Organidoonorlus
Organi transplantatsioon on organi (nt neeru või südame) eemaldamine ühelt indiviidilt (enamasti on doonor surnud) ja selle siirdamine teisele inimesele, eesmärgiga parandada saaja tervist. Organite siirdamisel esineb rida praktilisi probleeme. Tihtipeale ei võta organism uut organit omaks, ainult identsete kaksikute puhul ei esine eelnimetatud probleemi. Selle nimel, et kudesid paremini kindlaks määrata tehakse pidevalt tööd. Samuti aitavad immuunsust mahasuruvad rohud, kuid nende manustamise puhul on oht kõrvalnähtude tekkeks. Suur probleem on läbi aegade olnud siirdamiseks kasutatavate organite nappus, samuti operatsioonide kõrge hind (eriti südamesiirdamiste puhul).
Eetiliste probleemidena kerkivad päevakorda eelkõige erinevate huvide konfliktid ja küsimus sellest, kuidas neid lahendada. Inimesel, kes vajab organi siirdamist esineb kahtlemata huvi oma elu säilitada. Potentsiaalsel doonoril on samuti huvi säilitada oma tervis ja kehaline väärikus, sest kellelegi doonoriks olemine kätkeb endas riske. On väidetud, et vastav probleem on lahendatav informeeritud nõusolekuga, kuid eriti just peresiseste juhtumite puhul võivad inimesed end keeldumise korral süüdi tunda. On võimalik väita, et meil on moraalne, kuid mitte juriidiline kohustus aidata teisi alati kui see meie võimuses on. Teisalt on väidetud, et vabatahtlikult doonoriks olemist ei saa kohustuseks teha, kuid jääb võimalus käituda altruistlikult.
Peatuda tuleb ka organitega kauplemise teemal. Võimalik vastuargument organimüügile väidab, et inimesed on iseenesest väärtuslikud, inimese või organite müük läheks vastuollu inimväärikuse austamisega. Argumendina organitega kauplemise poolt küsitakse, et kui inimene võib end müüa tööturul (nt füüsilist tööd tehes), siis miks ei või ta müüa oma organeid? Viimase argumendi vastu võib väita, et antud toimimine ei pruugi olla toimija huvides, nt on teda sundinud sotsiaalsed tingimused, nt majanduslik kitsikus. Mainida tuleb, et mõnedes riikides aktsepteeritakse nt vere ja sperma müüki, ent siinkohal vajab rõhutamist, et tegemist on taastuvate kudedega.
Kohustus aidata?
Härra X-i tütrel on neerupuudulikkus. Tütar veedab kolmel päeval nädalas kuus tundi dialüüsil. Haigusega toimetulek on muutunud järjest raskemaks nii talle kui tema perele. Tütrele on juba tehtud üks neerusiirdamise operatsioon, kuid tema keha ei võtnud seda neeru omaks. Nüüd pole raviarstid kindlad, kas teine operatsioon võiks õnnestuda, kuid nad on nõus seda proovima, kui leitakse sobiv doonor. Pärast mõningate testide korraldamist ütleb tütre arst (pediaater) härra X-le nelja silma all, et isa oleks tütrele sobiv doonor. Isa keeldub, põhjendades oma otsust sellega, et siirdamise õnnestumine pole garanteeritud, samuti teevad talle muret neeru eemaldamiseks sooritatava operatsiooni võimalikud komplikatsioonid ning kõige selle tagajärjed perele. Sest mis saab siis, kui allesjäänud neeruga midagi juhtub? Mis saab sel juhul tema tütrest, teistest lastest, kogu perekonnast? Kuid mehel on oma kartuste pärast piinlik ning ta ei julge teiste ees keelduda, seega palub ta arstil perekonnale öelda, et isa ei sobi oma tütrele doonoriks. Arst vastab, et ta ei saa seda teha. Seepeale sõnab mees, et sel juhul on ta sunnitud seda ise ütlema, sest kui pereliikmed tõe teada saaksid, purustaks see nende perekonna.
Küsimused:
- Mis põhjusel arvab isa, et tema otsusest teadasaamine hävitaks nende perekonna?
- Kas isal võiks olla eriline kohustus loovutada oma neer tütrele?
- Missuguseid väärtusi, mis toetavad ootust, et vanemad peaksid end oma laste heaks ohverdama, on võimalik eeltoodud kirjeldusest välja tuua?
- Mis konkreetselt süvendab tänapäeva meditsiinis selliseid ootusi?
- Kuidas käituksite teie, kui eeltoodud juhtum leiaks aset teie peres? Kuidas põhjendate oma valikuid?
Allikas: Parker, M. A Deliberative Approach to Bioethics. Healthcare Ethics and Human Values. An Introductory Text with Readings and Case Studies. Ed by K. W. M. Fulford, D. L. Dickenson and T. H. Murray, Malden (MA): Blackwell, 2002, lk 29.
Annetada või müüa?
Härra Y otsustab päästa oma tütre elu, loovutades talle oma neeru. Nõnda käitub ta igati altruistlikult – see on üks elundidoonorluse neid tunnuseid, mis on teinud sellise praktika aktsepteeritavaks. Härra Z seevastu otsustab oma neeru maha müüa, et maksta mõne teise vajaliku operatsiooni eest, mis tema elu päästaks.
Küsimused:
- Miks tundub raha eest organi müümine moraalselt vastuvõetamatu?
- Kas organidoonorlus peab alati rajanema altruistlikel põhimõtetel? Miks?
- Kas nõustute väitega, et organite müümise lubamine tähendab vaeste ekspluateerimist rikaste poolt? Miks?
- Teada on, et kuigi organitega kauplemine on enamikus riikidest keelustatud, eksisteerib see ikka. Kas seetõttu ei võiks arvata, et parem oleks valdkond hästi reguleerida kui täielikult keelata, tekitades nõnda illegaalse turu ja tegevuse?
Allikas: Radcliffe-Richards, J. The Case for Allowing Kidney Sales. W. Teays, L. Purdy Bioethics, Justice and Health Care. Belmont (CA): Wadsworth/Thomson Learning, 2001, lk 330.
ARTIKLID
Asser, T. Neurotransplantation as a surgical tool for the treatment of neurodegenerative diseases. Eesti Arst, 2001, lisa nr 3, lk 12-13
Elundsiirdamine loomalt inimesele? Eesti Tervishoiu Ajakiri, 1999, nr 1, lk 22
Everaus, H. Luuüdi transplantatsioon Eestis. Eesti Sisearstide Seltsi X Kongress. Tallinn, 1999
Ilves, I. Et al. Neerusiirdamine. Eesti Õde, 2000, nr 3, lk 16
Kals, J. Ülajäseme ja sõrmede replantatsiooni tulemustest Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinikus. Eesti Arst, 2000, nr 9, lk 583
Kivimaa, E. Palun mulle veel üks elu! Eesti Naine, 2002, veebruar, lk 12-15
Laas, M. Maksa saanud mees võitleb elu eest. Tervis, 1999, nr 4, lk 26-29
Laanepere, E. Igorit hoiavad elus neljas neer ja hingerahu. Elukiri, 2001, nr 10, lk 50-51
L uk, K. Inimkoe kommertsialiseerimine: üldised arengud ja olukord Eestis. Lege Artis, 2004, nr 8, lk 46-48
Minajeva, A. Inimese tagavaraosad poest. Luup, 1999, nr 10, 17. mai, lk 40-42
Neeruasendusravi Eestis aastatel 1996-2004. Eesti Arst, 2005, nr 10, 714-717
Parij gi, A. Käsi kotiga kaasas arsti juurde. Tervis Pluss, 2002, jaanuar, lk 28-29
P der, P, et al. Transplantaadid veresoontekirurgias. Lege Artis, 2003, nr 9, lk 10-15
Sigadelt inimestele. Horisont, 1999, nr 6, september, lk 10-11
Valge, A. Berliinis räägiti dialüüsiga seonduvates probleemidest. Eesti Õde, 1999, nr 5, lk 9
V li, T. Kas elusalt inimeselt võib organit võtta? Tervis Pluss, 2002, nr 3, lk 46
UURIMUS
Puusep, K. Elundite ja kudede siirdamine ja selle õiguslik problemaatika. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, protsessiõiguse õppetool. Tartu, 1996
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Annas, G. J. The Paradoxes of Organ Transplantation. American Journal of Public Health, 1988, vol 78, no 6, pp. 621-622
Athanassoulis, N. Philosophical Reflections on Medical Ethics. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005
Baron, J. Against Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2007
Blumstein, J. F.; Sloan, F. A. Organ Transplantation Policy: Issues and Prospects. Durham, NC: Duke University Press, 1989
Caplan, A. L. Ethical and Policy Issues in the Procurement of Cadaver Organs for Transplantation. New England Journal of Medicine, 1984, vol 311, no 15, pp. 981-983
Chadwick, R. The Market for Bodily Parts: Kant and Duties to Oneself. David Boonin and Graham Oddie (eds.) What's Wrong? Applied Ethicists and Their Critics. Oxford: Oxford University Press, 2005
Collange, J.-F. Ethique et transplantation d'organes. Paris: Ellipses Marketing, 2001
Jonas, H. Philosophical Reflections on Experimenting with Subjects. - Experimentation with Human Subjects, ed. Paul A. Freund. New York: George Braziller, 1970
Mappes, T. A; DeGrazia, D. (eds). Biomedical Ethics. New York (etc): McGraw-Hill, 2005
Morris, P. Transplants. Strasbourg: Council of Europe Publishing, 2003
Rhodes, R.; Francis, L.; Silvers, A. (eds). The Blackwell Guide to Medical Ethics. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006
Shelton, W.; Balint, J. (eds). The Ethics of Organ Transplantation: Advances in Bioethics, Vol 7. JAI Press, 2001
Veach, R. M. Transplantation Ethics. Washington, D.C.: Georgetown University Press, 2000
AJAKIRJAD
Journal of heart and lung transplantation
INFOVÄRAVAD
The Donation of Human Organs: Stanford Encyclopedia of Philosophy
