Autor:
/Unsplash

Islami eetika

Islami eetika on kooslus reeglitest, seadustest, moraalist ning toimingutest. Moslemi elu normatiivid on koondunud kokku kolme kogusse: Koraan ehk Muhamedile antud ilmutuste ja nende hilisemate suuliste teisenduste kogu; sunna ehk Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogu; ning šariaat ehk religioossete seaduste kogu, mis reguleerib inimeste, kogukondade ja ühiskonna usulist ning igapäevast elu.

Juba mõisted islam ning moslem annavad iseenesest vihje, mida islami eetika endast kujutab. Islam on araabia keelest tõlgitav kui „allumine jumalale“, moslem omakorda kui „jumalale pühendatu“. Jumalale meelepäraste tegude hulka kuuluvad sellised toimingud, mis on head iseenesest ning toovad head kogu inimsoole. Igalt moslemilt eeldatakse siirust, ausust, lahkust, sündsustunnet, tagasihoidlikkust ning tolerantsi, nende vastandeid loetakse aga surmapattudeks.

Islami eetika aluseks ning peamiseks normiks on Koraan. Koraani ning ühtlasi islami eetika põhiliseks nõudeks on ühe jumala austamine ning tema tahtele ja korraldustele allumine. Ent tegemist ei ole pelgalt juhiste järgimisega, eelkõige läbistab islam kogu igapäevaelu ning kõiki tema eluvaldkondi. Seetõttu on olulisel kohal ka palvetamine, usulised riitused ning pühad.

Lisaks

Tartu Ülikooli usuteaduskond

Eesti Islami Kogudus

Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus

Oluline sündmus islamiusulise elus on hadž ehk palverännak Mekasse, mida islami viies sammas nõuab igalt täiskasvanud moslemilt. Hadž lõppeb Eid-ul-Adha ehk suure ohverdamispeoga, mille käigus ohverdatakse loomi (enamasti lambaid, kuid ka veiseid ja kitsi). Mitme Euroopa riigi loomakaitsjad nõuavad, et veristada võiks ainult sellised lambaid, kes on eelnevalt elektrišokiga uimastatud. Paljudele moslemitele on see vastuvõetamatu, kuna eelnev uimastamine ei ole kooskõlas usuliste kohustustega, mida peab täitma täpselt.

Eestis nõutakse, et ohverdamise juures viibiks järelvalveametnik, kes peab kontrollima loomakaitsenõuete täitmist tapmise ajal.

  • Kas loomade ohverdamine religioossetel põhjustel on moraalne?
  • Kas islamiusulised peaksid arvestama loomakaitsjate nõuetega?
  • Kas ohverdamisest loobumine toob endaga kaasa Jumala pahameele?

 

Vaata ka: loomade kohtlemine

Loomakaitseseadus

ÕPPEMATERJALID

Kätlin Hommik-Mrabte. Naiste roll ja õigused islami algallikates.pdf (2011)

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Abiline, T. Islam Eestis. Huma, 2008

Allama Sir Abdullah al-Suhrawardy (koost). Muhamedi tarkuseraamat. Tõlkinud I. Järv. Tallinn: Ersen, 2004

Gordon, M.S. Islam. Tallinn: Valgus, 2001

Saumets, A; Kilp, A (toim). Teaduskonverents "Religioon ja poliitika": 18. veebruaril 2005. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005

ARTIKLID

Hairetdinov, R. Inimõiguste kontseptsioon islamis. Juridica, nr 5, 1999, lk 253-259

Linnas, R. Islam Eestis. Akadeemia, 2004, nr 9, lk 1988-2019

VÄITEKIRJAD

Kalmet, T. Universaalsed õigused multireligioosses maailmas: rahvusvaheliste ja islami normide konflikt ning dialoogiotsingud. Doktoritöö. Tallinn: Akadeemia Nord, 2006.

Linnas, R. Islam Eestis. Diplomitöö, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku usuteaduse instituut,  2002.

Peterson, Ü. Džihaadi kontseptsiooni kujunemine koraanis. Magistritöö, Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 2005.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Al-Bukhari, Imam; Hamid Abdul Ali. Moral Teachings of Islam. Walnut Creek; Lanham, New York, Oxford: AltaMira Press, 2003.

Bauer, H. Islamische Ethik: nach den Originalquellen übersetzt und erläutert. Hefte I-IV. Hildesheim [etc.]: Olms, 2000

Bayman, H. The Secret of Islam: Love and Law in the Religion of Ethics. Berkeley: North Atlantic Books, 2003

Becher, J. (ed). Women, religion, and sexuality: studies on the impact of religious teachings on women. Geneva: WCC Publications, 1990

Brockopp, J. E. (ed.); Outka, G. with a foreword.Islamic Ethics of Life: Abortion, War, and Euthanasia. University of South Carolina Press, 2002.

Fakhry, M. A history of Islamic philosophy. New York; London: Columbia University Press, 2004.

Fakhry, M. Ethical Theories of Islam. Leiden; New York: Brill, 1997.

Hashmi, Sohail H. (ed.) Islamic Political Ethics: Civil Society, Pluralism and Conflict. Princeton: Princeton University Press, 2002.

Hourani, G. F. Reason and Tradition in Islamic Ethics. Cambridge: Cambridge University Press, 1985.

Izutsu, T. Ethico-religious concepts in the Qur'án. Montréal [etc.]: McGill-Queen's University Press, 2002

Kelsay, J. Islam and war: a study in comparative ethics. Louisville: Westminster/John Knox Press, 1993

Khadduri, M. The Islamic Conception of Justice. The Johns Hopkins University Press, 2001

Khoury, A. T. Das Ethos der Weltreligionen. Freiburg [etc.]: Herder, 1993

McDonough, S. Muslim Ethics and Modernity: A Comparative Study of the Ethical Thought of Sayyid Ahmad Khan and Mawlana Mawdudi. Laurier (Wilfrid) University Press, 2000

Musavi Lari, M. Ethics and spiritual growth. Qum: Foundation of Islamic Cultural Propagation in the World, 1997

Rispler-Chaim, V. Islamic Medical Ethics in the Twentieth Century. Leiden: Brill, 1993

Sachedina, A. A. Islamic biomedical ethics: principles and application. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2009

Sajoo, A. B. Muslim Ethics: Emerging Vistas. London: Institute for Ismaili Studies, 2004

Shihadeh, A. The Teleological Ethics of Fakhr al-Dīn al-Rāzī. Leiden: Brill, 2006

Sharma, S. R. Philosophy and ethics in Islam. New Delhi: Omsons Publications, 2001

Zager, W. (Hrgs). Ethik in den Weltreligionen: Judentum – Christentum – Islam. Neukirchen-Vluyn: Neukirchener Verlag, 2004

Wenzel-Teuber, W. Islamische Ethik und moderne Gesellschaft im Islamismus von Yusuf al-Qaradawi. Hamburg: Verlag dr. Kovač, 2005.

Päisefoto: Levi Meir Clancy, unsplash.com

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi

Fotol inimesed Riigikogus lippude taustal seismas

Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile