Konverentsisari „Ühiseid väärtusi otsides ja hoides“

Avatud Eesti Fondil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel teid kutsuda XXII Avatud Ühiskonna Foorumile, mille teemaks on tänavu „Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine“.
Foorum toimub teisipäeval, 2. oktoobril kell 13:00-17:00 Tallinnnas Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3).

Peaesinejateks on Heather Grabbe, Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituudi (Open Society European Policy Institute) direktor ja endine Euroopa Komisjoni volinik ning Soome majandusminister Olli Rehn, kes tänavu kevadest juhib Soome Keskpanka. Foorumi esimeses pooles analüüsivad Grabbe ja Rehn Euroopa sotsiaalmajanduslikku olukorda, ühiskondlikke pingeid, väljapääsu pikaleveninud finantskriisist ning eesseisvaid poliitilisi valikuid.

Foorumi teise osa juhatab sisse mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, kes peegeldab Grabbe ja Rehni räägitut Eesti ühiskonda. Lühikesele sissejuhatusele järgneb arutelupaneel, kus lisaks Jüristole esinevad Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutaja ja juhataja, professor Margit Sutrop; Tallinna Ülikooli dotsent, politoloog Mari-Liis Jakobson ning kommunikatsiooniettevõtte META Advisory Group partner ja strateegiline nõustaja Andreas Kaju.

Mõlemat arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik, 2012-2018 Brüsseli korrespondendiks olnud Johannes Tralla.

Foorumi töökeeleks on inglise keel, sünkroontõlke võimalusega eesti keelde.

AJAKAVA

12:30 Registreerimine ja tervituskohv 13:00 Avasõnad. Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja 13:15 – 14:30 Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine Tagantjärele tark olles – millised valikud on tinginud Euroopa Liidu praeguse majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra? Kuidas peaks EL ette valmistuma järgmiseks (finants)kriisiks? Arutleme konservatiivse maailmavaate suureneva populaarsuse, ühiskondlike pingete allikate, ebavõrdsuse, kasvule suunatud kapitalismi kestlikkuse ning poliitikakujundajate ning kodanike rolli üle tänases Euroopas. Heather Grabbe, Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituudi (Open Society European Policy Institute) direktor Olli Rehn, Soome Keskpanga president 14:30 – 15:15 Kohv ja suupisted 15:15 – 16:45 Eesti: asjade seis Foorumi teise osa juhatab sisse lühike peegeldus Euroopa kontekstist Eesti omasse. Millised on need ühiskondlikud ja majanduslikud väljakutsed, millega Eesti hetkel silmitsi seisab? Kuidas võivad need väljenduda nii Riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimistel kevadel 2019? Mitmetes Euroopa riikides on populistid saavutanud võimu või valijaskonna märkimisväärse osa toetuse – mida on Eestil nende kogemustest õppida? Tarmo Jüristo, mõttekoja Praxis juhatuse esimees Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutaja ja juhataja, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop Mari-Liis Jakobson, politoloog ja Tallinna Ülikooli dotsent Andreas Kaju, kommunikatsiooniettevõtte META Advisory Group partner ja strateegiline nõustaja Foorumit juhib Johannes Tralla, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik ja 2012-2018 Brüsseli korrespondent

Lisainfo: Jete Aljasmäe jete@oef.org.ee ; ‪+372 6155700

Meediapäringud: Mari Roonemaa mari@oef.org.ee ; ‪+ 372 56454598

Konverentsi korraldamist toetab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.

Image

23. august 2016, Kumu auditoorium (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn)

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kuningliku Norra Saatkonna, Rootsi Suursaatkonna, Kuningliku Taani Saatkonna, Soome Suursaatkonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga.

Ettekannede slaidid ja videod

Arutleme Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil identiteedi- ja väärtusküsimuste üle Eesti ühiskonnas. Seejuures oleme valinud lähtekohaks laia kõlapinda leidnud pika ajalooga idee Eestist kui Põhjamaast.

Konverentsil otsime vastust järgnevatele küsimustele:

• Miks on narratiiv Eestist kui Põhjamaast olnud nii püsiv ja populaarne?
• Mida mõistetakse Eestis Põhjala identiteedi ja väärtuste all? Kui lähedased on need nägemused skandinaavlaste arusaamale põhjamaisusest?
• Mida näitavad sotsioloogilised uuringud Eesti ja Põhjamaade väärtusruumi kohta? Kas Eesti ühiskond on muutunud viimase 25 aastaga Põhjamaadele sarnasemaks või on neist hoopis kaugenenud? Mis seletab erinevusi (erinevad ajaloolised kogemused, majanduslikud võimalused, poliitilised traditsioonid vms)? Kas traditsiooniliselt Põhjamaade hulka arvatavaid ühiskondi seovad sarnased väärtused ning kas me saame ka tänases muutuvas maailmas kõnelda ühtsest Põhjala väärtusruumist?
• Kas siht saada üheks Põhjala riikidest eeldab muutusi ühiskonnas valitsevates väärtustes? Milliseid poliitilisi otsuseid ja ühiskondlikke muudatusi see nõuaks?
• Kas ka Eesti ühiskondlikus kogemuses on midagi, mis võiks olla Põhjamaadele inspireeriv ja eeskuju pakkuv?

Nende küsimuste üle arutlevad tunnustatud teadlased ja ühiskondlikud mõtlejad Eestist ja Põhjamaadest. Oma arvamust saab avaldada ka publik. Loodame nende arutelude kaudu jõuda selgema arusaamiseni Eesti ja Põhjamaade väärtustest, Põhjala identiteedist Eestis ja Põhjamaades, samuti sellest, kus algab ja lõppeb Põhjala ning mis on Eesti osa selles.

AJAKAVA

Lisainfo

Liisi Veski
Centre for Ethics
University of Tartu
liisi.veski@ut.ee
+372 737 5426
www.eetika.ee

Image

Stein Kuhnle

Stein Kuhnle (sündinud 1947) sai riigiteaduste kandidaadi kraadi võrdlevas poliitikas Bergeni ülikoolist 1973. aastal. Alates 1982. aastast on ta võrdleva poliitika professor Bergeni ülikoolis ning juhtis seda osakonda ligikaudu neliteist aastat vahemikus 1983–2005. Ta on Berliini juhtimiskooli Hertie School of Governance emeriitprofessor, seal oli ta võrdleva sotsiaalpoliitika professor aastatel 2006–2013. Ta on Fudani ülikooli (Shanghai), Sun Yat-Sen ülikooli (Guangzhou), Northwest Normal ülikooli (Lanzhou ) ja Lõuna-Taani ülikooli (Odense) auprofessor. Ta on olnud külalisprofessor ja -teadur USA, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Hiina ja Austraalia ülikoolides. Peamiselt tegeleb ta heaoluriigi arengu võrdlevate uuringutega. Tema paljude publikatsioonide hulgas on järgmised tööd:  Stein Kuhnle (toim) Survival of the European Welfare State (London: Routledge, 2000); Nanna Kildal ja Stein Kuhnle (toim) Normative Foundations of the Welfare State: The Nordic Experience (London: Routledge, 2005); Stein Kuhnle, Chen Yinzhang, Klaus Petersen ja Pauli Kettunen (toim) The Nordic Welfare State (avaldatud hiina keeles: Shanghai: Fudan University Press, 2010; jaapanikeelne väljaanne ilmub 2016). (Vaata lisaks: http://www.uib.no/en/persons/Stein.Kuhnle)

Kokkuvõte

Mis on Põhjala: Põhjamaade identiteedi kujunemine

Põhjamaade mudeli või Põhjamaade heaolumudeli kontseptsioon on üpris hiljutine, kuid selle elemendid ulatuvad tagasi 1930ndatesse aastatesse. Seda mõistet kasutavad paljud inimesed Põhjamaades, samuti rahvusvaheline meedia, teadlased ja kommentaatorid. Idee ja ettekujutus spetsiifilisest Põhjamaade heaolumudelist on nüüdisaegse Põhjamaade identiteedi tõenäoliselt kõige olulisem komponent. Ettekandes püütakse vastata järgmistele küsimustele: mida saab öelda Põhjamaade identiteedi kohta ajaloolises kontekstis ja mil määral on ühise Põhjamaade identiteedi kujunemisele kaasa aidanud nii viie Põhjamaade heaoluriigi areng kui ka Põhjamaade koostööorganisatsioonide loomine Teise maailmasõja järel?

Image

Mart Kuldkepp

Mart Kuldkepp on tänapäeva Skandinaavia ajaloo lektor Londoni ülikoolis (UCL). Ta kaitses 2014. aastal Tartu ülikooli Skandinavistika osakonnas doktoritöö Eesti põhjamaisest identiteedist ning Rootsi, Soome ja Eesti poliitilistest sidemetest Esimese maailmasõja ajal. Tema peamised uurimishuvid on 20. sajandi alguskümnendite Eesti ja Skandinaavia poliitiline ajalugu, rahvusluse ja regionalismi problemaatika Läänemereruumis ning eestlaste sõjakogemus Esimeses maailmasõjas. Lisaks on ta tõlkinud eesti keelde skandinaavia kirjandust, seda peamiselt islandi ja vanaislandi keelest.

Kokkuvõte

Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost

Arusaam, et Eesti kuulub Põhjamaade ja eestlased põhjamaalaste hulka, on eesti rahvuslikus liikumises oluline idee, mille juured ulatuvad 19.-20. sajandi vahetusse. Sellel tundub olevat kaks peamist allikat. Esiteks integreeriti sellal tekkivasse rahvuslikku ajalookirjutusse ilmselt 18. sajandist pärinev rahvalik kujutelm, et 17. sajandi ”vana hea Rootsi aeg” oli olnud eesti talurahvale eriti soodne ajastu. Just Rootsi aja positiivse tõlgenduse poolest lahknes eesti rahvuslik ajalooparadigma baltisaksa omast: Rootsi tsivilisatoorset mõju esile tõstes loodi vastukaal viimase Kulturträger-pretensioonidele. Eesti põhjamaise identiteedi teine oluline allikas oli Eesti geograafilise asukoha mõtestamine moodsa geopoliitilise mõtteviisi abil, millest nähtus, et eestlased olid elanud vaenulike suurvõimude meelevallas ning nende jaoks parim – kuigi võib-olla utoopiline – poliitiline välisorientatsioon oli pöörduda hoopis Rootsi ja Venemaast eraldunud Soome suunas. Esimese maailmasõja ajal ja eriti selle järel prooviti neid ideid ellu rakendada, kuid eeskätt Rootsi huvipuuduse tõttu see luhtus ning Eesti poliitikud pidid unistuste Balti liidu asemel leppima “balkaniseerunud” Läänemere regiooniga.

Image

Valdur Mikita

Kirjanik ja mõtterändur, õppeaastal 2016/2017 Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 

Kokkuvõte

Loodustundlik inimene ehk mõistatuslik soome-ugri konstant inimese õnne valemis

Mõistklus püüab vastust leida kolmele küsimusele: mis on loodustunnetus, mille poolest võiks erineda eestlaste loodustunnetus teiste rahvaste omast ja mis on selle inspireerivamad tunnusjooned?

Image

Bi Puranen

Bi Puranen on Maailma Väärtuste Uuringu Assotsiatsiooni peasekretär ning Rootsi Tuleviku-uuringute Instituudi teadur. Tema teadustöö keskendub tervisele, inimeste turvalisusele, sallivusele ja muutuvatele väärtustele.

Kokkuvõte

Väärtuste sarnasused ja erinevused Balti ja Põhjala riikides

Ettekandes analüüsitakse Balti riikide ja Põhjamaade erinevusi ja sarnasusi. Eesti on maa, kus maailma väärtuste uuringute aegrea järgi üldine usaldus kasvab kõige kiiremini. Praegu on inimeste usalduse taju Eesti isegi kõrgem kui tajutava usalduse keskmine tase Euroopas. Numbriline näit on Põhjamaades oluliselt suurem, kuid tähelepanu väärib suundumus, et Eesti jõuab neile üsna kiiresti järele.
Maailma õigluse projekti (World Justice Programme) avatud valitsemise indeks hindab inimeste tajutavat valitsemise avatust. Rootsi saab selles edetabelis esimese koha 102 riigi hulgas ja huvitav on märkida, et Eestil on väga kõrge 6. koht. Tegelikult on Eesti maailmas esimene näitaja „õigus informatsioonile“ poolest, kuid kodanike osaluse poolest on veel pikk tee minna. Maailma väärtuste uuringu andmed näitavad normide ja väärtuste muutumisega tehtava töö potentsiaali üksikutes maades.

Image

Anu Realo

Professor Anu Realo, psühholoogia osakond, Tartu Ülikool ja Warwicki ülikool (Suurbritannia).
Anu Realo peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, väärtused ja subjektiivne heaolu. Tema hiljutine uurimistöö käsitleb lisaks kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele ning tervise, heaolu ja isiksuse seadumuste omavahelisi seoseid. Anu Realo on Maailma väärtuste uuringu koordinaator Eestis ning Euroopa Sotsiaaluuringu teadusliku nõuandva kogu liige; ta on avaldanud üle 120 teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ja toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut.

Kokkuvõte

Eesti elanike väärtused Põhjamaade võrdluses: 25 aastat hiljem

Käesolev ettekanne käsitleb muutusi Eesti elanike väärtuseelistustes viimase 25 aasta jooksul ning Eesti asukohta väärtuste maailmakaardil Põhjamaade võrdluses. Mida pidasid Eesti elanikud elus oluliseks taasiseseisvumise künnisel ja kuivõrd on see viimaste kümnendite jooksul muutunud? Kas veerand sajandit peale Eesti riigi taassündi oleme oma väärtuste poolest pigem põhjamaalased, kelle hulka tahaksime kuuluda, või siis pigem eks-sovjettidest baltimaalased, kellena teised meid enamasti näevad? Mida peavad oma elus oluliseks noored eestlased, kes on suurema osa oma elust elanud iseseisvas Eestis ja kas oma väärtuste poolest sarnanevad nad pigem eakaaslastele Põhjamaades või oma vanemate põlvkonnale Eestis? Millised on erinevused eesti- ja venekeelse elanikkonna  väärtustes ja kas need erinevused on taasiseseisvuse perioodil pigem kasvanud või kahanenud? Need on peamised küsimused, millele ettekandes vastust otsitakse, kasutades selleks nii Maailma väärtuste uuringu kui Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid.

Image

Meik Wiking

Ettekande peab Meik Wiking Taani Õnneinstituudist, sõltumatust mõttekojast, mis uurib eluga rahulolu, õnne ja elukvaliteeti. Nende missioon on varustada otsusetegijaid infoga inimeste õnne põhjustest ja mõjudest, tõsta subjektiivne heaolu avaliku poliitilise debati teemaks ning parandada inimeste elukvaliteeti kogu maailmas. Meik Wiking on Õnneinstituudi tegevjuht, Maailma Õnne andmebaasi (World Database of Happiness) teadur Taani esindajana ning Ladina-Ameerika heaolu ja elukvaliteedi tegevuspoliitikate võrgustiku (Latin American Network for Wellbeing and Quality of Life Policies) asutajaliige. Tal on kraad ettevõtluses ja riigiteaduses. Meik kuulub Top100 nimekirja „Pöörased – ärimaailma isemõtlejad, kes muudavad maailma“ ja tema raamatuid on tõlgitud kümnesse keelde.

Kokkuvõte

Rahvaste heaolu

Juhid kõikjal maailmas on tänapäeval huvitatud küsimusest, miks mõned ühiskonnad on õnnelikumad kui teised. Samal ajal astutakse eri riikides samme selleks, et mõõta ühiskonna edukust – mitte üksnes seda, kui palju kasvab majandus, vaid ka seda, kui palju edeneb inimeste elu – mitte üksnes elatustase, vaid ka elukvaliteet. Selleni on viinud viimaste aastate paradigma muutus, mille järgi sisemajanduse kogutoodang ei ole enam valitsev eduindikaator. Samal ajal püsivad Põhjamaad õnne edetabelites jätkuvalt kõrgel kohal. See ettekanne uurib, kuidas poliitilised osapooled kasutavad õnne kui progressi näitajat, kuidas saab õnne mõõta ja missugused on selle peamised väljakutsed – ning miks läheb Põhjamaadel üleilmsetes edetabelites nii hästi.

Image

Margit Sutrop

Margit Sutrop on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja. Tema peamised uurimisvaldkonnad on moraali- ja poliitikafilosoofia, bioeetika, ärieetika, esteetika ja haridusfilosoofia. Margit Sutrop on avaldanud arvukalt nii teaduslikke kui populaarteaduslikke artikleid.

Image

Marina Kaljurand

Marina Kaljurand on Eesti Vabariigi välisminister. Marina Kaljurand on olnud Eesti suursaadik USAs, Mehhikos, Kanadas, Kasahstanis, Venemaal ja Iisraelis. Ta on töötanud välisministeeriumi asekantslerina ning juhtinud välisministeeriumi osakondi.

Image

Jevgeni Ossinovski

Jevgeni Ossinovski on Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja endine Riigikogu liige.

Image

Margus Tsahkna

Margus Tsahkna on Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister, erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees ja endine Riigikogu liige.

Image

Marju Lauristin

Marju Lauristin on Euroopa Parlamendi liige ja Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor, endine Eesti Vabariigi sotsiaalminister ja Riigikogu liige.

Image

Mikko Lagerspetz

Soomlane Mikko Lagerspetz (s. 1963) elab Eestis üle 25 aasta. Pärast sotsioloogia, psühholoogia ja muusikateaduse õpinguid Turu ülikoolis, Åbo Akademis ja Turu konservatooriumis õppis ta 1989-1992 Tallinna Konservatooriumis ja alustas õppejõu- ja teadustegevust Eesti Humanitaarinstituudis (EHI). Doktoriväitekirja kaitses ta Turu ülikoolis 1996. a. Ta on töötanud 1990-2008 EHI ja Tallinna ülikooli sotsioloogia lektori ja professorina (EHI rektor 1998-2001), alates
2006 on ta professor Åbo Akademis, Turu rootsikeelses ülikoolis. Tema peamiseks teaduslikuks huviks on kodanikuühiskond, eriti selle käekäik Ida-Euroopas ja Eestis. Koheselt on talt ilmumas sotsiaalteaduste meetodite õpik Eesti kõrgkoolidele (TLÜ Kirjastus). Vabariigi Valitsuse teaduspreemia 2004, Maarjamaa Risti IV klass 2005. Mikko Lagerspetz on tegev ka muusikuna: ta oli eestirootslaste II laulupeo ülddirigent 2013. a.

Konverentsi ettekannete videod

Reedel, 28. novembril 2014

Õiguskantsleri Kantselei saalis, Kohtu 8, Tallinn

Korraldajad: Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga

Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium

Konverents kuulub Tartu Ülikooli eetikakeskuse konverentside sarja „Ühiseid väärtusi otsides ja hoides“.

Konverentsil otsitakse vastust järgmistele küsimustele:

·         Kas seadused peavad väljendama või kujundama rahva tahet?

·         Kas õigusruum sõltub väärtusruumist või vastupidi?

·         Kas seadused peavad lähtuma rahva enamuse tahtest või pidama silmas ka vähemuse kaitse vajadust?

·         Kas seadused peaks seadma eesmärgiks kujundada inimeste väärtushoiakuid ja käitumist?

·         Kuhu paigutub Eesti maailma väärtuskaardil?

·         Kuhu paigutub Eesti maailma õigusloome praktikates? Kas oleme eestvedajad või järele lohisejad?

·         Mis meie ühiskonna arenguid mõjutab ja kuhu peaksime püüdlema?

Konverentsi sissejuhatavad sõnavõtud: Eesti Vabariigi õiguskantsler Indrek Teder ja TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop

Ettekanded:  

·         Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent Kalmo  „Väärtustest EV põhiseaduses“

·         Prof Anu Realo „Eesti koht maailma väärtuskaardil: Millisesse väärtusilma soovime kuuluda?“

·         Prof Lauri Mälksoo  „Eesti demokraatia ja õigusloome – kas läänelikel väärtustel on piirid?"

·         Prof Jaan Sootak  „Karistusõigus kui ultima ratio: kriminaliseerimine ja selle piirid“

·         Riigikogu liige Rait Maruste /esitab oma teesid kirjalikult, võimalik lugeda antud materjali lõpus/

Paneeldiskussioon: arutlevad justiitsministrid läbi aegade Andres Anvelt (minister alates märts 2014), Jüri Adams (minister aastail 1994–1995), Rein Lang (minister aastail 2005–2011) ja Märt Rask (minister aastail 1992 ja 1999–2003). Modereerib Margit Sutrop. 

Privaatsuse ja andmekaitse eetilised küsimused
Globaalsed ja lokaalsed väljakutsed

Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, Tallinn
9.–10. jaanuar 2013

Konverentsi videosalvestus

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Andmekaitse Inspektsioon.
Konverentsi toetavad Justiitsministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" raames.

Konverentsi patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Konverentsi eesmärk on käsitleda privaatsuse ja andmekaitse eri aspekte ja probleeme.
Privaatsuse mõistel on erinev sisu nii teadus-, kirjandus- kui õigusringkondades, mistõttu alustame konverentsi privaatsuse olemuse ja mõiste välja selgitamisega. Arutleme peamiste küsimuste üle privaatsuse loomu ja sisu kohta, samuti uurime privaatsust kui eetilist väärtust.
Sõnastame lahendusi vajavaid probleeme ja vaatleme valdkonna õiguslikke regulatsioone ning nende koosmõju uute tehnoloogiatega. Konverentsi käigus antakse ülevaade Euroopa privaatsuse kaitse põhimõtetest ja sellega kaasneva õigusliku kultuuri arenemise ajaloost. Kavas on analüüsida Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud andmekaitse reformikava ning sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid nii Eestile kui ka Euroopale kui tervikule. Praktilise poole pealt vaatleme muutusi, mis on tekkinud tehnoloogia arengu tagajärjel. Vaatleme konkreetsete tehnoloogiate juures tehtavaid eetilisi valikuid, iseäranis neid, kus privaatsuse kaitse nimel ohverdatakse mõned teised põhiväärtused. Näiteks on eraelu- ja andmekaitse küsimused päevakorral isikute ja kaupade vaba liikumise põhimõtet teostades, samuti Internetis surfamise ja sotsiaalvõrgustikes suhtlemise puhul.

Konverents on tasuta. Konverents toimub inglise ja eesti keeles, sünkroontõlkega.

Programm

Tartu Ülikooli eetikakeskusel ja Eesti Rahva Muuseumil on rõõm kutsuda teid
12. novembril kell 9.30 Tallinnas Õpetajate majas toimuvale konverentsile

"Kuidas esitada? Kuidas tõlgendada? Nõukogude aja näide."

Kultuuriasutused on läbi aegade olnud väärtuste hoidjad ja kandjad ning seda nii minevikus kui tänapäeval. Seetõttu ongi konverentsi keskne teemapüstitus küsimus, mil viisil see, kuidas kultuuriasutused, kirjandus, film, kunst jt kunstiliigid minevikku kujutavad, mõjutab inimeste tänaseid väärtusi.

Teadmised ja arvamused selle kohta, mis minevikus sündis, saame elu jooksul mitmetest erinevatest allikatest: ajalooõpikust, maalinäituselt, elulooraamatust, teatrisaalist, muuseumikülastuselt, kinoskäigult ja veel tuhandel muul viisil, millest suurem osa on kuidagi seotud nende paikadega, mida nimetame kultuuriasutusteks. See aga, mida seal näeme, kuuleme ja kogeme, sõltub alati kellegi valikutest. Keegi on otsustanud, mida kirja panna ja mitte panna, keegi on teinud valikud stsenaariumisse ja kaadritesse, keegi valinud eksponeeritavad esemed ja pannud nad just selles järjekorras välja, keegi on teinud avaldamisotsuse...

Küsimus sellest, kuidas minevikku esitada ja tõlgendada, paneb kultuuritöötajate õlgadele võrdlemisi suure vastutuse. Kuidas neid valikuid siis ikkagi teha, nii et need kannaksid soovitud väärtusi, ja milliseid väärtusi me kultuuriasutustena soovime üldse kanda? Selge on see, et tulemus ei mõjuta pelgalt seda, mida inimesed faktiliselt minevikust teavad, vaid ka nende väärtusi tänases päevas ning selle kaudu omakorda tuleviku loomist.

Meie lähiminevikus üks kõige enam esitamise ja tõlgendamisega seotud probleeme tõstatanud periood on kahtlemata II maailmasõjale järgnenud nõukogude aeg. Sellest lähtuvalt on konverentsil käsitletavad näited seotud just selle võrdlemisi pika ja mitmekülgse, ent tavapäraselt ühe tervikuna käsitletava ajajärguga.

Sõna võtavad Imbi Paju, Eha Komissarov, David Vsevivov, Margit Sutrop ja Halliki Harro-Loit.

Tegemist on TÜ eetikakeskuse konverentsidesarja "Ühiseid väärtusi otsides ja hoides" viienda konverentsiga, mis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013". Konverentsi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

AJAKAVA

Tartu Ülikooli eetikakeskus tähistab oma 10. aastapäeva 7.–9. septembril 2011.

7. septembril kell 16 toimub Tartu Ülikooli aulas aktus

Tervitavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, haridus- ja teadusminister profJaak Aaviksoo, Tartu linnapea Urmas Kruuseja Tartu Ülikooli rektor prof Alar Karis. Sõna võtavad Tartu Ülikooli eetikakeskuse nõukogu esimeesprof Toivo Maimets ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop. Akadeemilise loengu Science and Values peab prof Jürgen Mittelstrass.

Järgneb pidulik vastuvõtt ja juubelikogumiku esitlus Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.

8. ja 9. septembril toimub rahvusvaheline konverents
"Eetika teadustes ja ühiskonnas"
Dorpati konverentsikeskuses ningTartu Ülikooli peahoones(ruum 139)

Tartu Ülikooli eetikakeskuse 10. aasta rahvusvaheline juubelikonverents pealkirjaga "Eetika teadustes ja ühiskonnas" avab nii teoreetilise kui praktilise eetika erinevaid tahke - kaetud on pea kõik uurimissuunad.

Esimesel päeval kuulame ettekandeid mitmetelt oma ala tippudelt üle maailma, päeva lõpetab paneeldiskussioon eetika õpetamisest ülikoolis.

Teine päev keskendub Eestis toimuvale. Ettekannetega esinevad nii Tartu Ülikooli teadlased kui ka praktikud erinevatelt elualadelt.

Konverentsi kava

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi (riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013"), Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli, Majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikooli, Konstanzi Ülikooli (DAAD-i Idapartnerlusprogramm), Kultuuriteooria tippkeskuse religiooniuuringute töörühma, Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi, Tartu Ülikooli protokolli- ja rahvusvaheliste suhete talituse, Tartu Ülikooli Sotsiaal- ja Haridusteaduskonna, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi ning Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnaga.

---

Konverentsi ettekanded

Thursday, September 8 (inglise keeles)
Venue: Dorpat Conference Centre, Turu 2
9.45–10.00 Prof. Margit Sutrop: Opening of the Conference
10.00–10.45Prof. Göran Hermerén, University of Lund: Reaching Consensus in Bioethics.pdf Obstacles and Opportunities
10.45–11.30Prof. Thomas Potthast, University of Tübingen: How Ethics saves the Life of Biomedicine _A fresh view on Science in Society.pdf
11.30–12.00 Coffee Break
12.00–12.45Prof. Michael S. Pritchard, Western Michigan University: Practical Ethics.pdf
Prof. Michael S. Pritchard.pdf
12.45–13.30Prof. Timo Airaksinen, University of Helsinki:Liberalism or Conservative Religion.pdf
13.30–14.15 Lunch Break
14.15–15.00Prof. Eric Hilgendorf, University of Würzburg: Internet Criminal law_Universal Law in Statu Nascendi.pdf
15.00–15.45Prof. Elaine E. Englehardt, Utah Valley University: "Ethical Issues in Academic Administration"
15.45–16.15 Coffee Break
16.15–18.00Panel discussion: "How to Teach Ethics to Students from Different Faculties?"
Introductions of programs on teaching ethics across curriculum (chair: Prof. Margit Sutrop)
Prof. Elaine E. Englehardt, Utah Valley University Ethics Across the Curriculum - Inclusive Planning.pdf
Prof. Michael S. Pritchard, Western Michigan University
Dr. Anna Kusser, University of KonstanzHow to Teach Ethics to Students from Different Faculties.pdf
Dr. Thomas Potthast, University of Tübingen Panel Discussion_How to teach Ethics to Students from different Faculties.pdf

Reede, 9. september (eesti keeles)
NB! toimumiskoht on muutunud: Tartu Ülikooli peahoone, ruum 139
10.00–10.45Prof Hele Everaus, Tartu Ülikool Personaliseeritud meditsiin_kas uued probleemid meditsiinieetikas.pdf?
10.45–11.30Prof Jaan Sootak, Tartu Ülikool Eetilised valikud ja karistusõigus.pdf
11.30–12.15 Prof Margit Sutrop, Tartu Ülikool ja Katrin Laas-Mikko, MA, Sertifitseerimiskeskus ASIdentiteedi tuvastamisest käitumise jälgimiseni_Eetilistest valikutest biomeetria rakendamisel.pdf
12.15–12.45Kohvipaus
12.45–13.30 Mag Dan Bogdanov, Tartu Ülikool ja Cybernetica AS Privaatsus internetis - kelle mure.pdf
13.30–14.15 Dr Mari Kooskora, Estonian Business School Eetika äritegevuses_tasakaalustades eetikat ja kasumlikkust. Eesti ettevõtete näitel.pdf
14.15–15.00 Dr Aive Pevkur, Tartu Ülikool Miks advokaat ei pea rääkima tõtt ja miks ametnik ei tohi oma vanaema aidata.pdf Ehk miks professionaalid võivad rikkuda üldkehtivaid moraalinorme?

19. novembril toimub Estonia talveaias TÜ eetikakeskuse VI konverents sarjast

"Ühiseid väärtusi otsides ja hoides" teemal
"Ajakirjanduse vabadus ja vastutus. Eile, täna, homme."

Konverentsil arutame selle üle, kuidas on vabadus ja vastutus seotud.
Kuidas paistab eesti ajakirjandus võrdluses teiste demokraatlike riikide ajakirjandusega? Aga võrreldes meie enda varasemate aegade ajakirjandusega?
Kas vajame hästitoimivat demokraatiat, et saaksime vastutustundliku ajakirjanduse, või hoopis vastutustundlikku ajakirjandust, et saada hästitoimivat demokraatiat?

Millist rolli on ajakirjandus mänginud rahvuse eneseteadvuse, ühistes väärtustes kokkuleppimisel ja riikluse ülesehitamisel läbi aegade? Millist rolli peaks ta mängima täna?
Kas ajakirjandus peaks pluralistlikus ühiskonnas kujundama või kujutama (edastama) väärtusi? Kui viimast, siis kelle omi?

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoniga.

Konverents toimub UNESCO ülemaailmse filosoofiapäeva ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" raames.

AJAKAVA

Reedel, 9. oktoobril toimuvad Tallinnas Vabariigi Presidendi Mõttekoja ja Tartu Ülikooli Eetikakeskuse ühised Kärajad, mis keskenduvad tänavu usaldusele ja vastutusele poliitikas, majanduses ja ühiskonnas. Ligi 150 arvamusliidrit otsivad ühiselt ja eraldi vastuseid Eesti tuleviku olemuslikele küsimustele ning vahetavaid mõtteid majandussurutise õppetundide üle.

Kärajapäev algab kell 11 Vabariigi Presidendi avatervitusega ning päädib kell 16 algava ligi kahetunnise diskussiooniga Riigikogus esindatud erakondade esimeeste vahel (modereerib BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar).

Samuti toimub kaks paneeldiskussiooni. Majanduse-teemalist diskussiooni juhatab Eesti Panga asepresident Märten Ross, paneelis on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja pangandustegelane Indrek Neivelt. Diskussiooni "ühiskond ja poliitika" juhatab Tartu Ülikooli Eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop, paneelis Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige Tiina Kaalep, politoloog Iivi-Anna Masso ja ärikonsultant Raivo Vare.

Kärajad said Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese algatusel alguse 2007. aasta oktoobris Pärnus, mullu koguneti Tartus.

26. septembril Estonia talveaias

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada Eesti ühisväärtused, analüüsida probleeme nende hoidmisel ja võimalusi, kuidas saaks väärtusarendusega senisest sihipärasemalt tegelda.

Tegemist on jätkukonverentsiga 2007. aastal korraldatud konverentsile "Mõtestatud Eesti: väärtused ja valikud", millega algatati riikliku väärtusprogrammi koostamise protsess. Käesoleva konverentsi eesmärgiks on jõuda selgusele, millist väärtusarendust vajab Eesti.

Konverents "Ühiseid väärtusi hoides" on pühendatud meie riigi 90. sünnipäevale.

Ettekannetes keskendutakse järgmistele küsimustele:

• Milliste väärtuste kaitseks loodi Eesti riik? Missuguseid väärtusi väljendab Eesti Vabariigi põhiseadus? Kas need väärtused on piisavalt hoitud ja kaitstud?
• Kas Eesti kuulub Euroopa väärtusruumi? Kus on meie tänaste hoiakute juured? Kas me oleme need, kes me tahame olla? Milliseid iseloomuomadusi peame vajalikuks kasvatada oma lastes?
• Milliseid elustiile tänases Eestis harrastatakse? Kuivõrd ühtne on Eesti väärtuspilt? Kas pluralistlikus ühiskonnas on üldse võimalik leppida kokku ühisväärtustes? Kuidas saab vältida või lahendada väärtuskonflikte?
• Kelle mureks on väärtuskasvatus? Millist osa mängivad väärtuste edasikandmises lasteaed, õpetajad ja kool? Kas riik peaks toetama või suunama väärtuskasvatust? Missugused väärtuskasvatuse meetodid on kasutusel mujal maailmas? Millist väärtusarendust vajab Eesti?

AJAKAVA

Mõtestatud Eesti: väärtused ja valikud. 6. veebruaril 2007 Tallinnas