Arst ja patsient
Meditsiini edukus inimeste terviseprobleemide lahendamisel sõltub palju meedikute ja patsientide vahelistest suhetest. Lisaks meedikute professionaalsetele teadmistele ja oskustele on ravimise juures alati väga oluline ka eetiline dimensioon ning kaastunne patsiendi olukorrale.
Usutavasti lähtuski kogu meditsiin algsest soovist abistada hädas olevat inimest, millele alles hiljem lisandus ravitsejate kogemustel ja teadmistel põhinev arstimine. Kui pikka aega põhines meditsiin üksnes arsti ja patsiendi omavahelisel suhtlemisel ja koostööl, siis kaasajal on meditsiin suurel määral spetsialiseerunud ja killustunud, mistõttu patsient puutub oma haiguse käigus sageli kokku paljude meditsiinitöötajatega (arstid, õed, ämmaemandad, füsioterapeudid jt), kellel kõigil on patsiendi tervise taastamisel oma kindel roll. Samas jäävad patsiendi perearst või raviarstid haiglas ikkagi nendeks meedikuteks, kes esindavad suhetes konkreetse patsiendiga meditsiini.
Arsti-patsiendi suhte tüüpe on tabavalt iseloomustanud USA meditsiinieetik Robert Veatch, kes eristab arsti suhtlemises patsientidega inseneri-, preestri-, kollegiaalset ja lepingulist malli. Kuigi kaasajal peetakse meditsiinieetika ideaaliks just kollegiaalset ehk poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet, ilmnevad kaasaja meditsiinipraktikas siiski ka teised nimetatud terapeutilise suhte tüübid. Üheks viimaste aastate tendentsiks on olnud arstlikule tegevusele teenuse staatuse omistamine, millega patsient muutub kliendiks. Ka Eestis on Võlaõigusseaduse 41. peatüki kohaselt arstlik tegevus lepinguline tervishoiuteenuse osutamine ühes kõige sellest tulenevaga.
Hoolimata toimunud muutustest ning erialastest iseärasustest on arstid oma suhetes patsientidega kõigil aegadel järginud mitmeid üldisi eetikapõhimõtteid, millest osa on fikseeritud juba Hippokratese vandesse. Selles vandes sisaldub arstide üldine lubadus: „Igasse majja tahan ma sisse astuda haigele kasutoomiseks ja hoiduda kõigest ebaseaduslikust, eriti haige kahjustamisest“. Samuti kohustuvad arstid Hippokratese vande kohaselt hoidma arstisaladust.
Lisaks nendele klassikalistele meditsiinieetika põhimõtetele peetakse arsti-patsiendi suhtes tänapäeval oluliseks ka patsiendi inimväärikuse ja autonoomia austamist, õiglust ning tõerääkimist. Erilist tähelepanu pööratakse moodsas meditsiinieetikas patsiendi isikuautonoomia austamise põhimõttele ning selle tagamiseks peavad kõik olulisemad patsienti puudutavad meditsiinilised otsused ja sekkumised olema tehtud tema informeeritud nõusoleku alusel.
Samas tuleb silmas pidada, et patsientide vabadused ei ole piiramatud ning ka nemad peavad omalt poolt tegema parima, et meedikute tegevus viiks nende jaoks parima võimaliku tulemuseni. Teatud olukordades ei ole eetikapõhimõtete ühemõtteline järgimine arsti-patsiendi suhetes kuigi lihtne, näiteks võivad kergesti konflikti sattuda patsiendi autonoomiast lähtuv soov ravist keelduda ning arsti soov patsienti ravida, eriti psüühiliste häiretega patsientide puhul. Nii või teisiti peab meditsiinitöötaja püüdma igale patsiendile läheneda individuaalselt tema vajadustest ja arusaamadest lähtuvalt, mistõttu arsti-patsiendi suhe nõuab igalt meedikult paindlikkust ja valmisolekut kõiksugu probleemide lahendamiseks, mis selle suhte käigus võivad tekkida.
Lisaks
EETIKAKOODEKSID
Eesti farmatseutide kutse-eetika normid
Eesti hambaarstide eetikakoodeks
Bioanalüütiku/laborandi eetikakoodeks
Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded
Eesti Logopeedide Ühingu eetikakoodeks
Eesti Tegevusterapeutide Liidu eetikakoodeks
Hippokratese vanne (Vikipeedia)
Rahvusvahelise Õdede Nõukogu õe eetikakoodeks
Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks
Ülevaade Eestis kasutusel olevatest eetikakoodeksitest
EETIKAKOMITEED
Eesti Arstide Liidu eetikakomitee
Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu
SA TÜ Kliinikumi eetikakomitee
Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee
Akademie für Ethik in der Medizin
Centre for Ethics in Medicine: Bristol Medical School
Council of Europe Bioethics Division
European Conference of National Ethics Committees (COMETH)
The European Society for Philosophy of Medicine and Healthcare
International Care Ethics (ICE) Observatory
John Dossetor Health Ethics Centre
Kui patsient keeldub nõusolekust
Proua Francois oli kuuekümne kolme aastane Kanada prantslanna. Ta oli umbes meeter viiskümmend pikk ja kaalus üle saja kilo. Tema haigestumist esitati günekoloogile kui stressist tingitud kusepidamatuse juhtumit. Patsiendile tehti vaagnaelundite ultraheliuuring, mille käigus avastati tsüst munasarjas. Günekoloog otsustas läbi viia emaka eemaldamise operatsiooni ning eemaldada ka mõlemad munasarjad. Operatsiooni käigus said viga kusepõis ja sigmasool. Käärsoole vigastus kujutas endast sooleseina rebendit, mis õmmeldi kinni ning patsiendile määrati antibiootikumid. Kuus päeva hiljem algasid aga patsiendil äkki alakõhus valud ning tema vererõhk langes oluliselt. See juhtus umbes kell 11 hommikul. Patsient viidi erakorralise meditsiini osakonda, kus tema vererõhk tõsteti dopamiini ja veenisisestelahuste abil taas normaalsele tasemele. Tulenevalt raskustest hingamisel ta intubeeriti ja viidi kunstlikule hingamisele. Päeva jooksul tema seisund paranes, kuid teda hoiti edasi hingamisaparaadi all, valud jätkusid ning patsiendil oli palavik 37,8°C.
Eeltoodud põhjustel tekkis taas vajadus kirurgi sekkumiseks. Kirurg vaatas patsiendi läbi kell 18.30 ning leidis, et proua Francois kannatab kõhukelmepõletiku all. Tema alakeha oli paisunud, valutundlik ja liikumatu, samuti ei olnud kuulatletav soolte tegevus. Kõige tõenäosemalt oli kõhukelmepõletiku põhjustanud käärsooleõmbluse rebenemine, seda kinnitas eelmisel päeval tehtud baariumklistiir, mille käigus leiti leke käärsoolest. Kõigest hoolimata oli patsiendi seisund stabiilne. Proua Francois oli ergas ning teadlik sellest, kus ta on, temaga sai kirjalikult suhelda. Tema kirjapandu näitas, et patsient on mõistuse juures ning võimeline kaalutlema.
Kui proua Francois sai teada, et vajab operatsiooni, keeldus ta selleks nõusolekut andmast. Isegi siis kui talle seletati otsekoheselt ja realistlikult, et ilma operatsioonita ta suure tõenäosusega sureb, keeldus ta lõikusest. Selle asemel ähvardas patsient kutsuda politsei, kui tema soove ei austata, ja nõudis enda haiglast väljakirjutamist.
Tema pere oli väga mures ning operatsiooni vajalikkust selgitati patsiendile uuesti kahe perekonnaliikme juuresolekul. Seegi kordkeeldus proua Francoistäiesti kaljukindlamalt.
Kella 20.30ks olid tema abikaasa ja neli last kogunenud erakorralise meditsiini osakonna ooteruumi ning nad kõik olid äärmiselt mures. Perekonnaliikmed soovisid anda operatsiooniks nõusolekut proua Francois’ eest. Neile seletati, et see pole võimalik, sest patsient on mõistuse juures ning, nagu näha, kompetentne. Tema vanim poeg Jacques saabus (naastes reisilt) haiglasse umbkaudu kell 21.30. Kui teda informeeriti asetleidnud sündmustest, teatas poeg, et tema ema käitub ebanormaalselt ja rõhutas, et ema ei mõista neid tagajärgi, mis kaasnevad tema keeldumisega operatsioonist. Kui kirurg ei soovinud proua Francois’d vastu tema tahtmist lõikusele viia, saatis Jacques teele ähvarduse: „Kui te ei opereeri, siis olete vastutav mu ema surma eest ja saate minust veel kuulda“.
Küsimused:
- Mida tuleks arstil antud olukorras otsustada?
- Kas opereerida patsienti vastu tema tahtmist ja rikkudes nii patsiendi enesemääramise õigust ja täita oma arstikohust ning tagada patsiendile vajalik arstiabi?
- Kuidas järjestaksite teie arsti-patsiendi suhte teema juures loetletud arstieetika põhimõtted? Miks?
- Kuidas suhtuda patsiendi poja ähvardusse? Missugused on arsti võimalused end sellises olukorras kaitsta? Kuidas ta peaks otsustama? Miks?
- Kas antud juhtumi puhul sai patsient anda informeeritud nõusoleku? Kas oleks saanud midagi teisti teha enne selle poja saabumist, kes nõudis opereerimist?
- Millal ja milline nõusolek on kehtiv? Kes seda otsustab? Kas poeg võis ema opereerimise üle otsustada või mitte? Miks?
Allikas: Thomas, E. J.; Waluchon, W. J. Well and Good. Cases in Biomedical Ethics. Revised edition. Ontario: Broadview Press, 1990, lk 39–43
Vaata veel näitejuhtumeid:
30.10.2009 Hele Everaus. Bioeetikast biomeditsiinilise eetikani (EPL)
30.10.2009 Ants Nõmper. Õigus ja eetika – mees ja naine (EPL)
30.10.2009 Jaan Kivistik. Bioeetika ja religioon. (EPL)
ÕPPEMATERJALID
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Ashworth, P. M. Kommunikatsioon/suhtlemine. Tallinn: Eesti Õdede Ühing, 1996
Elštein, N. Haiged ja arstid. Tallinn: Valgus, 1965
Elštein, N. Meditsiin aja peeglis. Tallinn: Valgus, 1989
Engelhardt, D. v. Eetika meditsiini argipäevas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002
Grip, G.; Gustafson, S.; Göthlin, K.; Lantz, G. Õe eetika = Этика медсестры. Tõlkinud T. Mullamaa ja K. Tamm. Tallinn: Huma, 1995
Labotkin, R. Kuidas suhelda raske haige ja tema sugulastega. Valikkursus arstiteaduskonna üliõpilastele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003
Maailma Arstide Liit. Arstieetika käsiraamat. Tõlkinud T. Hallap. Tartu: Eesti Arstide Liit; TÜ arstiteaduskond; Elmatar, 2007
Mason, J. K.; McCall Smith, R. A. Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn: Juura, 1996
Patsiendi õigused ja kohustused. Tartu: Elmatar, 2003
Salupere, V. Vastuoluline meditsiin: arstimisega seotud konfliktsituatsioonid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003
Soosaar, A. Meditsiinieetika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016
Zupping, R. Arstile patsiendist. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1988
Teejuht vähihaige patsiendi lähedastele. Tallinn: Eesti Vähiliit. Põhja-Eesti Vähihaigete Ühendus, 2003
Õe eetika. Tallinn: Huma, 1995
ARTIKLID
Anderson, A. Arstieetikat kujundanud dokumendid ja ajavoolud. Eesti Arst, nr 92(7), 2013, lk 392–396
Eltein, N. Arsti ja patsiendi suhete vaieldavad küsimused. Lege Artis, nr. 1, 2004, lk 32–34
Kaalep, T. Tohtrid, suhelge meiega. Eesti Arst, nr 6, 2000, lk 374–376
Kutsar, K. Meditsiinieetika ja arsti tõekspidamised. Eesti Arst, nr 4, 1999, lk 3–4
Kutsar, K. Patsiendisaladuse eetiline austamine. Eesti Arst, nr 6, 2000, lk 365–367
Lasting, P. Tõeline arsti ei ole vastutustundetu. Hippokrates, juuni, 2000, lk 372
Lasting, P. Uuenev Hippokratese vanne: mõttevahetuseks patsiendi õiguste kaitse seaduseelnõu ettevalmistamisel. Hippokrates, 2000, jaanuar, lk 30, veebruar, lk 100, märts, lk 170, aprill, lk 230–232
Link, E.-H. HIV ja AIDS ning patsiendi õiguste kaitse Eestis. Juridica, nr 6, 1999, lk 266–268
Pael, J. Psühhiaatriliste patsientide ootused õendusabile. Eesti Arst, lisa nr 3, 2001, lk 30–31
Sinisalu, V. Kokkuhoid meditsiinis ja arsti eetika. Eesti Arst, nr 8, 2003, lk 581–582
Soosaar, A. Kaasaegne arsti-patsiendi suhe – kas arstist on saamas homo economicus? Lege Artis, nr 7, 2003, lk 46–48
Sööt, M.-L. Lilledest, korruprtsioonist ja selle vältimise võimalustest. Eesti Arst, nr 92(7), 2013, lk 370–371
Tamvere, L. Andmekaitse on patsiendi konfidentsiaalsuse tagamine. Quintessenz Eesti, nr 1, 2000, lk 47–49
Tikk, A. Maailma Arstide Liidu deklaratsioon patsiendi õigustest. Eesti Arst, nr 5, 2001, lk 291–293
Tikk, A. Maailma Arstide Liidu avaldus patsiendi huvide kaitsmise ja ametisaladuse kohta. Eesti Arst, nr 6, 2001, lk 345
Tomberg, T. Arst, ajakirjandus ja eetika. Eesti Arst, nr 5, 2002, lk 316–318
Zilgalvis, P. Eetilised aspektid euroopalikus käsitluses: inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ning patsiendi õigused. Hippokrates, märts, 2000, lk 171–174
Õe eetika koodeks. Paketi tutvustus. 1999, lk 53–55
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Aro, I. Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Magistritöö. Tartu Ülikooli arstiteaduskond. 1996
Juhkam, S. Patsiendi õigused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond. 1997
Kullerkann, I. Arsti ja patsiendi suhete õiguslikud aspektid. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond. 1996
Link, E.-H. HIV, AIDS ja patsiendi õigused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 1999
Paavel, M.-V. Patsiendi õigused: eetilised ja teoreetilised lähtekohad ning kehtiv õigus. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2000
Samarütel, K. Patsiendi nõusolek läbi arsti teavitamiskohustuse. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2005
Tunnel, R. Patsiendi informeerimise kohustus ja tervisesse sekkumiseks nõusoleku saamine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2004
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Angelos, P. (ed). Ethical Issues in Cancer Patient Care. Springer, 2009
Anschütz, F. Ärztliches Handeln. Grundlagen. Möglichkeiten. Grenzen. Widersprüche. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1987
Armstrong, A. E. Nursing Ethics: A Virtue-Based Approach. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2007
Arneson, D.; Gettman, D. A. Pharmacoethics: A Problem-Based Approach. CRC Press, 2003
Ashcroft, R. E.; Dawson, A.; Draper, H.; McMillan, J. (eds). Principles of Health Care Ethics. Hoboken: Wiley, 2007
Ashcroft, R.; Lucassen, A.; Parker, M.; Verkerk, M.; Widdershoven, G. (eds). Case Analysis in the Clinical Ethics. Cambridge University Press, 2005
Bandman, E.; Bandman, B. Nursing Ethics through the Life Span. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2002
Bandman, B. The Moral Development of Health Professionals: Rational Decisionmaking in Health Care Ethics. Praeger Publishers, 2003
Baron, J. Against Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2007
Beauchamp, T. L., Childress, J. F. 2001. Principles of Biomedical Ethics. 5th edition. New York: Oxford University Press (esmatrükk 1979)
Benatar, D. (ed). Cutting to the Core: Exploring the Ethics of Contested Surgeries. Lanham: Rowman & Littlefield, 2006
Bergsma, J.; Thomasma, D. C. Autonomy and Clinical Medicine. Renewing the Health Professional Relation with the Patient. Kluwer Academic, 2000
Berlinger, N. After Harm: Medical Error and the Ethics of Forgiveness. Baltimore: The Johns Hopkins University Press, 2005
Bernat. J. L. Ethical Issues in Neurology. Lippincott Williams & Wilkins, 2008
Blank, R. H.; Merrick, J. C. (eds). End-of-Life Decision Making: A Cross-National Study. Cambridge: MIT Press, 2007
Bloch, S.; Green, S. A. (eds). Psychiatric Ethics. Oxford University Press, 2009
Boetzkes, E.; Waluchow, W. J. (eds). Readings in Health Care Ethics. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2000
Campbell, A. V. The Body in Bioethics. Routledge-Cavendish, 2009.
Cantor, N. L. Making Medical Decisions for the Profoundly Mentally Disabled. Cambridge: MIT Press, 2005
Card, R. F. Critically Thinking About Medical Ethics. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2004
Chadwick, R.; Tadd, W. Ethics & Nursing Practice: A case study approach. Basingstoke, London: Macmillan, 1992
Chadwick, R. et al. (eds). The Sage Handbook of Health Care Ethics. Core and emerging issues. SAGE, 2011
Corey, G.; Schneider Corey, M.; Callanan, P. Issues and ethics in the helping professions. Pacific Grove (etc.): Brooks/Cole, 2002
Didier, N. L'évolution de la pensée en éthique médicale. Paris: Connaissances et Savoirs, 2005
Donnelly, M. Healthcare, Decision-Making and the Law. Cambridge University Press, 2010
Düwell, M.; Neumann, J. N. (Hg). Wie viel Ethik verträgt die Medizin? Paderborn: Mentis, 2005
Evans, D. Values in Medicine: What are we Really Doing to Patients? Taylor & Francis, 2007
Feuillet-Le Mintier, B. et al. Philosophie et droit de l'éthique médicale. Paris: Presser Universitaires de France, 1997
Ford, G. G. Ethical Reasoning for Mental Health Professionals. Thousand Oaks: SAGE Publications, 2006
Frankel, L. R.; Goldworth, A.; Rorty, M. V.; Silverman, W. A. (eds). Ethical Dilemmas in Pedriatics. Cases and Commentaries. Cambridge University Press, 2009
Ganthaler, H.; Menzel, R. C.; Morscher, E. (Hrgs). Aktuelle Probleme und Grundlagenfragen der medizinischen Ethik. Sankt Augustin: Academia, 2013
Garrett, T. M.; Baillie, H. W.; Garrett, R. M. Health Care Ethics: Principles and Problems. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2001
Hébert, P. C. Doing Right. A Practical Guide to Ethics of Medical Trainees and Physicians. Toronto: Oxford University Press, 1996
Höffe, O. Medizin ohne Ethik? Suhrkamp Verlag, 2002
Illingworth, P.; Parmet, W. Ethical Health Care. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2006
Irwin, D. L. (et al.). Ethics for speech-language pathologists and audiologists : an illustrative casebook. Clifton Park: Thomson Delmar Learning, 2007
Jackson, J. Truth, Trust and Medicine. Routledge, 2002
Johnson, A. G.; Johnson, P. R. V. Making Sense of Medical Ethics: A hands-on guide. London: Hodder Education, 2006
Jonsen, A. R.; Siegler, M.; Winslade, W. J. Clinical Ethics. A Practical Approach to Ethical Decisions in Clinical Medicine. New York: McGraw-Hill, 2002
Katz, J. The Silent World of Doctor and Patient. The Johns Hopkins University Press, 2002
Kick, H. A. (Hg). Ethisches Handeln in den Grenzbereichen von Medizin und Psychologie. Münster (etc): LIT Verlag, 2002
Knoepffler, N.; Haniel, A. (Hg). Menschenwürde und medizinethische Konfliktfälle. Stutttgart: S. Hirzel Verlag, 2000
Kuhse, H. (ed). Unsanctifying Human Life: Essays on Ethics by Peter Singer. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2001
Kushner, T. K.; Thomasma, D. C. (eds). Ward ethics: dilemmas for medical students and doctors in training. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 2008
Körtner, U. H. J. Grundkurs Pflegeethik. Wien: Facultas, 2004
Lloyd, M. Communication skills for medicine. Edinburgh: Churchill Livingstone, 2004
Lo, B. Resolving ethical dilemmas: a guide for clinicians. Baltimore: Williams & Wilkins, 1995
Maclean, A. Autonomy, Informed Consent and Medical Law. Cambridge University Press, 2009
Mappes, T. A.; DeGrazia, D. (eds). Biomedical Ethics. New York (etc): McGraw-Hill, 2005
McCullough, L. B.; Jones, J. W.; Brody, B. A. (eds). Surgical Ethics. Oxford University Press, 1998
McGee, G. (ed). Pragmatic Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2003
McLean, S. A. M. (ed). First Do No Harm: Law, Ethics and Healthcare. Aldershot: Ashgate, 2006
Melia, K. M. Health Care Ethics: Lessons from Intensive Care. Thousand Oaks: SAGE Publications, 2004
Meyers, C. A Practical Guide to Clinical Ethics Consulting: Expertise, Ethos and Power. Lanham: Rowman & Littlefield, 2007
Moulinier-Brogi, L.; Nicoud, M. (ed). Ethique et pratiques médicales aux derniers siècles du Moyen Age. Presses Universitaires de Vincennes, 2004
Myerscough, P. R. Talking with patients: a basic clinical skill. Oxford: Oxford University Press, 1992
Pence, G. Classic Cases in Medical Ethics: Accounts of Cases That Have Shaped Medical Ethics, with Philosophical, Legal, and Historical Backgrounds. New York (etc): McGraw-Hill, 2003
Pope, K. S.; Vasquez, M. J. T. Ethics in Psychotherapy and Counseling: A Practical Guide. San Francisco: Jossey-Bass, 2007
Radest, H. B. From Clinic to Classroom. Medical Ethics and Moral Education. Praeger, 2000
Ravitsky, V.; Fiester, A.; Caplan, A. L. (eds). The Penn Center Guide to Bioethics. Springer, 2009
Rehmann-Sutter, C.; Müller, H. (eds). Disclosure Dilemmas: Ethics of genetic prognosis after the 'right to know/not to know' debate. Ashgate, 2009
Reynolds Welfel, E. Ethics in Counseling and Psychotherapy: Standards, Research, and Emerging Issues. Pacific Grove (etc.): Brooks/Cole, 2006
Rhodes, R.; Francis, L.; Silvers, A. (eds). The Blackwell Guide to Medical Ethics. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006
Richman, K. A. Ethics and the Metaphysics of Medicine. Reflections on Health and Beneficence. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2004
Rogers, W.; Braunack-Mayer, A. Practical Ethics for General Practice. Oxford: Oxford University Press, 2004
Rothman, D. J. Strangers at the Bedside. A History of How Law and Bioethics Transformed Medical Decision Making. New York: Aldine de Gruyter, 2003
Rule, J. T.; Veatch, R. M. Ethical Questions in Dentistry. Quintessence, 2004
Runciman, B.; Merry, A.; Walton, M. Safety and Ethics in Healthcare: A Guide to Getting it Right. Aldershot: Ashgate, 2007
Schatman, M. E. Ethical Issues in Chronic Pain Management. CRC Press, 2006
Schermer, M. The Different Faces of Autonomy. Patient Autonomy in Ethical Theory and Hospital Practice. Springer, 2003
Schöne-Seifert, B. Grundlagen der Medizinethik. Kroener Alfred, 2007
Seedhouse, D. Practical Nursing Philosophy: The Universal Ethical Code. Hoboken: Wiley, 2000
Seedhouse, D. Ethics: The Heart of Health Care. Hoboken: Wiley, 2007
Selgelid, M.; Battin, M.; Smith, C. B. Ethics and Infectious Disease. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006
Sommers-Flanagan, R.; Sommers-Flanagan, J. Becoming an Ethical Helping Professional: Cultural and Philosophical Foundations. Hoboken: Wiley, 2007
Spriggs, M. Autonomy and Patients' Decisions. Lanham: Lexington Books, 2005
Steinbock, B.; Arras, J. D.; London, A. J. (eds). Ethical Issues In Modern Medicine. New York (etc): McGraw-Hill, 2002
Strandberg, K. M. Essentials of Law and Ethics for Pharmacy Technicians. CRC Press, 2007
Strosberg, M. A.; Teres, D. Gatekeeping in the Intensive Care Unit. Chicago: Health Administration Press, 1997
Sugarman, J.; Sulmasy, D. P. (eds.) Methods in Medical Ethics. Washington, D.C.: Georgetown University Press, 2001
Tadd, W. Ethical and Professional Issues in Nursing: Perspectives from Europe. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2003
Takala, T.; Herissone-Kelly, P.; Holm, S. (eds.) Cutting Through the Surface: Philosophical Approaches to Bioethics. Amsterdam, New York: Rodopi, 2009
Tauber, A. I. Patient Autonomy and the Ethics of Responsibility. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2005
Tingle, J.; Cribb, A. (eds.) Nursing law and ethics. Oxford (etc.): Blackwell, 2007
Tjeltveit, A. C. Ethics and Values in Psychotherapy. London: Routledge, 1999
Veatch, R. M. Case Studies in Medical Ethics. Harvard: HarvardUniversity Press, 2007
Wear, S. Informed Consent. Patient Autonomy and Physician Beneficence within Clinical Medicine. Springer, 2010
Wunenburger, J.-J. Imaginaires et rationalité des médecines alternatives. Paris: Les Belles Lettres, 2006
Гиппократ. Этика и общая медицина. Санкт-Петербург: АЗБУКА, 2001
Яровинский, М. Я. Медицинская этика (биоэтика). Москва: Медицина, 2006
AJAKIRJAD
Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics
Journal of Medicine and Philosophy
Kennedy Institute of Ethics Journal
Medicine, Health Care and Philosophy
New England Journal of Medicine
Theoretical Medicine and Bioethics
INFOVÄRAVAD
German Reference Centre for Ethics in the Life Sciences (DRZE)
Human rights and biomedicine: Council of Europe
The Guardian, Ethics: Eetikauudised maailmast
Islamic Code of Medical Ethics
World Health Organization: Global health ethics
Privacy and Medicine: Stanford Encyclopedia of Philosophy
The Donation of Human Organs: Stanford Encyclopedia of Philosophy
Vaata ka: kutse-eetika
