Konverentsid
17. novembril kell 10–16 Valga kultuuri- ja huvialakeskuses (Kesk 1, Valga) konverents "Loo või loobu! Kunst ja kultuur linnaruumis"
Iga inimese jaoks on oluline tunda, et kodukoht areneb ja avalik ruum, mis meid ümbritseb, on elamisväärne. Kahaneva rahvastikuga piiriäärse omavalitsusena on Valga olnud linnaruumi kohandamisel elanikkonna vajadustele eestkõnelejaks. Konverents LOO või LOOBU! mõtestab kohaloomet läbi kunsti, kultuuri ja kogukonnaprisma.
Modereerib Janek Mäggi. Konverents on kõigile huvilistele tasuta.
PÄEVAKAVA
|
09.30–10.00 Kogunemine. Tervituskohv kohaliku suupistega 10.00–10.10 Päeva sissejuhatus. Janek Mäggi, suhtekorraldaja Kuidas saab identiteedist, kunstist ja kultuurist koostöö mootor? 10.10–10.30 Konverentsi avasõnad. Vivian Loonela, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht 10.30–11.10 Varnja Veneetsia: juhuslikust eksperimendist piirkonna suunamudijaks. Raul Oreškin, Voronja galerii asutaja 11.10–11.30 Kultuur, kogukondlikkus ja linnaruum. Ülle Juht, kultuurivedur Kuidas proovikividest maja laduda? 11.30–12.30 Kogukond: teoreetiline konstruktsioon või võimalus heaks eluks? Merle Linno, kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava programmijuht, TÜ Ühiskonnateaduste instituut 12.30–13.30 Lõuna 13.30–14.30 Kogukonna sada valikut: arutelumäng väärtustest. Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Kuidas luua (linna)ruumi? 14.30–15.00 Põhja-Tallinna kultuurihaigla kujunemislugu sõnnikust esimeste õiteni. Teet Parve, Põhjala tehase loovjuht 15.10–15.40 Pärand kahanevas keskkonnas. Valga linna lugu. Jiri Tintera, linnaruumi visionäär 15.40–16.00 Millise linnaruumi saab laduda Valga proovikividest? Arutelu esinejatega |
Lisateave
Lea Vutt, Valga valla välisprojektide juhtivspetsialist, +372 5887 4836, lea.vutt@valga.ee
Konverentsi toimumist toetavad Valga vald, Europe Direct võrgustik ja Kultuurkapital. Konverents on osa Tartu Maailmaülikoolist. Projekt Tartu Maailmaülikool on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Konverentsi aitab korraldada Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse konverents
Kas usaldus teaduse vastu on kadunud?
Koroonakriis kui usalduskriis
26. novembril 2021 veebis
ÜHINE VESTLUSEGA: sli.do #usalduskriis
Viimastel aastatel on teadus ühiskonnas esiplaanile tõusnud. Inimeste huvi on kasvanud nii teadustulemuste, -meetodite kui ka teadlaste kui inimeste vastu ja võiks arvata, et täitumas on teaduse populariseerijate unistus. Ometi kogeme, et teaduse autoriteet on kõikuma löönud. Koroonapandeemia on siinkohal justkui õpikunäide – tihti pole eksperdi seisukoht kaalukam kristallkuuli vaataja omast ja mõnigi kord usutakse pigem parasiidirohtudesse kui teaduspõhisesse ravisse.
Tõsi, ka teadus ise on muutumises. Kuna teaduses opereeritakse tõenäosustega, ei saa kõigile küsimustele raudkindlaid vastuseid anda. Samal ajal levitatakse (sotsiaal)meedias teadlikku väärinfot, esitades oma väiteid raudkindlana.
Koroonakriis pole ainult tervisekriis – see on ka usalduskriis. Kelle vastu on usaldamatus suunatud – kas teadlaste, poliitikute või farmaastiatööstuse vastu? Miks ei usaldata teadustöö tulemusi ja rakendusi? Või on usaldamatuse taga siiski oskuslik manipuleerimine Youtube'i videote ja sotsiaalmeedia kõlakambrite abil? Kuidas tekib polariseerumine või lausa radikaliseerumine? Kuidas elada üheskoos edasi, kui ollakse tõmbunud kaevikutesse?
26. novembril toob Tartu Ülikooli eetikakeskus kokku oma ala eksperdid, et veebikonverentsil arutada,
- milles seisneb usaldus teaduse vastu;
- kuidas (sotsiaal)meedia usaldust mõjutab ning
- kuidas arvamuste polarisatsioon tekib ja kuidas seda vähendada.
Tule kuula veebis ja aruta koos esinejatega, milline võiks olla meie ühine tulevikuvisioon!
Päevakava12.15–12.30 Tartu Ülikooli eetikakeskuse tervitussõnad, TÜ eetika nooremteadur Heidy Meriste 12.30–12.50 „Usaldusest teaduse vastu, filosoofiliselt“, TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop 12.50–13.10 „Tervis, usaldus ja usaldamatus: miks eelistatakse meditsiinile alternatiive?“, TÜ kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu 13.10–13.40 Küsimused ja kahekõne: Margit Sutrop, Marko Uibu. Modereerib Heidy Meriste 13.40–13.50 Paus 13.50–14.10 „Usalduskriis ühiskonnas. Meedia roll“, sotsiaalteadlane ja poliitik, emeriitprofessor Marju Lauristin 14.10–14.30 „Usaldus kui infosõja objekt - usaldamatuse tekitamise meetoditest“, kommunikatsiooniekspert Raul Rebane 14.30–15.00 Küsimused ja kahekõne: Marju Lauristin, Raul Rebane. Modereerib Heidy Meriste 15.00–15.10 Paus 15.10–15.30 „Usaldamatuse epistemoloogia“, TÜ filosoofia ajaloo teadur Toomas Lott 15.30–15.50 „Kuidas pääseda välja usaldamatuse nõiaringist?“, Royal Holloway, Londoni Ülikooli doktorant Heidi Maiberg 15.50–16.20 Küsimused ja kahekõne: Toomas Lott, Heidi Maiberg. Modereerib Heidy Meriste 16.20–16.30 Konverentsi kokkuvõte ja tänusõnad. TÜ eetika nooremteadur Heidy Meriste |
Lisateave
Õnne Allaje-Kukk, TÜ eetikakeskuse kommunikatsioonispestialist, onne.allaje@ut.ee, 5308 4099
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.
Hea, lasteaiaõpetaja, lasteaia juht, haridustöötaja või rändetaustaga lastega töötaja!
Eesti Pagulasabil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel
kutsuda Teid osalema konverentsil
Avatud algus: valik retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks
Mis on mitmekultuurilise lasteaia koostisosad? Millised on peamised võimalused ja väljakutsed, kui lasteaeda tuleb rändetaustaga laps? Mil moel ja mis nippe kasutades saame luua erinevaid kultuure austavat lasteaeda? Konverentsil küsime, milline on Eesti praegune kogemus mitmekesisuse toetamisel ja rändetaustaga laste vastuvõtmisel, arutleme õpetaja hoiakute ja lapse usuga seotud küsimuste üle ning õpime uusi meetodeid ja praktilisi nippe, mis aitavad lasteaias arvestada keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega.
Konverentsil esitleme esmakordselt kahte Eesti Pagulasabi ja TÜ eetikakeskuse koostatud õppematerjali – lasteaedadele mõeldud käsiraamatut ja 8 õppevideot, mis on abiks Eesti lasteaiaõpetajatele muu keele- ja kultuuritasutaga laste toetamisel ning mitmekultuurilise ja salliva rühmaruumi loomisel.
Konverents toimub 23. mail 2018 Tartus Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu). Konverents on osalejatele tasuta.
Konverentsil esitletud käsiraamatu ja õppevideod leiab http://www.pagulasabi.ee/avatudalgus
| KONVERENTSI PÄEVAKAVA
09.30–10.00 Saabumine ja tervituskohv 10.00–10.45 Avasõnad 10.45–11.15 “Rändetaustaga laps Eesti hariduses”, Ave Härsing (SA Innove peaspetsialist) 11.15–11.45 “Laps ja tema religioon”, Olga Schihalejev (Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent) 11.45–12.15 “Rändetaustaga laps – eelhoiakute teadvustamine”, Nastja Pertsjonok (Tartu Rahvusvahelise Maja juht) 12.15–13.00 Lõuna 13.00–14.30 I töötubade ring 14.30–14.45 Kohvipaus 14.45–16.15 II töötubade ring 16.15–16.45 Tartu Mõmmiku ja Tartu Terakese lasteaedade üllatusprogramm 16.45–17.00 Päeva lõpu regiräpp |
| TÖÖTOAD
ja Igal konverentsikülalisel on võimalik osaleda kahes töötoas. Oma eelistused saab märkida konverentsile registreerudes. NB! Igal töötoal on maksimaalne osalejate arv. Hilistele registreerijatele ei pruugi kohti jätkuda Töötubade nimekiri: 1. Reggio Emilia tegevuskultuur muu keele- ja kultuuritaustaga laste arengu toetamiseks 2. Digitaalne jutupliiats – isiklik keeleõpetaja? 3. Hea Algus muu keele- ja kultuuritaustaga lastele 4. Kuidas suhelda kui ühist keelt ei ole? 5. Mitmekultuurilisuse nädal 6. Valik nippe keelekümblusest 7. Eelhoiakute teadvustamine |
Lisainfo:
Ingi Mihkelsoo, Eesti Pagulasabi haridussuuna koordinaator, ingi@pagulasabi.ee, tel 525 8702
Konverentsi korraldavad Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskus projekti “Avatud algus: Eesti lasteaedade valmisoleku tõstmine rändetaustaga laste vastuvõtmisel ning kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesise ja salliva õpikeskkonna toetamisel” raames, mida rahastavad Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest ja Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis.
Konverentsi toetavad OÜ Loodusvägi, OÜ Biomarket ja Dilesy
10. veebruaril 2017 Tartu Ülikooli peahoones
(Ülikooli 18, Tartu)
Vaata konverentsi ettekannete videoid
Konverentsi töökeel on inglise keel.
Korraldajad: Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti Teadusagentuuriga. Konverentsi toetavad Tartu Ülikooli Arengufond ning Euroopa Komisjoni rahastatud Horizon 2020 projekt „Promoting Integrity as an Integral Dimension of Excellence in Research“ (PRINTEGER). Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.
Teema: Konverentsi „Aus teadus – mõtestades head teadustava“ keskmes on väärkäitumise ja küsitavate praktikate piiritlemine ning eristamine heast teadusest. Rahvusvahelises avalikkuses tuleb järjest rohkem päevavalgele ekstreemseid teadusliku väärkäitumise juhtumeid, mis on toonud kaasa teaduse usaldusväärsuse vähenemise. Seetõttu on Eesti ülikoolid ja teadusasutused muutunud ärevaks ning küsivad, kuidas teadusliku väärkäitumise j uhtumeid ära hoida ning kaebusi lahendada.
Keerulisemaks muutuvates teaduseetika mängureeglites on üha raskem orienteeruda, mistõttu soovist olla eetiline enam ei piisa. Teadlased soovivad kindlad olla, et nende teadustöö vastab nii rahvusvahelistele kui ka kohalikele nõuetele ja headele tavadele. Ülikoolidelt ja teadusasutustelt ootavad teadlased organisatsioonisiseseid toetamis- ja nõustamissüsteeme, et muutuvate nõudmistega kaasas käia ning tekkivatele küsimustele vastuseid leida.
Nimetatud väljakutsetele vastamiseks on koostamisel Eesti hea teadustava. Eesti Teadusagentuuri algatusel on kokku kutsutud töögrupp, kuhu kuuluvad Eesti ülikoolide, Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Töögrupp usaldas hea teadustava teksti kirjutamise Tartu Ülikooli eetikakeskusele. Konverentsi interaktiivsed töötoad ja paneeldiskussioon pakuvad teadlastele võimalust Eesti hea teadustava loomises kaasa lüüa ning läbi rääkida, milline käitumine teaduses on soovitav, lubatav ja taunitav.
Lisaks otsitakse 10. veebruari konverentsil vastuseid küsimustele:
• Milline on praegu koostamisel olev Euroopa hea teadustava?
• Miks on Eestil vaja sõnastada oma head teadustava?
• Millistest teaduseetika juhtnööridest lähtumist ootab Euroopa Komisjon teadlastelt?
• Kuidas piiritleda väärkäitumist, küsitavaid praktikaid ja head teadust? Kust jookseb piir musta, valge ja halli ala vahel?
• Mil viisil mõjutavad erinevad reeglid ja organisatsioonikultuur teadlaste eetilist käitumist?
• Kuidas head teadust edendada?
Päevakava
9:15–10:00 Registreerumine, kohv
10:00–10:10 Avasõnad: prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja
10:10–10:20 Tervitus: Karin Jaanson, Eesti Teadusagentuuri tegevjuht
10:20–10:30 Tervitus: dr Marco Kirm, Tartu Ülikooli teadusprorektor
I sessioon: Euroopa hea teadustava
10:30–11:10 Euroopa hea teadustava kogukonna loomine: tegevused programmis Horizon 2020, dr Isidoros Karatzas, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi eetika ja hea teaduse rühma juht
11:10–11:50 Riiklikud juhtnöörid ja Euroopa hea teadustava: milleks need on? Prof Krista Varantola, Soome teaduseetika nõuandekogu juht, ALLEA Euroopa teaduse ja eetika töögrupi liige
11:50–12:45 Lõuna
II sessioon: hea teadustava praktilised tingimused
12:45–13:25 Väärkäitumise defineerimise kasud ja raskused, dr Daniele Fanelli, Stanfordi ülikooli teadusuuringute innovatsioonikeskuse METRICS vanemteadur
13:25–14:05 Töö organisatsioonides hea teaduse nimel, prof Eric Breit, Oslo ja Akerhusi Ülikooli rakendusteaduste kolledži tööuuringute instituudi uurija-professor, Norra
14:05–14:30 Kohvipaus
III sessioon: Eesti hea teadustava
14:30–15:00 Miks meil on Eesti head teadustava vaja? Prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskus
15:00–16:00 Paneeldiskussioon: Miks meil on Eesti head teadustava vaja? Juhatab prof Toivo Maimets, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor
Osalevad prof Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor; prof Margus Lopp, Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige; prof Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor; prof Margus Pärtlas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor; dr Siret Rutiku, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja; dr Andres Soosaar, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär.
16:00–17:30 Töötoad: rühmaarutelud Eesti hea teadustava üle eesti ja inglise keeles
17:30 Vastuvõtt Tartu Ülikooli kunstimuuseumis
Dr Isidoros Karatzas on Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi eetika ja hea teaduse rühma juht. Dr Isidoros Karatzas on hariduselt biokeemik. Ta oli teadur programmis Science (Marie Curie programmi eelkäija). Euroopa Komisjoni tööle asudes vastutas ta raamprogrammide hindamise eest ja osales teaduse, tehnoloogia ja arenduse hindamise Euroopa võrgustiku ülesehitamises. Seejärel oli ta teadustöö riskijuhtimise programmijuht ja teadussekretär Euroopa Komisjoni Teadusnõukojas (EURAB), mis tegeleb teaduspoliitika ja -prioriteetidega. Praegu on ta Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi eetika ja hea teaduse rühma juht. Selles ametis on ta sisse seadnud kõrgema taseme koolituskursused teaduseetikast Euroopa Komisjoni personalile ja eetikauurijate kogukonnale ning üles ehitanud Euroopa esimese eetikaalase järelkontrolli ja auditi süsteemi.
Euroopa hea teadustava kogukonna loomine: tegevused programmis Horizon 2020
Kokkuvõte
Programmis Horizon 2020 on teaduseetika teaduslike saavutuste ja innovatsiooni nurgakivi. Juriidiline raamistik sisaldab hea teaduse ja teaduseetika mõisteid ning eeldab kõikidelt rahastatuse saanutelt kõrgeimate eetiliste põhimõtete järgimist ja austamist. On äärmiselt oluline rõhutada, et eetikaprintsiibid ja hea teadus ei ole osa bürokraatlikust mehhanismist ega teadust ja innovatsiooni ähvardav kohustus. Pigem aitavad need saavutada väga heal tasemel teadustulemusi ning toetavad teaduse suuremat, sotsiaalselt olulisemat mõju.
Horizon 2020 toetab spetsiifilist uurimistööd selles valdkonnas, võttes sihiks teaduskogukonna loomise, millesse on kaasatud teadlased, poliitikakujundajad, eetikakomiteed ja tugistruktuurid liikmesriikides.
Prof Krista Varantola on Soome teaduseetika nõuandekogu juht, ALLEA Euroopa teaduse ja eetika töögrupi liige. Emeriitkantsler Krista Varantola sai filosoofiadoktori kraadi inglise keeles Turu ülikoolist Soomes 1985. aastal. 1989. aastal sai temast inglise keele professor Tampere ülikoolis. Ta on Soome Teaduste Akadeemia liige.
Krista Varantola on pidanud mitut administratiivset ametit ülikoolis ning olnud Tampere ülikooli rektor ja kantsler. 2008–2009 oli ta Soome ülikoolide rektorite nõukogu juht.
Ta on olnud ka mitme Soome ja Põhjamaade akadeemilise nõukogu, teadusnõukogu ja sihtasutuse liige.
Riiklikud juhtnöörid ja Euroopa hea teadustava: milleks need on?
Kokkuvõte
Miks on meil vaja nii Euroopa head teadustava (European Code of Conduct) kui ka riiklike hea teaduse juhtnööre? Alustan sellest, et tutvustan Euroopa hea teadustava värskeimat täiendust ja uuendust ning kirjeldan, kuidas parandamine ja täiendamine läbi viidi ja mis olid selle protsessi eesmärgid. Uus teadustava põhineb algsel ALLEA/ESFi 2011. aasta koodeksil; see rõhutab hariduse ja koolituse rolli heas teaduses ning kirjeldab nii teaduse heade tavade tunnuseid kui ka rikkumisi. Teadustava keskendub vastutustundlikule käitumisele teaduses nii indiviidi kui ka teadusasutuse vaatenurgast. Uuest teadustavast peaks saama ELi teadusprogrammi Horizon 2020 hea teaduse juhend ja seega kehtima kõikidele sellest programmist rahastatud teadusprojektidele. Head teadustava võib nimetada ka kontrollnimekirjaks riiklike ja asutuste juhendite koostamisel ning sellega võib teadustava kaasa aidata „pehmele ühtlustamisele“ Euroopa tasandil.
Riiklikel või asutuste juhenditel on veel funktsioone. Näiteks kirjeldatakse nendes, kuidas käsitleda väärkäitumise kahtlustusi oma riigi kontekstis ning kellel on kohustus ja õigus määrata võimalikke sanktsioone. Oma ettekandes keskendun Soome juhendi viimastele arengutele ja selle rakendatavusele. See juhend põhineb kindlalt teaduse ja õpetlaste eneseregulatsiooni ideel, kuid selleks, et eneseregulatsioon toimiks, tuleb teha järelevalvet. Soome riiklik teaduseetika nõuandekogu tähistab sel aastal 25. aastapäeva ning juhtnööre on mitu korda uuendatud. Soome süsteem on ainulaadne selles mõttes, et kõik avalikud teadusasutused on alla kirjutanud juhendile „Vastutustundlik teadustöö ja väärkäitumise kahtlustuste käsitlemise protseduurid Soomes“ ja seega lubanud järgida selles kirjeldatud põhimõtteid ja uurimisprotseduure.
Dr Daniele Fanelli on Stanfordi ülikooli teadusuuringute innovatsioonikeskuse METRICS vanemteadur. Ta kasutab kvantitatiivseid meetodeid uurimaks teaduse olemust ja nüüdisaegseid ohte sellele, nagu eelarvamused ja väärkäitumine. Ta on hariduselt loodusteadlane ja evolutsioonibioloog ning on töötanud Edinburghi ülikoolis, Leuveni ülikoolis, Londoni majanduskoolis ja Montreali ülikoolis. Ta on Itaalia riikliku teadusnõukogu teaduseetika ja bioeetika komitee liige ning on seal kureerinud hea teaduse juhendit ja praegu juhib teadusliku väärkäitumise alamkomiteed.
Väärkäitumise defineerimise kasud ja raskused
Kokkuvõte
Ettekandes esitan uuemaid tõendeid selle kohta, milline on väärkäitumise käsitlemise poliitikate mõju teadlaste käitumisele. Seejärel annan ülevaate erinevate poliitikamudelite aluseks olevast mõtteviisist, arutan proovikive, mis igal lähenemisel tõenäoliselt ees seisavad, ning jagan oma kogemust hea teaduse juhendi koostamisest Itaalia riikliku teadusnõukogu jaoks.
Prof Eric Breit töötab uurija-professorina Oslo ja Akerhusi ülikooli rakendusteaduste kolledži tööuuringute instituudis. Ta sai filosoofiadoktori kraadi juhtimis- ja organisatsiooniuuringutes Hankeni majanduskoolist Soomes. Praegu osaleb ta projektis PRINTEGER, kus ta keskendub organisatsioonist tulenevatele tingimustele teaduseetika kui teaduse olulise mõõtme edendamiseks. Laiemalt uurib ta organisatsioonilisi ja professionaalseid muutusi avalikus sektoris ning organisatsioonilist väärkäitumist (eriti korruptsiooni).
Töö organisatsioonides hea teaduse nimel
Kokkuvõte
Teaduseetika ei ole oluline ainult indiviididele, vaid ka organisatsioonidele, organisatsioonieetikana. Kuid praegu teame suhteliselt vähe sellest, kuidas eetikat organisatsioonides juhitakse, ja veel vähem sellest, missuguseid vilju kannavad organisatsioonide pingutused eetikaküsimusi hallata igapäevase töö tingimustes, st igapäevases teaduspraktikas. Oma ettekandes (a) visandan organisatsioonilise (igapäevase töö) vaatenurga teaduseetikale ja (b) arutlen selle üle, kuidas saaks edendada teaduseetikat teadusorganisatsioonides ja mida organisatsioonid saavad ise ära teha.
Prof Margit Sutrop on praktilise filosoofia professor, interdistsiplinaarse Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan. Prof Sutrop on töötanud sõltumatu eetikaeksperdina Euroopa Komisjoni juures, täites mitmesuguseid ülesandeid, nagu projektide eetikaalane retsenseerimine, uurimine ja järelevalve. Ta on olnud Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi humanitaarteaduste nõukogu liige ning eetikaalane nõustaja mitmes 7. raamprogrammi projektis. Ta on Academia Europaea (London) liige, Eesti Bioeetika Nõukogu liige ja Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee aseesimees. Praegu annab ta nõu mitmele ülikoolile ja eetikakeskusele Saksamaal. Tema uurimisteemad on teaduseetika, bioeetika, uute tehnoloogiate eetika, moraali- ja poliitikafilosoofia ning haridusfilosoofia.
Paneel
Prof Toivo Maimets, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ning Tartu Ülikooli eetikakeskuse nõukogu esimees
Toivo Maimets kaitses doktoritööd 1984. (M. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool) ja 1991. aastal (Tartu Ülikool). Alates 1992. aastast on ta olnud viimases rakubioloogia professor. Tema uurimisteema hõlmab rakusisese signaaliülekande radade iseloomustamist, mis on seotud rakutsükli reguleerimise, DNA kahjustuste kontrolli ja vähi tekke mehhanismidega (tumorigeneesiga). Professor Maimets on olnud mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni ja nõukoja liige, sealhulgas Euroopa Komisjoni uurimistöö, innovatsiooni ja teaduse ekspertgrupp (RISE) jpt.
Dr Siret Rutiku, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja
Doktoritöö kaitses Siret Rutiku 2000. aastal saksa keele ja kirjanduse erialal. Varasema teadusliku tegevuse põhisuunad olid teoloogiline terminoloogia, hümnoloogia ja saksa kirjandus, viimastel aastatel õppekavaarenduse eri aspektid.
Dr Andres Soosaar, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär
Andres Soosaar on õpetanud meditsiinieetikat Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning USA NIH ja Vilniuse Ülikooli rahvusvahelises teaduseetika täienduskoolituse programmis; avaldanud meditsiinieetika õpiku ja artikleid meditsiiniuuringute eetika regulatsiooni ja ajaloo kohta; samuti on ta olnud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Eesti Bioeetika Nõukogu liige.
Prof Margus Lopp, Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige
Margus Lopp on õpetanud Tartu Ülikooli 1973; doktorikraadi sai ta 1981 TA Keemia Instituudist. Praegu Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professor; Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, TTÜ kuratooriumi liige, Molekulaarse Rakutehnoloogia Tippkeskuse orgaanilise sünteesi grupi juht; IUT-i projekti „Suunatud asümmeetriline katalüütiline süntees: kompleksne integreeritud käsitlus“ juht.
Prof Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor
Ülle Jaakma teadustöö põhisuund on reproduktsiooni biotehnoloogia, ta on tegelenud viljakuse, embrüote kehavälise kasvatamise ja loomade kloonimise probleemide uurimisega, käesoleval ajal Eesti Maaülikooli teadusprorektor. Teaduseetika küsimustega tihedalt kokku puutunud nii teadlasena kui ka praegusel ametikohal.
Prof Margus Pärtlas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor
Muusikateooria professor Margus Pärtlas töötab alates 2003. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektorina. Ta on olnud Eesti Muusikateaduse Seltsi esimees ja Tallinna Rahvusvaheliste Muusikateooria Konverentside korraldaja. Pärtlase uurimistöö keskmes on olnud muusikalise vormi probleemid ja Eduard Tubina looming.
Prof Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor
Katrin Niglas on alates 2011. aastast Tallinna Ülikooli teadusprorektor. Tal on MPhil kraad Cambridge Ülikoolist ning Tallinna Ülikoolis 2004. aastal kaitstud doktorikraad. K. Niglas on olnud paljudes sotsiaalteaduste eri valdkondi käsitlevates uurimisprojektides metodoloogia ja andmeanalüüsi ekspert ning õpetab jätkuvalt neid teemasid doktoriõppe tasemel. Ta on rahvusvaheliste ajakirjade Journal of Mixed Methods Research ja International Journal of Multiple Research Approaches toimetuskolleegiumi liige.
Hea õpetaja, tugitöötaja, noorsootöötaja või noortega tegelev inimene,
Eesti Pagulasabil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel
kutsuda Teid osalema konverentsil
„Mitmekultuuriline kool – kuidas toetada õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid?“
Konverentsil jagavad oma kogemusi Ameerika Ühendriikidest pärit hariduseksperdid, kes tegelevad uus-sisserändajate toetamisega koolikeskkonnas. Konverents vaatleb ka Eesti kogemust kultuuride paljususe ja usulise mitmekesisusega koolis ning võimalusi rändetaustaga õpilaste toetamiseks. Konverentsil osalejatel on võimalus valida viie töötoa vahel, mis pakuvad uusi meetodeid ja praktilisi nippe, mida saab rakendada nii koolihariduses kui ka noorsootöös.
Konverents toimub 21. oktoobril Tallinnas koolituskeskuses Punane Puu (Pirita tee 20P, 4. korrus; Viru ringist 7minutilise sõidu kaugusel)
Konverents toimub osaliselt inglise keeles. Inglisekeelsetele ettekannetele on korraldatud sünkroontõlge.
|
PÄEVAKAVA 9:30 – 10:00 Registreerumine ja tervituskohv 10:00 – 10:30 Avasõnad ja tervitused, Bradley Hurst (Ameerika Ühendriikide Eesti saatkonna pressi- ja kultuuriatašee), peakorraldajad Ingi Mihkelsoo (Eesti Pagulasabi) ja Mari-Liis Nummert (Tartu Ülikooli eetikakeskus) 10:30 – 11:15 Kultuuridevaheline õpe mitmekultuurilises koolis, Aune Valk (Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja) 11:15 – 12:00 Mitmekultuurilisus koolis. Sotsiaalpedagoogi vaatenurk, Iiri Saar (Tartu Descartes'i Kooli sotsiaalpedagoog) 12:00 – 13:00 Lõunapaus 13:00 – 14:00 How to engage the school community in welcoming new arrivals?, Anna Marie DiPasquale (USA New Hampshire’i Concord High School’i sotsiaaltöötaja) 14:00 – 15:00 How to create a well-rounded community approach in supporting refugee children and youth?, Jodi Harper (USA New Hampshire’i projekti „Granite United Way Bring it!!!“ esindaja) 15:00 – 15:15 Kohvipaus ja töötubadesse organiseerumine 15:15 – 16:30 Töötoad 16:30 – 17:00 Töötubade kokkuvõtted ja konverentsi lõpetamine |
|
TÖÖTOAD 1. Mis on inimõigustealane haridus ja kuidas kasutada tunnis inimõigustealase hariduse metoodikat? 2. Õpilastele mõeldud mängu „Väärtuste avastajad“ tutvustus ning selle rände- ja pagulusteemalise lisa ühiselt läbimängimine Töötoas proovime järele õpilastele mõeldud mängu „Väärtuste avastajad“ ning mõtiskleme, kuidas õpilastega keeruliste teemade üle arutleda. Mäng toetab kuulamiskultuuri teket klassis. Töötoas osalejad saavad lahendada erinevatele vanuseastmetele mõeldud lihtsamaid ja keerulisemaid dilemmasid. Eraldi mängime läbi situatsioone mängu rände- ja pagulusteemalisest lisast. 3. MTÜ Mondo maailmahariduskeskuse töötuba „Rändemäng“ Töötoas mängime rändeteemalist lauamängu. Tegemist on kaasahaarava rollimänguga Süüria kodusõja põgenike näitel. Lauamäng avab rände põhjuseid, erinevaid teekondi ning rahvusvahelise kaitse taotlemise etappe. See on ennekõike juhuste ja õnne mäng, mida ilmestavad abistavad positiivsed ja negatiivsed tegelased, kultuuriline ja erialane taustainfo. Mängu saadab arutelu ja rändeteema kajastamise kriitiline analüüs. 4. Creating a welcoming environment for new arrivals – tools for educators NB! Töötuba toimub inglise keeles. The workshop will explore ways in which we can create a welcoming environment, and a safe home for new arrivals. Through a variety of hands-on experiential activities and discussions, we will build a toolbox of ideas, activities, resources, and strategies for teachers to successfully incorporate every member of their classroom into the learning experience. We will focus on strategies that allow students to be the experts of their own experience and the center of their learning process. We will address questions such as: how do we learn from our students? What makes a welcoming environment? How do we create such space? How do we empower them to share the wealth of their knowledge to establish safe places and a sense of belonging? How do we facilitate successful integration into the new learning environment while celebrating each child’s unique cultural heritage? How can we foster peer-to-peer learning and cultivate lifelong learners? How can we allow students to be agents of change in creating stronger, healthier, more inclusive communities that celebrate diversity and difference? 5. BRING IT!!! How to assess community needs and develop support systems for youth? NB! Töötuba toimub inglise keeles. The BRING IT!!! workshop will focus on providing participants the opportunity to begin to assess community needs. We will discuss how to develop relationships, collaborative programs and support services for youth that address those needs. Participants will discuss how tools such as needs assessments, focus groups, and collective impact strategies can help take an idea and develop it into a program. |
Lisainfo:
Ingi Mihkelsoo, Eesti Pagulasabi projektijuht, ingi@pagulasabi.ee, tel 52 58702
Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, mari-liis.nummert@ut.ee, tel 51 922 019
Konverentsi korraldavad Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsi toetavad Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
27. jaanuaril tähistati üleilmset holokausti mälestuspäeva, millega seonduvalt toimus 29. jaanuaril holokausti ohvrite mälestamisele ning holokausti alase teadlikkuse tõstmisele pühendatud konverents “Kas ajaloost on võimalik õppida?” Konverentsil otsiti vastuseid küsimustele, kuidas kujuneb ühiskonnas totalitaarne režiim, mida tähendab inimelule majandusliku väärtuse andmine ning kas ajaloost on võimalik õppida.
Konverentsi korraldas Eesti NATO Ühing koostöös Sihtasutusega Unitas, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Okupatsioonide Muuseumiga.
Holokausti mälestuskonverentsi avas Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse Eesti delegatsiooni juht, Eesti suursaadik Iisraelis Malle Talvet-Mustonen. Ta rõhutas avakõnes: „Juudi rahvast ja juutide loodud kultuuri hävitama asudes asuti tegelikult hävitama meie Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni. Tuleb meeles pidada, et teisi alandades alandame iseennast, teisi hävitades hävitame iseennast."
Konverentsil käsitleti teemasid, kuidas kujuneb ühiskonnas totalitaarne režiim, mida tähendab inimelule majandusliku väärtuse andmine ning kas ajaloost on võimalik õppida.
Ettekannetega esinesid Urmas Sutrop, Egge Kulbok-Lattik, Maria Mälksoo, Tarmo Jüristo ja Dimitri Rõbakov. Külalisesineja Tal Bruttmann Mémorial de la Shoah'st Prantsusmaalt rääkis sellest, mida tähendab inimelule majandusliku väärtuse andmine. Ta on öelnud: „70 aastat peale Teise maailmasõja lõppu, kuniks valitsevad pinged Euroopas, peaksime ajaloo õppetunde meeles pidama.“ Ettekannetele järgnesid arutelud ning ühiselt vaadati Aldo Gugolz filmi “Always willing to serve you,…” Inimsusevastased kuriteod ja äri õitseb.
Konverentsil osales üle 50 inimese.
Mälestuskonverentsi fotogalerii Facebookis
Fotogalerii on saadaval ka Eesti NATO Ühingu kodulehel
Kutsume Teid osalema Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Eesti Rahvusringhäälingu sümpoosionil „Elu eriarvamuste keskel. Kuidas kujuneb kaalutlev avalikkus?“
Sümpoosion toimub reedel, 27. novembril 2015 kell 10.00 - 17.00, Rahvusooper Estonia Talveaias (Estonia pst 4, Tallinn).
Sümpoosioni korraldame eesmärgiga ühiselt mõelda, kuidas jõuda nn aeglase ja tasakaaluka avalikkuseni.
Eesti ühiskond põeb kaalutleva avaliku arutelukogemuse vähesust. Seda võib seostada ka meie lähiajaloo poliitilise süsteemi praktikatega, mis on tinginud nii ühtemoodi mõtlemist kui ka ühtemoodi vastandumist.
Rohkem kui rahulikku arutelu võib avalikus ruumis aga kohata kampaaniavaimus poolt või vastu olemist. Ometi tuleb meil kõigil elada kõrvuti inimestega, kes sageli mõtlevad teisiti kui me ise.
Vaba arvamuste vahetus eeldab kriitiliselt mõtlevaid kodanikke. Kuidas kujuneb kaalutlev avalikkus? Kas meedia saab kaasa aidata, et seni rääkimata lood, mille varjus hõõgub pettumus ja pahameel, saaksid läbi räägitud, et ühiskonna enesekuvand oleks klaarim? Kuidas jõuda nii kaugele, et eriarvamusi võetaks loomulikuna; et ühiskonnas valitseks kirjutamata reegel, et eriarvamused on aktsepteeritavad? Inglise keeles on selle kohta väljend „let us agree that we disagree“.
Sümpoosion on kutsete ja lõunasöögiga. Ootame osalema Eesti avalikkuses aktiivselt osalevat kodanikku, arvamusliidrit ja ajakirjanikku. Ettekannete järel toimub Maailma kohviku stiilis arutelu ja paneeldiskussioon. Päev lõpeb banketi ja suupistetega.
|
PÄEVAKAVA 10.00–10.30 Kohv ja registreerumine Konverentsi sissejuhatavad sõnavõtud: 10.30–10.45 Prof Margit Sutrop, TÜ eetikakeskuse juhataja 10.45–11.00 Ainar Ruussaar, ERR juhatuse liige Konverentsi modereerib Egge Kulbok-Lattik (PhD), kultuuripoliitika uurija, TÜ eetikakeskuse projektijuht. Ettekanded: 11.00–11.30 Rain Kooli, ERRi portaalide peatoimetaja: „Kuidas rääkimata lood mõjutavad meie vaimset ruumi? Kuidas kujuneb kriitiliselt mõtlev kodanik?“ 11.30–12.00 Ilmar Raag, esseist, filmimees ja psühholoogilise kaitse ekspert: „Kas ja mil määral meedia peaks andma sõna kõigile eriarvamustele? Miks puhkevad ühiskonnas vaenulikkusepuhangud mõne inimrühma suhtes?“ 12.00–12. 30 Prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Malmö Ülikool: „Sotsiaalmeedia võimalused ja ohud avaliku arutelukultuuri mõjutamisel.“ 12.30–13.00 Prof Aleksander Pulver, Tallinna Ülikooli psühholoogia instituut: „Miks me vihkame? Evolutsiooni käigus kujunenud instinktiivne käitumine vs tsivilisatsioon. Kuidas ennetada või leevendada konflikte ühiskonnas?“ 13.00–13.15 Kristiina Ehin, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, poetess 13.15 – 14.00 Lõunapaus 14.00–14.45 Maailmakohviku stiilis arutelud laudkondades. Palume kõigi osalejate kaasamõtlemist ja arutlemist laudkondades, keskendume järgmistele teemadele: 1. Mis on kaalutlev avalikkus? Kas see on teie meelest väärtus? Miks – või miks mitte? Kuidas jõuda tasakaaluka avalikkuseni? 2. Mil määral väljendab Eesti avalikkus eri ühiskonnaliikmete häält ja huvisid? Kas teie meelest on kõik piisavalt nähtavad ja kuuldavad? 3. Kas kaalutlev avalikkus eeldab teatud ühist arusaama põhiväärtustest, nt et diskussiooni eeldusteks on humanism, vastastikune respekt ja inimelu puutumatus? Kuivõrd kaalutlev avalikkus vajab ühist arusaama protseduurides, nt teise ärakuulamine, isiklikest rünnakutest hoidumine, tõendatud argumenteerimine vms? 14.45–15.45 Paneeldiskussioon ja ühisarutelu teemal „Elu eriarvamuste keskel. Kuidas kujuneb kaalutlev avalikkus?“, modereerib ajakirjanik Indrek Treufeldt (PhD). Osalevad Prof Halliki Harro-Loit, meediaekspert Andres Jõesaar (PhD), ettevõtja ja avaliku elu tegelane Evelin Ilves, kolumnist Ahto Lobjakas ning riigikogu liikmed Oudekki Loone (Keskerakond), Andres Anvelt (SDE), Yoko Alender (Reformierakond) ja Marko Mihkelson (IRL). 15.50–16.00 Prof Margit Sutropi kokkuvõte Järgneb bankett, musitseerib Estonia kontsertmeister Tarmo Eespere. |
Lapse kasvatamisel on esmane vastutus kodul. Ent just lasteaial on suured võimalused teadlikult suunata ja toetada lapse kujunemist heaks ja ausaks, loovaks ja ettevõtlikuks inimeseks. Väärtuskasvatus peaks lasteaia tegevustes olema sama oluline kui lugema või kirjutama õpetamine, sest väärtused suunavad meie valikuid, hoides meid õigel teel. Heas lasteaias on kõik tegevused läbi mõeldud väärtuskasvatuse võtmes. Hea lasteaed on toeks ka kodule, leppides kokku, millised väärtused peaks laps saama kaasa kodust, millised lasteaiast ja kus kantakse ühist vastutust. Mida aga teha siis, kui lasteaia ja kodu arusaamad on väga erinevad? Kuidas neid erinevusi ületada? Kuidas jõuda viljaka koostööni, mis toetab lapse kasvamist ja arengut? Need on küsimused, millele vastuste leidmine ajendab meid käesolevat konverentsi korraldama, et üheskoos nende teemade üle mõtiskleda.
Konverentsi eesmärgiks on arutleda hea lasteaia erinevate aspektide üle ning tutvuda erinevate väärtuskasvatuse meetodite ning teiste heade praktikatega, mis toetavad laste individuaalset arengut ja soodustavad koostööd lasteaia ja kodu vahel.
Konverentsil arutame:
- Millised on lasteaia eesmärgid?
- Mis iseloomustab head lasteaeda?
- Millised on vanemate ja ühiskonna ootused heale õpetajale?
- Kuidas toetada lasteaias iga lapse individuaalset arengut?
- Kuidas soodustada koostööd erinevate osapoolte vahel? Kuidas panna kodu ja lasteaed edukalt koos töötama?
Toimuvad praktilised töötoad erinevate meetodite tutvustamiseks.
Konverents on tasuta ning konverentsil osalemise kohta on võimalik saada tõend juhul, kui osalete ka töötoas.
Palve lasteaedadele: oleme tänulikud, kui levitate konverentsi infot ka oma lasteaia lapsevanemate seas. Lapsevanemad on samuti väga oodatud konverentsil osalema.
AJAKAVA
|
9.00-9.30 Registreerumine 1. osa. Hea lasteaed – kellele ja milleks? Moderaator: Margus Saks (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja) 9.30–9.45 Tervitussõnavõtt, Mart Laidmets (Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler) 9.45–10.15 Teel hea lasteaia poole, Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor) 10.15–10.45 Lasteaiaõpetaja rollist, Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse professor) 10.45–11.15 Kohvipaus 11.15–12.15 2013. aastal TÜ eetikakeskuse konkursil „Hea lasteaia rajaleidja” väärtuskasvatuse karika saanud lasteaedade ettekanded teemal „Hea lasteaed. Väljakutsed ja võimalused“: 11.15–11.35 Tallinna Linnupesa Lasteaed, Merle Toompark (Linnupesa Lasteaia õppealajuhataja) 11.35–11.55 Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed, Triin Andreas (Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia direktor) 11.55–12.15 Lastekeskus Midrimaailm, Lemme Niibo (Lastekeskus Midrimaailm juhataja) 12.15–13.00 Lõuna 2. osa. Hea lasteaia eri aspektid Moderaator: Kristi Raava (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja, psühholoog) 13.00–14.45 Mis iseloomustab head lasteaeda? 13.00–13.15 Heas lasteaias tegeleb õpetaja eneserefleksiooniga – õpetajate väärtusmängu tutvustus, Airene Vaike Kumari (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja, psühholoog) 13.15–13.30 Hea lasteaed lähtub lapse arengulistest vajadustest ja loovuse toetamisest, Külvi Teder (Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaia juhataja) 13.30–13.45 Hea lasteaed on kiusamisvaba, Merit Lage (Lastekaitse Liidu koolitaja) 13.45–14.00 Hea lasteaed hoiab au sees eestlaste juuri ja identiteeti, hea lasteaed kannab eestlaste traditsioone (rahvapärimusel põhinev väärtuskasvatus), Merike Mitt (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja) 14.00–14.15 Hea lasteaed teab lastevanemate ootusi lasteaiale ning suhtleb efektiivselt lapsevanematega, Anu Ratas (Rocca al Mare Kooli Veskimöldre lasteaia direktor) 14.15–14.30 Hea lasteaed kujundab lapses oskust arutleda ning oskust oma mõtetes ja tunnetes selgusele jõuda, Egle Säre (lastega filosofeerimise ekspert) 14.30–14.45 Arutelu 14.45–15.15 Kohvipaus 15.15–17.00 Töötoad eelpool tutvustatud eri metoodikatest Õpetajate väärtusmängu läbi mängimine – Airene Vaike Kumari Individuaalse arengu ja loovuse toetamine – Külvi Teder Kiusamisvaba lasteaed – Merit Lage Rahvapärimusel põhinev väärtuskasvatus – Merike Mitt Koostöö lapsevanematega – Anu Ratas Lastega filosofeerimine – Egle Säre |
Tallinn, Sotsiaalministeeriumi saal, 22.11.2013
Konverentsist osavõtt on tasuta.
Kas me oleme suutelised andma igale tõsisema terviseprobleemiga inimesele vajaliku kättesaadavusega kvaliteetse arstiabi? On seda tänaste vahenditega üldse võimalik saavutada? Kas jätkame olemasoleva tervishoiukorraldusega või tuleks selles midagi kohendada või muuta, et süsteem saaks veelgi paremini patsientide vajadusi rahuldada? Kas on selle juhtimisel piisavalt arvestatud pidevalt muutuvate sotsiaalsete oludega? Missugused on kindlustatute võimalused Eesti tänases tervishoiusüsteemis? Mida ootame oma tervishoiusüsteemilt viieteistkümne aasta pärast?
Ootame kõiki huvilisi kuulama, kaasa mõtlema ning oma sõna sekka ütlema!
AJAKAVA
|
11.00 – 11.10 Konverentsi avamine. Sissejuhatus teemasse – Hele Everaus, Eesti Bioeetika Nõukogu esimees 11.10 – 11.40 Ain Aaviksoo, “Arstiabi valulik areng elupäästjast eluaegseks partneriks” “Arstiabi valulik areng elupäästjast eluaegseks partneriks” 11. 40 – 12.10 Heli Paluste, “Kvaliteetne ja kättesaadav tervishoid – riigi valikud” 12. 10 – 12.40 Tanel Ross, “Terviklik ravikäsitlus ja teadlik kindlustatu – riikliku ravikindlustuse arenguvõimalusi” “Terviklik ravikäsitlus ja teadlik kindlustatu – riikliku ravikindlustuse arenguvõimalusi” 12.40 – 13.10 Diana Ingerainen, “Perearstikeskus – kas võti või lukk kvaliteetse eriarstiabi uksele?” Kohvipaus 13.40 – 14.10 Mari Amos, “Kas piiriülese tervishoiuteenuste direktiivi rakendumine ka tegelikult suurendab tervishoiuteenuste kättesaadavust?” 14.10 – 14.35 Mait Raava, “Ettepanekud osapoolte paremaks koostööks kaasaegse ravi kättesaadavuse tagamisel” “Ettepanekud osapoolte paremaks koostööks kaasaegse ravi kättesaadavuse tagamisel” 14.35 – 15.45 Kokkuvõttev arutelu |
Projekti "Sis Catalyst" konverents
toimub Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel
24.-26. aprillini 2013 Tartus
Sellel kolmepäevasel konverentsil uuritakse, kuidas saaksid lasteülikoolid ja muudsarnased ettevõtmised aidata kaasa sellele, et kohalikel vähemustel tekiks parem juurdepääs kõrgemale haridusele.
Konverents on inglise keeles ja tasuta.
Projekti "SiS Catalyst" tuumaks on meie sihtgrupp: need lapsed, kelle kirjeldamiseks kasutame väljendit "kohalikud vähemused". See grupp lapsi on kohalikus kogukonnas need, kes kõige väiksema tõenäosusega asuvad kõrgharidust omandama. Kasvades üles kultuuris, kus ülikoolis õppimine ei ole tavaks, ei ole nad sageli teadlikud sellest, et neil on võimalik kõrgharidus valida, ning seda hoiakut võimendavad nende perekonna, kogukonna, kooli ja meedia ootused.
Teiselt poolt, ülikoolide kultuur tugineb nende põlvkondade ootustele, kellel on olnud eelised hariduse omandamisel. See kultuur on sügav ja kaugeleulatuv. Igal asutusel on oma spetsiifiline kultuur, mis on segu tema ainulaadsest ajaloost, geograafiast, inimestest, poliitikast, arhitektuurist jne.
Kohalikku vähemusse kuuluva noore võimalused pääseda kindlasse ülikooli ja seal edukalt õppida sõltuvad suhtest nende kahe kultuuri vahel.
Tartus uurime küsimust "Kas lasteülikoolide tüüpi tegevused pakuvad võimalust nende kahe kultuuri vahelise dialoogi loomiseks?"
SiS Catalysti partnerid ja kaastöötajad toovad näiteid üle maailma, nii suurtest kui ka väikestest organisatsioonidest, kes kasutavad mitmesuguseid tegevusi selleks, et lapsed saaksid täita oma unistusi. Arutelu keskendub sellele, kuidas need partnerid töötavad oma kohalikus kultuuris lastega, kes kuuluvad nende kohalikku vähemusse. Uuritakse sarnasusi ja erinevusi, püüdes tuvastada sarnasusi, mis ületavad neid kultuurikontekste.
Teine küsimus puudutab eetikat lasteülikoolide ja sarnaste ettevõtmiste tegemistes, kuna tunneme, et praegu on SiS Catalysti konsortsiumil õige hetk keskenduda meie eesmärkide ja nende saavutamiseks kasutatavate vahendite eetilistele aspektidele.
SiS Catalysti projekti eetos on kooskõlas lapsepõlveuuringute viimaste arengutega, kus viimase kahe aastakümne jooksul üha enam tunnustatakse laste arvamuste ja kogemuste ärakuulamise olulisust. Ka ÜRO Lapse õiguste konventsioon rõhutab laste õigust osaleda ja oma vaateid väljendada. Paljud autorid on ette pannud, et need õigused tuleb sõnastada teostatavaks eetikaks. SiS Catalysti üks suuri proovikive on konkreetsete juhtnööride väljatöötamine SiS tegevuste ning lapsi ja noori kaasava uurimistöö eetiliste küsimustega tegelemiseks. Sellel konverentsil on meil võimalus arutada neid juhtnööre mitmete huvipooltega.
Täpsem info SiS Catalysti kodulehel
MTÜ Lastekaitse Liit ja TÜ eetikakeskus korraldavad 21. novembril 2012 ühiskonverentsi
"Kuidas elad, Eestimaa laps?"
Alapealkiri: "Kuidas kasvatame – piits või pitsa?"
Pühendatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtete tutvustamisele ja elluviimisele.
Konverents uurib ja arutleb, millised muutused peaksid leidma aset meie arusaamades laste kasvatamisest, et võimaldada neil elada õnnelikku elu sidusas ja koostööle suunatud ühiskonnas.
Konverents toimub Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.
AJAKAVA
| 09.00 – 10.00 Registreerimine, tervituskohv Päeva modereerib: Märt Treier 10.00 Tervituskõne 10.10 Ave Kumpase laululapsed + Ave Kumpase dialoog konverentsi moderaatoriga 10.15 "Piits või pitsa?" – Loone Ots, ph.D (Ed), MTÜ Lastekaitse Liit president I paneel: 10.30 "Lapsevanem ütleb: Kuula sõna! Laps ütleb: Kuula mind!" – Margit Sutrop, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, TÜ eetikakeskuse juhataja 11.00 "Lapsepõlv ja ajatud väärtused" – David Vseviov (mis on tänapäeva lapse mured) 11.30 "Ühe pere lugu" – Pille Isat, Aivar Simmermann, Andres Sild, MTÜ Moreno Keskus 12.00 – 13.00 Lõuna II paneel: 13.00 "Laps filmis" – Ilmar Raag 13.30 "Kuidas elab laps Ida-Virumaal?" – Katri Raik, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor 14.00 "Kuidas elab laps Setumaal?" – Ülle Kauksi 14.30 "Kuidas elab laps Tallinnas?" – Karl Martin Sinijärv 15.00 Energiapaus 15.30 Noorte subkultuurid 15.45 Paneeldiskussioon – piits või pitsa? (ühine pöördumine, kehalise karistamise keelustamine) 16.45 – 17.00 Lõpetamine NB! Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis muudatusi. Täname mõistliku suhtumise eest! |
Osalustasu täiskasvanule on 14 eurot ning õpilasele/üliõpilasele 7 eurot. Osalustasu sisaldab endas kohvipause ning lõunat.
Konverentsi päevakava ning muu materjaliga saab tutvuda konverentsi kodulehel
Organidoonorluse eetika Eestis
Tallinn, Sotsiaalministeeriumi saal, 16.11.2012
Kuidas on organite siirdamise süsteem Eestis praegu korraldatud? Palju on meie hulgas sobivaid doonoreid ja kui palju on neid inimesi, kes vajavad abi ning ootavad sobivat organit? Mida tähendab organidoonorluse praktiseerimine arstidele nende igapäevapraktikas? Kuidas on muutumas organidoonorluse regulatsioon? Millal peaks inimene otsustama organidoonorluse kasuks? Millist infot on selleks vaja? Mida tähendab otsus olla organidoonor inimese ja tema perekonna jaoks? Kas tuleks kaasas kanda doonorikaarti (www.elundidoonorlus.ee) või teha tahtevaldus patsiendiprotaalis (www.digilugu.ee)?
AJAKAVA
|
11.00 -- 11.05 Avasõnad. Sissejuhatus. Aseesimees Andres Soosaar 11.05 -- 11.50 Doonorluse ja transplantatsiooni komplitseeritud aspektid. Dr Peeter Dmitriev. Doonorluse ja transplantatsiooni kriitilised aspektid. 11. 50 -- 12.30 Doonori isikuautonoomia tagamise eetilised aspektid. Andres Soosaar Doonori isikuautonoomia tagamise eetilised aspektid 12.30 -- 13.00 kohvipaus 13.00 -- 13.30 Euroopaga ühte sammu: elundite siirdamisega seotud seadusandlus ja lähiaja muudatused. Heli Paluste, Sotsiaalministeerium Euroopaga ühte sammu. Elundite siirdamisega seotud seadusandlus ja selle planeeritavad muudatused 13.30 -- 15.00 Paneeldiskussioon -- esinejad ja kutsutud panelistid |
Konverentsist osavõtt on tasuta.
Rahvusvaheline konverents "Geeni- ja e-tervise andmebaaside individuaalne ja ühiskondlik kasutus. Uurijate kohustused, osalejate õigused."
Kolmapäeval, 31. oktoobril 2012
Tartus Dorpati konverentsikeskuses
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, toetavad Eesti Geenivaramu 7. raamprogrammi REGPOT grant OPENGENE ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013".
Suured meditsiinilised andmekogud ning geneetilist (ja muud) informatsiooni sisaldavad biopangad on nüüdseks paljudes maades tavaliseks saanud osa tervishoiu- ja teadussüsteemist. Traditsiooniliselt on eristatud kliinilist, teaduslikku ja rahvatervishoiu seisukohast lähtuvat vaadet selliste andmete kasutamisele. Kuid üha vähem on võimalik taolisi piire kliiniliste, teaduslike ja rahvatervishoiu vajaduste ja eesmärkide vahele tõmmata.
Teadlastele on antud ligipääs kliinilisel otstarbel kogutud haiglate koepankadele, meditsiiniteabe e-terviseandmebaasid on loodud lootuses, et neist on kasu mitte üksnes individuaalse diagnoosi ja ravi jaoks, vaid ka ühiskondlikult – uuringuteks, kvaliteedikontrolliks ja tervishoiu planeerimiseks. Geneetiliste andmebaaside projektid liiguvad selles suunas, et toetatakse osalejatele tagasiside andmise ideed.
Konverentsil asetatakse fookusesse need erinevad individuaalsed ja ühiskondlikud kasutusviisid ning uuritakse aina dünaamilisemaid piire kliinilise kasutuse, teadusuuringute ja rahvatervishoiu vahel.
Meie konverentsi eesmärk on uurida nende arengute mõjusid ning mõtiskleda võimalike vastuste üle järgmistele küsimustele:
•Kas on võimalik ja soovitav jääda eraldiseisvate eetiliste raamistike juurde andmebaaside ja biopankade eri kasutusviiside puhul? Miks/mitte?
•Kas on vaja kooskõlastada meditsiinieetika universaalseid printsiipe ja bioeetika kontekstitundlikke lähenemisi seoses biopankade ja muude andmebaasidega?
•Mis on juhtunud traditsioonilise piiriga andmebaaside individuaalse ja ühiskondliku otstarbe vahel?
•Kuidas saaks kokku sobitada vältimatult konflikti sattuvaid väärtusi (nt privaatsus, autonoomia, solidaarsus) nendes debattides?
•Mis põhjustel tuleks anda tagasisidet? Millised huvid on kaalul? Kas on mõistlik kaitsta moraalset õigust mitte teada? Kes peaks otsustama, kas tagasisidet tuleb anda? Milline on väärtuslik teave ja milline on parim viis selle edastamiseks?
AJAKAVA
|
8.30 – 9.00 registreerimine Geeni- ja e-terviseandmebaaside individuaalne ja ühiskondlik kasutus Individuaalsete uuringutulemuste jagamine uuritavatega: kohustus või proovikivi? 17.00 – 18.00 Margit Sutrop, Kadri Simm, Kristi Lõuk (Tartu Ülikool), "Väärtuste nihe ja dünaamilised piirid kliinilise, teadus- ja rahvatervishoiueetika vahel?" Sutrop, Simm, Louk.pdf Image
Image
|
Religion and Resistance in Europe from the Middle Ages to 21st century
University of Tartu, Estonia
11–13 June 2012
Organizers and supporters:
Estonian Society of Church History (Estonian Commission of C.I.H.E.C.)
Faculty of Theology, University of Tartu
Centre for Ethics, University of Tartu
Rector of the University of Tartu
European Union Regional Development Fund (Centre of Excellence in Cultural Theory)
Eesti Bioeetika Nõukogu konverents
Kellele on vaja palliatiivset ravi Eestis?
Tallinn, Sotsiaalministeeriumi saal, 21.10.2011
Palliatiivsel ravil on meditsiinis äärmiselt oluline roll ühendades kogu tervishoiusüsteemi ravi kvaliteedi ja efektiivsuse parandamise nimel. On teada, et riikides, kus palliatiivne ravi on olulisel kohal, on aktuaalsuse kaotanud eutanaasia.
Kuidas on Eestis täna ja homme? Arutleme koos.
Konverentsi kava:
12.30-12.40 Sissejuhatus. Palliatiivne ravi – mis see on? Prof Hele Everaus Hele Everaus_Sissejuhatus.pdf
12.40-13.40 How palliative care is organized in Belgium. Prof Simon J.P. van Belle Prof Simon van Belle_How palliative care is organized in Belgium.pdf
13.40-14.00 Palliatiivne toetus onkoloogias. Prof Hele Everaus Hele Everaus_Ettekanne 21.10.2011.pdf
14.00-14.20 Koduravi. Kaiu Suija Kaiu Suija_Palliatiivne ravi kodus.pdf
14.20-14.50 Kohvipaus
14.50-15.20 Spirituaalne käsitlus erinevatel etappidel. Naatan Haamer Naatan Haamer_Spirituaalne vaade palliatiivses ravis.pdf
15.20-15.50 Palliatiivne ravi neuroloogiliste haiguste korral. Katrin Gross-Paju
15.50-17.00 Paneeldiskussioon: kuidas Eestis palliatiivse raviga edasi minna? Diskussioon sisaldab EV Sotsiaalminister hr Hanno Pevkuri ettekannet.
Konverentsist osavõtt on tasuta.
Tallinn, Sotsiaalministeeriumi saal, 24.11.2010
Mis on eutanaasia? Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel eutanaasial? Kes on huvitatud eutanaasia rakendamisest? Milliste asjaoludega tuleb eutanaasia ja elu lõpu puhul arvestada? Kuidas näevad eutanaasiat arstid? Mis on hospiitsi teenus? Kas oleks vaja muuta ravieeskirja? Kui suur otsustusõigus peaks olema omastel? Missuguse hetkel ja kui palju peab neid informeerima? Missugust rolli peaks mängima majanduslik argument?
Konverentsi kava:
10.15 – 10.20 Avasõnad
10.20 – 10.50 Hele Everaus "Kas peame rääkima eutanaasiast?" Eutanaasia_poolt või vastu
10.50 – 11.20 Ants Nõmper "Eutanaasia õiguslikke aspekte" Eutanaasia_juristi vaade
11.20 – 11.40 Meego Remmel "Eutanaasia kui pastoraaleetiline probleem"
11. 40 – 12.00 Heljo Pikhof "Olla või mitte olla – küsimus, millest me ei pääse. Subjektiivne vaade"
12.00 – 12.30 kohvipaus
12.30 – 13.00 Katrin Elmet "Eutanaasia – arsti pilk" Eutanaasia. Arsti pilk
13.00 – 13.30 Jelena Leibur "Hospiits – see on inimväärne elu surmani"
13.30 – 14.00 Mari Mathiesen "Haigekassa ülevaade ravijuhtudest" Haigekassa ülevaade ravijuhtudest
14.00 – 15.00 Diskussioon
Konverentsist osavõtt on tasuta.
Informeeritud nõusolekust nõusoleku mittevõtmiseni?
Väljakutsed uutele eetilistele raamistikele
Tartu, Eesti
4.-6. november 2010
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus, TÜ Eesti Geenivaramu, biomeditsiini- ja biotehnoloogia doktorikool, käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool ning TÜ filosoofiateaduskond.
Kümnend on möödunud inimgenoomi kaardistamisest – sündmusest, mis sillutas teed mitmetele uutele arengutele biomeditsiinis ja teistel sellega seotud aladel. Eetikas tõi see teetähis kaasa kehtivate eetiliste raamistike muutumise. Tõdeti, et solidaarsuse, ühtekuuluvuse ja avaliku huvi kontseptsioonid peaksid traditsiooniliste meditsiinieetika kontseptsioonide kõrval, nagu näiteks autonoomsus, privaatsus ja informeeritud nõusolek, olulisemat rolli mängima. Seda seetõttu, et uued arengud bioteadustes ja informatsioonitehnoloogiates on jõudnud taotlusteni, mis esitavad tõsise väljakutse traditsioonilistele kontseptsioonidele. Näiteks informeeritud nõusolek – mitmed väidavad, et antud kontseptsiooni tuleb kas muuta (avatud nõusolek, lai nõusolek jne) või mõnes valdkonnas täiesti kõrvale heita. Traditsioonilist informeeritud nõusolekut on süüdistatud selles, et ta on liiga indiviidi-keskne ega arvesta kogukonna huvi ning ühishüvega, on liiga formaalne ja ellu viimiseks liiga keeruline. Arvatakse, et kommunitaarne pööre meditsiinieetikas lahendaks nii mitmedki uute tehnoloogiate arenguga tekkinud dilemmad.
Konverents vaatleb viimase kümnendi eetilisi debatte ja hindab niinimetatud kommunitaarset pööret. Kui edukas on see olnud nii teoreetilistes debattides kui ka regulatsiooni rakendusvaldkondades? Kindlasti ei ole traditsioonilised käsitlused nagu autonoomsus, nõusolek ja privaatsus kaotanud oma tähtsust, kuid kas me saame loota, et suudame nii liberaalse individualismi kui ka kommunitarismi väärtusi ühendada ja samaaegselt rakendada? Kuidas peaks mõistma ja kaitsma avalikku huvi ning millised on need tingimused, millal avalik huvi kaalub üles indiviidi huvi? Kuidas hinnata biomeetriliste ja teiste uute tehnoloogiate arengut, kus turvalisus ja solidaarsus näivad privaatsust ja autonoomiat üles kaaluvat? Millised on võimalikud raskused, mis kaasnevad nende uute kontseptsioonide rakendamisega uute sotsiotehnoloogiliste eesmärkide nimel, näiteks digitaliseeritud terviseandmed ja biopangad?
Diskussioon jaguneb laias laastus järgmiste fookuste vahel:
•muutused eetilistes raamistikes – ajalooline ja teoreetiline käsitlus. Muutused regulatsioonis.
•Ülekandumise mõju – uute eetiliste raamistike ülekandmine elektrooniliste terviseandmete ja turvalisuse tehnoloogiate naaberaladele.
•Võimalikud tulevikusuunad – liberalismist kommunitarismini ja edasi. Absoluutsete väärtuste saatus pluralistlikus maailmas.
Päevakava ja lisainfo: TÜ eetikakeskus
Konverents toimub inglise keeles. Osavõtt on tasuta.
25. ja 26. märtsil 2010 korraldab TÜ eetikakeskus koostöös Euroopa Komisjoniga 7. raamprogrammi projekti RISE raames rahvusvahelise konverentsi "Ethical and Policy Implications of Global Mobility and Security". Konverents toimub Brüsselis Euroopa Komisjoni peamajas Berlaymontis.
Konverentsi peakorraldaja, TÜ eetikakeskuse juhataja prof. Margit Sutropi sõnul on tegemist väga kõrgetasemelise üritusega, mis toob ühe laua taha kokku poliitikakujundajad, teadlased, andmekaitsjad, ettevõtluse ja kolmanda sektori esindajad.
Arutluse all on tehnoloogiate rakendamise mõju ja roll üleilmse inimeste, kaupade ja teenuste liikumisvabaduse suurendamisel ja teisalt kasvavate julgeolekuriskide, sealhulgas küberrünnakute ohu, maandamisel. Konverentsil käsitletakse selliste turvatehnoloogiate nagu kehaskännerid, biomeetria hõive- ja tuvastustehnoloogiad ning digitaalse isikutuvastuse ja haldamise tehnoloogiate rakendamisega kaasnevaid eetilisi ja poliitilisi küsimusi. Professor Sutropi sõnul seisneb raskus selles, kuidas leida tasakaal kahe kahe olulise väärtuse – turvalisuse ja privaatsuse – vahel. Konverentsil esitletakse projekti RISE raames valminud raportit "Whole Body Imaging Technology in European Airports: the Ethical and Policy Context".
Konverentsil osalemine on kutsetega. Osavõtjaid on 21 riigist. Esindatud on enamik Euroopa riike, USA, Iisrael, India, Hiina Rahvavabariik ja Taiwan. Konverentsi peakõnelejaks on Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik hr Siim Kallas. Teised olulised esinejad on Eesti kaitseminister hr Jaak Aaviksoo, Euroopa andmekaitseinspektor hr Peter Hustinx, Prantsuse diplomaatia ja kaitseinstituudi direktor ning ajalooteaduste doktor, professor François M. H. Géré, Euroopa Komisjoni Euroopa poliitikate nõustajate büroo juhataja asetäitja hr Margaritis Schinas, Euroopa Komisjoni Teaduse, Majanduse ja Ühiskonna direktoraadi direktor hr Jean-Michel Baer, Euroopa Privaatsusassotsiatsiooni esinaine Karin Riis-Jørgensen jpt.
Projekti RISE (Rising pan-European and International Awareness of Biometrics and Security Ethics) eesmärgiks on luua avatud rahvusvaheline foorum, kus kõigi sektorite osalusel arutatakse biomeetria ja turvalisuse tehnoloogiatega seonduvaid eetilisi ja sotsiaalseid küsimusi. Projekti koordinaatoriks on professor Emilio Mordini (Teaduse, ühiskonna ja kodakondsuse keskus Roomas, Itaalias). Tartu Ülikooli eetikakeskus on üks projekti RISE kümnest partnerist. Projekti kohta leiate täiendavat infot aadressil http://www.riseproject.eu/
Konverentsi kava leiate siit.
Eesti Bioeetika Nõukogu konverents
Asendusemadus – probleemist lahendusvõimalusteni
Tallinn, Sotsiaalministeeriumi saal, 27.05.09
Mis vahe on asendus- ja surrogaatemadusel? Kes on asendusemadusest huvitatud pooled? Milliste asjaoludega tuleb asendusemaduse puhul arvestada? Kas praegune asendusemaduse absoluutne keeld on põhjendatud? Millistel juhtudel võiks asendusemadust lubada?
AJAKAVA
|
11.00 – 11.10 Avamine, EBNi esimees prof Hele Everaus 11.10 – 11.50 Eetilised ja meditsiinilised küsimused, prof Arvo Tikk 11.40 – 12.20 Õiguslik regulatsioon, prof Jaan Ginter 12.20 – 12.40 Sotsiaalsed, psühholoogilised ja praktilised aspektid, Kaia Kapsta 12.40 – 12.50 Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht, piiskop Einar Soone 12.50 – 13.00 Riigikogu Sotsiaalkomisjoni seisukoht, Heljo Pikhof 13.00 – 13.30 Kohvipaus/lõuna 13.30 – 15.00 Plenaardiskussioon, juhatab prof. Hele Everaus Osalevad prof Helle Karro, prof Arvo Tikk, prof Jaan Ginter, Kaia Kapsta, Einar Soone, Heljo Pikhof |
Konverentsist osavõtt on tasuta.
19. märtsil Tartu Mart Reiniku gümnaasiumis
Konverentsi eesmärgiks oli üheskoos nõu pidada selle üle, kuidas saab erinevates ainetundides väärtusi käsitleda ja kujundada ning kuidas õpetajatele selliseks väärtuskasvatustööks ainekavade kaudu abistavaid suuniseid anda.
Konverents algas tausta avava üldplokiga:
Prof Margit Sutrop - avasõnad
Prof Eve Kikas "Kodu ja kooli roll väärtuste kujundamisel"
Doris Kareva "Keele väärtus ja vägi"
Prof Tiina Kirss "Väärtuste õpetamisest kirjanduse kaudu"
Prof Jaan Mikk "Väärtuskasvatus õppekirjanduses ja õppekavades"
Prof Margit Sutrop "Väärtuskasvatus ainekavades"
Plenaarettekannetega saab tutvuda siin.
Plenaarettekannetele ja ühisele arutelule järgnes praktiline grupitöö -valdkondlikes seminarides analüüsiti ainekavadega tehtud tööd väärtusalasest aspektist ja arutati ainekava tegijatega edasisi arendusvõimalusi.
Korraldajad:
TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusel riikliku väärtusprogrammi raames.
Harilikult kõlab see küsimus vaid valimisloosungites, või üksikutes ajakirjanduslikes sähvatustes. Lisaks sellele on õnn hea müüginipp. Aga kas ka midagi enamat?
Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Soome Instituut kutsuvad Teid konverentsile "Mis on õnn?".
Vaatluse alla võetakse õnne määratlus ja õnneliku eluni jõudmise võimalused. Esinevad teadlased Eestist ja Soomest, kes on viinud läbi õnne-alaseid uuringuid, vaadelnud õnne ajalugu ning püüdnud vastata küsimusele: kas inimesel on võimalik saada senisest õnnelikumaks?
Konverentsi ettekandeid saate lugeda siit
23. mail kell 12
Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (Struve 1)
AJAKAVA
| 12.00 - 12.15 Avamine – prof Margit Sutrop, TÜ eetikakeskus ja Heidi Iivari, Soome Instituut Prof. Margit Sutrop on kirjutanud õnnest ja heast elust:
Tervitussõnavõtt – pr Evelin Ilves |
Konverents toimub eesti ja soome keeles (sünkroontõlge).
Osalemine on tasuta. Kõik huvilised oodatud.
Korraldajad:
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Soome Instituut
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi toetatavate väärtusarendustegevuste raames.
