Publitseerimine ja institutsioonid
Seoses teadlaskogukonna arvukuse kasvu, elektrooniliste ressursside arengu ning teadlaste koondumisega institutsioonidesse on tekkinud mitmeid eetilisi probleeme, mis sunnivad teaduse tegemise meetodite üle pikemalt arutlema.
Enamasti töötavad teadlased mingis organisatsioonis, avalikus- või erasektoris. Avalikus sektoris on teadlased sageli koondunud akadeemilistesse institutsioonidesse – ülikoolidesse. Kuna neil institutsioonidel on ühiskonnas oluline roll – kvaliteetne haridus arendab ühiskonda, teadussaavutused toovad raha ja prestiiži, finantseerimine toimub maksumaksja raha eest – on neil ka suuremad eetilised ning juriidilised kohustused. Samas, tänapäeval on eraettevõtlusel teaduses tähtis positsioon, sest USAs finantseeritakse teadust 60% ulatuses eraettevõtlusest (Shamoo ja Resnik 2003, lk 7)*.
Ressursside kasutamine
Harvad pole ka teadusprojektid, kus osa rahastatakse riigi ning osa ettevõtluse poolt. Üldine nõue on, et kui avalikkus maksab teadusuuringu eest, peavad uuringu tulemused olema ka avalikkusele kättesaadavad (sealsamas, lk 37). Teaduse arengu huvides tuleks kogutud andmeid avalikustada võimalikult paljudele. Samas on sageli teadlastel omad huvid, näiteks intellektuaalse omandi säilitamine, hirm ettevõtte ärisaladuste paljastamise ees ning loomevarguse ennetamine. Kui teadlane töötab eraettevõtte teenistuses, on tal sageli kohustus teadusuuringute tulemuste avaldamisega viivitada.
Küsimus on ka selles, kuidas jagada ressursse, nagu uurimisandmed, tulemused, vahendid, koenäidiseid jms. On mitmeid põhjusi, miks peaks või ei peaks ressursse laialt levitama. Avatus soodustab teaduse tegemist, objektiivsust, õigsust, usaldust. Vahel on andmete jagamine seadusest tulenevalt kohustuslik. Samas on teadlase jaoks oluline olla esmaavastaja, on vajadus kaitsta oma loomet või investeeringut, vahel leiab teadlane, et tema uurimistöö pole veel piisavalt põhjalik jne (sealsamas, lk 56-58).
On selge, et teadusandmetega ümberkäimine on kaunis subjektiivne. Teadlane ise valib, kui palju, mis sorti ja missugust infot ta kasutab ning kuidas seda esitab (sealsamas, lk 32). Siinkohal on oluline, et andmetega manipuleerimine oleks adekvaatne, andmete interpreteerimine seevastu on sageli erinev ning vahel võib ka vale olla. Sel juhul pole tegemist ebaeetilisusega, vaid hoopis näiteks enesepettuse või eksitusega (sealsamas, lk 34).
Publitseerimine ja autorsus
Kõigil teadlastel on suur publitseerimise surve. Inglise keeles on isegi ütlus: publish or perish ehk avalda või hävi. See kehtib enamasti akadeemiliste teadlaste kohta. Teadlasi eraettevõtluses iseloomustab rohkem produce or perish ehk tooda või hävi (sealsamas, lk 37). Ilma teaduspublikatsioonideta ei saa professorid taotleda teadusgrante ning see ei mõju hästi karjäärile. Kõige parem on artikkel avaldada mainekas eelretsenseeritavas teadusajakirjas, mis tähendab seda, et artikkel läbib ekspertide kvaliteedikontrolli. Eelretsenseerimise eesmärgiks on tõsta teaduse taset ning ennetada võimalikke pettusi.
Siiski leidub praktikaid, mida võib pidada ebaeetiliseks. Näiteks võidakse kaasautoriks panna inimene, kel on vaid õrn seos projektiga – ta on liitunud lõppfaasis, tegu on tuntud teadlasega, kelle nimi aitab publitseerimisele kaasa vms. Resnik ja Shamoo (2003, lk 53) pakuvad, et kõik autorid peavad vastutama ning olema võimelised aru andma tööst, mille autoriks nad on. See ei tähenda, et teadlane peaks vastutama iga töö osa eest, kuna iga osaga tegeleb võib-olla eri inimene. Aga autor peab oskama kaitsta tööd üldiselt ning olema võimeline selgitama eesmärke avalikult (sealsamas, lk 54).
Teadlaste järelkasv
Teadusinstitutsioonide, ülikoolide ja õppeasutuste üheks põhiliseks ülesandeks on uute teadlaste õpetamine. Seetõttu tuleb institutsioonide eetika juures käsitleda ka õpetaja ja õpilase, juhendaja ja tudengi suhet. Juhendajad või mentorid on tudengist kõrgemal positsioonil ning respekteeritud ja enamasti kogenumad ning targemad, sageli võivad nad olla tudengile tööandjaks. Seetõttu on ka tudengid haavatavamad ning võivad olla ärakasutamise ohvrid. Võib juhtuda, et juhendaja ei hinda piisavalt tudengi panust uurimisse või koormavad tudengi üle tööga, mida peaks tegelikult tegema juhendaja (sealsamas, lk 60–61).
*Shamoo, A. E.; Resnik, D. B. Responsible conduct of research. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2003.
Lisaks
SEADUSED
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus
Eesti Teaduste Akadeemia seadus
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus
Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni korraldamise seadus
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ratifitseerimise seadus
MUUD REGULATSIOONID
Euroopa ülikoolide Magna Charta
Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord
Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded
ICOMi muuseumide eetikakoodeks
Eesti Maaülikool: rohelise ülikooli hea tava
Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilase eetikakoodeks
Ülevaade Eestis kasutuses olevatest eetikakoodeksitest
EETIKAKOMITEED
TAI inimuuringute eetikakomitee
MUJAL MAAILMAS
Code of Conduct and Best Practice Guidelines for Journal Editors (Committee on Publication Ethics)
Recommendations for Promoting Integrity in Scientific Journal Publications (Council of Science Editors)
Recommendations for the Conduct, Reporting, Editing, and Publication of Scholarly work in Medical Journals (International Committee of Medical Journal Editors)
WAME Recommendations on Publication Ethics Policies for Medical Journals
The European Charter for Researchers
Code of Conduct for the Recruitment of Researchers
The European Code of Conduct for Research Integrity
Best Practices for Ensuring Scientific Integrity and Preventing Misconduct (OECD)
Code of Practice for Research (UK)
The concordat to support research integrity (UK)
Policy and Guidelines on Governance of Good Research Conduct (UK)
General guidelines for research ethics (Norra)
Rules of Good Scientific Practice (Saksamaa)
Code of Ethics for Scientific Research in Belgium
Code of Ethics for Researchers of the Czech Academy of Sciences
The Danish Code of Conduct for Research Integrity
Science Ethics Code of the Hungarian Academy of Sciences
Code of Conduct for Scientists (Jaapan)
Integrity in scientific research. Principles and procedures (Šveits)
Federal Research Misconduct Policy (USA)
Society of Research Administrators International Code of Ethics
NÄITEJUHTUMID
Teadusajakirja toimetaja saab vastaka artikli, mis seab kahtluse alla valitseva paradigma. Toimetaja teab, et kui ta saadab käsikirja kahele toimetuskolleegiumi eksperdile, lükkavad nad selle tõenäoliselt tagasi. Ta saadab neile siiski käsikirja ning samuti saadab selle ühele neutraalsele vaatlejale arvustamiseks. Toimetaja üllatuseks soovitab üks toimetuskolleegiumi liige artikli vastu võtta, teine soovitab tagasi lükata. Kolmas neutraalne retsenseerija soovitab samuti artikli vastu võtta. Toimetaja otsustabki artikli vastu võtta. Ta tunneb end siiski olevat kohustatud teatama sellest retsenseerijale, kes soovitas tagasilükkamist. Toimetuskolleegiumi liige teatab toimetajale, et kui ta aktsepteerib selle pahna, astub ta kolleegiumist tagasi.
- Mida oleks toimetaja pidanud tegema? Mida peaks tegema?
- Mida oleks kaks toimetuskolleegiumi liiget pidanud tegema?
- Mida peaks artikli autor tegema, kui ta sellest kuuleb?
Näitejuhtum refereeritud A. E. Shamoo ning D. B. Resniku raamatust Responsible conduct of research. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2003, lk 90.
* * *
Ülikooli füüsikaosakond koosneb kaheteistkümnest mehest ja mitte ühestki naisest. Ülikooli kantsler on öelnud, et osakond peab pingutama, et värvata kõrgelt kvalifitseeritud naisi ning on lubanud osakonnale lisaraha uue töötaja palga, reisikulude ning muude hüvede katmiseks, kui tegemist on kõrgelt kvalifitseeritud naisega.
Osakond kuulutab välja kaks uut töökohta, mõlemad dotsendi tasemel, ning saab 100 avaldust, millest vaid viis on naistelt. Seitsmel parimal meeskandidaadil on parem hariduslik taust ning publikatsioonide nimekiri, kui kolmel naiskandidaadil, kes on piisavalt kvalifitseeritud. Osakond on öelnud, et tuleb palgata naine. Nad plaanivad tööle võtta parima naise ning parima mehe. Kas selline poliitika on diskrimineeriv? Kas see on õiglane?
Näitejuhtum refereeritud A. E. Shamoo ning D. B. Resniku raamatust Responsible conduct of research. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2003, lk 65–66.
* * *
Suur farmaatsiaettevõte määrab 6 miljoni dollarilise lepingu ülikooli teadlasele kolmeks aastaks, et läbi viia katseid patsientide peal. Ettevõtte pakutud tingimused on järgmised:
- teadusuuringute avaldamisega viivitamine kuus kuud;
- avastuste patentimise esmaõigus;
- teadlane teenib ettevõtte teaduslikku nõuandvat kogu;
- teadlane viib uurimuse läbi.
- Milline on ülikooli roll selles kokkuleppes?
- Kas ülikool peaks pakkumise sellistel tingimustel vastu võtma või peaks tegema vastupakkumise? Milline peaks vastupakkumine olema?
- Kuidas lahendaksid konflikti, kui see eksisteerib?
Näitejuhtum refereeritud A. E. Shamoo ning D. B. Resniku raamatust Responsible conduct of research. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2003, lk 179.
Vaata veel näitejuhtumeid:
06.03.2012 Alar Karis. Variautorite aeg (Postimees)
RAAMATUD
Aavik, T. jt (koost). 2007. Eetikakoodeksite käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007.
Aleksandrov, A. Teadus ja kõlblus. A. Hansen (tõlk). Tallinn: Eesti Raamat, 1975.
Elštein, N. Haiged ja arstid. Tallinn: Valgus, 1965.
Engelhardt, D. von (koost). Eetika meditsiini argipäevas. R. Kinks jt (tõlk), A. Soosaar (toim). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.
Euroopa Komisjon. 5 soovitust geneetilise testimise eetilise, juriidilise ja sotsiaalse tähenduse osas. E. McNally; A. Cambon-Thomsen (koost). Luxembourg; [Tallinn]: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2004
Lammer, H.; Lammer, M. Mustad uuringud: avalikkuse eest varjatud salajased katsetused. Tõlkija H. Tali. Tallinn: Olion, 2001.
Maailma Arstide Liit. Arstieetika käsiraamat. T. Hallap (tõlk); V. Volke; A. Soosaar (toim). Tartu: Elmatar, 2007.
Merisalu, E. jt (toim). 2005. V rahvusvaheline töötervishoiu alane sümpoosion „Eesti töötervishoid 21: koostöö & eetika“, 3.–5.veebruar 2005, Tartu: sümpoosioni kava & ettekannete teesid = The 5th international symposium on occupational health „Occupational health 21: collaboration and ethics“, February 3th–5th 2005, Tartu: program & abstracts. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut, 2005.
Shaver, J. Gianna: ma sündisin abordi ajal. A. Kitsnik (tõlk). Tallinn: Luus, 2002.
Sutrop, M.; Sutrop, U. (koost). Teadus ja teadmistepõhine ühiskond: Academica: Saksa-Eesti akadeemiline nädal = Wissenschaft und wissensbasierte Gesellschaft: Estnisch-Deutsche akademische Woche. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2005.
Sutrop, M. (koost). Eetikakoodeksid. Väärtused, normid ja eetilised dilemmad. Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
ARTIKLID
Etverk, I. Isiklik arvamus: olen vastu. Miks?: uurimismeetodist, mille käigus süüdatakse metsi. Eesti Mets, nr 3, 2001, lk 12–13.
Kutsar, K. Eetilise ja teadusliku tõe ühtsus. Eesti Arstide Liidu Teataja, nr 2, 1999, lk 3–4.
Kutsar, K. Maailma Teaduskonverents (Budapest, 26. juuni–1. juuli 1999) „Teadus kahekümne esimeseks sajandiks – uued kohustused“: deklaratsioon teadusest ja teadustulemuste kasutamisest. Eesti Arstide Liidu Teataja, nr 12, 1999, lk 18.
Kutsar, K. Teadustöö eetilised vaatekohad. Eesti Arstide Liidu Teataja, nr 8, 1999, lk 3–5.
Pevkur, A. Professioonieetikad eetikateooriate valguses. Studia philosophica, Tartu, 5 (41), 2006, lk 85–94.
Raudsepp, J. . Meditsiin, hingehoid, eetika. Eesti sotsiaaltöö II kongress „Areneva ühiskonna väljakutsed“: Pärnu, 22.–24. august 2001, Tartu, 2002, lk 222–226.
Soosaar, A. . Biomeditsiiniliste inimuuringute eetilisest raamistikust. Eesti Arst, nr 9, 2006, lk 572–585.
Sutrop, M. Geneetikast eetikani: mida me suudame ja mida me tohime? Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 2004, lk 22–41.
Tikk, A. Bioeetika juhtorganid Eestis. Tohtrile: ajakiri arstidele, nr 1, 2001, lk 21.
VÄITEKIRJAD
Kerge, K. Tartu Ülikooli väärtused. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2010.
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Barrow, R.; Fraser, S.; Keeney, P. (eds). Academic Ethics. Ashgate, 2006.
Chubin, D. E.; Hackett, E. J. Peerless Science: Peer Review and U. S. Science Policy. SUNY Press, 1990.
Croissant, J; Restivo, S. (eds). Degrees of Compromise: Industrial Interests and Academic Values. SUNY Press, 2001.
Davis, M. Ethics and the University. London; New York: Routledge, 1999.
Leigh Stars, S. Ecologies of Knowledge: Work and Politics in Science and Technology. SUNY Press, 1995.
Macrina, F. L. Scientific integrity: text and cases in responsible conduct of research. Washington: ASM Press, 2005.
Penslar, R. L. Research ethics: cases and materials. Bloomington, Indianapolis: Indiana University Press, 1995.
Plehn, G. (red.). Ethos der Forschung = Ethics of research: Ringberg-Symposium, Oktober 1999. München: Max-Planck-Gesellschaft, 1999.
Resnik, D. B. The ethics of science: an introduction. London, New York: Routledge, 1998.
Shamoo, A. E.; Resnik, D. B. Responsible conduct of research. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2003.
Shils, E. The calling of education: The academic ethic and other essays on higher education. Chicago, London: University of Chicago Press, 1997.
Shrader-Freshette, K. Ethics of scientific research. Lanham: Rowman & Littlefield, 1994.
Strain, J.; Barnett, R.; Jarvis, P. (eds). Universities, Ethics and Professions: Debate and Scrutiny. Routledge, 2009.
Wilcox, J. R. Ethics of Higher Education. Encyclopedia of Applied Ethics. San Diego (etc.): Academic Press, 1998, Vol. II, pp. 561–570.
AJAKIRJAD
Euroopa Liidu Teataja Eriväljaanne. 16, Teadus, informatsioon, haridus ja kultuur
Accountability in Research: Policies & Quality Assurance
Bulletin of Science, Technology & Society
Ethics in Science and Environmental Politics
Issues in Science and Technology
Journal of Science Communication
Public Understanding of Science
Research Integrity and Peer Review
Science, Technology & Human Values
Systemic Practice and Action Research
HARIDUSAJAKIRJAD
The Electronic Journal of Science Education
Journal of Research in Science Teaching
Journal of Science Education and Technology
Journal of Science Teacher Education
International Journal of Science Education
INFOVÄRAVAD JA MUUD MATERJALID
European Science Foundation. Stewards of Integrity. Institutional Approaches to Promote and Safeguard Good Research Practice in Europe 2008
Euroopa Komisjoni poolt välja antud raamat teadmiste levitamise kohta veebis: Commission of the European Communities. Green paper: copyright in the knowledge economy
NordForsk. Research Integrity in the Nordic countries – national systems and procedures 2014
European Group on Ethics in Science and New Technologies
Research ethics, publication ethics and good practice guidelines
UNESCO Ethics of Science and Technology
WAME Recommendations on Publication Ethics Policies for Medical Journals
Vaata ka: arvuti- ja informatsioonieetika; heas teadustavas autorsus, teadustöö tulemuste avaldamine ja rakendamine
Päisefoto: Anna Shvets, pexels.com
