2011
Väärtusarenduse analüüs - miks ja kuidas?
Koostaja ja autor Halliki Harro-Loit Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames. |
![]() |
Väärtusarendus on üks võimalus koolikultuuri teadvustada ja seda mõjutada nii, et koolis oleks veelgi parem olla. Seda, mida koolis igapäevaste tegevuste kaudu luuakse, taastoodetakse, võimendatakse ja maha surutakse, aitab tajutavaks muuta väärtusarenduse analüüs. Väärtusarendus on suur osa koolikultuurist. Koolikultuur ise on aga nagu õhk, mis meid ümbritseb ning millest sõltub, kas meil on koolis hea olla või mitte. Kooli kontekstis ei pea "heaolemine" üheselt tähendama seda, et koolis on kerge ja lõbus. Sellest, kui hästi end koolis tuntakse, sõltub ju ka see, kui hästi toimib kooli esmane funktsioon lastele tarkusejagamine, õpilaste õpetamine ja abistamine nende kujunemisel sellisteks täiskasvanuteks, kes tulevikus oma eluga ise võimalikult hästi toime tulevad. Kui muud mured ei sega ja olemine kerge, siis on ka uusi teadmisi ja oskusi kergem omandada. Tegemist on esimesevihuga sarjast, mille abil Tartu Ülikooli eetikakeskus püüab pakkuda tuge lasteaedadele ja koolidele väärtusarendusega tegelemiseks. Vihkude sarja väljaandmist toetab riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009–2013", mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Vt ka teist vihku: Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses – miks ja kuidas? Käesoleva vihu eesmärk on kutsuda kooliinimesi eeskätt märkama ja analüüsima koolikultuuris avalduvaid väärtusi ja seda, kuidas neid kujundatakse või saaks kujundada. Töövahendite sari on mõeldud koolitajatele, koolijuhtidele, õpetajatele, aga ka nõustajatele, kel huvi ja motivatsiooni väärtusarendusega tegeleda. Sarja esimene vihk keskendub koolikeskkonna analüüsi võimalustele, järgnevad vihud aga väärtuskasvatuse metoodikatele ning väärtustele üldises mõttes. |
|
Raamatut saab lugeda elektroonselt: Sisukord_Väärtusarenduse analüüs |
Väärtuskasvatus õpetajakoolituses
Autor: Olga Schihalejev
Toimetajad ja korrektuur: Katrin Velbaum, Mari-Liisa Parder, Laura Lilles-Heinsar
Keeletoimetaja: Leelo Jago
Küljendus: Aive Maasalu
Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tartu Ülikooli Kirjastus 2011
Käesolev õppematerjal puudutab teemasid, mida on oluline käsitleda õpetajakoolituses väärtuskasvatusega seotult: erinevaid lähenemisi väärtuskasvatusele, õpetaja kutseeetikat, koolikultuuri, väärtuskasvatust ainesisu kaudu. Siit leiab ka ideid, kuidas suunata tudengeid reflekteerima väärtuskasvatuse üle, integreerides sellekohaseid küsimusi koolipraktika mappidesse, ning väljavõtteid väärtuskasvatuse alastest portfooliotest, mille koostasid projektis osalenud tudengid.
Raamat on valminud EDUKO uuringuprojekti „Õpetajate väärtuskasvatuse alase pädevuse arendamine õpetajakoolituses” raames ning on suunatud õpetajakoolituse õppejõududele – peamiselt ainedidaktikutele ja koolipraktika korraldajatele ning juhendajatele nii ülikoolis kui praktikakoolides, samuti üldpedagoogiliste ja -psühholoogia ainete õppejõududele ning õpetajakoolituse õppekavade programmijuhtidele.
Raamatut saate lugeda ka elektroonselt.
Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics, Vol 20
Vol. 20, Issue 04, October 2011
Erinumber "From Informed Consent to No Consent?"
Toimetajad Margit Sutrop ja Kadri Simm
Selles erinumbris on avaldatud ettekanded konverentsilt "From Informed Consent to No Consent: The Challenges of New Ethical Frameworks", mis toimus Tartus 6–7 novembril 2010. Konverentsi korraldas eetikakeskus ETF granti "New Ethical Frameworks for Genetic and Electronic Health Record Databases" raames.
Eetika teadustes ja ühiskonnas. Tartu Ülikooli eetikakeskus 10
Koostanud Margit Sutrop ja Triin Käpp
Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2011
Toimetuskolleegium: Triin Käpp, Kristi Lõuk, Triin Paaver, Mari-Liisa Parder ja Margit Sutrop
Keeletoimetaja Elo Kuuste
Korrektuur ja tehniline toimetus: Mari-Liis Tina, Laura Lilles-Heinsar, Aire Vaher ja Mats Volberg
Kaane kujundanud Kersti Tormis
Küljendanud Astrid Värv
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium
Eetika teadustes ja ühiskonnas: Sisukord
Raamatul on inglisekeelne versioon.
Väike heategija - koos õpime tegema head!
Toimetanud Juta Jaani, Triin Lääne, Triin Pisuke SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, 2011 Kogumiku koostamist toetas Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel. |
![]() |
Kogumik "Väike heategija – koos õpime tegema head!" on valminud Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi (SA TÜK) Lastefondi eestvedamisel. Fond soovib kaasa aidata ka lastehaigustega kaasnevate sotsiaalsete probleemide lahendamisele, mistõttu käesolevas kogumikus keskendutakse füüsiliselt või vaimselt teistmoodi inimeste mõistmise suurendamisele, märkamisele ja loomulikule käitumisele nendega kokku puutudes. Kogumik valmis koostöös Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituudi, sh haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi, psühholoogia instituudi, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ning MTÜ Inimeseõpetuse Ühinguga. Kogumiku eesmärgiks on luua eeldused aktiivsete ja teistega arvestavate kodanike kasvamiseks lapse enesekindluse tõstmise, abistamissoovi suurendamise ning algatusvõime toetamise kaudu. Kogumiku keskmes on lastes head tegemise soovi arendamine, et lapsed märkaksid abivajajat koolikeskkonnas, oma sõprade seas ja ühiskonnas laiemalt ning oleksid aktiivsed ja loovad tegutsejad. Seetõttu keskendubki kogumik niisugustele väärtustele nagu positiivsus, mõistmine, hoolivus ja aktiivsus, mis on olulised õnnelikuks inimeseks kujunemisel ja ühiskonna edukal koostoimimisel. Ühtlasi aitab kogumik kaasa kooli kui kogukonna tugevdamisele õpilaste ja koolitöötajate koostöö ning mitteformaalsete suhete edendamise teel, samuti kooli suurema sidususe saavutamisele kohaliku kogukonnaga. Kogumiku sihtgrupiks on eelkõige I ja II kooliaste, sest hoolivate ja teistega arvestavate inimeste kasvamiseks on oluline arendada juba algklassides eneseusku, abivalmidust, aktiivsust, algatusvõimet ning soovi teha head. Kogumiku III osa – ideedekogu – on mõeldud kogu koolirahva kaasamiseks ning II osas esitatud õppemeetoditest on mõned kohandatavad lasteaialastele kasutamiseks. Siin saate lugeda kogumiku täisteksti: Kogumik_Väike_heategija |