Üleilmastumine
Üleilmastumise ehk globaliseerumise mõistet kasutatakse maailma ühiskonna konsolideerumise iseloomustamiseks. Suhetevõrgustik laieneb, kasvab kogukondade vastastikune sõltuvus ja teadlikkus maailma terviklikust olemusest, üha vähem piirab sotsiaalseid muutusi ja kultuurivahetust geograafiline asend.
Inimeste, organisatsioonide ja riikide väärtused, praktikad ja eluviisid hakkavad muutuma sarnaseks ning uued üleilmsed praktikad avaldavad inimeste elule üha enam mõju. Globaalne tervik saab inimtegevusele nii fookuseks kui ka kujundajaks. Toimunud on turgude integratsioon: maailm on üks suur turg, kus kehtivad kapitalistliku majandussüsteemi reeglid. Kohaliku poliitika võime toimuvat kontrollida on vähenenud, rohkem sõltutakse mujal maailmas tehtud otsustest ja sündmustest; esikohale tõuseb rahvusüleste institutsioonide funktsioon. Sellised arengud on saanud võimalikuks suuresti tänu laialt levivatele ja mõjukatele tehnilistele lahendustele, eelkõige kommunikatsiooni ja transpordi valdkonnas. Tehnika võimaldab inimestel ja organisatsioonidel haarata ning kasutada maailmas toimuvat kiiremini, suuremal määral ja odavamalt.
Globaliseerumise eelistena tuuakse välja üldist jõukuse kasvu ja hüvede laiemat levikut. Kui see ei tähenda ka kõikide rikastumist, siis jõukas ühiskonnas elamise head küljed (näiteks tervishoid, haridus, sotsiaalkaitse) puudutavad kõiki. Ent nende eesmärkide saavutamise viisid kipuvad sattuma vastuollu inimõiguste, keskkonnakaitse, rahvastiku taastootmise, turvalisuse jms põhimõtetega. Sellisel juhul võiks küsida, kas jõukus on kõrgeim väärtus, mille poole püüelda, või pigem vahend mõnele kõrgemale väärtusele ligipääsemiseks.
Millist mõju avaldab üleilmastumine valikutele? Kui globaliseerumine on paratamatu tõsiasi, mitte kõigest ideoloogia, siis milline on inimese moraalne vastutus nendes tingimustes tehtud valikute eest? Kas globaalses külas on valikuvabadus suurem või väiksem? Ühelt poolt võimaldab tehnika ja jõukuse levik suuremat valikuvabadust kõigile; teisalt aga väheneb kultuuriline mitmekesisus, seega ka eesmärkide ja valikuvõimaluste hulk.
Globaliseerumisega kaasnevatest eetilistest probleemidest võib nimetada veel üleilmset korruptsiooni ja valede levitamist uute tehniliste vahendite abil; moraalsete väärtuste peamiste loojate – kohalike kultuuride – allutamist globaalse majanduse eesmärkidele; sotsiaalsete gruppide hindamist kommertsväärtuse alusel; keele kujunemist äriliste sihtide kandjaks, mis annab põhilistele väärtusterminitele piiratud (tavaliselt ärilise) eesmärgi.
Kasutatud allikad: The Globalization Website; Harold P. Sjursen. Globalization and the New Challenges for Ethics (allikaks olnud veebileht ei ole enam aktiivne).
Lisaks
Üleilmastumine ja väikesed keeled
Eestis vahetatakse sageli mõtteid selle üle, kuivõrd ja kuidas hoida ning säilitada eesti keelt. Eesti keele kaitsmise ja arendamise ajendina nimetatakse inglise keele ja angloameerika massikultuuri järsult suurenenud pealetungi. Üleilmastumine avaldab survet väikestele keeltele ja kultuuridele – laienevas suhetevõrgustikus on kasulik võimalikult hästi vallata tänapäeva rahvastevahelisi keeli. Kõik eluvaldkonnad (poliitika, ettevõtlus, kultuur, teadus jne.) on saanud globaalse mõõtme, mis vajab globaalset väljendusviisi. Selle tagajärjena kardetakse võõra keele liigset tungimist inimeste igapäevaellu, surudes emakeele teisejärgulisele kohale või moonutades seda.
Oma keele kaitsmisse suhtutakse erinevail viisidel: järjekindlas emakeele kasutamises, oskuskeeletöös ja tõlkimises nähakse hädavajalikku vahendit kohaliku kultuuri säilitamiseks, ent ka takistust arenguks üleilmses kontekstis.
Artikleid eesti keele kaitsmise teemal:
- Andres Herkel. Eesti keel peab saama arvutikeeleks. Eesti Päevaleht, 14.03.2008
- Aili Künstler. Keel on võimu instrument. Sirp, 22.12.2006
- Daniele Monticelli. Elu eristumine ja tulevik. Postimees, 21.01.2006
Vaata lisaks: Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010 ja Riiklik programm "Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)"
Samale probleemile pakub pilguheitu veidi teise nurga alt Tšiili põliselanike maputšede ehk araukaanide protest Microsofti vastu. See on heaks näiteks kultuuride kokkupõrkest, mille on põhjustanud globaliseerumisega kaasnevad nähtused.
Windows operatsioonisüsteem tõlgiti maputšede keelde Tšiili valitsuse heakskiidul, kuid hõimuvanematega konsulteerimata ja neilt luba küsimata. Protesteerivate maputšede peamine argument toetub intellektuaalse omandi õigusele: põlisrahva keele kasutamiseks üleilmse levikuga programmides või internetis on tarvis selle põlisrahva luba.
- Kas ühel rahval on ainuõigus oma keelele kui intellektuaalsele omandile?
- Selle juhtumi juures tuleks silmas pidada, et ameerika põliselanike eluvaade erineb eurooplaste ja nende järeltulijate omast. Kes peaks otsustama, milliseid samme põlisrahva elujärje parandamiseks ette võtta?
- Microsofti teguviis näib lähtuvat eeldusest, et tehnilise arengu väärtuslikkus on iseenesestmõistetav ega vaja põhjendamist. Kuidas võiks aga seda eeldust kummutada?
- Kuidas võiks paista Microsofti ettevõtmine eurooplastest sisserändajate ajaloo jooksul kordunud manipulatsioonide ja ülekohtu valguses?
- Kas ja kuidas tuleks põliskultuure globaliseerumise mõjude eest kaitsta?
Diskussioone maputšede protesti üle:
- Mark Liberman. Language as property?
- Mark Liberman. Should the "owners" of a language be permitted to forbid its use to criticize them?
Vaata ka teemasid „Kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid“ ja „Intellektuaalne omand ja autorikaitse“.
ÕPPEMATERJALID
Anttonen, P. Mis on globaliseerumine? Artikkel VKT raamatust
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Dixon, P. Tulevikutarkus: globaalsete muutuste kuus tahku. Tõlkinud K. Hein. Tartu: Fontes, 2003.
Friedman, T. L. Lexus ja oliivipuu: kuidas mõista tänapäeva maailma. Tõlkinud A. Ehin. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.
Huntington, S. P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine. Tõlkinud M. Trummal. Tartu: Fontes, 1999.
Ortega y Gasset, J. Masside mäss. Tõlkinud R. Lias. Tallinn: Vagabund, 2002.
Radermacher, F. J. Tasakaal või häving: ökosotsiaalne turumajandus kui üleilmse jätkusuutliku arengu võti. Tõlkinud T. Koitla, A. Ratmann, S. Trei. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
ARTIKLID
Luik, J. Eesti riik ja ülemaailmne küla. Sirp, 01.10.2003.
Reiljan, J.; Reiljan, E. Majanduslik globaliseerumine ja sellega seotud probleemid. Akadeemia, 2001, nr 3, lk 435-457.
Suni, R. Kultuuri globaliseerumine. Sirp, 25.09.1998.
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Piiri, P. Globaliseerumine olemisajaloolise mõtlemise valguses. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 2003.
Suni, R. Eesti ühiskonna avanemine ja kultuuri globaliseerumine aastatel 1992-1997. Bakalaureusetöö, juhendaja M. Lauristin, Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, ajakirjanduse osakond, 1998.
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Attfield, R. The Ethics of the Global Environment. Edinburgh: Edinburgh University Press, 1999.
Barnhart, M. (ed). Varieties of Ethical Reflection: New Directions for Ethics in a Global Context. Lanham: Lexington Books, 2002.
Bauman, Z. Does ethics have a chance in a world of consumers? Cambridge, London: Harvard University Press, 2008.
Ben-Rafael, E.; Sternberg, Y. (eds.). Identity, culture and globalization. Leiden; Boston: Brill, 2002.
Braidotti, R. Transpositions: on nomadic ethics. Cambridge; Malden: Polity, 2008.
Chattopadhyaya, D.; Hintikka, J.; Lenk, H. (eds). Ethics Facing Globalization. Results of the IIP Conference, New Delhi 2000. Raritan: Transaction Publishers, 2006.
Day, R. B.; Masciulli, J. (eds). Globalization and Political Ethics. Leiden, Boston: Brill, 2006.
Dower, N. World ethics: the New Agenda. Edinburgh: Edinburgh University Press, 1998.
Dower, N., Williams, J. (eds). Global citizenship: a critical reader. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2002.
Dwivedi, O. P.; Khator, R.; Nef, J. Managing Development in a Global Context. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2007.
Gehring, V. V. (ed). Ethical Dimensions of Global Development. Rowman & Littlefield Publishers, 2006.
Grenholm, C.-H.; Kamergrauzis, N. (eds). Sustainable development and global ethics. Uppsala: Uppsala universitet, 2007.
Hayden, P. (ed). The Ashgate Research Companion to Ethics and International Relations. Ashgate, 2009.
Hayden, P.; El-Ojeili, C. (eds). Confronting Globalisation: Humanity, Justice and the Renewal of Politics. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005.
Hoffmann, M. W. Emerging global business ethics. Westport (Conn.); London: Quorum Books, 1994.
Horton, K.; Patapan, H. (eds). Globalisation and Equality. London, New York: Routledge, 2004.
International Institute of Philosophy / Institut International de Philosophie; Kemp, P. (eds). World and Worldhood / Monde et Mondanéité. Berlin: Springer, 2004.
Kapstein, E. B.; Rosenthal, J. H. (eds). Ethics and International Relations. Ashgate, 2009.
Koggel, C. M. (ed). Moral Issues in Global Perspective: Moral And Political Theory, 1. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2006.
Koggel, C. M. (ed). Moral Issues in Global Perspective: Human Diversity And Equality, 2. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2006.
Koggel, C. M. (ed). Moral Issues in Global Perspective: Moral Issues, 3. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2006.
Kupiainen, J.; et al. (eds). Cultural identity in transition: contemporary conditions, practices and politics of a global phenomenon. New Delhi: Atlantic, 2004.
Lomborg, B. Global crises, global solutions. Cambridge [etc.]: Cambridge University Press, 2004.
Peter, H.-B. Globalisierung, Ethik und Entwicklung. Bern: Haupt Verlag, 1999.
Ricciardelli, M. et. al (eds). Globalization and multicultural societies: some views from Europe. Notre Dame: University of Notre Dame Press, 2003.
Ritzer, G. (ed). The Blackwell Companion to Globalization. Blackwell, 2007.
Rutherford, J. (ed). After identity. London: Lawrence & Wishart, 2005.
Singer, P. One World: The ethics of globalization. New Haven; London: Yale University Press, 2002.
Sklair, L. Globalization: capitalism and its alternatives. New York: Oxford University Press, 2002.
Smith, A. D. Nations and nationalism in a global era. Cambridge: Polity Press, 1995.
Soros, G. On globalization. Oxford: Public Affairs, 2002.
Stückelberger, C. Ethischer Welthandel. Bern: Haupt Verlag, 2001.
Sullivan, W. The Globalization of Ethics. Religious and Secular Perspectives Cambridge University Press 2007.
Tonkiss, F. Contemporary economic sociology: globalisation, production, inequality. London; New York: Routledge, 2006.
Waller, M.; Marcos, S. (eds). Dialogue and Difference: Feminisms Challenge Globalization. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005.
Назарчук, А. В. Этика глобализирующегося общества. Москва: УРСС, 2002.
AJAKIRJAD
Globalisation for the Common Good Initiative Journal
International Journal of Politics, Culture and Society
Journal of Globalization and Development
Journal of Globalization Studies
Journal of World-Systems Research
INFOVÄRAVAD
Global Envision: Artiklid ja lood vabaturumajanduse rollist maailma õiglase ja stabiilse tuleviku loomisel
The Guardian, Ethics: Eetikauudised maailmast
Markkula Center for Applied Ethics. Global Ethics: Näitejuhtumid, loengumaterjalid, viited, artiklid
Global Issues: Sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja keskkonnaküsimused
Stanford Encyclopedia of Philosophy: Globalization (W. Scheuerman)
Inimõiguste, õigluse ja võrdsuse teemadest saate pikemalt lugeda „Globaalse õigluse“ valdkonnast, muudest sotsiaalsetest küsimustest „Sotsiaaleetika“ valdkonnast. Materjale majandussüsteemide kohta leiate „Äri, majanduse ja poliitika“ rubriigist.
Päisefoto: Andrea Piacquadio, pexels.com
