astuma ühte jalga?
  • Kuidas kaasata kogukonda?
  • Kuidas kujundada kooliruum nõnda, et koolipere end seal koduselt tunneks?

Hea kooli mõõdupuude valik peegeldab meie väärtushinnanguid. Sageli pole me oma väärtushoiakuid endale teadvustanud. See, mida peavad heaks kooliks õpetajad, koolijuhid, õpilased, lapsevanemad, kooli tugipersonal ja kooli pidajad, võib olla erinev. Erinevatest ootustest on vaja teadlikuks saada, et hea kooli erinevates külgedes kokku leppida ja leida sobivad mõõdupuud, mille alusel kooli headust hinnata.

Soovime arutleda nii teoreetiliste küsimuste üle kui ka õppida tundma koolide häid praktikaid. Lisaks Eesti koolidele heidame pilgu ka Norra koolidele. Konverentsil antakse üle traditsioonilised rändauhinnad parimale väärtuskasvatuse koolile ja lasteaiale. Toimuvad töötoad, kus otsime, kujundame ning loome hea kooli mudeli erinevaid "koostisosi". Konverentsi tulemused on sisendiks hea kooli (põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli) ja hea lasteaia kvaliteedimärgi väljatöötamisele, mille omistamise kaudu on võimalik väärtustada ja teha lapsevanemate ning kogukonna jaoks nähtavamaks seda tööd, mida kool või lasteaed teeb õpilaste arengu toetamisel. Uus tunnustussüsteem peaks panema haridusasutusi võistlemise asemel koostööd tegema, oma tegevust reflekteerima ja analüüsima, häid kogemusi jagama ning otsima uusi arenguvõimalusi.

Konverents on tasuta.

AJAKAVA

Teisipäev, 4. detsember 2012

9.00–10.00 Registreerumine ja tervituskohv

Miks koolide pingeread ei näita, milline on hea kool?

Moderaator: Margus Saks (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja)

10.00–10.10 Avasõnad – Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor)

Proua Evelin Ilvese tervitus

10.10–10.30 Tervitussõnavõtt – Jaak Aaviksoo (Eesti Vabariigi haridusminister, akadeemik)

10.30–11.00 Riikliku väärtusprogrammi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames 2012. aastal toimunud tegevuste ülevaade ja konkursside võitjate väljakuulutamine

11.00–11.50 What Characterises the School which Gives the Pupils a Good Base for Spending a Happy Life? – Godi Keller (Norra Lapsevanemate Akadeemia liige, pedagoogikalektor Rudolf Steineri Ülikooli Kolledžis Oslos) NB! Ettekanne on inglise keeles.

Hea lasteaia ja hea kooli mudelid

Moderaator: Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor)

2011. aasta väärtuskasvatuse karika hoidjate sõnavõtud:

11.50–12.10 Naba väärtustekohvriga lasteaiast kooli – Ilona Sillak (Lasteaia Naba juhataja) ja Kärolin Kaarlep (Eralasteaed Naba vanemõpetaja)

12.10–12.30 Milline on hea põhikool? – Ruth Ahven (Tartu Veeriku kooli direktor)

12.30–13.30 Lõuna


Mida peab heaks kooliks õpetaja/direktor/õpilane/lapsevanem/koolipidaja?
Hea kool sünnib eri osapoolte koostöös

Moderaator: Margus Pedaste (TÜ tehnoloogiahariduse professor)

13.30–14.00 Millist koostööd vajab lapsekeskne kool? – Loone Ots (Lastekaitse Liidu president)

14.00–14.30 Klassijuhataja ja tugispetsialistide koostööst heas koolis – Lemme Randma (Viimsi Kooli tugikeskuse juhataja)

14.30–15.00 Kas me teame, kuidas valmistada ette head õpetajat? – Eve Eisenschmidt (Tallinna Ülikooli arendusprorektor, kasvatusteadlane)

15.00–15.30 Koolijuhi roll heas koolis ja koostöö koolipidajaga – Arno Kaseniit (Sillamäe gümnaasiumi direktor)

15.30–16.00 Koolipidaja ootused heale koolile ja võimalused toetada selle arengut
Ulla Preeden (Põlva maavanem)

16.00–16.30 Kohvipaus

16.30–18.00 Paneeldiskussioon "Hea kooli kriteeriumid"
Juhib Tiit Kõnnussaar (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja)

Paneeli eesmärk on arutleda, mille poolest erinevad hea põhikool, gümnaasium ja kutsekool. Mida ootame healt põhikoolilt, gümnaasiumilt, kutsekoolilt? Mida ootame healt lasteaialt?

  • Urmo Uiboleht (Tartu Erakooli direktor)
  • Ott Ojaveer (Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor)
  • Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor)
  • Külvi Teder (Tartu Luterlik Peetri Kool ja lastehoid Pipi Mängumaja)
  • Karl Jõgi (Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja)
  • Margus Pedaste (TÜ tehnoloogiahariduse professor)


18.00 Vastuvõtt Baeri saalis, väärtuskasvatuse konverentside 5. aastapäeva tähistamine

 

Kolmapäev, 5. detsember 2012

Moderaator: Margus Tõnissaar (TÜ haridusuuringute ja õppekava arenduse keskuse juhataja)

9.00–9.10 Sissejuhatus teise päeva

9.10–9.40 Koolikultuuris avalduv väärtuskommunikatsioon hariduse eesmärkide toetajana – Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor) ja Halliki Harro-Loit (Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor, väärtusprogrammi nõukogu esimees)

9.40–10.00 Kooli põhifunktsioon ja lisaväärtused – Ralf Lõoke, Salto arhitektuuribüroo arhitekt

Hea kooli erinevad aspektid
Hea kool on selline, kus …

10.00–10.15 koolil on jagatud ühised väärtused – Rein Rebane (Rocca al Mare Kooli juhataja)

10.15–10.30 õpetajad ja õpilased pole koormatud kontrolltöödega: kujundav hindamine aitab aega kokku hoida – Leelo Tiisvelt (OÜ Uus Kool juhatuse esimees)

10.30–10.45 tehakse tõhusat koostööd kogukonnaga – Triin Noorkõiv ("Tagasi kooli!" algatuse eestvedaja, Noored Kooli programmi vilistlane)

10.45–11.00 koolivägivalda ennetatakse heade suhete loomise läbi – Merit Lage (Lastekaitse Liidu koolitaja, ajakirja "Märka last" toimetaja)

11.00–11.15 arvestatakse õpilaste soovide ja arvamustega – Liina Hirv (Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees)

11.15–12.00 Arutelu

12.00–13.00 Lõuna

13.00–14.30 Töötoad, kus mõeldakse läbi, kuidas arendada hea kooli erinevaid "koostisosi"

Kooli ühisväärtustes kokkuleppimine ja koolikultuuri kujundamine – Rein Rebane

Kujundav hindamine ja ajajuhtimine – Leelo Tiisvelt

Kooli koostöö kogukonnaga – Triin Noorkõiv

Vägivallavaba kool (ja lasteaed) – Merit Lage

Õpilasesõbralik kool – Liina Hirv

Koostöö lapsevanematega (inglise keeles) – Godi Keller
 

14.30–14.45 Liikumine suurde saali hea kooli kriteeriumeid sõnastama

14.45–16.00 Hea kooli kriteeriumite ühine sõnastamine, kokkuvõtted ja edasised plaanid
Margit Sutrop 

 

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 4. väärtuskasvatuse konverents

Ühiskonna ootused ja kooli muutused.
Tuupimiskoolilt kaasava ja elava õpetamiseni

8.–9. detsembril 2011, Tartus, Dorpati konverentsikeskuses


Ettekannete slaidid ja tekstid

Eesti ühiskond ootab, et koolis kasvaksid targad, loovad, ettevõtlikud, ausad, sallivad, osalustahtelised ja vastutustundlikud noored. Seni on Eesti koolis peetud kõige olulisemaks teadmiste edastamist, mitte isiksuse kasvatamist. Muutused on juba silmapiiril, sest põhikooli ja gümnaasiumi uued riiklikud õppekavad räägivad pädevustest, kujundavast hindamisest, väärtuspõhisest ja väljundipõhisest õpetamisest. Seega muutuvad teadmiste kõrval tähtsaks ka oskused ja hoiakud. Ent kui oskustega osatakse veel midagi peale hakata, siis hoiakute mõistmisel ja käsitlemisel valitseb praegu ebakindlus ja segadus.

Image
kuulutus

Neljandal väärtuskasvatuse konverentsil arutletakse selle üle, kuidas teha nii, et haridusdokumentides kirjas olev ka tegelikult ellu jõuaks. Mil määral tänane Eesti kool teostab pädevuspõhist õpet? Millised on pädevuspõhisele õppele ülemineku eeldused ja takistused? Kas vajame teistsugust koolide tulemuslikkuse hindamise mudelit? Kuidas tuleks õpetajaid koolitada, et nad suudaksid toetada õpilaste pädevuste kujunemist, mitte ei piirduks vaid teadmiste edastamise ja kontrollimisega? Milliseid (aktiiv)õppemeetodeid tuleks koolis kasutada, et toetada väärtuskavatust ja pädevuste kujunemist? Mismoodi aitaks õpilaste enesehindamine ja individuaalne tagasisidestamine suurendada õpilaste õpihimu ja koolirõõmu?

Konverentsil püüame leida vastuseid neile küsimustele ja õpime töötubades tundma ka mõningaid aktiivõppemeetodeid. Kui eelmisel kolmel väärtuskasvatuse konverentsil oleme õppinud tundma Soome, Taani ja Suurbritannia kogemust, siis seekord on kavas tutvuda Kanada kogemusega kaasaval õpetamisel ja õpilaste enesehindamisel. Konverentsil antakse üle ka traditsioonilised rändauhinnad parimale väärtuskasvatuse koolile ja lasteaiale.

AJAKAVA

Neljapäev, 8. detsember 2011
9.30–10.00 Registreerimine
10.00–10.15 Tervitussõnad – Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis
10.15–10.45 Avasõnad – Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor)

Pädevused ja hindamine

10.45–11.30 RÕK abiga tuupimiskoolilt õpiühiskonda – Maria Jürimäe (Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse teadur)
11.30–12.00 Kohvipaus

12.00–13.00 Õpilaste enesehindamine kui võti õpilaste paremaks motiveerimiseks: Kanada kogemus – Reet Marten-Sehr (Toronto, Pearson Canada Professional Learning Services konsultant). Ettekanne on eesti keeles.
13.00–14.00 Lõuna

Kaasav õpetamine

14.00-14.45 Õpetaja kui väärtuskasvatuse võtmeisik – Inger Kraav (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi emeriitdotsent)
14.45 –15.30 Koolijuht kui väärtusarenduse võtmeisik: Saaremaa Ühisgümnaasiumi kogemus – Viljar Aro (Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor)
15.30-16.00 Riikliku väärtusprogrammi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames 2011. aastal toimunud konkursside võitjate väljakuulutamine
16.00–16.30 Kohvipaus
16.30–17.45 Paneeldiskussioon "Tuupimiskoolilt kaasava ja elava õpetamiseni"
Paneelis osalevad:
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis
Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro
Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Martin Paluoja
Ülenurme Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Karoliine Piksarv
Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskusest Astra Schults

Paneeli juhib prof. Margit Sutrop
17.45-18.00 Päeva lõpetamine


Reede, 9. detsember 2011

Imed on võimalikud

9.30–9.45 Sissejuhatus teise päeva
9.45–10.30 Miilitsast politseini: Muutuste võimalikkusest Eesti Politsei näitel – Raivo Küüt (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor)
10.30–11.15 Kuidas tõsta õpetaja positsiooni ühiskonnas ja mõju haridusküsimuste arutelus – Marju Lauristin (Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni professor)
11.15–11.45 Kohvipaus
11.45–12.15 Eesti kooli suutlikkusest muutusteks – Anita Kärner (TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse vanemteadur)
12.15–13.15 Lõuna
13.15–13.45 Kuidas välishindamine saab toetada pädevuspõhist õpetamist? – Kadri Peterson (Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja)

Aktiivne õppimine

13.45–14.30 Seminar. Draama väärtuskasvatuse teenistuses: etendus ja arutelu
14.30–16.30 Aktiivõppemeetodite töötoad

  • Avastusõpe – Juta Jaani
  • Lastega filosofeerimine – Egle Säre
  • Assessment for learning – Reet Marten-Sehr
  • Draamaõpe – Katrin Nielsen
  • Kujundav hindamine – Leelo Tiisvelt
  • Õuesõpe – Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste
  • Narratiivõpe – Olga Schihalejev
  • Muuseumipedagoogika – Kaari Siemer (Linnamuuseum)
  • Iseloomukasvatus läbi heategevuse – SA TÜK Lastefond (Taimi Ruusmäe ja Anne Orav Tartu Kivilinna Gümnaasiumist)
  • Väärtusselitus – Märt Põder
  • Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Anne Villems ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt

Konverentsi toetavad ja aitavad korraldada Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames. Täname Tartu Lille Maja konverentsi korraldamise toetamise eest.

Konverentsile on oodatud õpetajad, psühholoogid, kooli juhtkond, lapsevanemad ja õpilased.

2. – 3. detsembril, Tartus Dorpati konverentsiruumides (Turu 2)

Sündmust korraldab TÜ eetikakeskus koostöös Briti Nõukogu ja Suurbritannia Saatkonnaga Eestis

Konverentsi eesmärk

  • Arutada selle üle, mida Eesti koolide ja Eesti õpilaste juures ühiskondlikult väärtustada soovitakse;
  • Pakkuda Eesti lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele võimalust vahetada oma kogemust hindamispraktika, koolikultuuri ja väärtuskasvatuse alal;
  • Tutvustada Šoti programmi "Assessment for Learning" ning saada Suurbritannialt nõu väärtuspõhise lähenemise rakendamiseks Eesti õppeasutustes.

 

Noorte arvamused koolide hindamise kohta (Filmitud konverentsi "Koolide hindamine, hindamine koolis" jaoks)

Ettekanded

Konverentsil anti üle väärtuskasvatuse rändauhinnad

Noorte arvamused koolis hindamise kohta (Filmitud konverentsi "Koolide hindamine, hindamine koolis" jaoks)

Üheskoos otsime vastuseid järgnevatele küsimustele:

Mille väärtustamist peegeldab riigieksamitulemustel põhinev koolide edetabel? Kas ja milliseid külgi tuleks koolide headuse hindamisel veel silmas pidada? Kas ja milliseid aspekte on oluline ka ühiskondlikult tunnustada?

Milliseid väärtusi kannab endas õpilaste hindamispraktika Eesti koolis? Mida saaksime õppid Šoti kogemusest? Mida tahame hinnata: iseseisvat mõtlemist, vigade vältimist, loovust, valmisteadmiste omandamist, individuaalset arengut? Mis eesmärgil hinnata – kas hinded on võrdlemiseks, motiveerimiseks või õpilase aitamiseks? Millist rolli mängib võrdlemine ja konkureerimine koolikeskkonna kujunemises?

Kuidas on seotud kooli headus ja koolikultuur? Kuidas väljendab ja mõjutab koolikultuur õpilaste väärtushinnanguid? Millist osa täidavad erinevate osapoolte vahelised suhted kooli väärtusruumi kujunemisel?

Kõik huvilised on oodatud ja konverentsil osalemine on tasuta. Info levitamine on teretulnud.

Noorte arvamused koolikultuuri kohta (Filmitud konverentsi "Koolide hindamine, hindamine koolis" jaoks)

AJAKAVA

Neljapäev, 2. detsember

9.30-10.00 Registreerumine
10.00-10.15 Tervitussõnad korraldajatelt

Koolide hindamine ja väärtustamine

10.15-10.45 Hindamine kui väärtustamine. Margit Sutrop
10.45-11.15 Väärtuskonfliktid hariduse eesmärgiseades. Viive-Riina Ruus
11.15-12.15 Mida koolide hindamisel väärtustada? - paneeli I osa
Paneelis osalevad: Toomas Laigu (Eesti Õpilasesinduste Liit), Tiina Annus (Haridus- ja Teadusministeerium), Martin Kaasik (Tallinna Laagna Gümnaasiumi direktor), Andres Laanemets (Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi direktor), Heldur Meerits (lapsevanem), Margit Sutrop (TÜ eetikakeskus). Paneeli modereerib Mehis Pärn.
12.15-12.30 Kohvipaus
12.30-13.00 Mida koolide hindamisel väärtustada? - paneeli II osa, laiem arutelu
13.00-14.00 Lõuna

Hindamine kui väärtusruumi kujundaja

14.00-15.00 Scottish Experience: "Assessment for Learning" Programme. Ernest Spencer (University of Glasgow)
15.00-15.30 Kujundava hindamise töötubade tutvustused
15.30-15.45 Kohvipaus
15.45-16.45 Kujundava hindamise töötoad
16.45-17.30 Päeva kokkuvõte

Reede, 3. detsember

Suhted, koolikultuur ja väärtusruum

9.00-10.00 Children's Well-being and Self-esteem. Ruth Cigman (University of London)
10.00-10.30 Suhted kooli väärtusruumi mõjutajana. Tiia Lister
10.30-10.45 Kohvipaus
10.45-11.45 Töötoad - Kuidas luua häid suhteid koolis?
1. õpilane-õpilane
2. õpilane-õpetaja
3. õpetaja-õpetaja
4. õpetaja-lapsevanem
5. juht-õpetaja
11.45-12.00 Tõnis Lukase sõnavõtt

Tunnustamine ja väärtusprogrammi tegevused

12.00-12.30 Autasustamine, väärtusprogrammi tegevused
12.30-13.30 Lõuna
13.30-14.15 Väärtuskasvatuse analüüsimine koolis. Halliki Harro-Loit, Olga Schihalejev
14.15-14.30 Kohvipaus
14.30-16.00 Väärtusmängu töötoad
16.00-16.30 Päeva lõpetamine, kokkuvõtted

Väärtuskasvatuse konverentsid on alates 2008. aastast iga-aastaseks TÜ eetikakeskuse traditsiooniks, mille eesmärgiks on tutvuda erinevate Euroopa riikide kogemusega ja soodustada eesti koolide väärtuskasvatuse jõudmist Euroopa tasemele. Igal aastal keskendume mõne maa hariduselu ja väärtusarenduse tundmaõppimisele. 2008. aastal keskendusime Soomele ning eelmisel aastal oli fookuses Taani. Sel aastal tutvustame Suurbritannia koolisüsteemi.

Väärtuskasvatuse konverents "Õpilane – väärtuskasvatuse subjekt või objekt?" toimub 3.–4. detsembril 2009 Tartus Dorpati konverentsikeskuses.

Konverentsi korraldab TÜ eetikakeskus koostöös Aarhusi Ülikooliga Taanis, TÜ haridusteaduskonna ning Taani Kultuuri Instituudiga.
Konverentsi toetavad Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku väärtusprogrammi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames ning Taani Saatkond Eestis.

Konverentsil üle antud rändauhinnad: Väärtuskasvatuse kool 2009 ja Väärtuskasvatuse lasteaed 2009

Konverentsil peetud ettekanded

Konverentsi eesmärk:

  • Leida viise ja meetodeid lapsekeskse lähenemise praktiseerimiseks ning laste/noorte aktiivsuse ja kaasatuse suurendamiseks Eesti õppeasutustes;
  • Pakkuda Eesti lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele võimalust vahetada oma kogemust väärtuskasvatuse alal;
  • Tutvustada väärtuskasvatust Taani haridussüsteemis ning saada Taanilt eeskuju väärtuskasvatuse rakendamiseks Eesti õppeasutustes.

Konverentsi keskmes on lapsekeskse hariduse idee. Kuna Taani koolid paistavad silma just õpilaste kõrge kaasatuse ning õpilase ja õpetaja vahelise aktiivse koostöö poolest, siis väärib tähelepanu viis, kuidas tekitatakse noortes tahe olla aktiivne ning osavõtlik õpilane ja kodanik.

Konverentsi esimesel päeval annab praktilise filosoofia professor, TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ülevaate väärtuskasvatuse hetkeseisust Eesti koolides ning koolide eesseisvatest probleemidest. Väärtustest Taani koolis, demokraatlikust haridusest ning kodanikuharidusest räägivad haridusteaduse professor Ove Korsgaard ning haridusfilosoofia dotsent Lotte Rahbek Schou Aarhusi Ülikoolist (Danish School of Education, University of Aarhus). Noorte väärtushinnangutest räägib TÜ kasvatusteaduse dotsent Inger Kraav ning aktiivõppemeetodeid tutvustab TÜ religioonipedagoogika assistent Olga Schihalejev. Päeva lõpus toimub paneeldiskussioon õpilaste osavõtul.

Konverentsi teisel päeval võtab taanipoolse praktikuna sõna Aarhusi Õpetajateühingu esimees ja Taani Õpetajateühingu juhatuse liige Gordon Ørskov Madsen, kes tutvustab konkreetseid meetodeid, mida taani õpetajad õpilaste kaasamiseks ning koostöö arendamiseks tundides kasutavad. Samuti tutvustab ta Taani hindamissüsteemi ning õpilaste osalust õppetöövälises koolielus. Väärtuskasvatuse spetsiifikast eri õppeasutustes ning eri õppeastmetel räägib TÜ ajakirjanduse dotsent Halliki Harro-Loit. Teisel päeval toimuvad rühmatööd, kus on võimalik jagada oma õppeasutuse väärtuskasvatuse kogemust ning arutada lapsekeskse väärtuskasvatuse üle Eesti lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis.

Konverentsil osalemine on tasuta.

AJAKAVA

Neljapäev, 3. detsember

I. Väärtuskasvatus Eesti ja Taani koolis
9.30–10.00 Registreerumine

10.00–10.15 Korraldajate tervitus. TÜ eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, Taani Kultuuri Instituut

10.15–11.15 Ülevaade aastasest tegevusest väärtuskasvatuse alal. Margit Sutrop (praktilise filosoofia professor, TÜ eetikakeskuse juhataja)

11.15–11.45 Lasteaedade ja koolide projektide autasustamine

11.45–12.00 Kohvipaus

12.00–12.45 From Dissemination to Dialogue in the Danish School System. Lotte Rahbek Schou (Aarhusi ülikooli haridusfilosoofia dotsent)

12.45–13.30 Aktiivõpe väärtuskasvatuses? Võimalusi ja näiteid. Olga Schihalejev (TÜ religioonipedagoogika assistent, doktor)

13.30–14.15 Lõuna

II. Õpilane kui väärtuskasvatuse subjekt
14.15–15.00 Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega. Inger Kraav (Tartu Ülikooli kasvatusteadustedotsent)

15.00–15.45 Democratic Education and Citizenship Education in Danish Schools. Ove Korsgaard (Aarhusi Ülikooli haridusteaduse professor)

15.45–17.15 Noorte paneeldiskussioon

Reede, 4. detsember

9.00–10.00 Practical Methods for Collaboration in Classroom. Assessment of Studentsin Danish Schools. Gordon Ørskov Madsen (Aarhusi Õpetajateühingu esimees ja Taani Õpetajateühingu juhatuse liige)

10.00–10.45 Kommentaar Gordon Ørskov Madseni ettekandele: võrdlus Eestiga. Siiri Lepasaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna arendustalituse peaekspert)

10.45–11.15 Väärtuskasvatuse spetsiifikast eri õppeasutustes ning erinevatel õppeastmetel. Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse dotsent)

11.15–11.30 Kohvipaus

11.30–13.00 Lapsekeskne väärtuskasvatus eri õppeastmetes. Rühmatööd: lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutsekool

13.00–13.45 Lõuna

13.45–15.30 Rühmatööd jätkuvad

15.30–15.45 Kohvipaus

15.45–17.00 Rühmatööde kokkuvõtted ja arutelu üleminekutest ühelt õppeastmelt teisele

Väärtuskasvatuse konverentsid on alates 2008. aastast iga-aastane TÜ eetikakeskuse traditsioon, mille eesmärk on tutvuda erinevate Euroopa riikide kogemusega ja soodustada eesti koolide väärtuskasvatuse jõudmist Euroopa tasemele. Igal aastal keskendume mõne maa hariduselu ja väärtusarenduse tundmaõppimisele. 2008. aastal keskendusime Soomele. Sellel aastal on fookuses Taani, järgmistel aastatel on plaanis tutvuda väärtuskasvatusega Saksamaa ning Hollandi koolides.

Image
logo
Image
logo
Image
logo
Image
logo
Image
logo

Rahvusvaheline konverents

Väärtused, valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti koolis

3.- 4. detsembril 2008

Tartus, Dorpati konverentsikeskuses (Turu tn 2)

Ettekannete slaidid

Korraldajad: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Kultuuriteooria tippkeskuse religiooniuuringute töörühm ja Soome Instituut. Konverentsi toetavad Soome Vabariigi saatkond ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Konverentsi eesmärk on:

  • Arutleda kooli väärtuskasvatuse aluste ja võimaluste üle;
  • Tutvustada Eesti ja Soome koolide väärtuskasvatuse kogemusi;
  • Analüüsida väärtuskasvatuse võimalusi ja vorme tänases Eesti koolis.

Konverentsi esimene päev keskendub väärtustele ühiskonnas ning Eesti ja Soome väärtusmaastike analüüsile. Vastuseid otsitakse järgmistele küsimustele: Kuidas on väärtused seotud ühiskondliku kontekstiga? Kas ja kuidas mõjutavad muutused ühiskonnas inimeste väärtusi ja arusaamist moraalist? Kas pluralistlikus ühiskonnas on võimalik kõnelda ühistest väärtustest? Kelle ülesanne on ühiskonnas väärtushoid ja milline roll on ühiskonna väärtusmaastiku kujunemisel koolil? Kuidas näevad kooli ja väärtuste küsimusi Soome ja Eesti haridusministrid?  Sõna võtavad Tõnis Lukas (Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister), Sari Sarkomaa (Soome Vabariigi haridus- ja teadusminister), Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor) ja Hannele Niemi (Helsingi Ülikooli prorektor). Päeva teine pool tegeleb järgmiste küsimustega: Millise pildi Soome ja Eesti noorte väärtustest annavad erinevad uuringud? Mille poolest on Soome ja Eesti väärtusmaastikud sarnased, mille poolest erinevad? Kuidas mõjutavad õpilaste väärtushinnangud ja laiem ühiskondlik kontekst kooli väärtuskasvatust? Milliseid väärtuskasvatuse mudeleid maailmas kasutatakse?  Sõna võtavad Varro Vooglaid (Helsingi Ülikooli doktorant), Andu Rämmer (TÜ sotsioloogia osakonna lektor), Pille Valk (TÜ religioonipedagoogika dotsent) ning Seppo Helakorpi (Hämeenlinna õpetajate seminari dotsent).

Konverentsi teisel päeval on arutluse keskmes õpetaja ja kooli roll väärtuskasvatuses. Tegeletakse järgmiste küsimustega: Milline on õpetaja roll koolis väärtuste kandjana ja vahendajana? Milliseid nõudeid esitavad õpetajale kutse-eetika printsiibid? Milliseid väärtusi kannab Eesti riiklik õppekava? Kui realistlikud on ootused väärtuskasvatusele? Mis takistab väärtushoidu ja väärtuskasvatust koolis? Mida on väärtuskasvatuse alal meil üksteiselt õppida? Vastuseid otsivad Viive-Riina Ruus (Tallinna Ülikooli pedagoogikaprofessor), Tiiu Kuurme (Tallinna Ülikooli pedagoogikadotsent), Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse dotsent), Toomas Tenno (TÜ keemiaprofessor) ning Endla Lõkova (MTÜ TORE esindaja). Oma kogemust väärtuskasvatuse alal jagavad Rocca al Mare kool, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium ning Johannese kool Rosmal.

Konverentsi viimase töösessiooni fookuses on valmiv riikliku õppekava versioon ning läbiva teema "Väärtused ja kõlblus" rakendusvõimalused. Millised on väärtuskasvatuse võimalused erinevate õppeainete kaudu? Millised väärtuskasvatuse mudelid võiks Eesti kooli sobida? Mida on meil õppida teiste maade kogemustest? Mida arvata väärtusarenduse strateegia väljatöötamisest? Mida on vaja selleks, et väärtuskasvatus läbiva teemana võiks koolis rakenduda?

Konverents lõpeb rühmatöödega, kus erinevate ainevaldkondade esindajad, koolijuhid, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad saavad arutada väärtuskasvatuse võimalusi.

Konverentsil osalemine on tasuta.

AJAKAVA

3. detsember 2008

I Sessioon. Modereerib Jaana Vasama (Soome Instituudi juhataja)

11.00 – 11.05 Konverentsi avamine: Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja), Pille Valk (Kultuuriteooria tippkeskuse religiooniuuringute töörühma juht) ja Jaana Vasama (Soome Instituudi juhataja)

11.05 – 11.25 Kool hoiab ühiskonda koos, Tõnis Lukas (Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister)

11.25 – 11.45 Milliseid väärtusi kannab Soome kool? Sari Sarkomaa (Soome Vabariigi haridus- ja teadusminister)

11.45 – 12.15 Õpetaja väärtuste kandjana ja vahendajana, Hannele Niemi (Helsingi Ülikooli prorektor)

12.15 – 12.35 Väärtused ja voorused ühiskondlikus kontekstis, Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor)

12.35 – 13.00 Arutelu

13.00 – 14.00 LÕUNA

II Sessioon. Modereerib Peep Mühls (Eesti Koostöö Kogujuhataja)

14.00 – 14.30 Väärtused ja voorused inimõiguste kontekstis, Varro Vooglaid (Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna doktorant)

14.30 – 15.00 Eesti koolinoorte väärtused, Andu Rämmer (TÜ sotsioloogia lektor).

15.00 – 15.15 Arutelu

15.15 – 15.45 Kohvipaus

15.45 – 16.15 Erinevad väärtuskasvatuse mudelid üldhariduses, Pille Valk (TÜ religioonipedagoogika dotsent).

16.15 – 16.45 Väärtused kutsehariduses, Seppo Helakorpi (Hämeenlinna õpetajate seminari dotsent).

16.45 – 17.15 Arutelu

4. detsember 2008

III Sessioon. Modereerib Ene Tannberg (Miina Härma gümnaasiumi direktor)

09.00 – 09.30Õppekava memorandum, Viive-Riina Ruus (TLÜ pedagoogikaprofessor).

09.30 – 10.00 Peab-pedagoogika ja sihiseadmise eetika, Tiiu Kuurme (TLÜ pedagoogikadotsent)

10.00 – 10.25 Lasteaiadiskursus väärtuskasvatuse aspektist, Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse dotsent)

10.25 – 10.45 Kohvipaus

10.45 – 11.05 Kõiki lapsi kaasav ja arendav avastusõpe, Toomas Tenno (TÜ keemiaprofessor, POLLEN-i projekti esindaja).

11.05 – 11.25 TORE noor – TORE klass, TORE kool, TORE Eesti! Endla Lõkova (MTÜ NÜ TORE esindaja).

11.25 – 11.45 Väärtustele rajatud kool, Rein Rebane (Rocca al Mare Kooli direktor).

11.45 – 12.05 Pere ja kooli tõekspidamiste ühtsus: hea kasvatuse eeldus, Kersti Nigesen (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor).

12.05 – 12.25 Väärtused, mis ei peegeldu koolielus, on väärtusetud, Külli Volmer (Johannese kooli Rosmal vene keele õpetaja)

12.25 – 12.45 Arutelu

12.45 – 13.00 Väärtuskasvatuse kaastööde auhindade üle andmine

13.00 – 14.00 LÕUNA

IV Sessioon. Modereerib Pille Valk (TÜ religioonipedagoogika dotsent)

14.00 – 15.00 Paneeldiskussioon REKK-i ainevaldkondade spetsialistidega: Mare Oja, Inge Raudsepp, Mart Soobik, Imbi Henno ja Piret Kanne

15.00 – 15.15 Kohvipaus, liikumine rühmatööde ruumidesse

15.15 – 16.45 Mõttetalgud – Kuidas edasi liikuda?

Rühmatööd: humanitaarvaldkond, reaalvaldkond, loovained, koolidirektorid, lapsevanemad ja õpilased

16.45 – 17.15 Plenaaristung rühmatööde tulemuste esitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks

Image
EL

Ettekanded väärtuste teemal

Sündmused

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi

Fotol inimesed Riigikogus lippude taustal seismas

Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile