näitejuhtumid ja õppematerjalid
Politsei ja hoolimine
Jaanus oli 26-aastane tööline. Ühel õhtul pärast tööd läks ta oma töökaaslastega kohalikku baari, et tähistada osakonna palgatõusu. Pidu kestis viis tundi, mille jooksul Jaanus jõi mõniteist klaasi alkohoolseid jooke. Hilisõhtul lahkus Jaanus baarist ja hakkas autoga koju sõitma. Teel juhtus õnnetus – Jaanus sõitis vastu elektriposti. Kohale tulnud politsei leidis Jaanuse tee peal lamamas. Tal ei olnud nähtavaid vigastusi, kuid ta oli ilmselgelt purjus. Politsei küsis, kas temaga on kõik korras, ja Jaanus vastas jaatavalt. Ta viidi politseijaoskonda ja küsiti, kas ta vajab arstiabi. Jaanus vastas eitavalt ning jäi teiste juurde arestikambrisse paigutatuna kohe magama. Hommikul leidis politseinik Jaanuse surnuna ja lahkamine näitas, et surma põhjustasid tõsised sisemised vigastused. Sisejuurdlus ei tuvastanud politseinike käitumises hooletust ega seaduserikkumist.
- Kas Jaanus oli pädev, et hinnata oma vajadust arstiabi järele?
- Kuidas hindate politseinike käitumist? Kui seaduslikkuse küsimus kõrvale jätta, kas nõustute juurdlusega, et tegemist ei olnud hooletusega?
- Millised alternatiivsed käitumisviisid oleksid politseinikel veel kõne alla tulnud?
(Callahan, J. C. (ed). Ethical issues in professional life. Oxford (etc): Oxford University Press, 1988, lk. 120-121)
JOKK
Seaduse ja eetika vahekorda iseloomustab Eesti avalikus elus esilekerkinud nn JOKK-suhtumine. JOKK ehk "juriidiliselt on kõik korrektne" viitab otsustele ja probleemilahendustele, mille õigsuse ja eetilisuse avalik arvamus, ajakirjandus või muu institutsioon on kahtluse alla seadnud, kuid mille asjaosalised formaalsele seaduslikkusele toetudes heaks kiidavad. Samuti nenditakse, et"JOKK", kui seaduserikkumine on avalik saladus, kuid kohtus ei ole seda võimalik tõestada. Näiteid võib tuua kinnisvaraärist, erastamistehingutest, linnaplaneerimisest, riigihangete korraldamisest ja mujalt.
- Kuidas oleks võimalik ära hoida seda, et seadustesse kirjapandut formaalselt korrektselt ära ei kasutataks?
- Kuivõrd peaksid kirjutamata seadused avalikku elu reguleerima?
- Kuidas tagada kirjutamata seaduste nõudmisel objektiivsus?
Vaata lisaks: poliitika ja eetika
Urmas Reinsalu. Õigusriigi taastamise okkaline tee. - Postimees, 11.12.2006.
Evi Arujärv. Õiglusriik või masside mäss? - Eesti Päevaleht, 08.12.2006.
Mihkel Mutt. Poliitiline kultuur pole spiritism. - Eesti Päevaleht, 08.09.2006.
Vaata veel näitejuhtumeid:
09.04.2012 Berk Vaher: "riiklik tapmine" on riigi kohustus oma kodanike ees ja Silver Meikar: "riikliku tapmisega" teeme kuklalasu väärtustele, mille nimel tasub üldse elada (Postimees)
07.04.2011 Mõtete lugemise õiguslikud ning eetilised piirid
04.02.2011 Seksuaalkurjategijate ravimine
12.05.2010 Oliver Nääs. Keda karistada õnnetuse eest? (Postimees)
19.03.2010 Kaia Kuusler: miks me ikkagi autot naabri hoovi ei pargi? (Postimees)
02.03.2009 Leebus kaebajate vastu
06.02.2009 Pedofiilide kastreerimine rikub inimõigusi (EPL)
19.01.2009 Tehnika ohud ja keelamine
18.01.2009 Tõlk migrantide kaitsel
16.09.2008 Advokaat hakkas endist klienti terroriseerima (Postimees)
08.09.2008 Euroopa advokaadid saavad ühtse eetikakoodeksi (Postimees)
29.02.2008 Kahtlusalune ei ole süüdimõistetu
30.01.2008 Ema vangistamine kahjustab väikest last
02.01.2008 Suurbritannia vanglates kasvab enesetappude arv
19.12.2007 Seaduse võim: püksid üles!
ÕPPEMATERJALID
Ellonen, E.; Kekomäki, K.; Raivola, P. Eetika ja politseitöö. Tõlkinud M. Moora. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2002.
Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse: õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn: Juura, 1997.
Foto: www.sxc.hu