Ajakirjaniku eetika
Ajakirjaniku eetika tegeleb ajakirjaniku professiooniga seotud eetiliste normidega. Ajakirjaniku eetika põhiküsimus on, milliseid eetilisi norme ja väärtusi ajakirjanik oma töös peaks järgima.
Meedia roll avaliku arvamuse kujundamisel on väga suur. Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline.
Ajakirjaniku ülesanne on panna tähele, milliseid väärtusi ta edasi annab ja rõhutab, näiteks, millest ja kuidas õigupoolest kirjutada: kas kirjutada skandaalimaiguline kõmulugu, mis võib suurendada lugejate huvi väljaande vastu, rääkimata majanduslikult tulust, või mõni mitte nii sensatsioonilisel teemal artikkel, mis võiks aidata edendada mitmete inimgruppide huve pikemas perspektiivis.
Tavapäraselt on ajakirjaniku palganud kindel ettevõte, näiteks ajaleht, uudisteagentuur vms. Ajakirjaniku autonoomsus on sel juhul piiratud tööandja nõudmiste ja huvidega. Ajakirjandusväljaanded on tavaliselt kasumit taotlevad ettevõtted, niisiis on nende huvid kahtlemata majanduslikud. Kuid ei tohi unustada ka muud laadi huvisid, üldiseid väärtusi, mida konkreetne ajakirjanduslik väljaanne esindab. Rääkides ajakirjaniku suhetest tööandjaga tuleb niisiis küsida, kelle ees on ajakirjaniku kohustused kõige suuremad, tööandja, riigi või rahva ees; kuidas peaks ajakirjanik käituma, kui tööandja huvid lähevad vastuollu ajakirjaniku sotsiaalsete kohustustega.
Lisaks suhetele tööandjaga tuleb tähelepanu juhtida ka ajakirjaniku ja uudiseallikate vahelistele suhetele: milliseid võtteid võib ajakirjanik informatsiooni saamiseks kasutada; millisel moel võib kogutud informatsiooni kasutada; kas tõde võib olla kõrgem väärtus kui näiteks infoallika privaatsus või ajakirjaniku enda julgeolek; kui ajakirjanik on allikaga täielikus konfidentsiaalsuses kokku leppinud, teda sunnitakse aga näiteks vangla ähvardusel allikat paljastama, kas sellisel juhul on kokkuleppe murdmine moraalselt õigustatud?
21. sajandil avardavad ajakirjanduse mõistet uued meediakanalid, levib interaktiivne mitteprofessionaalne ajakirjandus, näiteks ajaveebid. Uudiste ja artiklite kommentaarid jätkavad ajakirjanduslikku teksti ning nii saab lugeja vastusest selle osa. On vajalik küsida, millised on ajaveebide kirjutajatele rakenduvad eetilised normid; kas on õige jätta kirjutaja või kommenteerija nimi avaldamata, vabastades ta seega justkui vastutusest?
Lisaks
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga ühinemise seadus
Eesti Rahvusringhäälingu seadus
Erakorralise seisukorra seadus
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
Euroopa Inimõiguste konventsioon ja sõnavabadus (artiklid 10 ja 8)
Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus
Eesti ajakirjanduseetika koodeks
Eesti Meediaettevõtete Liit: Hea tava lepped
Avalik-õigusliku ringhäälingu programmi erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtted
Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu eetikakoodeks
Arengukoostöö teavitustegevuse hea tava
Äripäeva ajakirjaniku eetikakoodeks
Ülevaade Eestis kasutusel olevatest eetikakoodeksitest
MUJAL MAAILMAS
BBC Editorial Values and Standards
Kingituste vastuvõtmine
Siiri teenib enesele lisaraha, kirjutades kohalikule ajalehele maakonnakohtu otsuseid kajastavaid uudisenupukesi. Igal nädalal ilmuvad tema koostatud lühiteated selle kohta, keda ja mille eest karistati. Ühel päeval helistab Siirile ärevil häälega naisterahvas ja palub kokkusaamist. Kohtudes räägib naine, et selle nädala kohtuistungil arutatakse üht tema pisirikkumist, ning palub, et Siiri jätaks tema kohta käiva info teadetest välja. Naisel on kaasas rikkalik kommikarp, mille ta tahab lahkudes Siirile tänutäheks jätta.
- Kas Siiril sobib kommikarp vastu võtta? Millest see otsus sõltub?
- Kelle huvid on selles olukorras kaalul?
- Kuidas peaks Siiri toimima?
Vaata veel näitejuhtumeid:
22.01.2010 Toomas Hendrik Ilves. Kes valvab valvurite järele? (Postimees)
18.02.2008 EPP LAUK: kus lõpeb telejaama vastutus? (EPL)
13.11.2007 Vallandatud raadiotoimetaja süüdistab Hanno Tombergi laimamises (Postimees), vt ka Andrei Titovi avalikku kirja Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa nimele (EPL)
Näitejuhtumite andmebaase
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Ajakirjaniku meelespea: Baltimaade ja teiste uusdemokraatlike riikide tegevajakirjanikele: koostatud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa tegevajakirjanike ühistööna. International Research & Exchanges Board, Washington: IREX, 1995.
Chomsky, N. Meedia ja võim: propaganda silmapaistvad saavutused. Tõlkinud P. Helenurm. Tallinn: Konn, 2006.
Harro, H. (koost). Ajakirjanduse regulatsiooni kursuse kompendium. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
Harro, H. Ajakirjanduse õiguslik regulatsioon Eestis aastail 1918–1940 ja 1990–1993. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1994.
Harro, H.; Loit, U. (koost). Toimetulek ajakirjandusega. Tallinn: Avaliku Sõna Nõukogu, 1998.
Hennoste, T. (koost, toim). Meediaõpetus: materjalide mapp gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
Hennoste, T. Uudise käsiraamat: kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida ajaleheuudist. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.
Isotamm, L. Ajakirjanik – ajastu peegel: Gunnar Isotamm kirjutas... Tõravere: Tõravere trükikoda 2004.
Loit, U. (toim). Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Seminar Olümpia hotellis 29. oktoobril 1998. Tõlkinud T.Loit. Tallinn: Eesti Ringhäälingute Liit, 1999.
Oone, K. Teabeõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2002.
Peegel, J. (koost, toim). Ajaleht: õppevahend ajakirjanike kvalifikatsiooni tõstmise kursustele. Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1968.
Pinn, V. Punane terror ja Läänemaa. 6, Totalitarismi põrgus, 1. jagu. Haapsalu: Haapsalu Trükikoda, 1992.
Pressiga pahuksis? Ajakirjanduskonflikti lahendamine = Не в ладу с прессой? Как разрешать конфликт. Tallinn: Eesti Ajalehtede Liit, 2002.
Reinde, U. (koost); Makko, M. (toim). Vilja Savisaar - ema, kes võitis. Tallinn; Kesknädal: Tallinna Raamatutrükikoda, 2002.
Uuriv ajakirjandus: juurdepääs avalikule informatsioonile. Seminar Rahvusraamatukogus, 12. veebruaril 1998. Tallinn, 1998.
Vihalemm, P. (koost). Avalik arvamus: kompendium Peeter Vihalemma loengukursusele. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
ARTIKLID
Alaküla, A. Korruptsiooni käsitlemine ajakirjanduses. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 47–48.
Allikmaa, M. Ajakirjanik ei tüssanud Palmarut. Postimees. 22.06.2006.
Arme, L. Sõnumid sõnade taga: kollaboratsiooni ilmingutest ajakirjanduses 1970ndatel aastatel. Kultuur ja Elu, 1999, nr 4, lk 11–12.
Harro, H. Ajakirjanduse kvaliteedi kontrolli mehhanismid vabaturumajanduse tingimustes. Vikerkaar, 1999, nr 1, lk 66–67.
Harro-Loit, H. Mis jääb ridade vahele? Haridus, 2003, nr 5, lk 25–27.
Harro-Loit, H.; Juurik, M. Kommunikatsiooni, meedia ja ajakirjanduse eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
Hint, M. Asendusühiskond. Elukiri, 2002, nr 9, lk 18
Kagge, Rasmus. Ajakirjanik läheb vaenuõhutamise eest kohtu alla. Postimees, 03.01.2006
Kaljumäe, S. Au ja väärikuse kaitsest koostöös Euroopa Nõukoguga. Õigus Teada, 1999, nr 5 (25), lk 4–5.
Kallas, S. Ajakirjanikud võiksid avalikustada oma huvid. Postimees, 27.05.2005
Kõivupuu, M. Kalmistud tee ääres. Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tartu, 2000, nr 3, lk 285–310.
Kägi, K. Press kajastab maksuasju läbi halva kommertsliku uudise. MaksuMaksja, 2001, nr 1, lk 14–15.
Laas, M. Kas ajakirjandus teeb haigeks? Tervis, 1999, nr 1, lk 16–18.
Lauk, E;Mälk, M; Pallas, A. (koost). Eesti ajakirjanduse arengujooni XX sajandi algusest 1930. aastate lõpuni. Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
Lauristin, M. Kas oskame ja tahame kasutada uue meedia võimalusi demokraatia edendamiseks? Riigikogu Toimetised, 2001, nr 3, lk 21–26.
Marthoz , J.-P. Korruptsioon ja meedia: kakskümmend vihjet, kuidas käsitleda korruptsiooni ning seejuures ellu jääda. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 39–46.
Meier, J. Linna noorsooteenistusepeaspetsialist šokeeris blogiga. Postimees, 02.04.2007
Mihkelson, M. Lahmiva tigedusega ei edenda kultuuri. Postimees, 04.11.2005
Mutt, M. Poliitikatõprad ja pressiinglid. Eesti Ekspress, 01.03.2004
NTV ja Vene päevapoliitika: riikliku poliitika kajastamisest televisioonis. SAT-Meedia ja Elektroonika, 1999, nr 11/12, lk 12.
Otsmann, Kristjan Võitlus usalduse pärast. Eesti Ekspress, 14.11.2005
Palmaru, R. Meedia ja demokraatia. Riigikogu Toimetised, 2001, nr 4, lk 61–69.
Paris, K. Allika isiku kaitsmine saatis Ameerika ajakirjaniku vangi. EPL Online, 08.06.2005
Parmasto, E. Eesti infomaastiku kõrbelaikudest. Eestile mõeldes: Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu 1994–2001. Tallinn, 2001, lk 150–152.
Pesti, M. Sõnumitooja tapmine. Eesti Ekspress, 26.02.2004
Pirn, M. Time out, Eesti ajakirjandus. Postimees, 04.11.1999
Pullerits, P. Veebipäevnike kurb saatus. Postimees. 14.11.2005
Pullerits, P. Võsa, lahku ekraanilt! Postimees. 18.01.2007
Pulver, A. Manipuleerimise tehnoloogia: massipsühholoogiast. Kodutohter, 2000, nr 11, lk 57–60.
Raag, I. Tsunftikõne. Eesti Ekspress, nr 1, aprill, 2004, lk A11
Raag, I. Tähtsam kui faktid. Sirp, 16. aprill 2004, lk 12–13.
Raudla, H. Heast ja halvast propagandast. Riigikogu Toimetised, 2001, nr 4, lk 76–83.
Rogatši, I. Vene riik versus ajakirjanik. Luup, 1999, nr 5 (114), 6. märts, lk 24–26.
Rüütel, I. Tõde ja eetika visuaalses antropoloogias. Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 2000, nr 3, lk 170–179.
Sarv, Mari. Ajakirjanikud vs ajaveebnikud. EPL Online, 14.11.2005
Sild, A. Ajakirjandus – pehme või karvane. Kultuur ja Elu, 2002, nr 1, lk 58–59
Sild, A. Kas õitsev tiisikus? Kultuur ja Elu, 1999, nr 4, lk 34–35.
Sõerunurk, S. Sõnavabadus koolilehes. Haridus, 2003, nr 5, lk 32–34.
Tammerk, T. Uus seadus ei ole ajakirjanduse vastane. EPL Online, 12.02.2007
Tigasson, K.-R.; Lauristin, M. 9 aastat rakvere raipest. Eesti Päevaleht, 08.02.2006
Tammerk, T. Kohaliku tasandi ajakirjanduse võimalused ja takistused korruptsioonivastases tegevuses. Korruptsiooni võimalikkusest avalikus sektoris: valik artikleid. Tallinn, Jaan Tõnissoni Instituut: Multico, 2001, lk 81–86.
Tarand, K. Anna Politkovskaja: Vene ajakirjanik on ideoloogiatöötaja. EPL Online, 30.05.2005
Tarand, K. Korruptsioon ajakirjanduse sees: moraalsest rikutusest, ajakirjanike koolitusest. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 32–38.
Tamm, A. Telekanal peab vastutama sisu eest. Postimees, 15.04.2005
Tomberg, T. Arst, ajakirjandus ja eetika. Eesti Arst, 2002, nr 5, lk 316–318.
Uus, S. Kuidas usuline meedia kajastab Eesti probleeme. Rahvusvaheline konverentsi kogumk "Ühiskond, kirik ja religioonisotsioloogilised uuringud". Tartu, 2001, lk 35–38.
Vaarik, D. Tõde, manipulatsioon ja osalusmeedia. Sirp, 16. aprill 2004, lk 11–12.
Vahendid ohtlike olukordade lahendamiseks: nõuandeid ajakirjanikele korruptsioonist kirjutamisel. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 53–56.
Voika, I. Eesti koht Euroopa ja maailma korruptsioonikaardil. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 18–21.
Politsei proovib kangutada ajakirjanduse alustalasid. Postimees, 22.02.2004
Pressinõukogu: ajakirjanikud, vältige rollikonflikte. EPL Online, 03.05.2006
Presidendi nõunik nõuab ajakirjanik Mihkel Kärmaselt vabandamist. EPL Online, 17.03.2006
UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD
Aesma, M. Nõukogude tsensuurisüsteemi loomine ja organisatsiooniline väljakujunemine Eesti NSV-s 1940–41 ja 1944–53. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2005.
Ahonen, T. Ajakirjanike võimalikud eetilised dilemmad ja väärtuste konfliktid Estonian Airi kajastamise näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, 2010.
Artma, I. Koolilehe võimalused õpilaste ettevalmistamisel eluks demokraatlikus ühiskonnas. Magistritöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, kasvatusteaduste teaduskond, 2001.
Jaakson, T. Objektiivsuse nõude täitmine Eesti Televisioonis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1997.
Juurik, Marten. Lojaalsusvalikute ruumiline kontseptsioon ajakirjanduse näitel. Magistritöö. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, 2014.
Kangur, M. Eesti ajakirjanike hoiakud eetiliste konfliktide puhul. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2009.
Kook, U. Arvamusliidrite representatsioon Eesti Päevalehes ja Postimehes. Bakalaureusetöö. Tartu ÜIikool, sotsiaalteaduskond, 2000.
Kukk, R. Ajakirjanduse mõjutatus meditsiiniärist. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002.
Kuusik, E. Aheldatud kirjasõna: pahempoolsete parteide ja rühmituste illegaalsete väljaannete levik Eestis 19. sajandi viimasest veerandist 1907. aastani. Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 2001.
Laasme, Eneken. Ajakirjanike ja suhtekorraldajate rollid, vastastikused arusaamad ning hoiakud ajakirjanduse ja suhtekorralduse suhtes. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool 2005.
Lill, M. Ajakirjanike arusaam suhtekorraldusest. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2005.
Märk, K. Lihula mälestusmärgi juhtum avaliku arutelu objektina. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2005.
Nigul, A. Elulaadi tüübid ja meediakasutus. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2004.
Paloveer, Marko. Ajakirjaniku eetiliste dilemmade määratlemine kultuuritööstuse kontekstis. Magistritöö. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, 2012.
Rebane, Kärt. Väärtused Eesti Päevalehes ja Postimehes 1990-2014. Magistritöö. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, 2015.
Uudelepp, A. Propagandateooria ja -tehnikate areng 20.sajandil. Doktoritöö. Tallinna Tehnikaülikool: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2005.
Vahemets, L. Eesti, Läti ja Soome ajakirjandusüliõpilaste ettekujutus ajakirjaniku elukutsest. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2003.
Valner, S. Eesti tähtsamate päevalehtede poliitilised eelistused 1992. aasta teisel poolel. Diplomitöö. Tartu Ülikool, 1993.
Vaniko, M. Kultuuriajakirjanduse nõukogustamise ja kontrollimise algus Eestis: "Sirbi ja Vasara" näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2001.
Visnapuu, M. Tarbijaajakirjanduse väljakujunemine ja areng Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasis ESTER
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Alia, V. Media Ethics and Social Change. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2004.
Atkins, J. B. (ed). The Mission: Journalism, Ethics and the World. Iowa State Press, 2002.
Belsey, A.; Chadwick, R. (eds). Ethical issues in journalism and the media. London; New York : Routledge, 1992.
Berger, A. A. Media and Society: A Critical Perspective . Lanham: Rowman & Littlefield, 2006.
Berry, D. Ethics and Media Culture: Practices and Representations. Focal Press, 1999.
Bertrand, C.-J. Media Ethics and Accountability Systems. Raritan: Transaction Publishers, 2000.
Bivins, T. Mixed media: moral distinctions in advertising, public relations, and journalism. Mahwah (N.J.); London: Lawrence, 2004.
Black, J.; Steele, B.; Barney, R. Doing ethics in journalism: a handbook with case studies. Society of Professional Journalists, Boston: Allyn and Bacon, 1995.
Borden, S. L. Journalism as Practice: MacIntyre, Virtue Ethics and the Press. Aldershot: Ashgate, 2008.
Carey, P.; Sanders, J. Media law. London: Sweet & Maxwell, 2004.
Carter, C. (et al., eds.). News, gender and power. London; New York: Routledge, 1998.
Chadwick, R. (ed). The concise encyclopedia of ethics in politics and the media. San Diego: Academic Press, 2001.
Christians, C. G.; Rotzoll, K. B.; Fackler, M. Media ethics: cases and moral reasoning. New York; London: Longman, 1991.
Craig, D. The Ethics of the Story: Using Narrative Techniques Responsibly in Journalism. Lanham: Rowman & Littlefield, 2006.
Day, L. A. Ethics in Media Communications: Cases and Controversies. Wadsworth Publishing, 2006.
Ess, C. Digital Media Ethics. Polity, 2009.
Greis, A; Hunold, G. W.; Koziol, K. (Hg.). Medienethik. Tübingen: Narr Francke Attempto, 2003.
Haller, M. (Hg.). Grundlagen der Medienethik. Konstanz: UVK,2004.
Hunold, G. W. (Hg.). Medien - Wahrnehmung - Ethik. Tübingen: Narr Francke Attempto, 2001.
Iggers, J. Good News, Bad News: Journalism Ethics And The Public Interest. Westview Press, 1999.
Jacquette, D. Journalistic Ethics: Moral Responsibility in the Media. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2007.
Keeble, R. Ethics for journalists. London; New York: Routledge, 2001.
Keeble, R. Communication Ethics Today. Leicester: Troubador Publishing, 2006.
Kieran, M. (ed). Media ethics. London; New York: Routledge, 1998.
Kivikuru, U.; Varis, T. (eds). Approaches to international communication: textbook for journalism education. Helsinki: Finnish National Commission for UNESCO, 1987.
Knowlton, S.; Reader, B. Moral Reasoning for Journalists. Praeger, 2008.
Krainer, L. Medien und Ethik: Zur Organisation medienethischer Entscheidungsprozesse. München: kopaed, 2001.
Kronmarker, M. På jakt efter etiken: rapport från yrkesetiskt seminarium 1987. Kalmar: Högskolan i Kalmar, 1987.
Kämppi, A. Eettinen harkinta uutisjournalismissa: haastattelututkimus sanomalehtitoimittajien eettisistä ongelmista ja periaatteista. Tampere: Tampereen yliopisto, Tiedotusopin laitos, 1990.
Lambeth, E. B. Committed journalism: an ethic for the profession. Bloomington; Indianapolis: Indiana University Press, 1992.
Land, M.; Hornaday, B. W. (eds). Contemporary Media Ethics: A Practical Guide for Students, Scholars And Professionals. Spokane: Marquette Books, 2006.
Media accountability today and tomorrow: updating the concept in theory and practice. Translation byC. Hultén. Göteborg: NORDICOM, 2008.
Merrill, J. C. Media, Mission and Morality: A Scholarly Milestone Essay in Mass Communication. Spokane: Marquette Books, 2006.
Meyer, P. Editors, publishers and newspaper ethics: a report to the American Society of newspaper editors. Washington: American Society of Newspaper Editors, 1983.
Nordenstreng, K.; Hannikainen, L. The mass media declaration of UNESCO. Norwood (N.J.): Ablex, 1984.
Nordenstreng, K. Reports on media ethics in Europe. Tampere: Tampereen yliopisto. Tiedotusopin laitos, 1995.
Patterson, P.; Wilkins, L. (eds). Media ethics: issues & cases. Boston: McGraw Hill, 2005.
Pippert, W. G. An ethics of news: a reporter's search for thruth. Georgetown: Georgtown University Press, 1989.
Posner, R. A. The Little Book of Plagiarism. New York: Random House, 2007.
Press Councils and similar bodies in Africa. Lagos: Nigerian Press Council, 1996.
The problems of journalistic ethics: materials from the Unesco supported conference of the young journalists of Baltic States, Vilnius, 25-28 February 1997. Vilnius: Lithuanian Journalism Centre, 1997.
Sanders, K. Ethics and journalism. London: Sage, 2003.
Schweidler, W. (Hg). Markt - Medien - Moral. Pusch, 2001.
Sonnenberg, U.; Thomas, B. (eds). Journalistic decision-taking in Europe: case by case. Maastricht: European Journalism Centre, 1997.
Starkey, G. Balance and Bias in Journalism: Representation, Regulation and Democracy. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2006.
Surma, A. Public and Professional Writing: Ethics, Imagination and Rhetoric. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005.
Tester, K. Compassion, morality and the media. Buckingham; Philadelphia: Open University, 2001.
Thompson, K. Moral Panics. London: Routledge, 1998.
Weil, F. Die Medien und die Ethik: Grundzüge einer brauchbaren Medienethik. Freiburg: Alber, 2001.
Wilkins, L.; Christians, C. G. (eds).The handbook of mass media ethics. New York; London: Routledge, 2009.
Wilkins, L.; Coleman, R. The Moral Media: How Journalists Reason About Ethics. Lawrence Erlbaum Associates, 2006.
Авраамов, Д. С. Профессиональная этика журналиста. Москва: УРСС, 2003.
Лазутина, Г. В. Профессиональная этика журналиста. Москва: Аспект Пресс, 2006.
AJAKIRJAD
INFOVÄRAVAD
Eesti Meediaettevõtete Liit: Hea tava lepped
Ethics in Journalism: Society of Professional Journalists
International Center for Information Ethics
International Freedom of Expression Exchange
MediaSmarts: Canada's Centre for Digital and Media Literacy
BLOGID JA FOORUMID
Suhtekorralduse eetika kohta: eetika ettevõttes
Vaata ka: kutse-eetika, intellektuaalne omand ja autorikaitse
