2005
Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas
Toimetanud: Riste Keskpaik, Silver Rattasepp ja Kaie Kotov
Eesti Looduseuurijate Selts 2005
Kogumiku trükkimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus
Keskkonnaeetika konverentsi toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Loodusuurijate Selts
Tartus 28.-29. oktoober 2005 aastal Eesti Looduseuurijate Seltsi, Jakob von Üexkülli keskuse ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostööl toimunud keskkonnaeetika alase konverentsi "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas" kogumik. Kogumik on kakskeelne (inglise ja eesti) sisaldades ettekandeid ning teese Eesti ja välisesinejatelt.
Konverentsi ja teesidekogumiku eesmärgiks ei ole mitte niivõrd tutvustada juba "valmis" valdkonda oma olemasoleva mõistesüsteemiga - ülesanne, millega see ka kuigi hästi toime ei tule - vaid pigem avardada keskkonnaeetika tähendus- ja toimimisvälja üle distsiplinaarsete ning akadeemiliste piiride, luues võimaluse põrkumisteks ja põimumisteks, millel oleks potentsiaali jäigaks muutunud piire nihutada.
Teadus ja teadmistepõhine ühiskond
Koostajad: Margit Sutrop, Urmas Sutrop
Toimetaja: Kristi Jõesalu
Kujundus: Andres Rõhu
Keeletoimetajad: Axel Jagau, Külliki Kuusk
Tõlge eesti keelde: Katrin Kala, Ene Kelder, Marika Leemets, Epp Leete, Kristina Milt, Sigrid Parts
Tõlge saksa keelde: Andreas Berghoff, Sigrun Fricke, Axel Jagau
Eesti Keele Sihtasutus 2005
Raamatu ilmumis toetasid Eesti aukonsil Düsseldorfis, dr Jochen Friedrich Kirchhoff, dr. Hansjörg Döpp, Põhja-Reini-Vestfaali Liidumaa Tööandjate Liit, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond
Tartus 27. septembril 2004 aastal 8. Saksa-Eesti akadeemilise nädala Academica raames toimunud konverentsi "Teadus ja teadmistepõhine ühiskond" kogumik. Kakskeelses (saksa ja eesti) kogumikus on konverentsil peetud ettekanded ja sõnavõtud. Teemade ring kattis küsimusi teaduste ja ühiskonna vahelistest pingetest kuni teaduste ja tehnoloogia ning teadmistepõhise ühiskonnani.
Konverentsi eesmärk oli avada teadmistepõhise ühiskonna mõiste sisu ja vaagida, kui kaugel Eesti ja Saksa ühiskond selle saavutamisest on ning missugused raskused sellega kaasnevad. Konverentsil esinesid plenaarettekannetega Euroopa Akadeemia direktor professor Carl Friedrich Gethmann, Eesti Teaduste Akadeemia president professor Jüri Engelbrecht, Saksamaa Liidupanga asepresident Jürgen Sark ja Eesti Panga president Vahur Kraft.
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse
Autor Jonathan Wolff
Tõlkinud Tiiu Hallap
Toimetanud Triin Kaalep
Kujundaja Sirje Ratso
Tartu Ülikooli eetikakeskus 2005
Tartu Ülikooli kirjastus
Poliitikafilosoofia on praktilise filosoofia haru, mis tegeleb selliste küsimustega nagu ühiskondlik leping, riik, poliitiline võim, demokraatia, vabadus, omand ja sotsiaalne õiglus. Poliitikafilosoofi uurimisobjekt on abstraktne. Ta küsib, kuidas riik tekkis ja kuidas see koos seisab, missugune on riigi moraalne õigustus jne. Paljudele küsimustele on mitmeid vastuseid ning arutelu pole veel lõppenud.
Autori eesmärgiks pole esitada kronoloogiliselt poliitikafilosoofide teooriaid, vaid vaadelda valitud küsimusi süstemaatiliselt. Ta on valinud ajaloost kõige köitvamad lahenduskatsed, nii nagu neid on välja pakkunud Platon, Hobbes, Locke, Rousseau, Mill, Rawls ja Nozick.
Selle raamatu lugemiseks ei ole vaja eelteadmisi filosoofiast ega politoloogiast. Seetõttu sobib ta kasutamiseks õpikuna nii ülikoolis kui ka gümnaasiumis. Eriti soovitatav aga oleks seda lugeda tulevastel ja praegustel poliitikutel, kes soovivad saada alusteadmisi poliitikafilosoofiast.
Eetika: õiget ja väära avastamas
Louis P. Pojman Raamatu väljaandmist on toetanud Volkswagen Stiftung |
![]() |
Louis P. Pojmani raamat "Eetika: õiget ja väära avastamas" on kõrgkooli õppuritele mõeldud eetikaõpik. Raamatus käsitletakse süstemaatiliselt moraalifilosoofia põhiprobleeme – moraalirelativismi ning –objektivismi, väärtusi, egoismi ning altruismi, deontoloogilisi, teleoloogilisi ning voorustepõhiseid eetikasüsteeme. Käsitletakse metaeetika küsimusi ning eetika seotust religiooniga. Samuti leiab lugeja nõuandeid filosoofilise töö kirjutamiseks. Õpikut kasutatakse Tartu Ülikoolis eetika aluste loengu õppematerjalina, samuti on see kasutusel paljudes teistes Eesti ning välismaa ülikoolides. Raamat võiks huvi pakkuda ka laiemale lugejaskonnale, sest autor on eetika ja moraaliküsimused põhjalikult lahti mõtestanud ning osavalt põiminud selgitavate ning tänapäevaste näidetega. Ohtrasti on kasutatud näiteid kirjandus- ning filmiklassikast. Seetõttu ei peaks pelgama, et raamat osutub raskeks – haarav stiil lubab õpikut ka öökapiraamatuna tarvitada. Moraaliküsimuste üle järelemõtlemine ei peaks tipnema auditooriumis kuuldu ja nähtuga. Meie igapäevaelus tuleb ette hulganisti olukordi, kus peame langetama erinevaid otsuseid, pahatihti ei ole me isegi sellest teadlikud, et teeme eetilisi valikuid. Raamat aitab mõista, kuidas moraal meie igapäevatoimetustes ilmneb ning kuidas on moraal seotud ühiskonnaga. Ehkki üheseid lahendusi eetilistele probleemidele ei suuda anda ükski moraalifilosoofia raamat, võib öelda, et Pojman õpik on heaks eeskujuks, kuidas eetikaprobleemide üle arutleda. Teemad ei ole antud mitte kirjeldavas vormis, vaid on lahti seletatud loogilise arutelu käigus. Sarnaselt võib juba iga lugeja mõtiskelda iseseisvalt teda vaevavate moraaliprobleemide üle. |