Arvamusfestival
Tartu Ülikooli eetikakeskus osales 11.–12. augustil Paides arvamusfestivalil kolme eriilmelise aruteluga.
Arutelu: inspireeriv intellektipuue
Osalesid eneseesindaja Ivar Merila, erihoolekande praktik Kristel Koppa, Eesti Puuetega Inimeste Koja tervishoiualase huvikaitse nõunik Katrin Nugis ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö nooremlektor Liina Käär. Arutelu juhtis MTÜ Vaimupuu tegevtoimetaja Kerttu Rakke ning saalist lõi kaasa mitu kuulajat, sealhulgas huvikaitseorganisatsioonide esindajad, SA Maarja küla töötajad ja tööelus osalevad intellektipuudega inimesed.
Arutelu: ah milleks meile see kaasav eelarve?!
Arutelus osalesid Keila abilinnapea Maret Lepiksaar, MTÜ Järva-Jaani kogukond juhatuse esimees Arto Saar ja Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava programmijuht Merle Linno ning seda juhtis sotsiaalse innovatsiooni uurija Kadri Kangro. Oluline roll arutelus oli publikul, sest üks osa sellest toimus töögruppides, kus arutleti tüüpiliste kaasava eelarve valikute kasutegurite üle.
Arutelu: müütiline mahepiknik
Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Võrumaa Arenduskeskuse korraldatud arutelus nimega „Müütiline mahepiknik“ osalesid mahetootja ja -töötleja Meelis Mõttus, agronoom ja Eesti Maaülikooli õppejõud Are Selge, Võrumaa Arenduskeskuse mahe ja muhe projektijuht Kaja Kesküla, Tartu Linnavalitsuse toitlustusteenuse hankespetsialist Sirle Sõstra-Oru ning arutelu juhtis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja mahetoimkonna juht Mirjam Pikkmets. Oluline roll arutelus oli publikul, sest üks osa sellest toimus töögruppides, kus räägiti mahetooraine müütidest tarbija pilgu läbi.
Juba 11. korda toimunud Paide arvamusfestivalil arutleti rohkem kui 150 teemal 20 eri laval. Arvamusfestival rõhutab heast arutelutavast kinnipidamist kui olulist väärtust ja sellele vastavalt oli terve Paide kesklinn täis kõiki pooli aktsepteerivat kuulamist, arutlemist, oponeerimist.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja koostööpartnerite valitud aruteluteemale andsid tõuke Euroopa Sihtasutuse Tartu 2024 põhiprogrammi projekti Tartu Maailmaülikool teemad. Projekt Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna Tartu põhiprogrammist.
Arvamusfestival toimub 12.–13. augustil 2022 Paides. Tartu Ülikooli eetikakeskus osaleb festivalil kahe aruteluga - kõneleme väärikast vananemisest ja tippspordi olulisusest.
Arutelu: esimene pensionipäev – kõige lõpp või algus?
12. augustil kell 12 Tuleviku alal
Ühiskonnana oleme hästi orienteeritud mõtlema tulevikustsenaariumite üle, aga jõudes oma visioonidega aktiivse tööea lõppu, saavad innovatsioon ja uuenduslikud ideed justkui otsa. Aastal 2025 on enam kui viiendik eurooplastest, sh eestlastest, üle 65-aastased. Proaktiivselt vananemisele mõeldes saame arutleda, kuidas saaks meie tänaste noorte esimesest pensionipäevast nende elu suurim pidupäev?
Osalejad: Tiina Tambaum (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur, haridusgerontoloog); Siiri Toomik (Võru Pensionäride Päevakeskuse juhataja, aktiivne pensionär); Kärg Valner (aktiivne noor, tulevikupensionär umbes aastal 2060); Kulno Kesküla (pensionieelikust IT- ja maamees)
Moderaator: Mai Timmi, Kasvulava OÜ koolitaja
Arutelu korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus projekti Tartu Maailmaülikool raames. Projekt on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Arutelu: milleks meile tippsport?
12. augustil kell 16 Spordi alal
Sport on mõjukas kultuuriline nähtus ning selles tekib ka eetilist laadi küsimusi, mis vajavad laiemat avalikku tähelepanu. On juhtumeid, kus treenerid on tippsportlaseid väärkohelnud ning andnud neile kaheldava väärtusega „nõu“, sest on vaid tulemusele fokusseeritud. Siit tekib ka küsimus, mis on tippspordi eesmärk – kas iga hinnaga saavutatud võit või spordist rõõmu tundva inimese kasvatamine?
Osalejad: Marek Volt (spordieetik), Kristel Kiens (spordipsühholoog), Marko Albert (treener/triatleet), Saskia Alusalu (kiiruisutaja)
Moderaator: Joosep Susi (spordiajakirjanik ja keeleteadlane)
Tartu Ülikooli eetikakeskus ja TÜ filosoofia osakonna mõtteloo professor Pärtel Piirmäe korraldavad tänavusel Arvamusfestivalil kahte eriilmelist arutelu: kõneleme suurprojektide arendusest ning vabaduse ja vastustuse küsimustest praeguse pandeemia tingimustest. Arvamusfestival toimub 13.–14. augustil Paides.
Arutelu: kas suurem on alati parem? Gigantomaania versus jätkusuutlikus
14. augustil kell 10.00–12.30 alal „Raha räägib?“
Eesti lähiajaloos on hulganisti näiteid sellest, kuidas suurte projektide arendus (Rail Baltic, tselluloosivabrik, õlitehas) või ulatuslik metsaraie inimesi kõnetab ja isegi tülli ajab. Paljud ühiskondlikult polariseerivad teemad on seotud suurusega – seda enam, et Eesti on väike riik. Arutelus küsime, et kas suurem on alati parem või kas liiga suured ettevõtted, projektid ja investeeringud hoopis destabiliseerivad keskkonda, majandust ja kogu kultuuri oma suuruse tõttu. Küsime, kas suuruse ja mastaapsuse tagaajamine on kaasaegse globaalse majanduse paratamatu kaasnähe või oleme hoopis jätkuvalt minevikust pärit ideoloogia mõju all, mis käsitleb gigantlikke projekte progressi märgina ning näeb neis inimkonna võidukäiku looduse üle. Kas on võimalik sellisest ideoloogiast loobuda ning asendada see minimalismi printsiibiga, leides mõistliku ja jätkusuutliku kompromissi majanduslike ning teiste ühiskondlike huvide vahel?
Osalejad: Kaido Kama, Toomas Kiho, Mihkel Kunnus
Arutelu juht: Pärtel Piirimäe
Korraldavad: Tartu Ülikooli filosoofia osakonna mõtteloo professor Pärtel Piirimäe ja TÜ eetikakeskus
Arutelu: vabadus ja vastutus liberaalsolidaarses ühiskonnas
14. augustil kell 14.00–15.30 alal „Minu riik“
COVID-19 pandeemiaga kaasnevad debatid on senisest teravamalt tõstnud esile küsimused vabaduse ja vastutuse vahekorrast. Kas riigil on õigus muuta kohustuslikuks vaktsineerimist või diskrimineerida inimesi selle alusel; kas võime kehtestada reisipiiranguid või inimesi sundtestida? Need küsimused on laiemad ja puudutavad meie tervishoiukorraldust ja sotsiaalsüsteemi tervikuna. Meie arusaam põhiõigustest toetub liberaalsele maailmavaatele, mille kohaselt me oleme oma otsustes ja tegudes vabad, niikaua kui need ei kahjusta teisi inimesi, ning et me võtame ise vastutuse oma valikute eest. Aga meil ka arusaam solidaarsusest, mille järgi ühiskond peab kandma hoolt hättasattunute eest, isegi kui häda tuleneb vabatahtlikest valikutest. Arutelus küsime, kas Eestis üritatakse võtta endale sobivaim külg ameerikalikust liberalismist ja euroopalikust solidaarsusest, nii et jõuame absurdsete olukordadeni, kus vabadus on individualiseeritud, aga vastutus kollektiviseeritud? Kui jah, siis kas peaksime piirama vabadusi või suurendama individuaalset vastutust? Aga küsime ka, et juhul kui inimeste valikud on suuresti geneetiliselt määratud, kas me saame neid üldse teha vastutavaks oma elustiili ja tegude tagajärgede eest?
Osalejad: Jevgeni Ossinovski, Lili Milani, Pärtel Piirimäe, Kadri Simm
Arutelu juht: Mats Volberg
Korraldavad: TÜ eetikakeskus, TÜ filosoofia ja semiootika instituudi mõtteloo õppetool
Tartu Ülikooli eetikakeskuse kolm arutelu valiti tänavuse Arvamusfestivali kavva!
Arvamusfestivalil: tehisintellekti eetika, kontoriromanss ja dilemmamäng
Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub Arvamusfestivalile osalema kolmel eriilmelisel arutelul: kõneleme tehisintellektiga seonduvaist eetikaküsimustest, kontoriromansist ning mängime arutelupõhist lauamängu. Kõik arutelud toimuvad 9. augustil.
Arutelupäeva avame diskussiooniga „Kas pakirobotit tohib jalaga lüüa?“, mis algab kell 12.00 Tehnoloogia alal. Milliseid muutusi vajab õigusruum tehisintellekti kasutamiseks? Kas tehisintellekt ise tohiks otsuseid vastu võtta?
Inimkonnale vastuvõetavatest eetilistest normidest lähtumine on võtmetähtsusega, et vältida robotite kasutuselevõtuga kaasneda võivad konflikte, leiab prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ning juturingi üks panelistidest. „Tarku masinaid luues tuleb filosoofidel ja tehnoloogidel koos maha istuda ning läbi mõelda, kas need on sobivad inimkeskse lähenemise mõistes,“ selgitab Sutrop, „ühiselt tuleks kokku leppida printsiibid ja väärtused, mille järgimisest tehisintellekti loomisel ja kasutamisel ei taganeta.“
Arutelul, milline peaks olema eetiline ja õiguslik raamistik, et tagada tehisintellekti õiglane kasutamine, osalevavad prof Margit Sutrop, prof Mart Noormaa, Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand ja TI psühholoog Madis Vasser. Arutelu modereerib Mats Volberg.
Päeva järgmises diskussioonis „Kuidas kohaneda kontori-Cupidoga?“, mis toimub kell 16.00 Väärtuste alal, arutlevad kontoriromansi üle Swedbanki personalijuht Ülle Matt, Eesti Personalijuhtimise Ühingu tegevjuht Kärt Kinnas, kutse-eetika spetsialist Aive Pevkur ja Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, arutelu juhib Õnne Allaje. Arvamusfestivali esimesel arvamuspiknikul arutleme, mis on kontoriromanss ning, veelgi enam, mida ta ei ole. Millised on kontoriromansiga kaasnevad ohud ja kuidas nendega hakkama saada? Inimesed veedavad suurema osa oma ärkveloleku ajast tööl. Swedbanki personalijuht Ülle Matt osutab, et üha enam on üksikuid inimesi, kes kaaslase otsimiseks suure töökoormuse tõttu aega ei leia. Üksindust peetakse aga stressi ja depressiooni tekkimise üheks faktoriks. „Tööandja ei peaks küll kosjakontorit moodustama, kuid samuti ei saa ega tohi halvustada tundeid töökohal, kontoriromanssi, sest õige inimese leidmine on kunst,“ arvab ta.
Väärtuste ala arutelud lõpetab eetikakeskuse peatselt valmiv lauamäng. „Eesti rahva sada valikut“. „See on kaasahaarav ajaviide, mis aitab tõsiseid ja vähemtõsiseid küsimusi pingevabalt ja lustakalt arutada,“ selgitab Katrin Velbaum, Tartu Ülikooli eetikakeskuse mängu arendava töögrupi eestvedaja. Mängus tuleb ette nii igapäevaseid, perekonna, laste ja kogukonnaga seotud olukordi kui ka kirjanduslikke ja fantaasiarohkeid juhtumeid. Igasse mängusituatsiooni on peidetud väärtusdilemma või lojaalsusvalik.
Mängujuhtumite arutletakse kuueliikmelistes laudkondades. Mängida saab nii oma seltskonnaga kui ka ühineda näiteks Evelyn Sepa, Katrin Lusti või teiste tuntud inimeste laudkondadega.
Kuula Äripäeva raadio saadet „Eetris on Arvamusfestival: kas pakirobotit tohib jalaga lüüa?“
Vt lisaks: Tehnoloogia ala Facebooki leht, Väärtuste ala Facebooki leht
TÜ eetikakeskuse arutelud Arvamusfestivalil 2019
Arutelu: kas pakirobotit tohib jalaga lüüa?
9. augustil kell 12.00–13.30 Tehnoloogiaalal
Tehisintellekt on juba praegu inimeste igapäevaelu osa, isegi kui me seda tihti ei märka. See on aga toonud kaasa mitmed juriidilised ja eetilised küsimused, mis vajavad tähelepanu juba täna. Milliseid muutusi vajab õigusruum tehisintellekti kasutamiseks? Kas tehisintellekt tohib ise otsuseid vastu võtta? Mida hakkavad tegema inimesed, kui lihttööd automatiseeritud saavad? Kes vastutab tehisintellekti otsuste ehk algoritmide eest? Milline peaks olema eetiline ja õiguslik raamistik, et tagada, et tehisintellekti ei kuritarvitataks? Kas tehisintellekti kasutamiseks peab üldse teistmoodi või erineva õiguslikuraamistiku looma, kui see on meie igapäeva elu osa?
Osalejad: prof Margit Sutrop, prof Mart Noorma, JM õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand, Madis Vasser (TI psühholoog)
Arutelu juht: Mats Volberg (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia teadur)
Korraldavad: Eesti Interneti SA, Tartu Ülikooli eetikakeskus, Justiitsministeerium
Arutelu: kuidas kohaneda Kontori-Cupidoga?
9. augustil kell 16.00–17.30 Väärtuste alal
Peaaegu iga teine eestlane on kontoriromansiga kokku puutunud. Paratamatult on suhted kerged tekkima keskkonnas, kus inimesed veedavad palju aega koos ning on ka sarnase taustaga. Niisugune töö- ja eraelu sfääride kokkulangemine on tõstatanud küsimuse, kuidas selle fenomeniga tegeleda? Arutelul selgitame, mis on kontoriromanss ning, veelgi enam, mida see ei ole. Kes ja kuidas peaks selle fenomeniga tegelema? Mis juhtub, kui suhe hapuks läheb, ning romansist on ühtäkki saanud ahistamissüüdistus?
Osalejad: Ülle Matt (Swedbanki personalijuht), Kärt Kinnas (Eesti Personalijuhtimise Ühingu tegevjuht), Aive Pevkur (kutse-eetika spetsialist) ja Maret Maripuu (Tööinspektsiooni peadirektor)
Arutelu juht: Õnne Allaje (TÜ eetikakeskus)
Arutelu: Eesti rahva sada valikut. Väärtuste mäng
9. augustil kell 18.00–19.30 Väärtuste alal
Pärast kurja nõia hukku on piparkoogimaja, milletaolisi maailmas rohkem pole, seisnud aastaid hüljatuna. Naaberkülade lapsed on käinud aegajalt selle seinu näksimas ja nüüd on maja ohtlikuks muutunud – iga hetk võib juhtuda õnnetus ja kogu maja mõnele süütule lapsele kaela variseda. Maja pärijatel, Hansul ja Gretel, kel endil raha ei ole, tuleb otsustada, mida majaga edasi teha. Kuidas käituksid sina Hansu ja Grete asemel? Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusmetoodiline mäng „EESTI RAHVA SADA VALIKUT: Väärtuste mäng“ on väärt ajaviide, mis aitab tõsiseid ja vähemtõsiseid küsimusi pingevabalt ja lustakalt arutada. Mänguolukorrad on tavalised Eestis ette tulevad valikukohad perekonna, kogukonna, lastega seotud ja kodanikuks olemise teemadel. Igasse olukorda on peidetud väärtusdilemma ja lojaalsusvalik. Mängi ja vaata, kas leiad oma lauakaaslastega ühise keele ja avasta, mis laadi moraalset mõtlemist Sa oma otsustes eelistad!
Mängujuhtidena osalevad mitmed põnevad Eesti avaliku elu tegelased!
Kohtume Paides!
Arvamusfestivalil saab mängida Eesti rahva väärtuste mängu
Vaata kasvatuse teemalise arutelu kokkuvõtet UTTVst!
Vaata, kuidas Arvamusfestivalil mängiti eesti rahva väärtuste mängu!
Kokkuvõte ja salvestused aruteludest
Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub Arvamusfestivalile proovima peatselt valmivat lauamängu „Eesti rahva sada valikut. Väärtuste mäng“ ja kaasa rääkima arutelus „Käi minu sõnade, mitte tegude järgi?“. Arutelud toimuvad 11. augustil Suhtluskultuuri alal.
„„Eesti rahva sada valikut“ on kaasahaarav ajaviide, mis aitab tõsiseid ja vähemtõsiseid küsimusi pingevabalt ja lustakalt arutada,“ selgitab Katrin Velbaum, Tartu Ülikooli eetikakeskuse mängu arendava töögrupi eestvedaja. Mänguolukorrad on tavalised Eestis ette tulevad valikukohad perekonna, kogukonna, laste ja kodanikuks olemise teemadel. Igasse mängusituatsiooni on peidetud väärtusdilemma ja lojaalsusvalik.
Mängujuhtumite üle arutletakse kuueliikmelistes laudkondades. Mängida saab nii oma seltskonnaga kui ka ühineda näiteks Yana Toomi, Ilmar Raagi, Martin A. Noorkõivu või teiste tuntud inimeste laudkondadega.
Päeva viimases vestlusringis „Käi minu sõnade, mitte tegude järgi?“ arutlevad laste kasvatamise üle Rein Taagepera, Ülo Vihma, Triin Käpp ja Justin Petrone. Arutelu modereerib Tiia Kõnnussaar.
Triin Käpa, kahe lapse ema ja Tartu Jaani koguduse õpetaja sõnul on temagi teinekord lapsevanemana andnud lubadusi, millest on raske kinni pidada. „Mitu korda oled sina öelnud (kuri)kuulsat lauset: ma ütlen seda sulle nüüd viimast korda! Ja siis öelnud seda asja veel vähemalt kolm korda?“ küsib Käpp retooriliselt.
Demokraatlikus ühiskonnas on igaühe arvamus kuulamist väärt, ent samas on meisse sügavalt juurdunud rahvatarkus "laps räägib siis, kui kana pissib". Arutleme, kuivõrd õpivad lapsed meie endi suhtlemiskultuurist ja igapäevastest toimetamistest, ja kuivõrd sellest, mida me neile manitsedes õpetame.
Arutelu: EESTI RAHVA SADA VALIKUT: Väärtuste mäng
11.08.2018 kell 12–13.30 Suhtluskultuuri alal
Kujutle ette, et sa oled Eesti Vabariigi president. Sinu ametisse nimetamise puhul tahetakse korraldada tänujumalateenistus, kuid Sina end kristlasena ei tuvasta. Kuidas käitud? Tartu Ülikooli eetikakeskuse kõige värskem väärtusmetoodiline mäng „EESTI RAHVA SADA VALIKUT: Väärtuste mäng“ on väärt ajaviide, mis aitab tõsiseid ja vähemtõsiseid küsimusi pingevabalt ja lustakalt arutada. Mänguolukorrad on tavalised Eestis ette tulevad valikukohad perekonna, kogukonna, lastega seotud ja kodanikuks olemise teemadel. Igasse olukorda on peidetud väärtusdilemma ja lojaalsusvalik. Mängi ja vaata, kas leiad oma lauakaaslastega ühise keele ja avasta, mis laadi moraalset mõtlemist Sa oma otsustes eelistad!
Korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Arutelu: käi minu sõnade, mitte tegude järgi?
11.08.2018 kell 17–18.30 Suhtluskultuuri alal
Islandil õpetatakse lapsi juba lasteaias oma arvamust kujundama ja seda väljendama. Mida me täna ette võtame? Mida me tahame lõunasöögiks? Aruteluks võetakse ekstra aeg, põnnid istuvad hommikuringis ja igaüks saab sõna. Nii juurdub väikesesse ilmakodanikku maast-madalast eneseväärikus ja oskus kogukonnas osaleda. Kuidas on lugu meil? Ühest küljest kõneleme demokraatiast, kus igaühe arvamus on kuulamist väärt, teisalt on meisse sügavalt juurdunud rahvatarkus "laps räägib siis, kui kana pissib". Kuivõrd me kuulame oma lapsi ja õpetame neid oma arvamust väljendama? Kas lapse kuulamine ja temaga arvestamine tähendab vabakasvatust? Kas lapsed õpivad meie endi suhtlemiskultuurist või sellest, mida neile manitsedes õpetame?
Korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Arvamusfestivalil räägime patsiendikesksusest ja laste vaimsest tervisest
Tartu Ülikooli eetikakeskus viib tänavusel Paide Arvamusfestivalil läbi kahte arutelu. Arutelud toimuvad 11. augustil.
Eetikakeskuse arutelupäeva avab „Helesinine unistus patsiendikesksest Eestist“ Arvamusfestivali Avastuste alal. Arutame koos erinevate osapooltega, mida täpselt patsiendikeskse tervishoiu loomiseks vaja läheb.
Üks arutelu lauajuhtidest, perearst Ruth Kalda leiab, et patsiendikesksus pole mitte aja, vaid suhtumise küsimus: „Aega, mis meil on patsiendiga suhtlemiseks planeeritud, saab kasutada erineval viisil- patsiendikeskselt või mitte. Teadusuuringud ei ole näidanud, et patsiendikeskne suhtlemine enam aega võtaks kui nn autoritaarne, arstikeskne lähenemine.“ Kalda nendib, et patsiendikeskse suhtlemise läbi võidavad kõik osapooled ravi lõpptulemuses. „Kui patsient on kaasatud igakülgselt tema ravi protsessi, siis saab ta sellest enam aru, tema ravisoostumus on parem ja rahulolu kõrgem,“ lisab Kalda.
Arutelu toimub koos arstitudengite, õdede, arstide ja patsientide esindajatega, et leida koos võimalikult mitmekülgne vaade tervishoiutöötajate ja patsientide suhete võimalustesse ja väljakutsetesse.
Teine arutelu „Laste vaimsest tervisest terviklikult – on see võimalik?“ toimub Tervise alal. Arutelul püüame kõnetada laste vaimse tervise teemat kui tervikut. Lisaks pakume täiskasvanutele võimalust kaasa mõelda, kuidas nad oma lapsi nende arengus paremini toetada saaks.
Irja Ivarinen, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku arst, soovitab täiskasvanutele lastekeskset lähenemist. „Kui laps kogeb, et teda mõistetakse ja väärtustatakse talle tähtsate inimeste poolt, on sellel tervendav mõju läbi kogu elu,“ sõnab Ivarinen. „See on üks Daniel Sterni tsitaat, mis mulle väga meeldib. See võtab lihtsalt kokku kõik väga olulise just lapse jaoks.“
Kliiniline psühholoog Ailen Suurtee esmane soovitus on, et täiskasvanu peaks enam uskuma, kui laps talle midagi kurdab või räägib: „Täiskasvanu ülesanne on luua usalduslik ruum, kus laps saab end julgelt väljendada, kui ta midagi väljendada tahab.“ Suurtee arvab, et vanemlik haridus on kõige alus, et lapsevanemana teha lapse vaimset tervist toetades parimaid valikuid. „Täiskasvanu ülesanne on ennast harida, lugeda ja teistega rääkida, et aru saada, milliseid erinevaid muresid tõepoolest ühel väikesel inimesel saab olla,“ lisab ta.
Arutelus vastavad eksperdid küsimusele, miks ei räägita laste vaimsest tervisest terviklikult? Kuidas kaotada ühiskondlik stigma laste vaimse tervise teemades ja normaliseerida neist kõnelemist?
Kokkuvõtted ja salvestused aruteludest
Arutelu: helesinine unistus patsiendikeskest Eestist
11. augustil 2017 kell 12.00–13.30 Avastuste alal
Korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Aruteluvorm: Maailmakohvik neljas laudkonnas
Moderaator: prof Margit Sutrop
Meil kõigil on oma ettekujutus sellest, millist suhtlemist me ootame kui siseneme raviasutusse. Arsti ja patsiendi suhtluse ning suhete teemalisel arutelul avastame koos vastuseid küsimustele: kuidas suurendada arsti ja patsiendi suhtlemisel teineteise mõistmist? Kuidas teha nii, et noor arst saaks väljaõppe käigus ise pöörata enam tähelepanu arsti-patsiendi suhete ja suhtlemise teemale? Mida saavad õed teha patsiendikesksema lähenemise heaks? Millised on patsiendi ootused koostööle erinevate tervishoiutöötajatega?
Ekspertarutlejad ja laudkondade juhid:
dr Ruth Kalda, peremeditsiini professor ja perearst
Kadri Tammepuu, Eesti Patsientide Liidu tegevjuht
Mihkel Viru, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president
Arutelu: laste vaimsest tervisest terviklikult – on see võimalik?
11. augustil 2017 kell 14.00–15.30 Tervise alal
Korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Arutelu juht: Jannus Jaska (Vaikuseminutid)
Vaimne tervis on heaolu seisund, mis toetab lapse igakülgset arengut: võimet end teostada, tulla toime pingetega, tegutseda tulemuslikult ja anda oma panus ühiskondlikku ellu. Vaimne tervis on midagi rohkemat kui psüühika- ja käitumishäirete puudumine, see on ka hea füüsiline tervis ja enesega hakkama saamine. Laste vaimse tervise arutelu eesmärk on kõnetada laste vaimse tervise teemat kui tervikut. Arutelus küsime, miks ei räägita laste vaimsest tervisest terviklikult. Kuidas kaotada ühiskondlik stigma laste vaimse tervise teemades ja normaliseerida neist rääkimist?
Arutelul osalejad:
Grete Arro, Tallinna Ülikooli lastepsühholoogia teadur
Irja Ivarinen, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku arst
Ailen Suurtee, Peaasi.ee kliiniline psühholoog
Karmen Maikalu, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige ja koolipsühholoog
Nelli Jung, Vaikuseminutite algatuse eestvedaja
Põhiõigused avalikus arvamusruumis ja koolis – ehtne Eesti asi?
Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik?
Tehisintellekti moraalne staatus ja võimekate robotite eetilised mõjud
Me elame täna maailmas, kus eksisteerib hulk kitsaid tehnisintellekte ning mis on täis erinevaid võimekaid roboteid. Selline olukord tõstatab mitmeid olulisi eetilisi küsimusi. Esiteks peaksime enda jaoks selgeks mõtlema, mis on selliste programmide ja olendite moraalne staatus. Mida inimese sarnasemad nad on, seda enam paistab, et peaksime neid ka inimestega võrdselt kohtlema. Teiseks peaksime juurdlema selle üle millised on taoliste programmide ja seadmete ühiskondlike mõjude eetilised aspektid. Kes vastutab nende tegude eest ja kui nad on milleski paremad kui inimesed, kas nad siis peaksid hakkama inimesi asendama?
Moderaator: Mats Volberg
Osalejad: Maarja Kruusmaa, Jaan-Juhan Oidermaa, Rao Pärnpuu
Õigus olla unustatud ja teiste häbistamine sotsiaalmeedias
Interneti ja sotsiaalmeedia tulekuga meie igapäevaellu elame kõik kohati väga avalikku elu. Selline nähtus tõstatab paar huvitavat eetilist küsimust.
Ühelt poolt peaksime mõtlema selle üle kui suur õigus on indiviididel olla unustatud? Teine oluline aspekt selliste näidete puhul on meie endi käitumine ja reaktsioon teisi puudutava avaliku info osas. Peale sotsiaalmeedia puudutavad need juhtumid väga teravalt ka erinevaid mäluasutusi.
Moderaator: Krõõt Filippov ja Margit Sutrop
Osalejad: Priit Pirsko, Viljar Peep, Karmen Turk, Katrin Laas-Mikko, Marten Juurik
Vt ka ERR video "Õigus olla unustatud ja teiste häbistamine sotsiaalmeedias"
TÜ eetikakeskus ja Arvamusfestival kutsuvad: augustikuu toob arutelu Eesti võimalikest tulevikunarratiividest
Arvamusfestivali esimese päeva lõpetab suur avatud arutelu Orulaval „Eesti narratiivi otsimas“, kus kõigil huvilistel on võimalus väikestes gruppides anda oma panus Eesti tulevikuloo otsimisse.
„Viimasel ajal on ühiskonnas palju arutletud teemal, kas Eesti vajab uusi eesmärke või ühendavat lugu. Leidub tuliseid pooltolijaid ja veel tulisemaid skeptikuid,“ selgitas arutelu korraldaja ja Arvamusfestivali vabatahtlik Ruti Einpalu. „Kuulates erinevaid osapooli, on kõik tavaliselt nõus tõdemusega: „Kui meil ei ole oma lugu, võime äkki avastada, et oleme osa kellegi teise loost!“
Einpalu usub, et arutelu annab võimalusi ühiselt mõelda, millele toetame oma ühtlustunda ja mis on need ühisväärtused, see ühine lugu, mis tõmbab magnetina tagasi laia maailma tarkust ja õnne otsima läinud kaasmaalased. Samuti mõtiskletakse selle üle, millele võiksime uhkustundega toetada oma identiteedi tulevikus.
Kõik osalejad jagatakse seitsmeliikmelistesse gruppidesse, igal grupil on oma arutelujuht ning osalejad saavad kuni kahe tunni jooksul otsida Eesti tulevikulugu.
„Aruteluks ei ole vaja mingit ettevalmistust, vajalik on uudishimu osaleda. See, mis arutelu lõpuks sünnib, selgub koha peal,“ sõnas Einpalu. „Tulemust on raske ette ennustada, samas üks on kindel – juba ainuüksi protsessis osalemine annab energiat ja positiivsust.“
Suure avatud arutelu eesmärk ei ole mitte niivõrd sõnastada Eesti tuleviku üks lugu, vaid pigem otsida ühendavat ja ühtsustunnet loovat. Einpalu ütles, et võib olla jõutakse ühise looni, võib olla jõutakse seitsme erineva tulevikulooni, millel on ometi mingi tajutav ühisosa, võib olla ei jõuta ühiseni.
„Kõik see on väärtuslik teadasaamine, mis peegeldab sellel hetkel osalejate meeleseisundit ja on oluline,“ lausus Einpalu. „Kui need olulised märksõnad või lugu peaks sündima, siis ei olegi nii oluline seda rääkida, kuivõrd elada! See võikski olla kõigi osalejate suur eesmärk!“
Arutelu „Eesti narratiivi otsimas“ on Arvamusfestivali kavas reedel, 15. augustil Orulaval. Arutelu algab kell 21.15. Arutelu korraldavad TÜ eetikakeskus ja Arvamusfestival.
Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.–16. augustil Paide Vallimäel. Tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.
Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest. Tänavu on kavas üle 150 arutelu, programmi kokku panemisse on panustanud umbes 80 erinevat organisatsiooni ja üle saja vabatahtliku.
