Intellektuaalne omand ja autorikaitse
Teistele kuuluvate esemete kasutamist ilma loata mõistetakse ühiskonnas vale toimimisena. Selline arusaam ei kehti ainult materiaalse omandi, vaid näiteks ka ideede kohta. Arvutitarkvara võib samuti mõista intellektuaalse omandina. Kindlate lahenduste välja mõtlemiseks on paljud inimesed vaeva näinud ja tundub mõneti loogiline, et neil, kes tarkvara arendusse panustanud pole, pole ka õigust seda tasuta kasutada. Tarkvara kopeerimine või kasutamine ilma omaniku loata ongi enamasti seadusega keelatud.
Siiski võib omanikusuhetega seoses ette tulla mitmeid küsimusi: mis annab kellelegi õiguse väita, et just tema on millegi omanik; kui konkreetse programmi loojaid ja arendajaid on mitu (nagu tavaliselt), kuidas siis kindlaks teha, kellele kui suur osa täpselt kuulub? Lisaks, tarkvara kätkeb endas teadmisi ja ideid, mis võiksid olla kasulikud ühiskonnale tervikuna, kuid kõigil pole ilmselt kunagi võimalik lunastada ligipääsu igale programmile. Võib-olla peaks hüvede üldiseks edendamiseks tarkvara siiski vabalt kättesaadev olema? Häkkerieetika, mis nõuab info kättesaadavust kõigile, välistab intellektuaalse omandi olemasolu: kui millelegi on kõigil õigus, ei saa see olla kellegi oma. Kas nende lähenemist saab alati pidada autoriõiguste rikkumiseks või on tõepoolest ka kübermaailmas olemas entiteete, mida keegi kunagi isiklikult omaks pidada ei tohiks ning mis peaksidki olema kõigile kättesaadavad?
Autoriõiguse arusaamad erinevad maailma lõikes suuresti. Majanduslikult vähem arenenud piirkondades on mure esmase toimetuleku pärast suurem kui rohkem arenenud aladel ning teisesed kaalutlused, nagu probleemid intellektuaalse omandi ümber, jäävad kõrvale. Üldise heaolu kasvades hinnatakse väärtused ümber, sotsiaalse heaolu asemel hakatakse rohkem rõhutama indiviidide isiklikku heaolu, enam on aega mõelda näiteks eneseteostuse peale, niisiis muutub ka autoriõigus olulisemaks küsimuseks. Rahvusvahelises kaubanduses on soovitav sellistele kultuurilistele erinevustele tähelepanu pöörata.
Lisaks
Plaadi kopeerimine
Ametlikult avaldatud laserplaatidelt või muudelt infokandjatelt ei tohi muusikat, filme jt autorikaitse objekte kopeerida ning see on ka seadusega karistatav, kuna koopiaid võidakse kasutada plaadil sisalduva materjali avalikuks esitamiseks. Samas on teada, et vaatamata moodsa tehnika pidevale arengule ja seadmete tõhustumisele, võivad DVD või vinüülplaat saada kannatada ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Kas hoolitseval lapsevanemal on moraalne õigus teha „Leiutajateküla Lotte“ DVD-st koopia ning kasutada seda, kartuses, et originaalplaadiga võib midagi juhtuda? Filmi vaatamiskõlbmatuks muutumise korral oleks laps kindlasti õnnetu ja suurema kurbuse ärahoidmine peaks ju kuuluma lapsevanema kohustuste hulka.
***
Piraattarkvara
Piraatarvutiprogrammide kasutamine on samuti keelatud. Sellegipoolest on Rumeenia president Traian Basescu väitnud, et Rumeenia infotehnoloogilist arengu mootoriks on olnud just piraattarkvara kasutamine. Tema sõnul on piraatlus aidanud noorel põlvkonnal avastada arvutid ja riigi arengule kaasa aidata. Rumeenias on olemas küll piraatlusevastased seadused, kuid neid järgitakse harva.
- Kas Basescu väitel on tõepõhi all või ei tohiks tema avaldust mingil juhul tõsiselt võtta?
- Kas piraatlus saab pikas perspektiivis olla kasulik?
- Võib-olla ei pruugi andmesidepiraatlus olla igas kontekstis ebamoraalne?
Vaata veel näitejuhtumeid:
14.01.2012 Terje Põvvat. Eestit ähvardab hiiliv internetitsensuur. (ERR)
UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD
Allmäe, L. Internetiõigus ja intellektuaalomandikaitse probleemid infoühiskonnas. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tartu Ülikooli õigusinstituut, 2004
Amur, R. Piraatluse õiguslikke küsimusi internetis. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tartu Ülikooli õigusinstituut, 2005.
Kuusk, J. Internetiteenuse pakkujate õiguslik staatus ja vastutus seoses autoriõiguse rikkumisega internetis. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2008
Meius, S. Internet ja piraatlus. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2004
ARTIKLID
Jahilo, V. Intellektuaalne omand üritusturunduses. Äripäev, 04.04.2007
Kerem, K. Informatsiooni jagamine internetis. Lege Artis, 2002, nr 9
Kerem, K. Internet ja failide vahetamine. Lege Artis, 2003, nr 4
Koppel, M.-E. Intellektuaalne omand kaitse alla. Äripäev, 30.08.2007
Krull, H. Intellektuaalne maa. Sirp, 22.08.2003
Maiste, V.-S. Kas intellekt on meie või meie intellekti omad? Eesti Raadio "Ööülikooli" mõttetalgud autoriõiguse küsimuses. Eestkõnelejad Jaak Johanson ja Peeter Laurits, sekundeerivad Andres Ehin, Marek Strandberg jt. Sirp, 22.08.2007
Pisuke, H. Mis on intellektuaalne omand? Juridica, 1993, nr 1
Soans, H. Pildid, raha, seadusandlus. Sirp, 22.08.2003
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Artiklid
Alfino, M. Intellectual Property and Copyright Ethics.
Kinsella, S. Against Intellectual Property. Journal of Libertarian Studies. Vol 15. No 2 (Spring 2001).
Mazzone, J. Copyfraud. Brooklyn Law School, Legal Studies. Paper No. 40.
Templeton, B. 10 Big Myths about copyright explained.
Raamatud
Campbell, T. D.; Lenk, C. Ethics and Law of Intellectual Property: Current Problems in Politics, Science and Technology. Aldershot: Ashgate, 2007
Ess, C. Digital Media Ethics. Polity, 2009
Freeman, L.; Peace, A. G. Information Ethics: Privacy and Intellectual Property. IGI Global, 2005
Moore, A. D. Intellectual Property and Information Control: Philosophic Foundations and Contemporary Issues. New Brunswick NJ, 2004
Perelman, M. Steal This Idea: Intellectual Property Rights and the Corporate Confiscation of Creativity. New York: Palgrave Macmillan, 2002
Schechter, R. E.; Thomas, J. R. Intellectual Property: The Law of Copyrights, Patents and Trademarks. New York: West/Wadsworth, 2003
Vaidhyanathan, S. The Anarchist in the Library: How the Clash Between Freedom and Control Is Hacking the Real World and Crashing the System. New York: Basic Books, 2004
Vaidhyanathan, S. Copyrights and Copywrongs: The Rise of Intellectual Property and How it Threatens Creativity. New York: NYU Press, 2001
Vaata ka: kultuurikorraldus ja -kaitse, publitseerimine ja institutsioonid
Päisefoto: Markus Winkler, unsplash.com
