Autor:

Pexels.com

Teadus ühiskonnas

Teadus on osa kultuurist ning esindab inimlikku püüdu omandada uusi teadmisi. Teaduse abil on ühiskonnas saavutatud palju positiivset, näiteks lihtsustatud inimeste igapäevast elu ja parandatud terviseväljavaateid.

Niisuguste edusammude tõttu oodatakse ja nõutakse teadustöölt aina rohkem, nii et tänapäevaks on teadusmaailmas toimuv saanud ühiskonna üheks peamiseks tulevikukujundajaks. Kui räägitakse teaduse mõjudest ühiskonnale ja keskkonnale, on kõne all eelkõige teadustöö tulemused ja rakendused, näiteks tehnika või meditsiin. Kuna inimeste elukorraldus sõltub aina enam teaduslikest teadmistest ja tehnikast, on nende valdkondade usaldusväärsus keskse tähtsusega küsimus.

Teaduse laiem mõju ühiskonnas

Teaduse progressi on ka kritiseeritud: teadmiste kasv peaks aitama kaasa ühiskonna probleemide vähendamisele, kuid ei ole seda siiski oluliselt teinud või on mõjunud suisa vastupidi. Inimkonna nutikad probleemilahendused on kaasa toonud mitmeid kahjulikke kõrvalmõjusid nagu keskkonnasaaste, uued riskid töökohtadel, üksikisiku aina suurem sõltuvus tehnikast. Kuritarvitusteks võib teaduses pidada teaduslikkuse nõuetele mittevastava teadustöö tulemuste avaldamist, mis levitab kasutut või vale informatsiooni, ning sõjatehnika väljatöötamist.

Lisaks sellele on mitmeid ühese vastuseta küsimusi. Looduskeskkonnale avaldab teadustöö peale saastamise ja otsese kahjustamise ka muul moel mõju. Mil määral võib uurimistöö eesmärgil loodusesse sekkuda, kui küsimuse all on näiteks liikide loetlemine? Millega võib eksperimenteerida ja millised muudatused on vastuvõetavad? Kas jõge tohib tagurpidi voolama panna? (Vt ka: keskkonnaeetika, keskkond ja äri) Tänapäeva teadus on jõudnud nii kaugele, et selle rakendamine kujutab endast ohtu nii inimese eksistentsile kui ka Maa tulevikule.

Avalik ja erahuvi teaduses

Teadustööd finantseerivad nii riiklikud institutsioonid maksutuludest kui ka eraettevõtjad. Teine võimalus sisaldab ohtu, et teadmisi rakendatakse pigem ettevõtjate tuluks kui sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Esimene võimalus toob kaasa surve suunata teadusuuringuid vastavalt hetke poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele. Grandisüsteem võib muuta teadlased ja nende potentsiaalse järelkasvu rahastamise suhtes ebakindlaks ja kallutada nende tähelepanu põhitöölt finantsallikate hankimisele. Pahatihti võetakse väiksematelt projektidelt vahendid, et rahastada suuri ja silmanähtavamat kasu toovaid projekte, unustades, et teaduses ei ole ainuüksi majanduslik kasu piisav argument.

Teadus ja tehnika nii kujundavad kui ka peegeldavad ühiskonda. Majandusliku tähtsuse tõttu omandavad nad ka poliitilise tähtsuse, kuna nende abil on võimalik pääseda majandusliku ja sõjalise võimu juurde. Teadmisi ja nende rakendusi kasutatakse tänapäeval ideoloogiate ja võimurežiimide legitimeerimiseks. Paratamatult kätkeb teadustöö endas poliitilisi väärtusi ja otsustusi, seega tuleb küsida, kelle taotlusi tuleks otsustamisse kaasata ning kuidas seda protsessi demokraatlikult juhtida. Teaduse näiv võimetus ühiskonna heaolu edendada ei tulene sageli teadusest, vaid poliitilisest suutmatusest või tahtmatusest avastusi rakendada.

Kuigi populaarteadust ja teadust peetakse sageli täiesti eraldiseisvateks valdkondadeks, vajatakse teaduse ja ühiskonna vahele vahendajat. Eesti teadlaste eetikakoodeks deklareerib, et „teadlane peab propageerima teadussaavutusi“ ja „teadlane peab oma kohuseks avaldada teadustöö tulemusi ka populaarteaduslikus vormis“.

Lisaks

SEADUSED

Eesti Vabariigi põhiseadus

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus

Eesti Teaduste Akadeemia seadus

Kõrgharidusseadus

REGULATSIOONID

Euroopa ülikoolide Magna Charta

Euroopa teadlaste harta - tõlge eesti keelde

Hea teadustava

Eesti teadlaste eetikakoodeks

Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded

ICOMi muuseumide eetikakoodeks

Insenerieetika koodeks

Eesti arstieetika koodeks

Ülevaade Eestis kasutuses olevatest eetikakoodeksitest

Eesti Teaduste Akadeemia

Teadus- ja Arendusnõukogu

Eesti Teadusagentuur

Tartu Ülikool

Eesti Maaülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikooli eetikakeskus

Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut

ALLEA. All European Academies

American Association for the Advancement of Science

The Center for Engineering, Ethics, and Society

Center for Ethics in Science and Technology

Centre for Research Ethics & Bioethics (Uppsala Universitetet)

Ethics@Arenberg

Deutsche Referenzzentrum für Ethik in den Biowissenschaften (DRZE)

European Group on Ethics in Science and New Technologies

European Science Foundation

Hastings Centre

INSERM

Internationales Zentrum für Ethik in den Wissenschaften (Tübingen)

Kennedy Institute of Ethics

Public Responsibility in Medicine and Research

3TU. Centre for Ethics and Technology

Teaduslik publitseerimine vs avalikkuse teavitamine

Kaks teadlast on lõpule viinud katsed, mis näitavad, et sageli kasutatav toidulisand põhjustab laborirottidel tõsiseid sünnikahjustusi. Enne uurimistulemuste avalikkuse ees teatavaks tegemist tahavad nad avaldada need teaduspublikatsioonina. Ometi tunnevad nad, et peaksid kõigepealt andma toidulisandit puudutava pressikonverentsi, et hoida kiiremini ära võimalikke sünnikahjustusi inimeste hulgas.

Mida peaksid teadlased tegema?

Rassistlik konverents

Teadlane korraldab konverentsi kuritegevuse geneetiliste faktorite teemal. Konverentsile on kutsutud inimesi erinevatest valdkondadest – sotsioloogiast, kriminaalõigusest, politoloogiast, antropoloogiast ja filosoofiast. Ettekandeid peaksid teadlased, kes esindaksid erinevaid vaatepunkte. Kuid üks teaduskond ja mõned üliõpilased protesteerivad konverentsi vastu, kuna see olevat rassistlik. Selle tulemusena loobub ülikool konverentsi rahastamisest. Korraldaja on juba valmis konverentsi ära jätma, kuid üks konservatiivne uurimisrühm nõustub kogu ettevõtmist rahastama. Konverents toimuks väljaspool ülikooli ruume. Korraldaja kardab, et konverentsi võidakse mõista siiski rassistlikuna, kuigi tema meelest sellel niisugust tähendust ei ole.

Kas konverents tuleks korraldada?
Kas ülikoolil oli oma toetusest taganedes õigus?

Resnik, D. B. The ethics of science: an introduction. London; New York: Routledge, 1998, lk 187

Vaata veel näitejuhtumeid:

22.09.2011 Tiit Kändler. Teadlase vastutus ja kodaniku vastutus (EPL)

04.02.2010 Tiit Kändler. Loodus peab pidevat infosõda (EPL)

22.12.2009 Peter Singer, Agata Sagan. Kui robotitel on tunded. (EPL)

Teaduse usaldusväärsusest:

Berg, Eiki. Valitsemisele sobivad teadmised. Postimees, 02.11.2007

Aaviksoo, Jaak. Teadmiste ja teadlaste usaldusväärsus. Postimees, 19.11.2007

Raud, Rein. Teaduse ausus ja usaldusväärsus. Postimees, 26.11.2007

Lagerspetz, Mikko. Teaduse ja poliitika usaldusväärsus. Postimees, 05.12.2007

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Sutrop, M; Sutrop, U. (koost). Teadus ja teadmistepõhine ühiskond: Academica: Saksa-Eesti akadeemiline nädal = Wissenschaft und wissensbasierte Gesellschaft: Estnisch-Deutsche akademische Woche. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2005.

ARTIKLID

Ernst, R. Enne võidujooksu tuleb leida õige suund. Horisont: Inimene. Loodus. Universum, 2002, nr 2, lk 29–32.

Etverk, I. Isiklik arvamus: olen vastu. Miks?: [uurimismeetodist, mille käigus süüdatakse metsi]. Eesti Mets, 2001, nr 3, lk 12–13.

Kutsar, K. Maailma Teaduskonverents (Budapest, 26. juuni–1. juuli 1999) „Teadus kahekümne esimeseks sajandiks – uued kohustused“: deklaratsioon teadusest ja teadustulemuste kasutamisest. Eesti Arstide Liidu Teataja, 1999, nr 12, lk 18.

Lõuk, K., Sutrop, M. Teaduseetika ja teadlase eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023

Volberg, M.; Eenmaa, H. Tehnoloogia ja eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Allhoff, F.; Lin, P. (eds). Nanotechnology & Society: Current and Emerging Ethical Issues. Springer, 2008.

Ash, M. G.; Stifter, C. H. (Hg). Wissenschaft, Politik und Öffentlichkeit: von der Wiener Moderne bis zur Gegenwart. Wien: WUV-Universitätsverlag, 2002.

Bauchspies, W. K.; Croissant, J.; Restivo, S. Science, Technology, and Society: A Sociological Approach. Wiley-Blackwell, 2005.

Bennett-Woods, D. Nanotechnology: Ethics and Society. CRC, 2008.

Bucchi, M. Science in society: an introduction to social studies of science. London; New York : Routledge, 2004.

Byerly, H.; Stevenson, L. The Many Faces of Science: An Introduction to Scientists, Values, and Society. Westview Press, 2000.

Cormack, L. B.; Ede, A. A History of Science in Society: From Philosophy to Utility. Broadview Press, 2004.

Croissant, J.; Restivo, S. (eds). Degrees of Compromise: Industrial Interests and Academic Values. SUNY Press, 2001.

Cutcliff, S. H.; Mitcham, C. (eds). Visions of STS: Counterpoints in Science, Technology, and Society Studies. SUNY Press, 2001.

Dickson, D. The new politics of science. Chicago; London: University of Chicago Press, 1988.

Elliott, D.; Stern, J. E. (eds). Research Ethics: A Reader. Hanover, London: University Press of New England, 1997.

Fischer, R. E. Science, man and society. Philadelphia: Saunders, 1971.

Frankel Paul, E.; Miller, F. D. Jr; Paul, J. (eds). Scientific innovation, philosophy, and public policy. Cambridge, New York: Cambridge University Press, 1996.

Frickel, S.; Moore, K. (eds). The New Political Sociology of Science: Institutions, Networks, and Power. University of Wisconsin Press, 2006.

Geissler, E.; Haynes, R.H. (eds). Prevention of a biological and toxin arms race and the responsibility of scientists. Berlin: Akademie-Verlag, 1991.

Getting more innovation from public research: good practice in technology transfer from large public research institutions. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2000.

Glasa, J. (ed). Ethics committees in Central & Eastern Europe. Bratislava: Charis, 2000.

Guimaraes Pereira, A.; Tognetti, S.; Guedes Vaz, S. (eds). Interfaces Between Science and Society. Greenleaf Pubns, 2006.

Holland, B.; Kyriacou, C. Genetics & society. Wokingham: Addison-Wesley, 1993.

Johnson, D. G.; Wetmore, J. M. (eds). Technology and Society: Building Our Sociotechnical Future. The MIT Press, 2008.

Kitcher, P. Science, truth, and democracy. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2002.

Kleinman, D. L. (ed). Science, Technology, and Democracy. State University of New York Press, 2000.

Kouzminov, V. et al. (eds). Forum "Science for peace": session of the Genoa Forum of UNESCO on Science and Society "Science ethics": workshop "Science, technology and national systems of innovations", Como, Italy, 5–7 December 1997. Venice: UNESCO Regional Office for Science and Technology for Europe, 1997.

Leigh Stars, S. Ecologies of Knowledge: Work and Politics in Science and Technology. SUNY Press, 1995.

Lenk, H. Macht und Machbarkeit der Technik. Stuttgart: Reclam, 1994.

Lyall, C.; Smith,J.; Papaioannou, T. (eds). The Limits to Governance: The Challenge of Policy-Making for the New Life Sciences. Ashgate, 2009.

Miringoff, M.-L. The social costs of genetic welfare. New Brunswick: Rutgers University Press, 1991.

Nordgren, S. (ed). Science, ethics, sustainability: the responsibility of science in attaining sustainable development. Uppsala, 1997.

Palavestra, P. (ed). Responsibility of contemporary science and intelligentsia: symposium organized by the Serbian Academy of Sciences and Arts and the swedish Royal Academy of Letters, History and Antiquities. Belgrade: Serbian Academy of Sciences and Arts, 1992.

Polany, G. (ed). Freedom and responsibility: the role of the scholar in society. Manchester: Committee on Science and Freedom, 1959.

Resnik, D. B. The ethics of science: an introduction. London, New York: Routledge, 1998.

Resnik, D. B. The price of truth: how money affects the norms of science. Oxford, New York: Oxford University Press, 2007.

Restivo, S. (ed). Science, Technology, and Society: An Encyclopedia. Oxford University Press, 2005.

The responsibility of the scientist to science and society. London: Academia Europea, 1990.

Russell, B. The Impact of Science on Society. Routledge, 1985.

Sarewitz, D. Frontiers of Illusion: Science, Technology, and the Politics of Progress. Temple University Press, 1996.

Sassower, R. Knowledge Without Expertise: On the Status of Scientists. SUNY Press, 1993.

Sassower, R. Technoscientific Angst: Ethics and Responsibility. Minneapolis: University of Minnesota Press, 1997.

Scharff, R. C.; Dusek, V. (eds). Philosophy of technology: the technological condition: an anthology. Malden (etc.): Blackwell, 2003.

Schroeder, R. Rethinking Science, Technology, and Social Change. Stanford University Press, 2007.

Scientific Research Society. Ethics, values, and the promise of science: forum proceedings, February 25–26, 1993. San Fransisco: Sigma Xi, 1993.

Segersdale, U. (ed). Beyond the Science Wars: The Missing Discourse about Science and Society. SUNY Press, 2000.

Shrader-Freshette, K. Ethics of scientific research. Lanham: Rowman & Littlefield, 1994.

Smith Iltis, A. Research Ethics Routledge, 2008.

Sonnert, G.; Holton, G. Ivory Bridges: Connecting Science and Society. The MIT Press, 2002.

Spier, R. E. (ed). Science and technology ethics. London, New York: Routledge, 2002.

Street, J. Politics and technology. Hampshire, London: MacMillan, 1992.

Vesilind, P. A.; Gunn, A. S. Engineering, ethics, and the environment. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 1998.

Winston, M.; Edelbach, R. Society, ethics, and technology. Belmont (etc.): Wadsworth, 2003.

Беркс, Дж; Колчински, Э. И. (ред.). Наука и общество = Science and society. Санкт-Петербургский филиал Института историии естествознания и техники РАН, 2000.