Usundiõpetus
Usundiõpetus on üldhariduslik õppeaine, mis tutvustab erinevaid usundeid, hoiakuid ja maailmavaateid. Usundiõpetuse eesmärk on tutvustada noortele eri kultuure ja nende eripärasid ning aidata orienteeruda mitmekesises maailmas.
Usundiõpetuse näol ei ole tegemist ühe usundi õpetamisega, vaid ainega, mille sisuks on erinevad maailmausundid, kultuuri ja religiooni seos ning eetika.
Usundiõpetuse juures eristatakse kahte mudelit: konfessionaalset ja mittekonfessionaalset. Esimene neist keskendub ühe maailmausundi tõekspidamiste selgitamisele ja edasiandmisele, lähtudes konkreetsest kirikust või usulisest ühendusest. Teine seevastu ei eelista mõnda konkreetset usundit, vaid esitab kõiki võrdväärsetena. Riikide hulka, kus mittekonfessionaalne usundiõpetus 1920-ndatel aastatel välja töötati ja viljeleti, kuulus ka Eesti.
Usundiõpetusega seotud aruteludes vaieldakse selle üle, mis puudutab õppekava koostamist, ainekava kontseptuaalset sisu, pädevate õpetajate ettevalmistamist, õppeaine kohustuslikkust ning õppemeetodite valikut. Diskussioonis usundiõpetuse üle kerkib esile mitmeid küsimusi: kas riiklikes koolides peaks usundiõpetus olema kohustuslik; kuidas ja kes usundiõpetust peaks esitama; milliseid usundeid ja millises ulatuses tuleks tutvustada jmt.
Lisaks
SEADUSED
Põhikooli-ja gümnaasiumiseadus
MUUD REGULATSIOONID
Põhikooli usundiõpetuse ainekava
Gümnaasiumi usundiõpetuse ainekava
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee: Recommendation 1202 (1993) on religious tolerance in a democratic society
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee: Recommendation 1396 (1999): Religion and democracy
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee: Recommendation 1720 (2005): Education and religion
Eesti õpetajaeetika koodeks (Eesti Õpetajate Liit)
Õpetaja kutse-eetika (Eesti Haridustöötajate Liit)
Eesti Religiooniõpetajate Liit
Eesti Usuõpetajate Liit (oma kodulehekülg puudub)
Religiooniõpetuse ainenõukogu (oma kodulehekülg puudub)
European Forum for Teachers of Religious Education (EFTRE)
The Co-ordinating Group for RE in Europe
Center for Spiritual and Ethical Education
International Foundation for Interreligious and Intercultural Education
International Seminar on Religious Education and Values
National Association of Teachers of Religious Education (UK)
NÄITEJUHTUM
Diskussioon religiooniõpetuse üle on Eestis olnud terav juba viimased kümme aastat. Euroopa Nõukogu on oma soovitustes juhtinud liikmesriikide tähelepanu sellele, et religiooniõpetus peaks olema liikmesriikide koolide õppekavas. Ometi on religiooniõpetuse kohustuslikkus üldhariduslikes koolides tekitanud mitmel pool vastuseisu ning tõstatanud palju olulisi küsimusi:
- Kas religiooniõpetus peaks ilmalikus ühiskonnas olema kohustuslik?
- Kes peaksid religiooniõpetust õpetama?
- Kuidas tagada, et õpetus poleks kallutatud, mõnd religiooni diskrimineeriv või misjoneeriv?
- Kust võtta piisav hulk pädevaid inimesi?
- Kes peaks hoolitsema õpetajate väljaõppe eest?
- Kui meie kultuur põhineb kristlikul traditsioonil, kas me ei peaks tundma selle kultuuri taustu?
- Kuidas on ilma religiooniõpetuseta võimalik mõista teisi kultuure (nt islamit)?
2006. aasta kevadel algatasid Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased allkirjade kogumise, et säilitada religiooniõpetus kohustusliku õppeainena humanitaarharu õppekavas. Tegemist oli vastusammuga õiguskantlseri ettekirjutusele, mis nõudis religiooniõpetuse vabatahtlikuks muutmist, kuna aine õpetamine kohustuslikus korras olevat vastuolus Eesti põhiseadusega.
ÕPPEMATERJALID
Tamminen, K.; Vesa, L.; Pyysiäinen, M.; tõlkinud Jürgenstein, L. Kuidas õpetan usuõpetust?: usundididaktika käsiraamat. Tallinn: EELK UI pedagoogiline osakond; Logos, 1998.
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Kukemelk, H. (toim.) Kasvatus ja aated. Tartu Ülikooli Pedagoogika osakonna väljaanne nr 11, 2001.
Rahvusvaheline konverents „Ühiskond, kirik ja religioonisotsioloogilised uuringud“: konverentsi matejale. Tartu: Eesti Kirikute Nõukogu, 2001.
Raudkepp, L. (toim). Reformeeritud usuõpetuse eeskawa. Tallinn: A. Kümmel, 1920.
Roos, A. Kas usuõpetus või mitte? Tallinn: Vaba Maa, 1923.
Valk, P. (koost). Religiooniõpetuse õpetamisest. Tallinn: Argo, 2007.
Valk, P. (koost). Töid religioonipedagoogikast I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008.
ARTIKLID
Härm, Silja. Piiblialane õppekirjandus usundiõpetuses: mudel analüüsimiseks. Usuteaduslik Ajakiri, nr 1, 2012
Valk, P. Religiooniõpetuse mudelid Euroopa koolides. Usuteaduslik Ajakiri, nr 1, 2002, lk 82-110.
Valk, P. Tänapäevane usuõpetus - mis, milleks ja kellele? Hariduse sisu ja kvaliteet, 1998, lk 26-31.
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Andranikyan, E. Usuõpetus põhikoolis. Diplomitöö, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, 2000.
Laansalu, E. Uuemad voolud usuõpetuses: kirjeldus ja hinnang. Magistritöö, Tartu Ülikool, 1938.
Lilleoja, L. Usuõpetus Eesti üldhariduskoolides 1989-1997. Magistritöö, Tartu Ülikool, filosoofia teaduskond, 1998.
Paesüld, A. Religiooniõpetuse õpetajatest aastal 2004. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, usuteaduskond, 2005.
Palo, E. Eetilised väärtused ja nende arendamine I kooliastmes. Diplomitöö, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, 2002.
Pilli, E. Eesti teismeliste usulisest mõtlemisest religioonipedagoogilises perspektiivis. Magistritöö, Tartu Ülikool, filosoofia Teaduskond, 1996.
Pilli, E. Terviklik elukestva õppe kontseptsioon Eesti protestantlike koguduste kontekstis. Doktoritöö. Tartu Ülikool, usuteaduskond, 2005.
Pärkson, K. Religiooniõpetus gümnaasiumiõpilaste isiksusliku arengu toetajana Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilaste nägemuse põhjal. Lõputöö, Tartu Ülikool, usuteaduskond, 2006.
Satrapinskaja, I. Usuõpetus algkoolis. Diplomitöö, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, 2000.
Schihalejev, O. Estonian young people, religion and religious diversity: personal views and the role of the school. Doktoritöö. Tartu Ülikool, usuteaduskond, 2009.
Valk, P. Eesti kooli religiooniõpetuse kontseptsioon. Doktoritöö, Tartu Ülikool, usuteaduskond, 2002.
Valk, P. Usuõpetus Eesti koolides aastatel 1918-1940. Magistritöö, Tartu Ülikool, 1994.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Adam, G.; Schweitzer, F. (Hg.). Ethisch erziehen in der Schule. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 1996
Avest, I. ter, et al. (eds). Dialogue and conflict on religion: studies of classroom interaction in European countries. Münster (etc.): Waxmann, 2009
Berling, J. A. Understanding other religious worlds: a guide for interreligious education. Maryknoll (N.Y.): Orbis Books, 2004
Block, A. A. Pedagogy, Religion, and Practice: Reflections on Ethics and Teaching. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2007
Brennan, O. (ed). Critical issues in religious education. Dublin: Veritas, 2005
Erricker, C; Erricker, J. Reconstructing religious, spiritual, and moral education. London; New York: RoutledgeFalmer, 2000
Erricker, J. et al. (eds). Spiritual education: cultural, religious and social differences: new perspectives for the 21st century. Brighton; Portland: Sussex Academic Press, 2001
Gates, B. Transforming Religious Education: Beliefs and Values Under Scrutiny. London: Continuum International Publishing Group, 2007
Gearon, L. Citizenship through secondary religious education. London; New York: RoutledgeFalmer, 2004
Jackson, R. Religious education: an interpretive approach. London: Hodder & Stoughton, 1999
Jackson, R. Rethinking religious education and plurality: issues in diversity and pedagogy. London; New York: RoutledgeFalmer, 2004.
Kuhn-Zuber, G. Die Werteerziehung in der öffentlichen Schule: Religions- und Ethikunterricht im säkularen Staat. Hamburg: Verlag dr. Kovač, 2006
Larsson, R.; Gustavsson, C. (eds). Towards a European Perspective on Religious Education: the RE research conference March 11-14, 2004, University of Lund. Skellefteå: Artos & Norma, 2004
Leicester, M. et al. (eds). Education, culture and values. Volume V, Spiritual and religious education. London; New York: Falmer Press, 2002
Mayer, R. Ethik lehren: Grundlegung, Hermeneutik, Didaktik. Stuttgart: Calwer, 1982
Nesbitt, E. Intercultural education: ethnographic and religious approaches. Brighton; Portland: Sussex Academic Press, 2004
Nipkow, K. E. God, human nature and education for peace: new approaches to moral and religious maturity. Aldershot; Burlington: Ashgate, 2004
Nipkow, K. E. Moralerziehung: pädagogische und theologische Antworten. Gütersloh: Mohn, 1981
Ohlemacher, J. (Hrsg.). Profile des Religionsunterrichts. Frankfurt am Main [etc.]: Lang, 2003.
Schreiner, P. (ed.)Towards cooperation in RE in Europe: report of the Koblenz III Seminar (June 1998) with supporting documents; an initiative of EAWRE, ECCE, EFTRE, ICCS, IV, and RE-Network. Münster: Comenius-Institut, 1999.
Toledo guiding principles on teaching about religions and beliefs in public schools. Prepared by the ODHIR advisory council of experts on freedom of religion or belief. Warsaw: OSCE, Office for Democratic Institutions and Human Rights, 2007.
Want, A. van der, et al. (eds). Teachers responding to religious diversity in Europe: researching biography and pedagogy. Münster (etc.): Waxmann, 2009.
AJAKIRJAD
The British Journal of Religious Education
International Journal of Education and Religion
Journal of Religious Education
Religious Education: The official journal of the Religious Education Association
Theo Web Zeitschrift für Religionspädagogik
INFOVÄRAVAD
Vaata ka: haridus ja eetika
Päisefoto: James Henry, pixabay.com
