Muud sündmused ja teated

Image

Eestlased on oma ülemerenaabritega alati lähedust tundnud. Küllap kujutleme Põhjamaadele mõeldes ka teatud elustiili, mis nende olemust väljendab. Nii mõnelgi Põhjamaadest on leitud oma elustiili kirjeldamiseks sõna, mida praeguseks teavad ja kasutavad paljud inimesed üle kogu maailma. Näiteks taanlastel on hygge, meie põhjanaabritel Soomes kalsarikännit ja Rootsis fika.

Mis võiks olla Eesti oma elustiilisõna? Mis iseloomustab meie meelistegevusi ja vaba aja veetmist või tööl rassimist? Kas eesti keeles võiks olla selline sõna(paar) või lause, mis võtaks kokku selle, mis meid rõõmsaks teeb ja heaolu loob?

Ehk on see midagi, mis paneb südame põues põksuma, kui ööbik kevaditi ennastunustavalt laksutab ning toomingas õide puhkeb? Mida tunneb eestlase hing, kui ta otsustab 20kraadise pakasega ronida künka otsa suusatama või matkata üle jäätunud raba? Kas see, kui koguneme iga mõne aasta takka mereäärsele suurele platsile laulma või istume sääskedest torgituna järjekordsel suveetendusel, mis me huumorimeele proovile paneb, on meile midagi omast? Mis tõukab meid, korvike näpus, metsast kukeseeni ja põdrakanepi võrseid korjama ja pärast pilte üles riputama, tekitades sõprades igatsusvärinaid? Äkki on see hoopis meie võime leida internetiühendus ka kõige sügavamas metsas ning kaugeimal laiul, nii et ükski tuludeklaratsioon ei jää esitamata?

Eesti oma elustiilisõna võiks väljendada midagi, mis kordub meie jaoks aastast aastasse, samamoodi, nagu kordub tõdemus suve viimasel augustiõhtul, et järgmist sooja tuleb üheksa kuud oodata, või kummitab kuklas kultuspala „Põgene, vaba laps!“.

Aita Eestil leida oma elustiilisõna! Esita meile oma sõna koos seletusega või lavasta kõikide elementidega foto ning saada see 16. juuniks aadressile !

Parimaid pakutud elustiilisõnu tutvustatakse raamatu „Eesti JA Põhjamaad ­­- Eesti KUI Põhjamaa?“ esitlusel 19. juunil kell 17.00 Tallinnas Estonia Talveaias ning Eetikaveebi Facebooki-fännilehel.

Tublide sõnaseppade töö saab premeeritud!

Vilgast mõttelendu!

Tartu Ülikooli eetikakeskus

Kampaania "Eesti otsib oma elustiilisõna" eesmärk on juhtida tähelepanu Tartu Ülikooli eetikakeskuse äsja ilmunud raamatule "Eesti JA Põhjamaad - "Eesti KUI Põhjamaa?" ja kutsuda Eesti inimesi üles arutlema meie identiteedi üle. Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.

UNESCO filosoofiapäev 2013: sallivuseteemaline fotokonkurss

21. novembril korraldas eetikakeskus koostöös UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ning aktiivsete filosoofiaõpetajate Leo Luksi ning Märt Põdraga koolinoortele rahvusvahelist filosoofiapäeva. Sel aastal valisime filosoofiapäeva läbivaks teemaks sallivuse. Kui varem on filosoofiapäevaga seonduvad üritused koondunud vaid ühte kalendripäeva, siis seekord tegime populariseerimistööd oluliselt laiahaardelisemalt. Juba kooliaasta alguses korraldasime sallivuseteemalise fotokonkursi, õhutamaks 9.-12. klasside õpilasi nägema sallivusega seonduvaid küsimusekohti ka oma igapäevaelus ning seda enda jaoks lühikirjutise vormis ka lahti mõtestama. Et õpetajatel oleks lihtsam sallivuse teemat ka koolitundi lõimida, käis konkursiinfoga kaasas ka eestikeelne õppetekst koos erinevaid ülesandeid sisaldava töölehe ning soovitustega võimaliku tunnikava jaoks.

Fotokonkursi raames kogenud tööd kajastasid sallivuse teemat väga erinevate nurkade alt. Leidus pilte nii koolikiusamise, noorte ja vanemate inimeste vaheliste suhete kui ka kodututesse inimestesse ja loomadesse suhtumise kohta. Niisamuti kogunes ka loovaid võrdpilte, kus sallivuse teemat kajastati näiteks hoopis pliiatsite ja kanamunade kaudu.

Filosoofiapäevaks kutsusime eetikakeskusesse 23 enam konkursi veebikeskkonnas hääli kogunud töö autorid. Päeva sisustasid Heidy Meriste lühiloeng sallivuse mõiste filosoofilistest aspektidest. Järgnes Kadri Simmi ja Ruben Kaalepi väitlus homoseksuaalsete abielude teemal. Üks põhjus, miks korraldasime arutelu just väitluse vormis, oli lisaks filosoofia dialoogilise olemuse avamisele ka see, et tutvustada noortele vabariiklikul filosoofiaolümpiaadil rakendatavad väitlusformaati. Päeva teist poolt sisustas sallivuseteemaliste väärtusdilemmade läbimängimine, mis võimaldas õpilastel reflekteerida ning arutleda selle üle, kuidas nad ise teatud olukordades käituksid ning millistest väärtustest lähtuksid. Samuti analüüsisid õpilased rühmades üksteise konkursifotosid. Päeva lõpetas autasustamine, mille käigus premeeris UNESCO kõiki kohalekutsutuid erinevate filosoofiaalaste raamatute ning kolme parimat sallivuse teema vaimus ka salliga.

Vaata fotokonkursi parimaid töid

Esimene koht: konkursitöö nr 34, autor Kristjan Mäe, Pärnu Ühisgümnaasium

Pildil kujutatakse tänapäevases ühiskonnas laialdaselt levinud probleemi, milleks on sallimatust nende suhtes, kes keelduvad kaasa minemisest massidega või erinevad „karjast” millegi muu poolest. Nendeks võivad olla nii vähemusrahvused, seksuaalvähemused kui ka teisiti riietuvad ning mõtlevad inimesed. Probleem on eriti aktuaalne just noorte seas, sest puberteedieas moodustuvad erinevad grupid, milledes kujunevad välja arusaamad riietusest, muusikamaitsest ning käitumisnormidest. Paraku ei mõisteta sellises vanuses, et inimesed ei erine üksteisest üksnes mõttemaailma poolest. Kui keegi keeldub vooluga ühinemisest, siis kasutatakse tihtipeale mitmesuguseid võtteid, et keeldujat ikkagi teisiti mõtlema panna. Võtted võivad olla nii vägivaldsed kui ka vaimsed, näiteks mõnitamine või peksmine. Sellise teguviisiga kaasnevad probleemid nii teisitimõtlejal kui ka „kambal”. Igaüks peaks olema see, kes ta on, mitte lähtuma kellestki teisest. Seda olukorda kirjeldab hästi tsitaat: “We buy things we don't need with money we don't have to impress people we don't like”. Ma leian, et tolereeriv tuleks olla iga inimese suhtes ning lasta temal elada just nii nagu tema ise elada soovib.

Teine koht: konkursitöö nr 15, autor Elina Visnjakova, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

/---/Kaasaegses ühiskonnas on levinud positiivsed hoiakud loomade, invaliidide ja abivajajate suhtes. Nii näiteks elavad paljudes perekondades varjupaikadest või tänavalt võetud neljajalgsed sõbrad, luuakse kodutute loomade varjupaiku ning fonde. Igaüks meist on aga kas suures või väikeses linnas kokku puutunud nn kodutute või asotsiaalidega. Kas me oleme nende suhtes tolerantsed? Mis tunded meil nende suhtes on: kas vihkamine, kaastunne, põlgamine või taunimine? Selle kohta on ühiskonnas palju arvamusi. Mina aga arvan, et arvamuste kokku lugemine ei ole siin kohane, igaüks meist peaks toimima vastavalt oma südametunnistusele. Kurb tõde on see, et tänapäeval kodutute koht ühiskonna redelil on madalam kui kodutute loomade koht, kuna loomi kaitseb päris palju organisatsioone, fonde ja aktiviste. Seetõttu selline sotsiaalne nähtus nagu kodutud, ei tohi jätta ühtegi meist ükskõikseks. Sellel teemal läbi viidud küsitluse tulemused olid hämmastavad: 80% kodanikest olid nende inimeste tänavatel olemise vastu ning ainult 10% küsitletutest tundsid neile veidi kaasa. Aga mida teie tunnete kui tänaval asotsiaali näete?

Kolmas koht: konkursitöö nr 14, autor Aleksandra Petrova, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

/---/Tolerantsus ei eeldata võõrastele veendumustele järeleandmist, hinnangut või teesklust, leebust sotsiaalse ebaõigluse suhtes; see ei samastu ükskõiksusega. /---/ Kirjaniku Ljudmila Ulitškova arvamuse kohaselt: „...kui me ei õpi saama aru, et inimesed võivad teisiti näha välja ning süüa teist toitu, teisiti korraldada oma pereelu ja reageerida olmeküsimustele, siis me satume pidevasse hirmsasse sõja seisundisse, – mis võib saada sõjaks omas kodus”. Võib mitte nõustuda inimese arvamusega, kuid on vaja mõista, et tal võib olla oma arvamus, mis ei sarnane sinu omaga, samas ei ole vaja enda arvamusest lahti öelda. Minu fotod peegeldavad sallivust, ja sellega ka austust ja mõistmist inimeste vahel. Esimesel fotol me näeme, et kaks neiut vaikselt suhtlevad, üks räägib ja kuulab teda hoolega näidates üles tolerantsust. Teisel pildil on näha vastupidist. Kaks meest, kumbki neist ei talu teise pilku, ärritusest on nad teineteisele selja pööranud. Ühed inimesed oskavad leida ühist keelt ning teised mitte, aga austus inimeste vahel peab säilima igal juhul. Kui inimesed ei suudaks kuulata kellegi teise arvamust, siis poleks suhtlemist ja seega elu. Meie suhtlemine ja areng väga palju sõltub tolerantsusest. Nagu ütles Salvador Dali: „Elamine on eelkõige osalemine”.

Konkursitöö nr 7, autor: Kärt Leppik, August Kitzbergi nimeline Gümnaasium

Pildil kujutasime lesbipaari, keda ümbritsevad inimesed hukkamõistva näoga vaatavad. Selle olukorraga tahtsin näidata, kuidas mulle teeb muret sallimatus seksuaalvähemuste suhtes. Vaja läheb tugevat iseloomu, et käituda vastavalt oma tõelisele iseloomule avalikult, aga on uskumatult ilus, kui inimene võetakse sellisena omaks. Homod ja bid ei saa muuta oma seksuaalsust ja naeruväärne on neid sellepärast pilgata. Arvan, et kõigil peaksid olema võrdsed õigused, kaasaarvatud erineva rassi ja usuga inimestel. Eestis ei ole veel samasooliste paaride abielud lubatud, kuid olen veendunud, et kahel mehel või naisel on ühevõrra õigust ennast oma partnerile pühendada kui heteropaaril. Eestis pole olukord nii halb, sest näiteks Venemaal on homoseksuaalsus kriminaalselt karistatav. Samas koguti kevadel Eestis allkirju, et kooseluseadust ei muudetaks samasoolistele paaridele sõbralikumaks. Õnneks areneb olukord paremuse poole, sest mõned aastad tagasi olid paljud tänapäeval seadustatud asjad veel tabu. Otsides selle pildi tegemiseks inimesi, meeldis mulle, et osalejad ei suhtunud asja ebamugavusega – kõik olid väga elevil ja koostööaltid, olenemata kujutatavast situatsioonist. Ühiskond muutub sallivamaks, aga see võtab aega.

Konkursitöö nr 10, autor Kelin Kuznetsova, Tartu Mart Reiniku Gümnaasium

Tolerantsus on sallivus teistsuguse ja harjumatu suhtes. See peaks olema iseenesest mõistetav, et me aktsepteerime erinevusi ja teistsugust olemust, kuid miks vaadatakse mustanahalistele järgi, näidatakse näpuga juutidele või naerdakse lesbipaari üle. Me oleme sisemuselt ju kõik samasugused, kuid ikkagi tõrjutakse teistsuguseid ühiskonnast välja. Ma olen üritanud seda kujutada ka oma pildil. Paremal pool olevad pliiatsid on teistsugused, kuna nad on musta ümbrisega ning vasakul pool on harjumuspärased pliiatsid, mis sümboliseerivad inimeste enamust. Samas nad kõik on täpselt sama funktsiooniga. Nende eesmärk on teha paber värviliseks, mis siis, et ühed on musta ümbrisega ja teised mitte. Kui me paneksime need kõik ühte pinalisse, oleks selle sisemus kirju, täis erinevaid pliiatseid. Nii peaks olema ka ühiskonnas, et teistsugused tunnevad ennast meie hulgas hästi. Nad toovad meie ühiskonda värvi ja teistsuguseid vaatenurki. Meie maailm ei pea olema must-valge, vaid kirju ja seda saab saavutada ainult tänu teistsugustele inimestele ja vaatenurkadele.

Konkursitöö nr 27, autor Astrid Aunap, Tabivere Gümnaasium

Erinev nahatoon, erinev päritolu, sama sisu. Sallivuse mõiste suurim tähendus on see, et me mõistaks oma sarnasust ning ei teeks ennatlikke järeldusi kõigest isiku välimust vaadates. Tihti me unustame, et inimesi on erinevaid nii kehakaalult, iseloomult, rahvuselt kui ka nahatoonilt. Kõik on siiski võrdsed ja meil kõigil on unistus leida iseennast maailmas, kus osad inimesed pole just kõige sallivamad. Sellepärast ei olegi võimalik alati täita enda soove, kui igale sammule mida me teeme, võib järgneda negatiivne kommentaar nii meie tegemiste kui ka meie unistuste kohta. Tihti tehakse liiga inimestele, kes erinevad meist endist. Seda nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kõik me unistame maailmast, kus kõik oleksid võrdsed. Siiani ei ole palju muutunud, vaid see komme on kandunud edasi ka lastele, kes mõtlemata kiusavad endast erinevaid kaaslasi. Ka lastele võiks selgeks teha, et inimesed pole välimuse poolest samad. Siiski on meie sisu sarnane ja kiusamisel ning noomimisel võivad olla väga halvad tagajärjed. Rahvus ja nahatoon ei muuda meid koledamaks ega eraklikumaks. Pigem muudab see ainulaadsemaks. Lõppude lõpuks oleme me siiski sisult samad ning armastame ja naerame samas keeles.

Konkursitöö nr 30, autor: Anastasia Budarina, Tallinna Humanitaargümnaasium

Kõik me oleme omamoodi erinevad aga ka paljuski sarnased. Mõned meile meeldivad, mõned aga mitte. Keegi tundub lausa vastik ja sa tunned nagu viha kerkib su sees ning agressioonini on vaid üks hetk... Peatu korraks, mõtle! Tihti kõik, mis on võõras, tundub ohtlik. Äkki see vastik tegelane ei ole paha, vaid ta on lihtsalt teistsugune. Selle pildiga ma tahtsin näidata, et meil kõigil on negatiivsed emotsioonid ja tunded. Me kanname neid tihti kaasas. Aga tegelikult pole ju raske lihtsalt vaadata silma, naeratada ja ulatada käsi teisele ning oma negatiivsus peita või parem üldse ära visata. Kõik sõltub sinu eesmärgist – kui sa tahad inimestega olla heades suhetes, siis oska aksepteerida nende maailmavaadet. Kui soovid sõda – too oma relvad välja. Iga inimene ei peagi sulle meeldima, aga temal on samamoodi õigus siin maailmas elada, vaatama sellele, mida ta mõtleb, kuidas ta välja näeb, kust ta pärit on. Sa ei pea kõiki armastama. Aga maailm oleks palju ilusam, kui inimeste hingedes oleks rohkem sallivust ja tolerantsust.

Konkursitöö nr 37, autor Ksenja Mitkevitš, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

Noorema õigus on vanemale au anda. Tolerantsus − see on sallivus ehk leplik suhtumine. Tänapäeval inimesed üha rohkem ja rohkem muutuvad isegi lähedaste suhtes ükskõikseks. Minu arvates noored peaksid suhtuma tolerantselt kõikidesse vanadesse inimestesse, sest väga tihti viimased vajavad abi. Noorte suhted vanuritega on tihti keerulised, erinevad võivad olla  maailmavaated ning suhtumine elusse. See aga ei anna põhjust noortel vanuritesse üleolevalt suhtuda. Noortele võivad vanurid tunduda tüütud, kasimatud ning ebameeldivad. Kahjuks, noored ei pööra tähelepanu vanurite vajadustele, samas aidates vanureid, muudavad noored nii enda, kui ka vanurite elu. Sellega nad õpivad üksteist rohkem tundma ning arvestama üksteisega. Noored unustavad, et vanurid on teadmiste, kogemuste ning ka kultuuripärandi kandjad. Vanurite abil on võimalik säilitada perekondlikke traditsioone. Ma arvan, et vanemate inimeste abistamine ning nendega arvestamine peaks olema loomulik ja sellest on vaja rõõmu tunda. On ju tore mõelda, et said kedagi aidata.

Konkursitöö nr 40, autor: Evi Schults, Kose Gümnaasium

Iga päev näeme enda ümber inimesi üksteist võrdlemas ja tihti peale teisi maha tegemas. Inimesed on erinevad, nagu need kolm muna ülaltoodud pildil. See millised me oleme ei tulene meist endist, vaid meid ümbritsetud keskkonnast ja inimestest. Need kolm muna hoiavad kokku ja ei hooli sellest, mis värvi keegi on pärast munast koorumist. Vaatame neid mune kui inimesi tänapäeva ühiskonnast. Iga linnupoeg pärast munast koorumist näeb eriline välja, kes on pruunikama karvaga ja kes kollakam. Nüüd mõelge kui linnupojad hakkaksid üksteist võrdlema nii nagu me seda üksteistega teeme. Liiga palju tekib eelarvamusi ja iga pisikesemgi viga võib kellegi vastu meid sallimatuks muuta. Siia toon ka võrdluseks muinasjutu Inetust pardipojast. Kogu küla suhtus pardipoega kui kõige koledamasse lindu ja keegi ei tahtnud temaga tegemist teha. Kuniks pardipoeg suureks kasvas, hakkasid kõik teda imetlema. Nii on ka päris elus. Eriti noorte seas, kus arenemine toimub eriti kiiresti, on näha nulltolerantsi. Pealegi see ei olene tibust, millisena ta sealt munast koorunud oleks, ta on samavääriline ikka kui teised munad.

UNESCO ülemaailmne filosoofiapäev 2012

UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ja Tartu Ülikooli eetikakeskus tähistavad 12. novembril Tartus UNESCO maailma filosoofia päeva.

Filosoofiapäeva raames mängitakse õpilastega koos "Väärtuste mängu", kuulatakse dots Kadri Simmi loengut õiglusest ja arutletakse Platoni dialoogi "Kriton" alusel Platoni õigluskäsitluse ja Sokratese moraalse dilemma üle.
Täpsem info UNESCO ERK-i kodulehel

UNESCO ülemaailmne filosoofiapäev 2010

Konverents "Ajakirjanduse vabadus ja vastutus. Eile, täna, homme" 2010

Varasemad

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tähistavad 9. detsembril kell 10.00 UNESCO maailma filosoofia päeva Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (Struve 1).

Kõnevõistluse tulemused

Peaauhind: Mareta Moring (Gustav Adolfi Gümnaasium)

Parima sisuga kõne: Karmen Stimmer (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium)

Parim esitus: Barbara Lehtna (Tartu Ülikool)

Publiku lemmik: Mareta Moring

******

Kõnevõistluses osalejad:

• Mirjam Agarmaa (Tartu Kommertsgümnaasium)
• Martin Andla (Pärnu Ühisgümnaasium)
• Hannes Jürivete (Pärnu Ühisgümnaasium)
• Karl Kontus (Pärnu Ühisgümnaasium)
• Kristiina Kurg (Hugo Treffneri Gümnaasium)
• Barbara Lehtna (Tartu Ülikool)
• Liis Lohur (Lähte Ühisgümnaasium)
• Mareta Moring (Gustav Adolfi Gümnaasium)
• Karmen Stimmer (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium)
• Annika Valkna (Gustav Adolfi Gümnaasium)

Kõnesid hindas kolmeliikmeline žürii: Nelli Jung, Marek Volt jaJan Kaus.
Lisaks andsid Gea Lepik (Eesti Väitlusselts) ja dr. Eva Piirimäe (TÜ) tagasisidetesinemistele ja esitatud mõtetele.

Filosoofia päevale on oodatud kõik huvilised. Üritus on tasuta.

Ajakava

I osa
10.00 Prof. Margit Sutrop. Avasõnad ja tervitus filosoofia päeva puhul

10.15 Prof. Timo Airaksinen "Happiness and Happy Society" (ettekande slaidid siin)

11.00 Dr. Paul McLaughlin "Happiness, Hedonism, and Humanism"

11.45-12.00 Kohvipaus

II osa
12.00 Kõnevõistlus "Kas õnn on universaalne, kultuurist sõltuv või isiklik?"

13.00-13.30 Kohvipaus

III osa
13.30 Tagasiside kõnedele ja üldine arutelu

14.00-14.30 Tulemuste väljakuulutamine ja autasustamine

***

Kõnevõistlus "Kas õnn on universaalne, kultuurist sõltuv või isiklik?"

Kõikide 1. detsembriks saadetud kõnede seast valis komisjon välja 10 finalisti, kes kutsutakse kõnelema Tartusse filosoofia päevale.

Tihti räägitakse õnnest ja õnnelikest inimestest, justkui õnn ja õnnelik olemine oleks igaühe jaoks täpselt seesama. Teatud mõttes ongi, kuid samas on selge, et igal kultuuril on omad väärtused. UNESCO on alati pühendunud filosoofiale selle sõna kriitilises tähenduses, küsides kõiki olulisi küsimusi meie ühise olemise alustalade kohta – ühelt poolt otsides universaalseid vastuseid ning teiselt poolt teadvustades meie kõigi pluralistlikku tausta. Kuidas aga Sulle tundub? Kas on nii, et õnn on igaühe jaoks üks ja sama või on õnn põhimõtteliselt siiski kultuurist või igast indiviidist sõltuv? Pane oma mõtted kirja ja jaga neid teistega.

Kirjuta valmis oma kõne ning Sina võid olla üks neist, keda kutsutakse kõnelema Tartusse filosoofia päevale 9. detsembril. Ootame kõnesid kõikidelt keskkooliõpilastelt ja tudengitelt. (Kõne, mille Sa eelvooru saadad, ei pea olema sõna-sõnalt see, mille Sa lõppvoorus esitad, aga suuri sisulisi muudatusi ei tohiks enam pärast teha.) Lisa kõnele oma nimi, kool, klass/kursus/eriala ja kontaktandmed.

Hea kõne:
1) esitab selge argumendi või seisukoha;
2) on kaasahaarav ja originaalne;
3) on sisutihe ja ei tee tühje sõnu;
4) esitatakse selges ja arusaadavas keeles;
5) ei ole pikem kui viis minutit.

Image

Hea teadlane! Hea doktorant!

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Eesti Teadusagentuur kutsuvad Teid osalema teadustöö alaste eetiliste juhtumite kogumises. Soovime saada lugusid teadustöö igapäevasest praktikast, mis sisaldavad potentsiaalseid väärtuskonflikte või dilemmasid, pakkudes erinevaid valikuvõimalusi. Oled oodatud andma oma panuse! Juhtumite saatmise tähtaeg on 18. mai 2014. Kõikide vahel, kes meile situatsioonide kirjeldusi saadavad, loosime välja ühe peaauhinna, milleks on e-luger ning mitmeid lisaauhindu (raamatud, mälupulgad), iga saadetud situatsioon lisab ühe hääle loosirattasse. Auhinnad loositakse välja Tallinnas 6. juunil 2014 toimuval teaduseetika avatud seminaril “Lubatud ja lubamatu teaduses”.

Ootame kirjeldusi situatsioonidest

- mis puudutavad teadustulemuste publitseerimist ja autorlust, loomingu omandisuhet, ressursside jagamist, teadustulemuste usaldusväärsust, huvikonflikte (nt retsenseerimisel või teadusgrantide jaotamisel), erinevate osapoolte (nt juhendaja-juhendatava, kolleeg-kolleegi, teadlane-rahastaja), teadlase erinevate rollide vahel ettetulevaid konflikte jpm.

- mis ei ole juriidiliselt reguleeritud, vaid tegemist on eetilise dilemmaga (erinevate väärtuste konfliktiga, nt ausus versus lojaalsus, autonoomia versus solidaarsus, vabadus versus vastutus).

Juhtumite alusel koostab TÜ eetikakeskuse töögrupp dialoogivahendi, nn teadlaste väärtusmängu mida saaks kasutada teaduseetika küsimuste üle arutlemisel õppetöös ja seminarides ning konverentsidel. Juhtumeid kasutatakse anonüümselt.

Eetikakeskusel on hea kogemus väärtusdilemmade kasutamisel eetiliste küsimuste üle arutlemisel õpetajate, kaitseväelaste, arstide, poliitikute, ametnike, raamatukogutöötajate kui ka muuseumitöötajatega.

Vaata ka videot, kus mitmed teadlased mängivad õpetajatele suunatud väärtusmängu

Näide huvide konfliktist teaduseetika valdkonnas:

Professor Kasel on Tartu Ülikooli kirjastus palunud retsenseerida ühte raamatut. Raamat on arengupsühholoogia õpik, mille on kirjutanud tema oma kunagine tudeng. Prof. Kasel endal on hetkel käsil sissejuhatava õpiku kirjutamine arengupsühholoogiasse. Autor on valinud väga sarnase lähenemise, mis ei ole üllatav, kuna raamatu autor on ju tema käe all õppinud. Kui see õpik ilmub ja leiab palju lugejaid, on vähe tõenäoline, et prof. Kase õpikule leidub kirjastaja ja lugejaid. Kuidas peaks prof. Kask antud olukorras toimima?

Näide, mille koostasime arutlemaks Tartu Ülikooli väärtuste üle:

Teaduskonnas toimub uue dotsendi valimine ning lõppvalikusse jäävad kaks kandidaati. Esimesel neist on ilmunud mitu kaalukat rahvusvahelist publikatsiooni, ta on kutsutud kõnelema mitmele välismaisele konverentsile, kuid ta on varasemalt õppejõuna saanud tudengitelt väga negatiivset tagasisidet. Tudengite hinnangul ei huvitu õppejõud tudengite muredest ega küsimustest, ei ole abivalmis, on oma nõudmistes liiga jäik ning ei anna tudengitele tagasisidet.

Teine kandidaat on saanud tudengitelt vaid väga head tagasisidet. Teda kiidetakse eriti tudengite õppima motiveerimise ja paindlikkuse eest. Samas on teisel kandidaadil ilmunud vähe publikatsioone ning need vähesedki on kohalikud populaarteaduslikud kirjutised.

Ülejäänud hindamiskomisjoni liikmed on jagunenud võrdselt kahe kandidaadi vahel ning otsustav valik langeb viimasele eksperdile. Kuidas käituksid tema asemel?

Tänavu möödus 220 aastat väljapaistva arsti- ja loodusteadlase Karl Ernst von Baeri
sünnist ning sel puhul toimub
8-10. juunini 2012 Tartus ja Rakkes juubeliüritus BAER 220.
Olete kõik oodatud osalema!

- reedel, 8. juunil algusega 16:00 avatakse juubeliüritus Toomel Baeri ausamba
juures. Vanemuise teatri ja Emajõesuve teatri näitlejate ja pillimeeste osalusel
toimub etendus - Baeri reinkarnatsioon.

- pühapäeval, 10. juunil algusega 10:00 toimub Rakke Kultuurikeskuse saalis Baerile
pühendatud teaduskonverents. II sessioon on eetikast ja teadusest ning toimub ka
paneeldiskussioon

kell 14-16.25
II sessioon: Eetika ja teadus
Moderaator: Kadri Simm
1. Isiklik on poliitiline: eetika ja personaliseeritud meditsiin – Vilhjalmur
Arnason, Reykjaviki Ülikool
2. Inimene/patsient kui isik, filosoofilise mõtiskluse vajalikkusest bioloogias ja
meditsiinipraktikas – Theda Rehbock, Dresdeni Tehnikaülikool
3. Elu katseklaasis, andmekogud ja reproduktiivmeditsiini eetilised küsimused –
Kristi Lõuk, Tartu Ülikool
4. Eesti Geenivaramu loomine ja selle kasutamine teaduses ja tervishoius – Andres
Metspalu, Tartu Ülikool
5. Umbaalvere panga võimalused – Francesco Frassoni, Genua ülikool.
kell 16.30-17.30
III Paneeldiskussioon: Eetika, ühiskond ja teadus
Moderaator Margit Sutrop


Ühtlasi on veel võimalik registreeruda laupäeval toimuvale bussieksursioonile, mis
viib huvilised vaatama Baer'iga seotud kohti.


Üritust korraldavad Karl Ernst von Baeri fond, Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus ning Tartu Ülikooli eetikakeskus

Kajastused:

Eetikakeskusel täitus esimene kümnend (ajakiri Universitas Tartuensis)

President Ilves: eetikaga tuleb kõige laiemalt tegeleda nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus (president.ee)

Ilves: eetikaga tuleb tegeleda nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus (ERR)

Ilves rõhutas vajadust tegeleda eetikaga laiemalt ja valdkonnaüleselt (Postimees)

Sutrop: Eesti on eetiliste küsimuste osas tundlikumaks muutunud (Aktuaalse Kaamera klipp)

Kukkuv Õun TÜ eetikakeskuse juubelist. Margit Sutrop ja Toivo Maimets (Kuku Raadio)

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi suvekoolis "Lugu ja pilt" otsitakse koos eri valdkondade asjatundjatega (kirjanikud, kirjandusteadlased, semiootikud, psühholoogid jt) lahendusi, kuidas tänapäevastes oludes lugemise mõju tõhustada. Arutletakse loo ja pildi (pilt loos, lugu pildis) seoste ning kirjanduse kasvatusliku mõju üle. Suvekool toimub 11.-13. augustil 2010 Nelijärve Puhkekeskuses.

Reede, 13. august

Päeva teema LUGU KASVATAB
Päeva juhib Heily Soosaar
8.00-10.00 hommikusöök
10.00-10.45 Margit Sutrop, Väärtused ja väärtuskasvatus
10.45-11.30 Tiina Kirss, Väärtuskasvatusest kirjanduse kaudu
11.30-11.45 kohvipaus
11.45-12.45 töötoad: Kõlbluspõhimõtete kujundamise võimalusikirjandusõpetuse kaudu: kogemused ja ideed.

NB! Soovitatav on eelnevalt läbi lugeda
M. Sabolotny "Kirjaklambritest vöö"
M. Raud " Musta pori näkku"
S. Henno "Mina olin siin"
S. Meyer "Videvik"
B. Rohelendi teosed

12.45-13.15 Kokkuvõtted suvekooli töötubadest.
13.15-13.30 kirjandusteoste kasutamise konkursi väljakuulutamine.
13.30-14.00 lõunasöök

Kuula saateid: Õnne õpikoda

Saatesarja koostööpartnerid:

Eesti Raadio "Ööülikool"
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Haridus- ja Teadusministeerium

16. detsembril kell 16.00 toimub Tampere Majas (Jaani 4, Tartu) vestlus Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ning filosoofiaprofessor Margit Sutropiga teemal "Väärtused ja ühiskond".

Saade toimub Ööülikooli saatesarja "Õnne õpituba" raames.

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Eesti Raadio saatesari "Ööülikool" kaardistavad hea ja õnneliku elu saladusi. Kuidas mõjutavad väärtused elu kulgu ja kvaliteeti? Kuidas näha rahulolu pikemat perspektiivi? Või jääb õnn alati sõltuma mööduvatest emotsioonidest ja välistest tingimustest? Kuidas korrastada meelt ja tunda vaimustust maailmast? Kuidas ületada raskeid aegu? Hetked või süsteem – ja kuidas nendeni jõuda?

Õnne õpituba on saatesari, kus õnne üle mõtisklevad teadlased, kirjanikud, kunstnikud ja teised ühiskonnaelu tegelased. Saatekülalised kõnelevad sellest, mis neid inspireerib ning motiveerib nii elus kui loomingus, millised on tõelised väärtused - rahu ja õnne allikad. Õnne õpitoa eelmistes saadetes on kõnelenud Pille Valk, Tõnu Lehtsaar, Jaan Kaplinski, Mare Taagepera, Tõnu Viik, Doris Kareva, Peeter Linnap ja Robert Jürjendal.

Avalikule lindistusele on oodatud kõik huvilised.

Kolmapäeval, 22. oktoobril kell 19.30 toimub õnne õpitoa salvestus luuletaja Doris Karevaga, kes räägib teemal "Õnne õpikoda, sepikoda, trepikoda...".
Salvestus toimub Tallinnas, Vanalinna Hariduskolleegiumi raamatukogus aadressil Vene 22.

Õnne õpituba on saatesari, kus õnne üle mõtisklevad teadlased, kirjanikud, kunstnikud ja teised ühiskonnaelu tegelased. Saatekülalised kõnelevad sellest, mis neid inspireerib ning motiveerib nii elus kui loomingus, millised on tõelised väärtused - rahu ja õnne allikad. Õnne õpitoa eelmistes saadetes on kõnelenud Pille Valk, Jaan Kaplinski, Mare Taagepera ja Tõnu Viik.

Avalikule lindistusele on oodatud kõik huvilised.

17. septembril kell 12.30 toimub Tampere Majas (Jaani 4, Tartu) vestlus California ülikooli teadlase Mare Taageperaga teemal "Üks heategu päevas".

Mare Taagepera vestlusega algavad Ööülikooli saatesarja "Õnne õpituba" uued salvestused.

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Eesti Raadio saatesari "Ööülikool" kaardistavad hea ja õnneliku elu saladusi. Kuidas mõjutavad väärtused elu kulgu ja kvaliteeti? Kuidas näha rahulolu pikemat perspektiivi? Või jääb õnn alati sõltuma mööduvatest emotsioonidest ja välistest tingimustest? Kuidas korrastada meelt ja tunda vaimustust maailmast? Kuidas ületada raskeid aegu? Hetked või süsteem – ja kuidas nendeni jõuda?

Õnne õpituba on saatesari, kus õnne üle mõtisklevad teadlased, kirjanikud, kunstnikud ja teised ühiskonnaelu tegelased. Saatekülalised kõnelevad sellest, mis neid inspireerib ning motiveerib nii elus kui loomingus, millised on tõelised väärtused - rahu ja õnne allikad. Õnne õpitoa eelmistes saadetes on kõnelenud Pille Valk, Tõnu Lehtsaar ja Jaan Kaplinski. Seekord kuuleme Mare Taagepera rääkimas heategudest ja õnnest.

Avalikule lindistusele on oodatud kõik huvilised.

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Eesti Raadio saatesari "Ööülikool" kaardistavad hea ja õnneliku elu saladusi. Kuidas mõjutavad väärtused minu elu kulgu ja kvaliteeti? Kuidas näha rahulolu pikemat perspektiivi? Või jääb õnn alati sõltuma mööduvatest emotsioonidest ja välistest tingimustest? Hetked või süsteem – ja kuidas nendeni jõuda?

23. jaanuaril kell 18 Tartus Tampere Majas (Jaani 4).
Kogemusi jagab Pille Valk.

Avalikule lindistusele on oodatud kõik huvilised.

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Eesti Raadio saatesari "Ööülikool" kaardistavad heade harjumuste saladusi. Kuidas mõjutavad väärtused minu elu kulgu ja kvaliteeti? Kuidas näha rahulolu pikemat perspektiivi? Või jääb õnn alati sõltuma mööduvatest emotsioonidest ja välistest tingimustest? Hetked või süsteem – ja kuidas nendeni jõuda?

Avalikule lindistusele on oodatud need, kes selliste otsatute pärimiste ees ära ei kohku.

26. novembril kell 19 Tartus Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1).
Kogemusi jagab Jaan Kaplinski.