I jätkuprogrammi 2015–2020 tulemused

Programmi raames 2015.–2020. aastal ellu viidud tegevused toetasid riiklike õppekavade alusväärtuste rakendumist ja pakkusid süvendatud väärtusarendusalast tuge Eesti koolidele ja lasteaedadele. Programmi teises faasis, 2015.–2020. aasta jätkuprogrammis, keskenduti „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ elluviimisele ning uue haridusstrateegia „Tark ja tegus Eesti 2035“ visiooniloomele. Eesti haridusasutuste väärtusarenduse ja laste ning noorte väärtuskasvatuse eduka läbiviimise võtmeteguriks on olnud programmi stabiilne riiklik rahastus alates 2009. aastast ning väga hea koostöö erinevate partneritega nii avalikust kui kolmandast sektorist.

Jätkuprogrammi olulisemad mõjud:

Väärtusarenduse toebaas on laienenud üle Eesti. Viie aasta jooksul on programmi sihte toetavate tegevustega (Hea kooli ja hea lasteaia tunnustusprogramm, kooli- ja lasteaiaperede sisekoolitused, kriitiliste sõprade nõustamistegevused, õpetajatele mõeldud dilemmamängukoolitused, heade praktikate seminarid jpm) jõutud 74 omavalitsusse 79-st.
Eesti hariduse pikaajalises haridusstrateegias „Tark ja tegus Eesti 2035“ on seatud väärtuspõhised sihid ja eesmärgid. 2019. aastal loodi eetikakeskuse eestvedamisel visioon väärtuste ja vastutuse valdkonnas, mis aitas mõtestada ühiskonna ja hariduselu väärtuselisi aluseid riigi pikaajalise strateegia „Tark ja tegus Eesti 2035“ raames. Välja pakuti paindlike õpiteede ning õmblusteta haridusruumi idee, mis on loogiliseks jätkuks „Elukestva õppe strateegia 2014–2020“ peamisele väljakutsele toetada iga õppija individuaalset arengut. „Väärtuste ja vastutuse“ visioonipaberi analüüs hõlmas nii üld-, kutse-, kõrgharidust kui ka teadust.
Haridusnõustajaid ehk kriitilisi sõpru on rakendatud haridusmuutuste juhtimiseks. Väärtusarenduse süsteemseks elluviimiseks ja haridusasutustele kujundava tagasiside andmiseks on Tartu Ülikooli eetikakeskus jätkuprogrammi vältel välja koolitanud 14 haridusnõustajat ehk kriitilist sõpra, kes on haridusasutuste partneriks nende väärtusarenduse alaste tegevuste mõju ja tulemuslikkuse hindamisel ning perioodi vältel toimunud haridusmuutuste (koolivõrgu ümberkorraldamine, õpetaja ja koolijuhi muutuv roll, koolide hindamine jpm) juhtimisel.
Väärtuspõhise hariduse idee juurutamiseks on laiapõhjaliselt kaasatud sarnasel eesmärgil tegutsevaid organisatsioone ja kohalikke omavalitsusi. Perioodi jooksul on Tartu Ülikooli eetikakeskuse osavõtul asutatud Kiusamisvaba Haridustee Eest (KVHT) liikumine, osaletud Huvitava Kooli võrgustiku töös, kaasatud ühisprojektidesse mitmeid teisi väärtuspõhise hariduse rakendumist toetavaid organisatsioone (nt Tervise Arengu Instituut, Lastekaitse Liit, Eesti Pagulasabi, Briti Nõukogu, Ettevõtlik Kool jpt) ning pakutud nõustamisalast tuge koolipidajatele üle Eesti. Hea koostöö on olnud Eesti Rahvusringhäälingu, UNESCO, Avatud Eesti Fondi, Õiguskantsleri büroo, Vabariigi Presidendi Kantselei, Briti Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Norra, Soome, Suurbritannia, Rootsi, Taani saatkondadega.
Riiklike õppekavade alusväärtuste ja nüüdisaegse õpikäsituse rakendumise toetamiseks on välja antud metoodilisi materjale. Väärtuskeskse õpikäsituse praktikasse viimiseks on haridusasutuste juhte, tugispetsialiste ja lapsevanemaid varustatud metoodilise toega, mis arvestab sihtgruppide huve ja vajadusi. Väärtusprogrammi teisel etapil on välja antud 8 raamatut ja õpilastele suunatud väärtusarutelude mängu „Väärtuste avastajad“ kaks käsiraamatut. Lapsevanematele ja kogu laiemale avalikkusele on loodud uus mäng „Eesti rahva sada valikut. Arutelumäng väärtustest“ (2019).