Autor:
Pexels.com

Eetika ettevõttes

#ühiskonnale

Valdkonna „Eetika ettevõttes“ materjalidest leiate ärieetika üldkäsitlusi ja teavet nii juhi kui ka muude äriga seotud professioonide kutse-eetika kohta.

Mitmed ettevõtted või ettevõtete liidud on sõnastanud väärtused ja reeglid, millele tuginedes korraldatakse tööd firma sees, klientide ja äripartneritega suhtlemist ning oma tegevuse sobitamist ümbritsevasse keskkonda. Ettevõtete eetikakoodeksite ja väärtuste deklaratsioonidega võivad olla sätestatud nii ettevõtte vastutuse kui ka üksikisiku kutse-eetika reeglid.

Koodeksites määratletud tavade ühised jooned on:

  • kliendi huvide kaitse (konfidentsiaalsus, ausus, lubaduste täitmine);
  • reklaamimise ja informeerimise adekvaatsus;
  • selged põhimõtted tasu määramiseks;
  • konkurentide kritiseerimisest hoidumine.

Kutse-eetikas eeldatakse professionaalilt:

  • lojaalsust tööandjale või kutseliidule;
  • seaduskuulekust;
  • vajalike kutseoskuste olemasolu ja täiendamist;
  • töötaja peab hoiduma kingituste vastuvõtmisest ja tööalase teabe tarvitamisest isikliku kasu saamiseks, sh teavitama märgatud eksimustest.

Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna heaoluga seotud väärtusi.

Ettevõtte tegevuse esmane norm on kasumi suurendamine seaduste piires, pidades silmas aktsionäride huve. Üldjuhul saab kasumi suurendamine motiveerida ka moraalset toimimist, kuna vastutustundlik käitumine mõjub hea reklaamina ning edendab turustamist. Ent kuidas peaks juht toimima olukorras, kus kasumi suurendamise eesmärk ja moraalsed kohustusted lähevad vastuollu?

Kasumi teenimise ja kutsest tulenevate kohustuste – eelkõige kohustus hoolitseda kliendi eest – vastuolu võib osutuda probleemiks ka muude ettevõttes töötavate professionaalide (näiteks raamatupidajate, müügiesindajate, audiitorite jt) tegevuses. See vastuolu võib väljenduda konfliktis tööandja nõudmiste ja kutseliidu eetikakoodeksi vahel. Tekivad küsimused, kellele alluda ja keda kohelda kliendina/tellijana?

Antud valdkonna lingikogudest leiate materjale äriga seotud professioonide kutse-eetika kohta. Ärilises kutsetegevuses esinevate eetiliste probleemide kohta saate lähemalt informatsiooni teiste ärieetika valdkondade alt.

Lisaks

2006. aastal tekkis Tallinki juhtide ja töötajate vahelise konflikti tagajärjel skandaal, mis tõstatas küsimusi töötaja ja juhi vaheliste suhete, ettevõtte käitumisreeglite ja konfliktide lahendamise viiside (nii ettevõtte siseselt kui ka avalikkuse ees) teemadel.

Ühel õhtul pidasid Tallinki juhid Silja Symphony pardal koosolekut ja õhtustasid. Rootsi transporditöötajate ametiühingu SEKO andmeil käitusid Tallinki juhatuse liikmed laevatöötajatega ülbelt ja vägivaldselt. SEKO raporti kohaselt siirdusid Tallinki juhid pärast õhtusööki laeva baari, mida hakati parasjagu sulgema ja kus üks neist lõi baariteenindajat rusikaga pähe. Seejärel mindi edasi teise baari, mida töötajad soovisid samuti sulgeda. Baari avatuna hoidmise eest pakuti tasu, keeldumise järel nimetati töötajaid teenijatüdrukuteks, nõuti käskude vastuvaidlematut täitmist ja teatati, et halva teeninduse ja viletsate ametioskuste tõttu vahetatakse kogu meeskond peagi uue ja ennekõike odavama vastu.

SEKO teatas kavatsusest pöörduda juhtumi pärast politseisse. Järgmisel päeval palus Tallinki juhtkond Silja Symphony töötajailt intsidendi pärast e-posti teel vabandust.

Tallink Grupi nõukogu tegi avalduse, milles pidas kahetsusväärseks mitte laeva pardal toimunut, vaid sündmuse kajastamist Rootsi, Soome ja Eesti meedias, nagu oleks ettevõtte juhtkond püüdnud tahtlikult laeva personali alandada või nende professionaalsust kahtluse alla seada. Samas märgiti vajadust kehtestada käitumisreeglid, mis hakkavad kehtima kõigile, muu hulgas ka ettevõtte juhtidele.

Intervjuudes välja pakutud avaliku vabandamise võimalust pidasid mõned asjaosalised juhid põhjendamatuks. SEKO ja Tallinki juhid pidasid ka läbirääkimisi, kus arutati laeval toimunut ja kahju võimalikku hüvitamist. Meedia süüdistustele lubati vastata pärast sisejuurdluse lõppemist.

Selle juhtumi puhul on vihjatud ka rahvusliku konflikti võimalusele: rootslased ja soomlased olevat oma väidetega liialdanud, kuna eestlased ja nende edukas äritegevus tekitavat neis rahvuslikke komplekse.

  • Milliseid eetilisi probleeme saab selle juhtumi puhul välja tuua?
  • Mida võiks töötaja teha siis, kui juht esitab töötaja õigusi rikkuvaid nõudmisi?
  • Kuidas hinnata juhtkonna käitumist pärast juhtunut?
  • Millist rolli võisid juhtunus mängida kultuurilised erinevused eestlastest juhtide ja põhjamaalastest töötajate käitumisviiside vahel?

Vaata ka: töötaja ja juht ning rahvusvaheline äri

Valik artikleid:

Toivo Tänavsuu. Tallinki juhid Pant, Hunt ja Mehtonen märatsesid Silja Line’i laeval. Eesti Päevaleht, 09.11.2006.

Tallinki juhtkond vabandas Silja Symphony töötajate ees. Eesti Päevaleht, 09.11.2006.

Ingvar Bärenklau. Kümneaastase Tallinki kuningas on alasti. Postimees, 11.11.2006.

Eesti ametiühing mõistab hukka Tallinki juhtkonna käitumise Silja laeval. Postimees, 13.11.2006.

Tallink: juurdlus jätkub. Eesti Päevaleht, 06.12.2006.

Vaata ka www.aripaev.ee arhiivi

 

Vaata veel näitejuhtumeid:

27.05.2008 Majandusraskused lihvivad isiksusi (Postimees)

Rohkem ärieetika näitejuhtumeid leiate Markkula Center for Applied Ethics kodulehelt (inglise keeles)

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Badaracco, J. L. Määravad hetked: kui juhil tuleb valida kahe õige vahel. Tõlkinud E. Saks. Tallinn: Avita, 2000.

Beckett, J. D. Esmaspäeva armastades: kuidas olla äris edukas müümata oma hinge. Tallinn: H.  Jakobs: CM Publishing, 2000.

Chapman, E. N. Inimsuhted ettevõtluses. Tõlkinud N. Kahusk. Tartu: Elmatar, 1999.

Coase, R. H. Firma, turg ja õigus. Tõlkinud H. Pajula. Tallinn: Pegasus, 2003.

Covey, S. M. R. Väga efektiivse inimese 7 harjumust: tagasipöördumine karakteri eetika juurde. Tõlkinud R. Vällo, A. Kons, K. Kruusimäe. Tallinn: Ilo, 2008.

Covey, S. M. R. Usalduse kiirus: kuidas usaldus hoiab kokku aega ja raha. Tõlkinud M. Pulver. Tartu: Väike Vanker, 2007.

Hea ühingujuhtimise tava: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Director ja Partnerid, 2005.

Kaber, T.-K.; Lepp, R. (toim).Vastutustundlik ettevõtlus Eestis: näidete kogumik. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, 2012.

Kooskora, M.; Karing, T. (toim). Ärieetika olemusest ja arengust Eestis: rahvusvahelise seminari materjalid, 25.–26. mai 1999. Tallinn: Eesti Kõrgem Kommertskool, 1999.

Maxwell, J. C.  Ärieetikat kui niisugust pole olemas: otsuste tegemisel kehtib ainult üks reegel. Tõlkinud U. Heiter. Tallinn: Toompea Konverentsid, 2006.

McAlpine, A. Uus Machiavelli: poliitikakunst äris. Tõlkinud K. Hein. Tartu: Fontese Kirjastus, 2001.

Meel, M. Ärieetika. Sissejuhatus ärieetikasse. Tallinn: Külim, 2003.

Past, A. Juhtimine ja suhtekorraldus. Meelespealilledega tass. Tallinn: Pegasus, 2004.

Pickett, S. K. H. Valgekraede pettused: ennetamine, tuvastamine ja tagajärgede analüüs. Tõlkinud K. Hein ja H. Haldre. Tartu: Fontese Kirjastus, 2003.

Pojman, L. P. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn: TÜ eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2005.

Raudsepp, V.; Sander, P. (toim). Ettevõtte finantsjuhtimine: regionaalaspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.

Reichheld, F. F. Lojaalsuse reeglid. Tõlkinud P. Laarmann. Puhja: Väike Vanker, 2002.

Sabath, A. M. Head äritavad. Tallinn: Ersen, 2005.

Sulaoja, A. Majandusliku mõtteviisiga tulevikku. Jõhvi: Trükis, 2003.

Tartu Ülikooli ettevõtluskeskus. Ettevõtja heade mõtete raamat. Tallinn: Praktik Projektid MTÜ, 2008.

Virovere, A. Organisatsioonikäitumine: käsiraamat. Tallinn: Külim, 2005.

Virovere, A.; Alas, R.; Liigand, J. Organisatsioonikäitumine: käsiraamat. Tallinn: Külim, 2008.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

ARTIKLID

Jõgi, P. Moraalset lõivu maksmata on raske äri ajada. Ärielu, nr 4, 2003, lk 38.

Kooskora, M. Ärieetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.

Masing, W. Järjepideva kvaliteedi, aususe ja väärikuse alused. Parimad kogemused edu saavutamiseks, rahvusvaheline konverents. Tallinn, 1999, lk 275-277.

Meel, M.; Saat, M. Kuidas aitaks alternatiiv-eetika rikastada ärieetikat. Äritegevuse innovaatika, 4. Tallinn, 2004, lk 50–56.

Meel, M. Kas üks jalg on moraalsem kui teine?: Uuendusliku ettevõtte moraalipoliitikast. Akadeemia, 1999, nr 5, lk 899–915.

Raud, N. Valetpidi tippu. Saldo, nr 4, 2004, lk 28–31.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Gutmann, K. Moraalsest motivatsioonist ärieetikas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2007.

Kelli, A. Konfidentsiaalsuskohustus usaldussuhtes. Magistritöö. Tartu Ülikooli Õigusinstituut, 2005.

Pärnpuu, P. Ärieetika-alaste seadusrikkumiste mõjutamise vahendid ettevõtte moraalipoliitika kujundamise kaudu. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2004.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Allen, J. Event Planning Ethics and Etiquette: A Principled Approach to the Business of Special Event Management. Hoboken: Wiley, 2003.

Arnsperger, C.; Larrère, C.; Ladrière, J. (ed). Trois essais sur l'éthique économique et sociale. Versailles: Inra Editions, 2001.

Ballet, J.; De Bry, F. L'éthique et l'entreprise. Paris: Seuil, 2001.

Barth, S. R. Corporate ethics: the business code of conduct for ethical employees. Aspatore, 2003.

Bazin, D. L'éthique économique. Paris: Armand Colin, 2006.

Beauchamp, T. L.; Brenkert, G. G. The Oxford handbook of business ethics. Oxford: Oxford University Press, 2010. 

Berlot, J.-C.; Bustamante, J.-L.; Bon, M. Dirigeants, que faites-vous?: Une approche éthique du management. Paris: Village Mondial, 2002.

Blowfield, M.; Murray, A. Corporate responsibility. Oxford: Oxford University Press, 2011. 

Boatright, J. R. Ethics and the Conduct of Business. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2007.

Boatright, J. R. Ethics in Finance. Oxford: Blackwell, 2007.

Boyer, A. L'Impossible éthique des entreprises. Paris: Editions d'Organisation, 2002.

Bowie, N. E. The Blackwell guide to business ethics. Oxford: Blackwell, 2002. 

Brenkert, G. G. Marketing Ethics. Wiley-Blackwell, 2008

Brink, A.; Eurich, J.; Giersch, C. (Hg). Anreiz versus Tugend? Merkmale moderner Unternehmensethik. Hamburg: Verlag dr. Kovač, 2005.

Brink, A.; Tiberius, V. A. (Hg). Ethisches Management. Bern: Haupt Verlag, 2005.

Campbell, R.; Kitson, A. The ethical organisation. Basingstoke, New York: Palgrave Macmillan, 2008.

Cardot, F. L'éthique d'entreprise. Paris: Presse Universitaires de France, 2006.

Claude, J.-F. L'Ethique au service du management. Rueil-Malmaison: Liaisons sociales, 2002.

Collins, D. Essentials of Business Ethics: Creating an Organization of High Integrity and Superior Performance. Wiley, 2009.

Cowton, C.; Haase, M. (eds). Trends in Business and Economic Ethics. Springer, 2008.

Crane, A.; Matten, D. Business ethics: managing corporate citizenship and sustainability in the age of globalization. Oxford: Oxford University Press, 2007.

Daft, R. L. New era of management. Mason: Thomson/South-Western, 2008.

Davies, P. W. F. (ed). Current issues in business ethics. London, New York: Routledge, 1997.

De George, R. T. Business ethics. Upper Saddle River: Prentice Hall, 1999.

Dettmann, U. Mit Moral zum Erfolg. Bern: Haupt Verlag, 2001.

Donaldson, T.; Werhane, P.; Van Zandt, J. Ethical Issues in Business: A Philosophical Approach. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2008.

Doumont, T. Unternehmenskommunikation und Unternehmensethik: Zwei holistische Modelle. Münster (etc): LIT Verlag, 2003.

Edwards, J. D. Essentials of accounting with ethics cases. Homewood; Boston: Irwin, 1991.

Ferrell, O. C. Business ethics: ethical decision making and cases. Boston, New York: Houghton Mifflin, 1997.

Frederick, R. E. (ed). A companion to business ethics. Malden; Oxford: Blackwell Publishers, 2002.

Garsten, C.; Hernes, T. (eds). Ethical dilemmas in management. London, New York: Routledge, 2009.

Gibson, K. Business Ethics: People, Profits, and the Planet. New York (etc.): McGraw-Hill, 2005.

Gini, A. Case Studies in Business Ethics. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2005.

Goodpaster, K. E. Conscience and Corporate Culture. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006.

Göbel, E. Unternehmensethik. Philosophische Grundlagen und praktische Umsetzung. Stuttgart: Lucius & Lucius, 2006.

Hagenmeyer, U. Integre Unternehmensberatung. Bern: Haupt Verlag, 2004.

Hartley, R. F. Business ethics: mistakes and successes. Hoboken: Wiley, 2004.

Hartman, L. P.; DesJardins, J. R. Business Ethics: Decision-Making for Personal Integrity & Social Responsibility. New York (etc.): McGraw-Hill, 2007.

Harvey, B. Business ethics: a European approach. New York (etc.): Prentice Hall, 1994.

Hoyk, R.; Hersey, P. The Ethical Executive. Kogan Page, 2009

Hernez-Broome, G.; McLaughlin, C. Selling Yourself without Selling Out: A Leader's Guide to Ethical Self-Promotion. San Francisco: Jossey-Bass, 2007.

Johnson, C. E. Ethics in the Workplace: Tools and Tactics for Organizational Transformation. Thousand Oaks: SAGE Publications, 2006.

Jäger, U. Führungsethik. Bern: Haupt Verlag, 2001.

Kauppinen, I. (toim). Moraalitalous. Tampere: Vastapaino, 2004.

Kolb, R. W. (ed). Encyclopedia of Business Ethics and Society. Thousand Oaks, London: SAGE Publications, 2007.

Kooskora, M. Understanding corporate moral development in the context of rapid and radical changes: the case of Estonia. Jyväskylä: University of Jyväskylä, 2008.

Koslowski, P. Ethik der Banken und der Börse: Finanzinstitutionen, Finanzmärkte, Insider-Handel. Tübingen: Mohr Siebeck,1997.

Köhler Emmert, C. Unternehmensethiker - Schrittmacher zum legitimen Erfolg. Bern: Haupt Verlag, 2006.

Larmer, R. A . (ed). Ethics in the Workplace: Selected Readings in Business Ethics. Belmont: Wadsworth Thomson Learning, 2002.

Lovell, A.; Fisher, C. Business Ethics and Values. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2006.

Lunau, Y. Unternehmensethikberatung. Bern: Haupt Verlag, 2001.

Maak, T.; Pless, N. M. Responsible leadership in business. London, New York: Routledge, 2006.

Machan, T. R. The Morality of Business: A Profession for Human Wealthcare. Springer, 2007.

McCoy, B. H. Living Into Leadership: A Journey in Ethics. Stanford: Stanford University Press, 2007.

McDaniel, C. Organizational Ethics: Research and Ethical Environments. Aldershot: Ashgate, 2004.

Murray, D. Ethics in organizations. London: Kogan Page: Coopers & Lybrand, 1997.

Nelson, K. A.; Treviňo, L. K. Managing Business Ethics: Straight Talk About How To Do It Right. Hoboken: Wiley, 2003.

Newton, L. H. Permission to Steal: Revealing the Roots of Corporate Scandal. Oxford: Blackwell, 2006.

O'Brien, T.; Paeth, S. (eds). Religious Perspectives on Business Ethics: An Anthology. Lanham: Rowman & Littlefield, 2006.

Paul, K. (ed). Business environment and business ethics: the social, moral, and political dimensions of management. Cambridge: Ballinger, 1987.

Pesqueux, Y.; Biefnot, Y. L'Ethique des affaires. Paris: Editions d'Organisation, 2002.

Price, T. Understanding ethical failures in leadership. Cambridge; New York: Cambridge University Press, 2006.

Rhode, D. L. (ed). Moral Leadership: The Theory and Practice of Power, Judgment and Policy. San Francisco: Jossey-Bass, 2006.

Rusche, R. Aspekte einer dialogbezogenen Unternehmensethik: Dialogbezogene Begründung - Christliche Motivation - verantwortungsvernünftige Praxis. Münster (etc.): LIT Verlag, 2002.

Santoro, M. A.; Gorrie, T. M. Ethics and the Pharmaceutical Industry. Cambridge: Cambridge University Press, 2007.

Schweidler, W. (Hg). Markt - Medien - Moral. Pusch, 2001.

Sen, A. Éthique et économie. Paris: Presse Universitaires de France, 2001.

Sims, R. R. Ethics and Corporate Social Responsibility: Why Giants Fall. Praeger Publishers, 2003.

Singer, A. E. (ed). Business Ethics and Strategy. Volumes I and II. Aldershot: Ashgate, 2007.

Tichy, N. M.; McGill, A. (eds). The Ethical Challenge: How to Lead with Unyielding Integrity. San Francisco: Jossey-Bass, 2003.

Tucker, E. W.; Henkel, J. W. The legal & ethical environment of business. Homewood, Boston: Irwin, 1992.

Velasquez, M. G. Business ethics: concepts and cases. Upper Saddle River: Pearson Education, 2002.

Werhane, P. H.; Freeman, R. E. (eds). The Blackwell encyclopedic dictionary of business ethics. Oxford: Blackwell, 1999.

Werhane, P. H.; Freeman, R. E. (eds). The Blackwell Encyclopedia of Management: Business Ethics. Oxford: Blackwell, 2006.

Барышева А. Д.; Матюхина Ю. А.; Шередер Н. Г. Этика и психология делового общения (сфера сервиса). Москва: ИНФРА-М, Альфа-М, 2006.

Кузнецов И. Н. Бизнес-этика. Москва: Дашков и К, 2007.

Лавриненко В. Н. Психология и этика делового общения. Москва: ЮНИТИ-ДАНА, 2007.

Лерман Е.; Костюк К. (Ред.). Корпоративная этика и ценностный менеджмент. Москва: УРСС, 2003.

Нуруллина, Г. Исламская этика бизнеса. Москва: УММА, 2004.

Петрунин Ю. Ю.; Борисов В. К. Этика бизнеса. Проспект, ТК Велби, 2007.

Семенов А. К.; Маслова Е.Л. Психология и этика менеджмента и бизнеса. Москва: Дашков и К. 2006.

Шапарь, В. Б.; Мирошниченко, В. Н. Этика и психология менеджмента. Москва: Феникс, 2002.

 

Kutse-eetika

Duberštein, I.; Lintševski, E. Kutse-eetika ja psühholoogia kaubanduses. Tõlkinud A. Tuurand. Tallinn: Valgus, 1983.

Past, A. (koost). Suhtekorralduse kvaliteedistandardid ja eetika: kompendium Aune Pasti loengukursusele. Tartu, 2001.

Rootamm, J. Eetika ja professionaalsus suhtekorralduses. Ärieetika olemusest ja arengust Eestis. Tallinn: Eesti Kõrgem Kommertskool, 1999, lk 56–58.

Tammpere, K. Audiitorite kutse-eetika. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2004.

Timohhina, V. Kutse-eetika juhtimisarvestuses. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2006.

Brooks, L. J. Professional ethics for accountants. Minneapolis/St. Paul (etc): West, 1995.

Carne, R. (ed). Professional ethics. Oxford; New York: Oxford University Press, 2010.

Cottell, P. G. Accounting ethics: a practical guide for professionals. New York (etc.): Quorum Books, 1990.

Davis, M.; Stark, A. (eds). Conflict of interest in the professions. Oxford; New York (etc.): Oxford University Press, 2001.

Deen, R. Opportunities in business communication careers. Lincolnwood: VGM Career Horizons, 1987.

Dunk, P.; Jaszay, C. Ethical decision making in the hospitality industry. Upper Saddle River: Pearson Education, 2005.

Fitzpatrick, K. R.; Bronstein, C. (eds). Ethics in Public Relations: Responsible Advocacy. Thousand Oaks, London: SAGE Publications, 2006.

Gill, M. Accountants' Truth: Knowledge and Ethics in the Financial World. Oxford University Press, 2009.

Long, D. H. Doing the Right Thing: A Real Estate Practioner's Guide to Ethical Decision Making. South-Western Educational, 2007.

Menkel-Meadow, C.; Wheeler, M. (eds). What's Fair: Ethics for Negotiators. San Francisco: Jossey-Bass, 2004.

Meriste, U. Estonian business culture. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2001.

Mintz, S. M. Cases in accounting ethics and professionalism. New York (etc.): McGraw-Hill, 1990.

Painter-Morland, M.; Werhane, P. (eds). Cutting-edge issues in business ethics: continental challenges to tradition and practice. New York: Springer, 2008.

Parsons, P. J. Ethics in Public Relations: A Guide to Best Practice. London: Kogan Page, 2004.

Pivar, W. H.; Harlan, D. Real Estate Ethics: Good Ethics = Good Business. Chicago: Dearborn Real Estate Education, 1995.

Seitel, F. P. The practice of public relations. Upper Saddle River: Pearson/Prentice Hall, 2004.

Viitanen, J. Auditors' professional ethics and factors associated with disciplinary cases against auditors. Helsingfors: Swedish School of Economics and Business Administration, 2000.

Windal, F. W. The accounting professional: ethics, responsibility, and liabiliy. Englewood Cliffs: Prentice-Hall, 1980.

Eetikaveebist leiab ka ülevaate Eestis kasutusel olevatest eetikakoodeksitest.

Vaata ka kutse-eetika kohta laiemalt

 

Päisefoto: jeshoots.com, pexels.com

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi

Fotol inimesed Riigikogus lippude taustal seismas

Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile