Lasteaia rühmaõpetaja eneseanalüüsimudel

Tartu Ülikooli eetikakeskuse väljatöötatud lasteaia rühmaõpetaja eneseanalüüsimudel on vahend rühmaõpetajale oma rolli mõtestamiseks ja tegevuste tähtsuse järjekorda panemiseks.

Laiemalt on mudel ka kommunikatsioonivahend lasteaiapere ja rühmaõpetajate (ja/või õpetaja abide, assistentide) vaheliste suhete ja kokkulepete mõtestamiseks. Mudelit saab kasutada näiteks arengu- või koostöövestluste läbiviimiseks ühe rühma meeskonnas või juhtkonna ja rühmaõpetaja(te) vahel, alustava õpetaja esimese tööaasta toetamiseks, tugitöötajate ja rühmaõpetajate vastastikuste ootuste kooskõlastamiseks ning ühiste tööpõhimõtete loomiseks.

Mudel on esitatud rollikaartidena ja selle abil saab lasteaia rühmaõpetaja kui väärtuskasvatuse võtmeisiku tähtsat rolli mõtestada mänguliselt ja pingevabalt, nii omaette kui ka mitmekesi.

Eneseanalüüsimudeli juhend

Eneseanalüüsimudeli tegevuskaardid

Lasteaia rühmaõpetaja eneseanalüüsimudeli väljatöötamises osalesid:

Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühm: Halliki Harro-Loit, Helen Hirsnik, Mari-Liis Nummert, Nele Punnar, Ene Tigas

Ilmatsalu Lepatriinu Lasteaed

Lasteaia rühmaõpetaja eneseanalüüsimudeli testimistesse panustasid: Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaia õppejuht Külvi Teder ja võrgustiku kohtumistel osalenud lasteaedade esindajad Rakvere Kungla lasteaiast, Tallinna lasteaiast Pääsusilm, Pangapealse lasteaiast, Rannamõisa lasteaiast, Tahkuranna lasteaed-algkoolist, Kilingi-Nõmme lasteaiast Krõll, Ilmatsalu lasteaiast Lepatriinu, Tallinna Päikesejänku lasteaiast, lasteaiast Neeme Mudila, Tabivere lasteaiast Rõõmula, Lohkva lasteaiast, Tabasalu lasteaiast, Tallinna lasteaiast Sipsik, Tartu eralasteaiast Terake, Soinaste lasteaiast Laululind, Tallinna Vormsi lasteaiast ja Viljandi valla lasteaiast Päikesekiir.

Lasteaia rühmaõpetaja eneseanalüüsimudeli koostamist toetas Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogramm 2021–2026.