Õigus ja eetika
Õiguse ja eetika teemasse koonduvad küsimused, mis puudutavad seaduse ja eetika vahekorda, õigussüsteemi põhimõtteid, selle esindajate kutse-eetikat ning karistuse eesmärke ja vahendeid.
Seaduste loomist, tõlgendamist ja rakendamist mõjutavad inimeste moraalsed veendumused, mida aitavad kujundada omakorda seadused. Seadusloojate ja eetika kohta leiate materjale poliitika ja eetika valdkonnast.
Õiguse ja eetika suhted katavad järgmisi peamisi teemaringe: milliseid eluvaldkondi tuleks seadustega reguleerida ja milliseid mitte; millal on indiviidide vabaduse piiramine seaduse jõul õigustatud. Nendele küsimustele on võimalik vastata mitmel viisil.
Põhjendus, mis toetub kahjutekitamise printsiibile, ütleb, et seadust tuleb rakendada selleks, et hoida ära teistele kahju tekitamist. Patroneeriv mõtteviis lisab, et seadusega võib takistada ka inimesel endale kahju tekitamast (näiteks turvavöö kasutamise nõue). Seadusmoralistide arvates võib seadusega keelata ka ebamoraalseid tegevusi, nn ohvriteta kuritegusid, juhul kui ühiskonna enamus peab neid moraalselt vastuvõetamatuks (näiteks prostitutsioon).*
Eetilises plaanis on oluline küsida: milliste kriteeriumide alusel seadusi hinnata; kas seadusest üksi piisab kompetentsete otsuste langetamiseks, nii õiguse kui ka õigluse tagamiseks; kuidas lahendada võimalikku konflikti moraalsete tõekspidamiste ja seaduse vahel; millal on õigustatud seadusele allumatus.
Moraali- ja õigusnormide kohta vaadake lisa valdkonnast „Eetika ja moraal”.
Üks võimalus tagada seaduste täitmist on sanktsioonide kehtestamine seaduste rikkumise eest. Karistuselt oodatakse mitmesuguseid tulemusi: karistatud kurjategija hoidub edaspidi sellisest kuriteost või kurjategijale tehakse kuritegude kordamine võimatuks; kurjategija iseloom ja väärtushinnangud muutuvad; teised inimesed püüavad samasugusest kuriteost hoiduda; karistusena selgelt väljendatud hukkamõist soodustab vastava ühiskondliku väärtushinnagu kujunemist; kurjategijale makstakse kätte.
Karistamisega seonduvad veel küsimused kuriteo ja karistuse proportsionaalsusest, ihu- ja surmanuhtluse lubatavusest, vangide kohtlemisest, nulltolerantsist ja omakohtust. Vangide õigustest jakohtlemisest lugege ka globaalse õigluse ja terrorismi alavaldkonnast.
Kutse-eetika küsimused õiguse ja eetika valdkonnas puudutavad reegleid politseinike, prokuröride, advokaatide, notarite, kohtutäiturite, kohtunike ja vanglaametnike professionaalses tegevuses (vt ka: kutse-eetika). Nagu muudegi elualade puhul, on õigussüsteemi esindajate kutse-eetikas oluline küsimus tavamoraali ja professionaalse rolli vahekorrast: kas advokaat võib püüda klienti enda moraalsete veendumuste kohaselt mõjutada; kas advokaat peaks kliendi eesmärke kaitsma ka siis, kui ta need ise hukka mõistab.
Klientide abistamisega seotud elukutsete puhul tekitab raskusi lisaks isiklikele tõekspidamistele ka kohustus teenida kahte isandat, kuna ametnik on indiviidi ja riigi vahendaja. Õigusega seotud professioonide eripära on teatud eelisseisund, suurem võim igapäevases töös, võrreldes nende partneritega. Tundlikud teemad on valetamise rakendamine seaduse tagamise vahendina, konfidentsiaalsus ja privaatsus.
*Dimock, S. Crime and Society. Encyclopedia of Applied Ethics, Vol I, San Diego (etc): Academic Press, 1998, lk 679-691.
Lisaks
Eesti Advokatuuri eetikakoodeks
Eesti Juristide Liidu eetikakoodeks
Kohtutäiturite hea ametitava ja pankrotihaldurite hea kutsetava
Vanglateenistuja eetikakoodeks
Ülevaade Eestis kasutuses olevatest eetikakoodeksitest
MUJAL MAAILMAS
Euroopa advokaatide eetikakoodeks
The European Code of Police Ethics
ABA Center for Professional Responsibility (USA)
The American Society for Political and Legal Philosophy
Centre for Ethics & Law (UCL)
Center for Law Enforcement Ethics
Center for Contemplative Law and Ethics (University of San Fransisco)
Center for Criminal Justice, Law, & Ethics
Center on Law, Ethics and National Security
Centre for Law, Ethics and Society (Keele University)
Institute for Criminal Justice Ethics
Institute for Criminal-Law Ethics and Criminology
Griffith Criminology Institute
Louis Stein Center for Law and Ethics
The Oxford Institute For Ethics, Law and Armed Conflict
Research Group for Criminal Justice Ethics (Roskilde University)
Politsei ja hoolimine
Jaanus oli 26-aastane tööline. Ühel õhtul pärast tööd läks ta oma töökaaslastega kohalikku baari, et tähistada osakonna palgatõusu. Pidu kestis viis tundi, mille jooksul Jaanus jõi mõniteist klaasi alkohoolseid jooke. Hilisõhtul lahkus Jaanus baarist ja hakkas autoga koju sõitma. Teel juhtus õnnetus – Jaanus sõitis vastu elektriposti. Kohale tulnud politsei leidis Jaanuse tee peal lamamas. Tal ei olnud nähtavaid vigastusi, kuid ta oli ilmselgelt purjus. Politsei küsis, kas temaga on kõik korras, ja Jaanus vastas jaatavalt. Ta viidi politseijaoskonda ja küsiti, kas ta vajab arstiabi. Jaanus vastas eitavalt ning jäi teiste juurde arestikambrisse paigutatuna kohe magama. Hommikul leidis politseinik Jaanuse surnuna ja lahkamine näitas, et surma põhjustasid tõsised sisemised vigastused. Sisejuurdlus ei tuvastanud politseinike käitumises hooletust ega seaduserikkumist.
- Kas Jaanus oli pädev, et hinnata oma vajadust arstiabi järele?
- Kuidas hindate politseinike käitumist? Kui seaduslikkuse küsimus kõrvale jätta, kas nõustute juurdlusega, et tegemist ei olnud hooletusega?
- Millised alternatiivsed käitumisviisid oleksid politseinikel veel kõne alla tulnud?
(Callahan, J. C. (ed). Ethical issues in professional life. Oxford (etc): Oxford University Press, 1988, lk 120-121)
JOKK
Seaduse ja eetika vahekorda iseloomustab Eesti avalikus elus esilekerkinud nn JOKK-suhtumine. JOKK ehk "juriidiliselt on kõik korrektne" viitab otsustele ja probleemilahendustele, mille õigsuse ja eetilisuse avalik arvamus, ajakirjandus või muu institutsioon on kahtluse alla seadnud, kuid mille asjaosalised formaalsele seaduslikkusele toetudes heaks kiidavad. Samuti nenditakse, et"JOKK", kui seaduserikkumine on avalik saladus, kuid kohtus ei ole seda võimalik tõestada. Näiteid võib tuua kinnisvaraärist, erastamistehingutest, linnaplaneerimisest, riigihangete korraldamisest ja mujalt.
- Kuidas oleks võimalik ära hoida seda, et seadustesse kirjapandut formaalselt korrektselt ära ei kasutataks?
- Kuivõrd peaksid kirjutamata seadused avalikku elu reguleerima?
- Kuidas tagada kirjutamata seaduste nõudmisel objektiivsus?
Vaata lisaks: poliitika ja eetika
Urmas Reinsalu. Õigusriigi taastamise okkaline tee. Postimees, 11.12.2006.
Evi Arujärv. Õiglusriik või masside mäss? Eesti Päevaleht, 08.12.2006.
Mihkel Mutt. Poliitiline kultuur pole spiritism. Eesti Päevaleht, 08.09.2006.
Vaata veel näitejuhtumeid:
09.04.2012 Berk Vaher: "riiklik tapmine" on riigi kohustus oma kodanike ees ja Silver Meikar: "riikliku tapmisega" teeme kuklalasu väärtustele, mille nimel tasub üldse elada (Postimees)
12.05.2010 Oliver Nääs. Keda karistada õnnetuse eest? (Postimees)
19.03.2010 Kaia Kuusler: miks me ikkagi autot naabri hoovi ei pargi? (Postimees)
06.02.2009 Pedofiilide kastreerimine rikub inimõigusi (EPL)
16.09.2008 Advokaat hakkas endist klienti terroriseerima (Postimees)
08.09.2008 Euroopa advokaadid saavad ühtse eetikakoodeksi (Postimees)
ÕPPEMATERJALID
Ellonen, E.; Kekomäki, K.; Raivola, P. Eetika ja politseitöö. Tõlkinud M. Moora. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2002.
Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse: õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn: Juura, 1997.
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Jõgi, P. Õigus ja eetika:teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Tallinn: Juura, 1997.
Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse: õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn: Juura, 1997.
Tammelo, I. Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa, 2006.
Uulimaa-Margus, U. Vanglatöö eetikast. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2007.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
ARTIKLID
Järvik, M. Sotsiaalne moraal ja õigus. Loone, E. (koost). Suveräänsus. Seadus. Immigratsioon. Tartu: Atlex, 2004, lk 197–235.
Kaugia, S. Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised, nr 6, 2002.
Kuurberg, M. Heade kommetega vastuolus olevad lepingud. Juridica, nr 6, 1999, lk 280–286.
Pärnamets, M. Surmanuhtlus kui eetiline nihestus. Juridica, nr 3, 1996, lk 113–115.
Sootak, J. Kuritegevusehirm, sotsiaalkontroll ja kommunitarism. Akadeemia, 2000, nr 10, lk 2069–2102.
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Järvik, M. Õigused õiguse alusena: moraalikriitiline õiguse põhjendamine. Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 2001.
Kaugia, S. (juh); Narits, R.; Saar, J. Õigusteadvuse olemus ja arengudeterminandid. Doktoritöö. Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, 2011.
Kuznetsova, A. Vangla vastutus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 2 alusel. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2008.
Lega, A. Inimeste õiguskuulekus. Magistritöö. Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituut, 2013.
Plistkin, R. Inimelu väärtus Eesti karistusõiguses. Magistritöö. Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituut, 2014.
Pool, V. Moraal ja õigus lääne kultuuris. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool, 2009.
Reiljan, K. Telekommunikatsiooniühenduste kriminaalmenetluslik jälgimine ja salvestamine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1999.
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Applbaum, A. I. Ethics for adversaries. Princeton: Princeton University Press, 1999.
Banks, C. Criminal Justice Ethics: Theory and Practice. Thousand Oaks, London: SAGE Publications, 2004.
Barnett, P. D. Ethics in Forensic Science: Professional Standards for the Practice of Criminalistics. CRC Press, 2001.
Braswell, M.; Rodgers McCarthy, B; McCarthy, B. J. (eds). Justice, Crime, And Ethics. LexisNexis, 2007.
Brewer, S. (ed). Moral theory and legal reasoning. New York: Garland Publishing, 1998.
Corlett, J. A. Responsibility and Punishment. Springer, 2006.
Cragg, W. The Practice of Punishment: Towards a Theory of Restorative Justice. London, New York: Routledge, 1992.
Daly, M. C.; Goebel, R. J. (eds). Rights, liability, and ethics in international legal practice. Irvington-on-Hudson: Transnational Juris Publications; Deventer: Kluwer Law & Taxation Publishers, 1995.
Dermange, F.; Flachon, L. Ethique et droit. Geneve: Labor & Fides, 2002.
Dyzenhaus, D.; Ripstein, A. (eds). Law and morality: readings in legal philosophy. Toronto: University of Toronto Press, 2001.
Ethik und Gesetzgebung - Ethics and legislation. Zürich: Institut für Sozialethik der Universität Zürich, 1998.
Foucault, M. Discipline and punish: the birth of the prison. Transl. by A. Sheridan. London (etc): Penguin Books, 1991.
Fuller, L. L. The morality of law. New Haven; London: Yale University Press, 1969.
Hart, L. H. A. Law, liberty and morality. Stanford: Stanford University Press, 1963.
Himma, K. E.; Bix, B. Law and Morality. Ashgate, 2005.
Hurd, H. Moral Combat: The Dilemma of Legal Perspectivalism. Cambridge: Cambridge University Press, 2008.
Jacquette, D. Dialogues on the Ethics of Capital Punishment. Rowman & Littlefield Publishers, 2008.
Kleinig, J. (ed). Correctional Ethics. Aldershot: Ashgate, 2006.
Koller, P.; Strasser, P. (Hg). Rechtsethik und Rechtspolitik. Wien: Böhlau Verlag, 2007
Kramer, M. H. Where law and morality meet. Oxford: Oxford University Press, 2004.
Leighton, P.; Reiman, J. (eds). Criminal Justice Ethics. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2001.
Liebling, A.; Arnold, H. Prisons and Their Moral Performance: A Study of Values, Quality, and Prison Life. Oxford: Oxford University Press, 2005.
Luban, D. Legal ethics and human dignity. Cambridge University Press, 2009.
Lyons, D. Moral aspects of legal theory: essays on law, justice, and political responsibility. Cambridge: Cambridge University Press, 1993.
McFadden, P. M. Electing justice: the law and ethics of judicial election campaigns. Chicago: American Judicature Society, 1990.
Miller, W. I. Eye for an Eye. Cambridge University Press, 2006.
Mortensen, R.; Bartlett, F.; Tranter, K. (eds). Alternative Perspectives on Lawyers and Legal Ethics: Reimagining the Profession. Routledge-Cavendish, 2010.
Muraskin, R.; Muraskin, M. Morality and the Law. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2001.
Pollock, J. M. Ethical Dilemmas and Decisions in Criminal Justice. Wadsworth Publishing, 2007.
Raz, J. The authority of law: essays on law and morality. Oxford (etc): Oxford University Press, 1979.
Raz, J. Ethics in the public domain: essays in the morality of law and politics. Oxford: Clarendon Press, 1994.
Roach, S. C. Politicizing the International Criminal Court: The Convergence of Politics, Ethics, and Law. Lanham: Rowman & Littlefield, 2006.
Sadurski, W. Moral pluralism and legal neutrality. Dordrecht: Kluwer Academic, 1990.
Schwartz, M. D.; Wydick, R. C. Problems in legal ethics. St. Paul: West, 1983.
Simmonds, N. Law as a Moral Idea. Oxford University Press, 2008.
Spurgeon Hall, R. A.; Brown D. C.; Chipman, T. L. The Ethical Foundations of Criminal Justice. CRC Press, 1999.
Van Camp, J. C. Ethical Issues in the Courts: A Companion to Philosophical Ethics. Wadsworth Publishing, 2006.
Veitch, S. Law and Irresponsibility. London, New York: Routledge, 2007.
Williams, C. R.; Arrigo, B. A. Ethics, Crime and Criminal Justice. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2008.
Кобликов А. С. Юридическая этика. Москва: НОРМА, 2007.
Kutse-eetika
Ellonen, E., Kekomäki, K., Raivola, P. Eetika ja politseitöö. Tõlkinud M. Moora. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2002.
Krüger, U. Kriminaalpolitseiniku eetika. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2006.
Callahan, J. C. (ed). Ethical issues in professional life. Oxford (etc): Oxford University Press, 1988.
Carne, R. (ed). Professional ethics. Oxford; New York: Oxford University Press, 2010.
Davis. M.; Stark, A. (eds). Conflict of interest in the professions. Oxford (etc): Oxford University Press, 2001.
Delattre, E. J. Character and cops: ethics in policing. Washington: AEI Press, 2006.
Goold, I.; Kelly, C. (eds). Lawyers' medicine: the legislature, the courts and medical practice, 1760–2000. Oxford; Portland: Hart, 2009.
Hazard, G. C., Jr; Dondi, A. Legal Ethics: A Comparative Study. Stanford: Stanford University Press, 2004.
Kleinig, J. The ethics of policing. Cambridge, Cambridge University Press, 1996.
Liebling, A.; Arnold, H. Prisons and Their Moral Performance: A Study of Values, Quality, and Prison Life. Oxford, New York: Oxford University Press, 2004.
Luban, D. Legal ethics and human dignity. Cambridge: Cambridge University Press, 2008.
Luban, D. The ethics of lawyer. Aldershot: Dartmouth, 1994.
Macnair, R. M.; Zunes, S. (eds). Consistently opposing killing: from abortion to assisted suicide, the death penalty, and war. Westport, London: Praeger, 2008.
Menkel-Meadow, C.; Wheeler, M. (eds). What's Fair: Ethics for Negotiators. San Francisco: Jossey-Bass, 2004.
Miller, S. (ed). Police ethics. Aldershot: Ashgate, 2006.
Orlik, D. K. Ethics for the Legal Professional. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2008.
Parker, C.; Evans, A. Inside Lawyers' Ethics. Cambridge: Cambridge University Press, 2007.
Patterson, L. R.; Metzloff, T. B. Legal ethics: the law of professional responsibility. New York: Bender, 1989.
Rhode, D. L. (ed). Ethics in practice: lawyer's roles, responsibilities, and regulation. Oxford (etc): Oxford University Press, 2000.
Rhode, D. L.; Hazards, G. J., Jr. Professional Responsibility and Regulation. Foundation Press, 2006.
Rohr, J. A. Ethics for bureaucrats: an essay on law and values. New York, Basel: Dekker, 1989.
Schwartz, M. D.; Wydick, R. C. Problems in legal ethics. St. Paul: West, 1983.
Афанасьева, О. В.; Пищелко, А. В. Этика и психология профессиональной деятельности юриста. Москва: Академия, 2004.
Максимов, Л. Г. Профессиональная этика юриста: практическое пособие. Минск: Молодежное научное общество, 2001.
Халиулина, В. П. Профессиональная этика юриста. Москва: РУДН, 2006.
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Alvin, A. Advokaadi kutse-eetika õigusteoreetilised alused. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2010.
Mändmaa, K. Advokaadi huvide konflikt kutsereeglites ja praktikas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2003.
AJAKIRJAD
INFOVÄRAVAD
Cornell Law School: Judicial Ethics; Legal Ethics
legalethics.com: Juhtumid, artiklid ja viited
The Internet Encyclopedia of Philosophy: Punishment (K. Murtagh); Philosophy of Law (K. E. Himma)
Stanford Encyclopedia of Philosophy: Legal Obligation and Authority (L. Green), Theories of Criminal Law (A. Duff); Torture (S. Miller)
BLOGID
Vaata ka: privaatsus ja jälgimine
Päisefoto: kasutaja Ekaterina Bolovtsova, pildipangast pexels.com
