Uususundite eetika
Mõned uurijad defineerivad uususunditeks alates 20. sajandi algusest tekkinud usuvoole, mõned loevad nende sekka aga ka juba 19. sajandi uusi religioosseid liikumisi. Uususundite iseloomustamiseks kasutatakse ka selliseid mõisteid nagu uusreligioon, sekt, kultus, lahkusk, pseudoreligioon. Eesti ametlikus keelekasutuses käibib neid kõiki koondava mõistena „usuline ühendus“.
Uususundi näol võib olla tegemist ühelt poolt mõnest suuremast traditsioonilisest religioonist piisavalt hälbiva rühmitusega (nt Jehoova tunnistajad), teiselt poolt aga täiesti uute usuliste nähtustega (new age). Sel juhul on üks uurijate küsimusi, mis on selleks „piisavaks hälbeks“, et võiks rääkida uuest usulisest ühendusest ega mitte enam lihtsalt ühest suurema usu harust.
Eestis loetakse uususundite hulka järgmised usulised ühendused: mormoonid (Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik), Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, saientoloogid, Unifikatsiooni kirik (muunid), Rahvusvaheline Krišna Tunnetuse Ühing, bahaism, Uusapostlik kirik, New Age (Uus ajastu).
Uususundite puhul ei saa rääkida ühtsest eetikast, nende usundisisesed käitumisnormid võivad lähtuda kõige erinevamatelt alustelt. Problemaatilisemateks osutuvad peamiselt need uususundid, mis ei tugine otseselt ühegi traditsioonilise usundi eetikale. Nende juures on oluline mõista, kuhu nad asetavad ülimuslikkuse allika (mõni pühakiri või -mees, kosmos vm), mis üht- või teistsugust käitumist õigustab.
Uususunditele on tihti omane jäik suhtumine oma õpetuse ainuvõimalikkusse ja eksimatusse, mis võib viia vaimse ja/või füüsilise eraldumiseni ülejäänud ühiskonnast. Äärmuslike usugruppide juures võtab usulahu juht(kond) endale õiguse sekkuda kõigisse inimeste otsustesse ja tegudesse ning käitumisnormidega käib kaasas ka kontroll nende täitmise üle ja võimalikud karistused.
Lisaks
Council of Europe Parliamentary Assembly: Recommendation 1412 (1999) Illegal activities of sects
Council of Europe Parliamentary Assembly: Recommendation 1178 (1992) on sects and religious movements
Paratamatult seostuvad uususunditega äärmuslikud usulised grupid, mis on tihti mõnest suuremast rühmitusest lahku löönud. Nende juures võib täheldada tugevat autoritaarsust, juhtkonna õigust sekkuda liikmete tegemistesse, nii vaimset kui füüsilist vägivalda ning raskusi liikumisest välja astumisel.
Põhilised küsimused, mis tekivad uususunditega, puudutavad peamiselt usuvabaduse ja riigi poolt kõigile kodanikele kehtestatud seaduste konflikti: kas riik võib sekkuda usugrupi liikmete ellu; kas uuemaid usulisi liikumisi keelustades rikutakse inimese õigust usuvabadusele; mil määral võib usugrupp kehtestada oma käitumisnorme ja kuivõrd need võivad hälbida seadustega piiritletud inimõigustest tolles riigis, kus usugrupp tegusteb jne.
Näitejuhtumiks sobib dokumentaalfilmis „Waco: Haarangu reeglid“ käsitletud kokkupõrge Taavetlaste sekti (Branch Davidians) nimelise uususulise grupi ning Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja Alkoholi, Tubaka ja Tulirelvade Büroo (ATF) vahel 1993. aastal, mis lõppes 80 inimese surmaga ning mille puhul puudub ühtne arusaam, mis tegelikult juhtus ning kes on juhtunus süüdi.
FBI ja ATF otsustasid 1993. aasta alguses usugrupi liidri David Koreshi nende usukompleksis Wacos, Texases, tulirelvade omamises süüdistatuna vahistada, ning sellest sai alguse 51 päeva kestnud piiramine. Piiramine lõppes ametivõimude pealetungiga, milles hukkus 76 sekti liiget (nende hulgas naisi ja lapsi) ja 4 föderaalagenti. Ametliku versiooni kohaselt oli tegemist taavetlaste algatatud massienesetapuga ning mitmed ellujäänud taavetlased mõisteti hiljem mõrvadele kaasaitamises süüdi. Film seab selle versiooni kahtluse alla, kasutades filmimatejali piiramisest, hilisemaid ülekuulamisi ning ekspertarvamusi kõikvõimalikest valdkondadest. Film väidab, et taavetlased polnud äärmuslik grupp, vaid põhjendatud usuline rühmitus, kelle tegevus toimus kooskõlas usuvabaduse määrusega ning kes langesid esiteks ATF-i haarangu oskamatuse ning teiseks FBI metoodilise töö ohvriks.
Waco juhtum on ühelt poolt näide uususuliste gruppide äärmuslikkusest, teisalt aga ühiskonna ning Ameerika valitsuse suhtumisest teisitimõtlejatesse.
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Altnurme, L. (toim) Mitut usku Eesti: valik usundiloolisi uurimusi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004
Altnurme, L. Uususundid. Tartu: Tartu Ülikool, 2002
Cooper, D. Vaimsete seaduste valguses: juhiseid kogemaks elu kõrgemas sageduses. Tõlkinud S. Kareda. Tallinn: Valgusesaar, 2005
Huima, L. Eestimaa usuturul: ühe soomlase tähelepanekud. Tallinn: Logos, 1995
Kavelin Popov, L; Popov, D. Vooruste teejuht: käsiraamat vanematele vooruste õpetamiseks. Tõlkinud P. Laarman. Tallinn: Roya Vojdani, 1995
Kuidas saavutada rahuldustpakkuvat elu. Brooklyn (N.Y.): Watchtower Bible and Tract Society of Pennsylvania, 2001
Kuidas võib veri päästa sinu elu? Brooklyn (N.Y.): Watchtower Bible and Tract Society of Pennsylvania, 1997
Lehtsaar, T. Äärmusliku usugrupi psühholoogia. Sarjast: Loenguid pastoraalpsühholoogiast, Tartu: Tõnu Lehtsaar kirjastus,1997.
McDowell, J.; Stewart, D. Eksitajad: mida sektid usuvad ja kuidas järgijaid värbavad. Luus, 2001
Normann. V. Lühike seletus uskudest ehk mõnedest weikestest ususeltskondadest, mis sektideks nimetatakse. Jurjev : H. Laakmann, 1896
Roland, P. New Age eluviis: põhimõtete, praktika ja uskumuste juht. Tõlkinud U. Säre. Tallinn: Sinisukk, 2002
Raeper, W.; Smith, L. Pilk ideede maailma. Koolibri, 2003
Tõotus maailma rahust: Ülemaailmse Õigluse Koja teadaanne maailma rahvastele. Pärnu, 1992
Uibu, M. (toim). Valik usundiloolisi uurimusi: uue vaimsuse eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013
ARTIKLID
Eidemiller, R. Lapse õigus elule. Sotsiaaltöö, nr 3, 1999, lk 14–15
Ellamaa, A. Niidiots sasipuntras. Sotsiaaltöö, nr 3, 1999, lk 15
Juhendid Jehoova tunnistajate kirurgiliseks raviks: Inglismaa Kuninglik Arstide Kolleegium 1996. Hippokrates, nr 5, 1999, lk 299–302.
Nõmper, A. Jehoova tunnistajate lapse arstide kriminaalasjast. Juridica, nr 4, 2000, lk 212–223
Plaat, J. New and Old Religious Communities in 20th -Century Estonia, on the Example of West Estonia. - Religious Movements and Communities in the 19th-20th Centuries. Bibliotheca Religionis Popularis Szgediensis, Vol. 2. Ed. G. Barna. Department of Ethnology, József Attila University, Akadémiai Nyomda, Martonvasar, 1999, pp. 17–28
Spence, R.K. Tegevusjuhised Jehoova tunnistajate verega seotud ravi korral. Hippokrates, nr 5, 1999, lk 303–305
Teemusk, L. Vanemate õigusest otsustada alaealise lapse ravitoimingute üle. Sotsiaaltöö, nr 3, 1999, lk 16
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Altnurme, L. Kristlusest oma usuni: uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20. sajandi II poolel. Doktoritöö, juhendaja T.Kulmar; Tartu Ülikooli usuteaduskond, 2005
Ellermäe, E. Hare Krišna liikumine Eestis. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 2001
Friedenthal, T.-E. Uususundid: Peatükk kirikuloo õpikus gümnaasiumi astmele. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 1999
Kiissel, K. New Age Eestis väljaannete Päikesetuul ja Avanemine põhjal. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 2004
Kilemit, L. Eesti usuliikumiste suhtumine ühiskonda. Magistritöö, juhendaja T. Lehtsaar ; Tartu Ülikool sotsiaalteaduskond, Sotsioloogia osakond, 2000
Pekko, I.New age’i ja kristluse inimesekontseptsioonide võrdlus. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 2005
Reinaus, R. Traditsioonilise rahvameditsiiniesindajast New Age'i tervendajani: tänapäeva Eesti rahvaravijad New Age'i ja paranähtusi käsitleva ajakirjanduse valgusel. Lõputöö, Tartu Teoloogia Akadeemia, 2002
Silvet, T. New Age kristlikust vaatenurgast. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 1996
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Ankenberg, J.; Weldon, J. Encyclopedia of cults and new religions : Jehovah's Witnesses, Mormonism, mind sciences, Baha'i, Zen, Unitarianism. Eugene, Or.: Harvest House Publishers, c1999
Arweck, E. Researching New Religious Movements: Constructions and Controversies. London; New York: Routledge, 2005
Baer, H.; Gasper, H.;Müller, J.;Sinabell, J.(Hg.) Lexikon neureligiöser Gruppen, Szenen und Weltanschauungen. Orientierungen im religiösen Pluralismus. Freiburg: Herder, 2005
Daschke, D.; Ashcraft, W.M. (eds) New Religious Movements: A Documentary Reader. New York ; London: New York University Press, 2005
Dawson, L. (ed) Cults and new religious movements : a reader. Malden, MA [etc.]: Blackwell Pub., 2003
Enroth, R. et al. A guide to cults & new religions. Downers Grove (Ill.): InterVarsity Press, 1983
Fisher, M.-P. Religion in the twenty-first century. London: Routledge, 1999
Hubbard, L.R. Introduction to scientology ethics. Copenhagen: New Era Publ. ApS, 1982
Hubbard, L.R. The humanitarian: the road to self-respect. Los Angeles: Library Donation service, 1995
Hubbard, L.R. The way to happiness. Hollywood: Author Services, 1981
Lewis, J.R.The Oxford handbook of new religious movements.Oxford: Oxford University Press, 2004
Missaghian-Moghaddam, F. Die Verbindlichkeitsbegründung der Baha'i-Ethik: ihr theologischer Hintergrund im Schriftum Baha'u'llahs unter besonderer Berücksichtigung des Kitab-i-Aqdas. Frankfurt am Main [etc.]: Lang, 2000
AJAKIRJAD
Journal for the Scientific Study of Religion
INFOVÄRAVAD JA MUUD MATERJALID
Riik ja usulised ühendused (Siseministeerium)
Encyclopedia of Religion and Society
Online texts about cults and new religions
Religious Movements Project @ The University of Virginia
Internet Sacred Text Archive: Baha'i pühad tekstid inglise keeles
The Christian Science Publishing Society
Internet Sacred Text Archive: Mormoonide pühad tekstid inglise keeles
Päisefoto: Untitled Photo, unsplash.com
