Meediapublik
Kuna meedial on suur roll avaliku arvamuse kujundamisel, tuleb jälgida, kuidas ja milliseid väärtusi eri sihtgruppidele suunatud uudistes või artiklites esile tõstetakse. Näiteks tänapäevast tarbimismentaliteeti aeg-ajalt meedias küll kritiseeritakse, teisalt võib küsida, kas mitte just meedia ise ei võimenda tarbimist ja muud lihtsakoelist meelelahutust, hoides reklaami ja meelelahutuslike saadete, artiklite jms osakaalu erinevates meediakanalites siiski võrdlemisi kõrgena. Milliseid sõnumeid peaks ajakirjandus edastama ja milliseid sõnumeid tegelikult edastatakse? Kas õigupoolest on olemas nn tundlikke teemasid, mille kajastamisel peab olema eriti ettevaatlik, või summutab tõe edastamise nõue kõik muud kaalutlused?
Tundlikeks teemadeks peetakse tavaliselt vägivalda, maailmavaatelisi, näiteks religiooniga seotud probleeme, samuti ka seksuaalse sisuga küsimusi: millal muutub neutraalne kirjeldamine õhutamiseks, poliitiliste või usuliste tõekspidamiste edastamine propagandaks; kuidas kajastada radikaalseid ning ühiskonna poolt üldiselt aktsepteeritud normidega sobimatuid arvamusi, näiteks vägivalda pooldavate inimeste või äärmuslikke meetmeid tarvitava usulise ühenduse liikmete ideid; millisel moel ohtlikke ideid tutvustada ja käsitleda – lõhkekeha valmistamise õpetus võib inimesi meelitada ajakirjanduses edastatut järele proovima.
Oluline pole üksnes see, kuidas millestki rääkida, vaid ka see, kellele sõnum on suunatud: näiteks, kuidas sisustada televisiooni eetriaega pärastlõunal, kui publik võib koosneda suures osas lastest. Eripärast kohtlemist vajavate sihtgruppide alla paigutatakse sageli lisaks lastele veel eakad inimesed, soolised grupid, vähemused (nt etnilised, rassilised), mõnikord ka madala sissetuleku või haridustasemega inimesed. Kuidas edastada uudiseid või arvamuslugusid ilma kedagi solvamata ning iga sihtgrupi esindajale sobival moel, võib ajakirjaniku jaoks olla paras pähkel.
Lisaks peaks tähelepanu pöörama, milline mulje jääb eripäraste sihtgruppide esindajatest endist. Meedia suudab olulisel määral mõjutada inimeste suhtumist näiteks vähemusrahvustesse või puuetega inimestesse: kuidas tohib ajakirjandus oma mõjuvõimu kasutada, nii et see jääks moraalsuse piiridesse.
Lisaks
2004. aastal kaebas EELK Saarte Praostkond Pressinõukogusse Eesti Päevalehes ilmunud Andrus Kivirähu arvamusloo, milles autor kirjutab Ervin Õunapuu dokumentaalfilmist „Lihtsad küsimused“, mis arutleb usuküsimuste üle. Kivirähk kõneleb oma artiklis Eesti vaimulikkonnast ja kirikust võrdlemisi üleoleval toonil, nimetades kirikut lasteteatriks ja vaimulikke komödiantideks, kes nõuavad, et neid peetaks pühakuteks ja teadusemeesteks. Kaebaja nimetas kirjutist solvavaks ja halvustavaks, Pressinõukogu langetas aga õigeksmõistva otsuse, väites, et autoril on õigus arvamusartiklis oma seisukohti vabalt avaldada.
- Milliseid väärtusi erinevad osapooled esindavad?
- Kas sellisel tundlikul teemal nagu religioon võib ilmselgelt solvaval moel oma arvamust avaldada?
Vaata ka: Kivirähk, Andrus. Küsimused Miki-hiirtele. Eesti Päevaleht 25.02.2004
Vaata veel näitejuhtumeid:
14.03.2010 Gruusias puhkes telesaate tõttu sõjapaanika (Postimees)
14.04.2008 Tallinna leht: multifilmi tõlge õhutab vaenu eestlaste ja venelaste vahel (Postimees)
Näitejuhtumite andmebaase
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Aava, K. Veenmiskunst. Kõnekunst: õpetajaraamat. Tallinn: Avita, 2003.
Aava, K. Veenmiskunst. Tallinn: Avita, 2003.
Abiks agitaatorile: artiklite kogumik ajalehtedest. Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1940.
Agitaatori meelespea: eriväljaanne viljakoristamise ja -varumise perioodiks. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952.
Bachmann, T. Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Kontuur Disain, 1994.
Chomsky, N. Meedia ja võim: propaganda silmapaistvad saavutused. Tõlk Helenurm, P. Tallinn: Konn, 2006.
Eesti ajakirjanduseetika koodeks. Tallinn: Eesti Ajalehtede Liit, 1998.
Fašistlikud metsikused vangide kallal: välismaa ajakirjanduse andmeil: abiks propagandistile ja agitaatorile. Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1941.
Gretškina, E. Elanikkonna poliitilise teadlikkuse kujundamisest: abiks lektorile. Eesti NSV Ühing Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1984.
Harro, H. Hea ajakirjandustava neljas dimensioon – lapsed. Tartu: Tartu Ülikool, 2003.
Harro, H., Loit, U. (koost). Toimetulek ajakirjandusega. Tallinn: Avaliku Sõna Nõukogu, 1998.
Hennoste, T. (koost, toim). Meediaõpetus: materjalide mapp gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
Hennoste, T. Uudise käsiraamat: kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida ajaleheuudist. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.
Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikool, 2004.
Käsitlusi propagandast: Rahvakasvatuse Peavalitsuse kursuste loengute kokkuvõtteid, III. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1943.
Lasn, K. Kultuuritõkestus: Ameerika naeruvääristamine. Tõlkinud S. Vatalin. Tallinn: Tänapäev, 2005.
Nõmmik, A. (koost). Võitlus psühholoogilises sõjas. Toronto: Kanada Eesti Võitlejate Ühingute Liit, 1968.
Oone, K. Teabeõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2002.
Pinn, V. Punane terror ja Läänemaa. 6, Totalitarismi põrgus, 1. jagu. Haapsalu: Haapsalu Trükikoda, 1992.
Sisask, M. (tõlk, kohand, täiend), Värnik, A. (toim). Enesetappude ennetamine: suitsiidide kajastamine meedias. Soovituslik materjal: WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge. Tallinn: Eesti - Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2005.
Toots, J. (koost). Õppevahend kursusteks: rahvusvaheline suhtekorraldus – mõjustamispsühholoogia. Tartu, 2001.
Vihalemm, P. (koost). Avalik arvamus: kompendium Peeter Vihalemma loengukursusele. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
ARTIKLID
Harro-Loit, H.; Juurik, M. Kommunikatsiooni, meedia ja ajakirjanduse eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023
Kaljumäe, S. Au ja väärikuse kaitsest koostöös Euroopa Nõukoguga. Õigus Teada, 1999 nr 5, lk 4–5.
Laas, M. Kas ajakirjandus teeb haigeks? Tervis, nr 1, 1999, lk 16–18.
Lauk, E;Mälk, M; Pallas, A. (koost). Eesti ajakirjanduse arengujooni XX sajandi algusest 1930. aastate lõpuni. Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
Lauristin, M. Kas oskame ja tahame kasutada uue meedia võimalusi demokraatia edendamiseks? Riigikogu Toimetised, 2001, nr 3, lk 21–26.
NTV ja Vene päevapoliitika: riikliku poliitika kajastamisest televisioonis. SAT-Meedia ja Elektroonika, 1999, nr 11/12, lk 12.
Parmasto, E. Eesti infomaastiku kõrbelaikudest. Eestile mõeldes: Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu 1994–2001. Tallinn, 2001, lk 150–152.
Past, A. Kas suhtekorraldajal on asja poliitilisse lehmakauplemisse? Ärielu, nr 2, 1999, lk 64–66.
Pulver, A. Manipuleerimise tehnoloogia: massipsühholoogiast. Kodutohter, 2000, nr 11, lk 57–60.
Raag, I. Tsunftikõne. Eesti Ekspress, nr 1, aprill, 2004, lk A11.
Raag, I. Tähtsam kui faktid. Sirp, 16. aprill 2004, lk 12–13.
Raudla, H. Heast ja halvast propagandast. Riigikogu Toimetised, 2001, nr 4, lk 76–83.
Rogatši, I. Vene riik versus ajakirjanik. Luup, 1999, nr 5 (114), 6. märts, lk 24–26.
Uus, S. Kuidas usuline meedia kajastab Eesti probleeme. Rahvusvaheline konverentsi kogumik „Ühiskond, kirik ja religioonisotsioloogilised uuringud“. Tartu, 2001, lk 35–38.
Uudelepp, A. Propaganda ei kao kuhugi. Riigikogu Toimetised, 2003, nr 8
Vaarik, D. Tõde, manipulatsioon ja osalusmeedia. Sirp, 16. aprill 2004, lk 11–12.
Vahter, A. Arvuti ja sõda: Kosovo sündmuste kajastamisest Internetis. Arvutimaailm, 1999, nr 5, lk 54–56.
UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD
Artma, I. Koolilehe võimalused õpilaste ettevalmistamisel eluks demokraatlikus ühiskonnas. Magistritöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, kasvatusteaduste teaduskond, 2001.
Kook, U. Arvamusliidrite representatsioon Eesti Päevalehes ja Postimehes. Bakalaureusetöö. Tartu ÜIikool, sotsiaalteaduskond, 2000.
Lepassalu, V. Ajakirjad „Eesti Kommunist“ ja „Poliitika“. Diplomitöö. Tartu Ülikool, ajakirjandusosakond, 1994.
Lõhmus, M. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur – Eesti Raadio toimetamispraktika 1980–1984. Magistritöö. Tartu Riiklik Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1996.
Mõistlik, A. Nõukogude naiseideaal Eesti ajakirjanduses 1950. aastatel ja 1970. aastate teisel poolel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2003.
Nigul, A. Elulaadi tüübid ja meediakasutus. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2004.
Tikk, E. Informatsioonilise enesemääratlemise rahvusvahelis-õiguslik raamistik, sisustamine Eesti õiguses ja selle praktilisest kohaldamisest veebikeskkonnas. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2004.
Uudelepp, A. Propagandateooria ja -tehnikate areng 20.sajandil. Doktoritöö. Tallinna Tehnikaülikool: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2005.
Valner, S. Eesti tähtsamate päevalehtede poliitilised eelistused 1992. aasta teisel poolel. Diplomitöö. Tartu Ülikool, 1993.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Belsey, A.; Chadwick, R. (eds). Ethical issues in journalism and the media. London; New York : Routledge, 1992.
Berger, A. A. Media and Society: A Critical Perspective . Lanham: Rowman & Littlefield, 2006.
Bivins, T. Mixed media: moral distinctions in advertising, public relations, and journalism. Mahwah (N.J.); London: Lawrence, 2004.
Black, J.; Steele, B.; Barney, R. Doing ethics in journalism: a handbook with case studies. Society of Professional Journalists, Boston: Allyn and Bacon, 1995.
Buckingham, D.; Bragg, S. Young People, Sex and the Media: The Facts of Life? Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2003.
Chadwick, R. (ed). The concise encyclopedia of ethics in politics and the media. San Diego: Academic Press, 2001.
Christians, C. G.; Rotzoll, K. B.; Fackler, M. Media ethics: cases and moral reasoning. New York; London: Longman, 1991.
Grimm, P.; Capurro, R. (Hg). Menschenbilder in den Medien - ethische Vorbilder? Stuttgart: Steiner, 2002.
Hannay, A. On the Public. London, New York: Routledge, 2005.
Keeble, R. Ethics for journalists. London; New York: Routledge, 2001.
Kieran, M. (ed). Media ethics. London; New York: Routledge, 1998.
Kivikuru, U.; Varis, T. (eds). Approaches to international communication: textbook for journalism education. Helsinki: Finnish National Commission for UNESCO, 1987.
Kronmarker, M. På jakt efter etiken: rapport från yrkesetiskt seminarium 1987. Kalmar: Högskolan i Kalmar, 1987.
Kämppi, A. Eettinen harkinta uutisjournalismissa: haastattelututkimus sanomalehtitoimittajien eettisistä ongelmista ja periaatteista. Tampere: Tampereen yliopisto, Tiedotusopin laitos, 1990.
Lambeth, E. B. Committed journalism: an ethic for the profession. Bloomington; Indianapolis: Indiana University Press, 1992.
Marlin, R. Propaganda and the Ethics of Persuasion. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2002.
Meyer, P. Editors, publishers and newspaper ethics: a report to the American Society of newspaper editors. Washington: American Society of Newspaper Editors, 1983.
Nordenstreng, K., Hannikainen, L. The mass media declaration of UNESCO. Norwood (N.J.): Ablex, 1984.
Nordenstreng, K. Reports on media ethics in Europe. Tampere: Tampereen yliopisto. Tiedotusopin laitos, 1995.
Patterson, P.; Wilkins, L. (eds). Media ethics: issues & cases. Boston: McGraw Hill, 2005.
Pippert, W. G. An ethics of news: a reporter's search for thruth. Georgetown: Georgtown University Press, 1989.
Press Councils and similar bodies in Africa. Lagos: Nigerian Press Council, 1996.
The problems of journalistic ethics: materials from the Unesco supported conference of the young journalists of Baltic States, Vilnius, 25-28 February 1997. Vilnius: Lithuanian Journalism Centre, 1997.
Sanders, K. Ethics and journalism. London: Sage, 2003.
Sonnenberg, U.; Thomass, B. (eds). Journalistic decision-taking in Europe: case by case. Maastricht: European Journalism Centre, 1997.
Tester, K. Compassion, morality and the media. Buckingham; Philadelphia: Open University, 2001.
Багерстам, Э. Свобода прессы в демократическом обществе: настольная книга по этике прессы по заказу Союза журналистов Эстонии. Тарту; Вяллингби, 1992.
AJAKIRJAD
INFOVÄRAVAD JA MUUD MATERJALID
Global Issues: Mainstream Media
Journalism Ethics for the Global Citizen
MediaSmarts: Canada's Centre for Digital and Media Literacy
Society of Professional Journalists: Ethics
BLOGID JA FOORUMID
Vaata ka: reklaam ja eri sihtgrupid, poliitiline reklaam, usuvabadus, kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid, alastiolek ning seksuaalsus, kunst ja moraalsed väärtused
Päisefoto: Gian Cescon, unsplash.com
