Autor:
Pexels.com

Keskkonnaeetika

Keskkonnaeetika kui omaette filosoofiline distsipliin sai alguse 1960. aastatel. Senise moraalifilosoofia peamine ülesanne oli olnud üksnes inimestevaheliste suhete selgitamine ja reguleerimine. Keskkonnaeetikud tõdesid, et on vaja eetikat, mis arvestaks ka inimest ümbritseva keskkonnaga.

Keskkonnaeetika põhiline uurimisvaldkond on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks.

Sisujuht

Keskkonnaeetika laiema alateemana käsitletakse loomade kohtlemise küsimusi. Selle peatüki alt leiate artikleid ja raamatuid, mis arutlevad, kuidas tuleks loomadega käituda, kas neid tohib süüa või lemmikloomadena pidada jne.

Alateema „Keskkonnaprobleemid ja inimtegevus“ käsitleb keskkonnakriise ning inimese mõju keskkonnale.

Jätkusuutlikkuse ja keskkonnapoliitika“ valdkond püüab inimese hävituslikku mõju keskkonnale ohjes hoida.

Metaeetikasse kuuluvad väärtusküsimused annavad aluse eetiliste regulatsioonide väljatöötamiseks.

 

Päisefoto: Felix Mittermeier, pexels.com

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi

Fotol inimesed Riigikogus lippude taustal seismas

Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile