Looja ja teos
Kunst vajab arenguks loomingulist vabadust. Vabaduse teine külg on vastutus: autori vastutus oma teose mõju eest publikule, vastutus oma käsiteldava-vormitava materjali suhtes ning kohustused inimeste ees, keda teos lähedalt puudutab.
Kui dokumentaalfilmi tegija või ka muu kunstnik kasutab oma töös tegelike inimeste elust võetud materjale ja esitab neid äratuntaval kujul, siis lasub tal kohustus kaaluda asjassepuutuvate inimeste huvisid ja võimalikke kahjusid. Teose mõju või siis kunstis kehastuvate, selle kaudu edastatavate väärtuste kohta saab lähemalt lugeda kunsti ja moraalsete väärtuste rubriigist. Kunstniku vastutuse tõdemine jätab aga ruumi uutele küsimustele: kellele peaks kuuluma kunstniku lojaalsus eelkõige, näiteks konfliktiolukorras, kas kunstile, inimesele või ühiskonnale? Kas hetkel elavatele kaaskodanikele või tulevastele põlvkondadele? Kas ja kellel on õigus autorile ta vastutust meelde tuletada ning vajadusel loominguvabadust piirata?
Nimetatud probleemidele lisandub loomingu originaalsuse teema: nii nagu kunst ammutab ainest ümbritsevat maailmast, leiab ta seda ka kunstist endast. Äärmuslik näide sellisest tegevusest on plagiaat või võõra töö enda nime all esitamine; vastupidine näide aga võltsimine – teise autori nime omastamine. Ometi ei saa mõjutusi kunstitegevusest kõrvaldada ning iga kord vajab vastust küsimus, mil määral ja viisil on lubatav teise autori teose kasutamine ja muutmine.
Lisaks
Rahvakunst ja tõlgendusvabadus
Viljandi Kultuuriakadeemia teatritudengid tõid avalikkuse ette oma „Tuljaku“ ainetel loodud etüüdi, milles imiteeriti kaklust. Rahvatantsujuhid reageerisid sellele ägedalt, saates akadeemiale ja kultuuriministeeriumile nördinud pöördumise. Allakirjutanud protesteerisid selle vastu, et tantsijate hümniks kujunenud „Tuljakut“ parodeeritakse ja seostatakse vägivallaga ning et eesti rahvarõivaid alavääristatakse nendega põrandal aeledes. Etteaste toetajad toonitasid, et tegemist on ühiskonnas aktuaalsetele valupunktidele osutamisega radikaalse huumori kaudu, ning astusid välja loomingu- ja tõlgendusvabaduse kaitseks.
- Milliste väärtustega põrkumine peaks seadma piiri loomingulisele vabadusele?
- Kas ja millal on kultuuriloomingu tsenseerimine õigustatud?
- Kellele kuulub rahvakunst?
Vaata lisaks:
Rannar Raba. Akadeemia tõrjub pahameelt. Sakala, 29.03.2006
Anzori Barkalaja. Viletsust ei saa peita rahvusromantilise vaiba alla. Postimees, 30.03.2006
Valner Valme. Kommentaar: Loomisrõõmu poolt. Postimees, 06.04.2006
Tegelaskujude huvid
Tõsielust ainest ammutanud filmi peategelase prototüübi esindaja pöördus kohtusse, et kaitsta teda filmi näitamisest tulenevate mõjude eest. Kohus otsustas filmi levitamise keelata.
Tundlikest teemadest kõneleva filmi lõputiitrid selgitavad, et igasugune sarnasus reaalsete inimeste ja sündmustega on juhuslik: tegemist on mängufilmi, mitte dokumentaaliga. Ometi on arvatud, et filmi fiktiivne ja reaalne sisu on omavahel segadusttekitavalt põimunud, näiteks juba seetõttu, et üks osatäitja on mees, kes on enda elus sarnaseid raskusi läbi elanud. Seepärast on võimalik pidada põhjendatuks arvatava prototüübi emotsionaalset puudutatust ja hirmu privaatsuse rikkumise ees. Teisalt, maailm on paratamatult kunsti ainese allikas. Tekib küsimus, kuhu tõmmata piir tõestisündinud lugude kasutamisel kunstiteosteloomiseks. Kas selle piiri tõmbaja peaks olema kohus?
Vaata lisaks:
Kohus pani "Magnuse" seitsmeks aastaks keelu alla. Eesti Päevaleht, 12.05.2008
Rando Tooming. Kohus keelas Kadri Kõusaare filmi näitamise Eestis. Postimees, 20.04.2007
Tiit Tuumalu. "Magnus" süüvib enesetappu. Postimees, 28.04.2007
Karl Martin Sinijärv. Miks me Kõusaarest kõneleme. Postimees, 05.05.2007
Tiit Tuumalu. Elu ja surma küsimus. Postimees, 10.05.2007
Merit Kask. "Magnus" ei saa kedagi päris ükskõikseks jätta. Postimees, 21.05.2007
Jan Kaus. Elu ja kunsti erakordne segu – "Magnuse" juhtum. Sirp, 17.08.2007
Kristi Leppik. "Magnus" lummas Riia vaatajaid. Postimees, 11.02.2008
Vaata veel näitejuhtumeid:
12.04.2023 Margit Sutrop ja Kaarel Nõmmik huumorist, tsensuurist ja poliitkorrektsusest. Kultuuristuudio. Arutelu (ERR)
22.01.2010 Aborigeenide protest tegi venelastele nalja. (Postimees)
27.06.2008 Vahur Afanasjev: Kellele kuuluvad mälestused ehk autobiograafiate lõpp. (Postimees)
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Maritain, J. Kunstniku vastutus. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Ilmamaa, 2012.
Vägivald ja propaganda (näitus); Emergency Biennale; Kunstnike moraalsed valikud kultuurikonfliktides: lisandusi Eesti kultuuriloole (ettekannete päev). Koost. J. Saar. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2006.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
ARTIKLID
Karulin. O. Teatrikriitika eetika. Sirp, 08.06.2007.
Kurg, A. Kole ilus arhitektuur. Kunst.ee, 2000, nr 1, lk 47-53.
Mark, Ü. Igal arhitektil oma roll, vastutus ja staatus. Sirp, 27.04.2007.
Oidsalu, M. Teater ja väärtused. Sirp, 05.04.2012
Raus, U. "Manifesta" ja kultuuripoliitika. Sirp, 02.07.2004.
Volt, M. Kunstieetika. Simm, K. (koost). Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Bergmann, S. (ed). Architecture, Aesth/Ethics, and Religion. Raritan: Transaction Publishers, 2005.
Caicco, G. (ed). Architecture, Ethics, and the Personhood of Place. Lebanon: University Press of New England, 2007.
Eakin, P. J. (ed). The Ethics of Life Writing. New York: Cornell University Press, 2004.
Fox, W. Ethics and the Built Environment. London, New York: Routledge, 2000.
Golany, G. Ethics and Urban Design: Culture, Form, and Environment. Hoboken: Wiley, 2001.
Howe, E. Acting on Ethics in City Planning. Raritan: Transaction Publishers, 1994.
King, E. A.; Levin, G. (eds). Ethics and the visual arts. New York: Allworth Press, 2006.
O’Dea, J. Virtue or Virtuosity? Explorations in the Ethics of Musical Performance. Greenwood Press, 2000.
Papanek, V. Ecology and Ethics in Design and Architecture. London: Thames & Hudson, 1995.
Paquot, T.; Younès, C. Ethique, architecture, urbain. Paris: La Découverte, 2000.
Rainsford, D. Authorship, Ethics and the Reader: Blake, Dickens, Joyce. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 1997.
Read, A. Theatre and Everyday Life: An Ethics of Performance. London, New York: Routledge, 1993.
Read, H. Art and society. New York: Schocken Books, 1966.
Sorell, T. Art, society and morality. – O. Hanfling (ed). Philosophical aesthetics. Oxford: Blackwell; Walton Hall: Open University, 1995, pp 297-347.
Spector, T. The Ethical Architect: the dilemma of contemporary practice. Princeton Architectural Press, 2001.
Valenti, M. More Than A Movie: Ethics In Entertainment. Boulder: Westview, 2000
Wasserman, B.; Sullivan, P. J; Palermo, G. Ethics and the Practice of Architecture. Hoboken: Wiley, 2000.
Worthen, W. The Idea of the Actor: Drama and the Ethics of Performance. Princeton University Press, 1984.
Пажитнов, Л. Слово и дело Толстого: искусство и этика. Москва: Детская литература, 1979.
Столович, Л. Н. Жизнь - творчество - человек: функции художественной деятельности. Москва: Политиздат, 1985.
Vaata ka: intellektuaalne omand ja autorikaitse, sõnavabadus ja tsensuur, ajakirjandusvabadus, sündmuse osalised ja allikad
Päisefoto: Alexander Grey, pexels.com
