2007
Esseekogumik "Millises Eestis ma tahan elada?"
Koostajad Margit Sutrop, Marko Ringo, Aire Vaher
Keeletoimetaja Inna Lusti
Korrektuur Sirje Hiie, Tiia Varol
Kujundaja Merle Moorlat
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Vabariigi Presidendi Kantselei
Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus 2007
23. veebruaril 2007 Eesti Vabariigi 89. aastapäeva aktusel Tallinna Ülikoolis kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja esseekonkursi pealkirjaga "Millises Eestis ma tahan elada?". "Eesti on taastanud oma riigi ja võtnud taas sisse koha demokraatlike lääneriikide peres. Ometi ei ole Eesti veel selline, nagu me sooviksime. Selle asemel, et kurta, kas sellist Eestit me tahtsime, peaksime rääkima sellest, missugust Eestit me tahame," ütles riigipea.
Esseevõistluse idee pärines Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhilt professor Margit Sutropilt, seda ideed arutas Presidendi Mõttekoda, mille liikmed nõustusid osalema võistluse žüriis. Oma tuge pakkus ka Vabariigi Presidendi Kantselei ja ajakiri Akadeemia.
Kokku laekus konkursile 326 tööd. 115 essee autoriks olid põhikooli õpilased, 86 esseed kirjutati gümnaasiumi õpilaste poolt ning 125 kirjutajat olid täiskasvanud. Kirjutajate seas oli väga erinevate elukutsete esindajaid; autorite vanus jäi 7 ja 94 eluaasta vahele. Käsitlemist leidsid nii keskkonna, hariduse, poliitika, alkoholismi ja emigratsiooni küsimused kui ka võrdsete võimaluste ja rahvusliku identiteedi temaatika.
Täiskasvanute parim töö avaldati ajakirjas Akadeemia ning põhikooli õpilaste parim töö Eesti Päevalehes, mitmed teised tööd aga Tähekeses ja Heas Lapses. Esseekogumik sisaldab lisaks auhinnatud töödele teisi väljavalitud esseesid, züriiliikmete arvamusi ning korraldajate saatesõnasid.
Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus
Koostajad Margit Sutrop, Kristi Lõuk, Toomas Kiho
Toimetajad Margit Sutrop, Kristi Lõuk, Toomas Kiho
Keeletoimetaja Maris Makko
Kujundaja Sirje Ratso
Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus 2007
Koguteose ilmumist toetasid EV Sotsiaalministeerium, Avatud Eesti Fondi projekt "Rohkem naisi poliitikasse"
Raamatusse on koondatud kõigi Eesti Vabariigi naisministrite elu ja tegevuse lugu – see on esimene täielik ülevaade kõikidest naisministritest, kes on Eesti Vabariiki 89 aasta kestel teeninud: Renate Kaasik, Aino Lepik von Wirén, Siiri Oviir, Klara Hallik, Lagle Parek, Marju Lauristin, Liia Hänni, Liina Tõnisson, Tiiu Aro, Andra Veidemann, Signe Kivi, Katrin Saks, Mailis Reps, Kristiina Ojuland ja Ester Tuiksoo.
Selles raamatus räägivad nad usutluste kaudu ise oma kujunemisloost, poliitikasse tulekust ja ministrina tegutsemisest. Nende naiste tagasivaade käidud teele avab meie pilgule tükikese Eesti lähiajaloost: riigi ehitamisest, poliitilistest võitlustest, sotsiaal-majanduslikest muutustest ja erakondlikest suhetest.
Et saada võrdlusmaterjali, intervjueerisime veel nelja Põhja- ja Baltimaade väljapaistvat naispoliitikut (Ene Ergma, Vigdís Finnbogadóttir, Riitta Uosukainen, Vaira Vīķe-Freiberga).
Raamat algab teoreetilise osaga, milles eri autorid arutlevad selle üle, kuidas suurendada naiste osalust poliitikas, miks seda vaja on ja mis seda takistab.
Kogumik on valminud EV Sotsiaalministeeriumi ja Avatud Eesti Fondi rahastatud projekti "Rohkem naisi poliitikasse" raames. Projekti teostajateks olid Eesti Naisüliõpilaste Selts (ENÜS) ja Tartu Ülikooli eetikakeskus.
Eetikakoodeksite käsiraamat
Koostajad Toivo Aavik, Külli Keerus, Kristi Lõuk, Ants Nõmper, Aive Pevkur, Leno Saarniit, Kadri Simm, Margit Sutrop, Margus Tõnissaar, Aire Vaher, Ivo Volt. Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus. 2007. Raamatu koostamist toetas Volkswagen Stiftung, väljaandmist Avatud Eesti Fond. Käsiraamatu pdf-failiga on võimalik tutvuda Avatud Eesti Fondi kodulehel |
![]() |
"Eetikakoodeksite käsiraamat" on ühelt poolt mõeldud neile, kel huvi koodeksite üldisema olemuse ja ajaloolise tausta vastu – väljaande esimene osa koondab teoreetilisi käsitlusi vastava ala ekspertidelt. Teisalt ei tohiks väljaanne ükskõikseks jätta ka neid, kel kavas oma asutuse või kutseala eetikakoodeksit koostada või uuendada. Trükisest leiab kasulikke tähelepanekuid ja soovitusi nii koodeksi väljatöötamise kui rakendamise kohta. Käsiraamatu lisas on ära toodud 86 praegu Eestis kehtivat eetikakoodeksit ja avalikku eetilist lepet. |
Väljavõtteid