Õigus ja eetika
Õiguse ja eetika teemasse koonduvad küsimused, mis puudutavad seaduse ja eetika vahekorda, õigussüsteemi põhimõtteid, selle esindajate kutse-eetikat ning karistuse eesmärke ja vahendeid.
Seaduste loomist, tõlgendamist ja rakendamist mõjutavad inimeste moraalsed veendumused, mida aitavad kujundada omakorda seadused. Seadusloojate ja eetika kohta leiate materjale poliitika ja eetika valdkonnast.
Õiguse ja eetika suhted katavad järgmisi peamisi teemaringe: milliseid eluvaldkondi tuleks seadustega reguleerida ja milliseid mitte; millal on indiviidide vabaduse piiramine seaduse jõul õigustatud. Nendele küsimustele on võimalik vastata mitmel viisil.
Põhjendus, mis toetub kahjutekitamise printsiibile, ütleb, et seadust tuleb rakendada selleks, et hoida ära teistele kahju tekitamist. Patroneeriv mõtteviis lisab, et seadusega võib takistada ka inimesel endale kahju tekitamast (näiteks turvavöö kasutamise nõue). Seadusmoralistide arvates võib seadusega keelata ka ebamoraalseid tegevusi, nn ohvriteta kuritegusid, juhul kui ühiskonna enamus peab neid moraalselt vastuvõetamatuks (näiteks prostitutsioon).*
Eetilises plaanis on oluline küsida: milliste kriteeriumide alusel seadusi hinnata; kas seadusest üksi piisab kompetentsete otsuste langetamiseks, nii õiguse kui ka õigluse tagamiseks; kuidas lahendada võimalikku konflikti moraalsete tõekspidamiste ja seaduse vahel; millal on õigustatud seadusele allumatus.
Moraali- ja õigusnormide kohta vaadake lisa valdkonnast Eetika ja moraal.
Üks võimalus tagada seaduste täitmist on sanktsioonide kehtestamine seaduste rikkumise eest. Karistuselt oodatakse mitmesuguseid tulemusi: karistatud kurjategija hoidub edaspidi sellisest kuriteost või kurjategijale tehakse kuritegude kordamine võimatuks; kurjategija iseloom ja väärtushinnangud muutuvad; teised inimesed püüavad samasugusest kuriteost hoiduda; karistusena selgelt väljendatud hukkamõist soodustab vastava ühiskondliku väärtushinnagu kujunemist; kurjategijale makstakse kätte.
Karistamisega seonduvad veel küsimused kuriteo ja karistuse proportsionaalsusest, ihu- ja surmanuhtluse lubatavusest, vangide kohtlemisest, nulltolerantsist ja omakohtust. Vangide õigustest jakohtlemisest lugege ka globaalse õigluse ja terrorismi alavaldkonnast.
Kutse-eetika küsimused õiguse ja eetika valdkonnas puudutavad reegleid politseinike, prokuröride, advokaatide, notarite, kohtutäiturite, kohtunike ja vanglaametnike professionaalses tegevuses (vt ka: kutse-eetika). Nagu muudegi elualade puhul, on õigussüsteemi esindajate kutse-eetikas oluline küsimus tavamoraali ja professionaalse rolli vahekorrast: kas advokaat võib püüda klienti enda moraalsete veendumuste kohaselt mõjutada; kas advokaat peaks kliendi eesmärke kaitsma ka siis, kui ta need ise hukka mõistab.
Klientide abistamisega seotud elukutsete puhul tekitab raskusi lisaks isiklikele tõekspidamistele ka kohustus teenida kahte isandat, kuna ametnik on indiviidi ja riigi vahendaja. Õigusega seotud professioonide eripära on teatud eelisseisund, suurem võim igapäevases töös, võrreldes nende partneritega. Tundlikud teemad on valetamise rakendamine seaduse tagamise vahendina, konfidentsiaalsus japrivaatsus.
Vaata ka: privaatsus ja jälgimine
*Dimock, S. Crime and Society. - Encycolpedia of Applied Ethics, Vol I, San Diego (etc): Academic Press, 1998, lk. 679-691.
Foto: www.sxc.hu