Väärtustest rääkimine on Šoti koolides osa igapäevaelust | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Väärtustest rääkimine on Šoti koolides osa igapäevaelust

25. Mai 2018 - 11:45 -- Õnne Allaje
Foorumid: 

Artikkel ilmus 18.05.2018 Õpetajate Lehes. Avaldame artikli täismahus.

Veebruari algul käisid Eesti haridustegelased, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuhid ning haridusnõustajad ehk kriitilised sõbrad õppereisil Šotimaal, et saada aimu, kuidas tegeldakse väärtustega Šoti haridussüsteemis.

Oma muljeid jagavad Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse suuna projektijuht; Jekaterina Gridneva, Sakala Eragümnaasiumi direktor; Reet Merilaine, Pärnu Tammsaare kooli õppealajuhataja ning keelekümbluse koordinaator; ja Merike Mitt, Tartu Ülikooli eetikakeskuse kriitiline sõber.

Mari-Liis Nummert: Šotimaa teeb meile silmad ette

TK: Mis on meil reisil nähtu põhjal sarnast ja mis erinevat?

M-L N: Šoti riiklik õppekava Curriculum for Excellence viidi koolidesse sisse 2010-2011. aastal ehk samal ajal, mil meie viimane põhikooli riiklik õppekava. Mõlemad õppekavad on Euroopa kontekstis erilised – neid iseloomustab väärtuspõhisus, pädevustele keskendumine ning suur autonoomia, mida õpetaja õpet korraldades võib rakendada.

Sarnasusi, täpsemalt sarnaseid väljakutseid on Eestis ja Šotimaal palju. Näiteks uue õppekava tegelik rakendumine koolis. Kuigi õppekava võimaldab õpetajale autonoomiat ses osas, kuidas pädevusi – oskusi, hoiakuid, teadmisi arendada, ei julge paljud õpetajad seda võimalust kasutada ning ootavad endiselt väga konkreetseid juhiseid näiteks õpikute, töövihikute või abimaterjalide näol, kuis üht või teist teemat tunnis käsitleda. Sarnane tendents on täheldatav ka Eestis – õpe on endiselt liiga õpiku-töövihiku põhine. Mõlema riigi suureks väljakutseks on see, kuidas aidata õpetajal mõista, et sellise õppekava puhul on ta tark looja. See, kes võib ise otsustada, kuidas ja mille toel oma õpilasi eesmärgile viia. Minu jaoks on oluline roll selliste õppekavade rakendumise puhul õpetajate esma- ja täiendõppes – Glasgow ülikooli hariduseksperdid tunnistasid meile näiteks, et nende õpetajakoolitus jõudis uue õppekava rakendamiseks vajalike oskuste toetamise osas järgi alles siis, kui õppekava oli koolides jõustunud.

Šotimaa kogemusega kõrvutades võiksime ka meie taaskord kriitiliselt küsida, mis on see, mis takistab meie õpetajatel RÕK-i rakendamist. Kas ülikoolis õppiv õpetaja saab aktiivõppe meetodeid õppida aktiivselt? Kas õpetajakoolituses õppija kodutöid hinnatakse kujundavalt? Kas õppiv õpetaja saab piisavalt võimalusi analüüsida enda ja kaaslaste töid didaktilisest perspektiivist? Kui palju on õpetajal võimalusi harjutada juhtimisoskusi? Arvan tõesti, et seni kuni õpetajakoolituses toimuv õpe – sisu ja vorm – ei kanna muutunud õpikäsitluse põhimõtteid, ei ole meil paslik vinguda või imestada, miks õpetajad neid igapäevaselt ja täies mahus ei rakenda.

Mis veel silma jäi?

Ütlesin enne, et Šoti ja Eesti õppekava seob väärtuspõhisus. Meie riiklikus õppekavas on välja toodud põhihariduse alusväärtused, kuid neid üldinimlikke ja ühiskondlike väärtusi näikse olevat nii palju, et enamik õpetajaid, kellega olen vestelnud, ei oska neid välja tuua või on mulle täiesti ausalt tunnistanud, et on õppekavaga seoses uurinud vaid oma ainevaldkonna osa.

Sama käib tegelikult ka oma kooli väärtuste kohta – tavaliselt annan koolitusel 2-3 minutit, et õpetajad saaksid kooli kodulehelt järgi vaadata, mis on nende kooli väärtused. Peast oskab neid nimetada, või veel enam – oma kooli kontekstis selgitada, umbes 2 osalejat 30 koolitusgrupi kohta.

Ma ei pane seda õpetajatele absoluutselt pahaks! See osutab minu jaoks kahele asjale: 1. Õppekava tuntakse vähe. 2. Igas koolis on kahtlemata esil mingid konkreetsed väärtused, kuid need pole o m a d või üheselt mõistetavad selle koolipere liikmete, näiteks õpetajate jaoks.

Šoti ja Eesti õppekava ja selle sidusväärtuste väljakutse on sama: kuidas muuta neid hariduse väärtuspõhiseid sihte teadlikuks kõigi kooli osapoolte jaoks? Kuidas teha nii, et neist haridusdokumentides deklareeritud väärtustest saaks igas koolis igapäevaselt elatud väärtused? Laiem küsimus on ka see, kuidas üldse juhtida muutusi hariduses: kes vastutab selle eest, et õppekava osised ja põhimõtted oleks koolis töötavate inimeste jaoks hästi kommunikeeritud?

Šotimaa teeb ses osas meile silmad ette. Õppekava kahte põhiväärtust „Excellence and Equity“ (Suurepärased ja võimetekohased tulemused ning võrdsed võimalused) kohtas koolivisiitidel isegi hindamisvahendites. Näiteks oli kodunduse õpetaja selgitanud ühe trimestri hindamise kontekstis ära selle, mis on iga õpilase jaoks suurepärane tulemus. Trimestri lõpul toimuvas arenguvestluses pidi õpilane hindama end selle kriteeriumi osas ja tooma näiteid, miks ja mil moel ta õppes seda väärtust arendas.

Mis kõige enam üllatas?

 Šotimaa haridustee seab õpilase jaoks neli eesmärki. See taotleb, et õpilasest võiks saada edukas õppija, enesekindel indiviid, vastutustundlik kodanik ja osavõtlik panustaja. Minu jaoks oli üllatav, kui hästi need põhihariduse sihiseade eesmärgid koolides juurdunud olid! Nägin neid põimituna nii kooli huvihariduse töökavasse, õpetaja tunnikontrolli või üle-koolilisse tunnustamissüsteemi. Näiteks toimus ühes koolis iganädalaselt tunnustamishommik, kus kiita said õpilased, keda oli ühes neljast kategooriast märgatud kas õpetaja, koolitöötajate või kaasõpilaste poolt. Tunnustamisel toodi välja kategooria – näiteks aktiivseks kodanikuks olemine ja põhjendus, näiteks koolimaja ümbrusest lehtede riisumine. See praktika meeldib mulle, sest see võimestab õpilast ja laseb näha oma rolli suuremas kontekstis, indiviidi ja ühiskonna liikmena. Ka meie põhihariduse sihiseades on öeldud, et kooli eesmärgiks on abistada tervikliku inimese kasvamist erinevates rollides: tööl, perekonnas ja avalikus elus. Kas võiksime siin Šotimaast šnitti võtta ja teadlikumalt tunnustada õpilasi pingutuste eest, mis aitavad kaasa nende rolli kujunemisele õpilases?


Jekaterina Gridneva: „Lapsi õpetatakse oma probleeme ise lahendama“

TK: Mis on meie ja Šoti koolisüsteemides ühist, mis erinevat ja mida võiksime üle võtta?

JG: Koolisüsteemid on üldiselt sarnased: ka Šotimaal on põhikool ja eraldi gümnaasium. Kindergarten-programm koolis alustab seevastu juba viieaastastega.

Õpetajana töötmise reeglid on väga ranged. Kõik õpetajad registreeritakse riiklikus registris ja et õpetajana töötada, peab olema magistrikraad. Kui õpetaja registris kirjas ei ole, siis ta ei saa koolis töötada, mis näitab, et kooli peetakse väga tähtsaks insitutsiooniks. Kui koolis midagi juhtub, on olemas eraldi amet, kes sellega tegeleb. Ja teistpidi ka toetatakse õpetajaid rohkem.

Kas te näete erinevusi selles, kuidas Šoti koolides kasvatusega tegeldakse?

Ikka näen. Minu lemmik oli süsteem, millega seal tegeldakse juba viis aastat:  lastele õpetatakse probleemilahendusoskusi. Näiteks juhtub laste vahel midagi, mõni konflikt või riid, kuid sellega ei tegele mitte õpetaja, vaid lapsed ise peavad oma probleemi lahendama. Mõnikord aitavad neid sealjuures täiskasvanud, mõnikord klassikaaslased. Mõnikord on vaja tõlki - kool, kus me käisime, oli paljurahvuseline. Õpetajad ei sekku laste konflikti: nad ütlevad, et teil on nüüd kindel aeg, mil tuleb oma probleem lahendada ja kui olete hakkama saanud, siis tulge öelge mulle, kuidas te selle lahendasite ja mida te edasi teete.

Õpetaja, kellega rääkisin, ütles, et lapsed on huvitatud sellest, et probleem saaks võimalikult ruttu lahendatud, sest nad tahavad pääseda teiste juurde mängima või on parasjagu koolis huvitavad üritused ja tegevused.

Mis veel tähelepanu äratas?

Selles koolis, kus me käisime, olid kõik immigrandid. Me ei näinud seal ühtegi šoti päritolu last ja mitte ükski laps ei rääkinud inglise keelt oma esimese keelena, kuigi suheldakse inglise keeles.

Keelestandardid ei olnud selles koolis nii kõrged kui teistes koolides. Pooled neist lastest on romad, kelle pered rändavad ühest linnast teise. Õpetajad rääkisid, et võib olla nii, et ühel päeval on sul klassis kümme romat ja teisel päeval ei ole ühtegi, ja siis tulevad jälle uued. Mõnikord on see üldse esimene kord, kui laps läheb kooli ja saab korraliku hariduse.  Selles koolis nad tegelevad just niisuguste lastega, ja tulemused on suurepärased.

Lapsed rääkisid meiega täiesti vabalt, naersid, nad ei kartnud külalisi. Nii oli see põhikoolis, mis neil on algklassidest kuni kuuenda klassini. Kui neile  küsimusi esitasime, vastasid nad rahulikult ja julgelt.

Selles koolis käivad paljud lapsed, kelle vanemate rahalised võimalused on väga piiratud. Direktor rääkis, et nendelt lastelt mingit osalustasu ei küsita ei toidu ega huviringide eest. Kõike püütakse teha fondide kaudu. Selles koolis õpib 37 eri rahvusest last, ja pooled neist on romad.

See oli ka põhjus, miks šoti lapsed läksid ära teistesse koolidesse. Ja nüüd kool pingutab, et kooli keskkond ja tulemused oleksid head, ja püüab kummutada romadega seotud eelarvamusi. Mina ei tea, kuidas nad seda teevad, aga tulemused on väga head, kusjuures kool ei rõhuta oma tegevuse tähtsust ega oota selle eest tunnustust.

Mida me võiksime sealt üle võtta?

Meie kool taotleb ühinemist kiusamisvaba kooli liikumisega, neil on päris mahukas programm. Kuid kui laste probleeme lahendab õpetaja, võib olla, et mõni laps ja lapsevanem ei ole lahendusega rahul. Kui lapsed oma probleemi ise lahendavad, on rahulolu palju suurem. Ja kui ka siis ei ole lapsevanem rahul, võime seda arutada nende lastega koos, miks nad sellise lahenduse valisid. Õpetaja ei näe alati kõiki olukordi. Ma arvan, et see meetod võib aidata.

See on selline probleemilahenduskultuur,  mis ei tule ühe päevaga.

See nõuab nii õpetajate, laste kui vanemate kurssi viimist. Seetõttu hakkasin praegu kõigepealt teoreetilist poolt uurima. Koolis ei ole nii, et ma tulen oma ideega ja ütlen, et homsest alates teeme teisiti. Ettevalmistus on kõige olulisem.

Ma usun, et taoline probleemide lahendamise harjumus on lastele väga hea kogemus eluks: ma oskan mitte ainult kuulata, mida õpetaja mul käsib teha, vaid oskan ka ise lahendust otsida, põhjendada ja vabandust paluda, kui vaja.  Ja ma ka aktsepteerin, et ma võin midagi valesti teha – see ongi elu, me ei ole jumalad, me oleme inimesed. Me teeme vigu iga päev ja mitu korda päevas.

Ma arvan, et taoline probleemide lahendamise harjutamine lastega on suurepärane kogemus, millega meil tuleb edasi tegelda.

Mis meil on juba hästi?

Kui me räägime PISA testist, siis meie tulemused on palju paremad. Võib olla ka seetõttu, et meie olukord on lihtsam, meil ei ole nii palju sisserändajaid, ja meie lapsed teevad PISA-testi samas keeles,  milles on nende kooliprogramm, kas eesti või vene keeles.

Ka digioskused on meie koolides ilmselt paremad - seda, mis meil juba toimib, nemad alles kavandavad.  Šoti koolijuhid rääkisid ka, et algkoolisüsteem töötab hästi, aga midagi juhtub alg- ja põhikooli vahetusel ja siis võib lapsi koolist välja langeda.

Koolid, kus me käisime, olid tavalised koolid, välja arvatud üks tütarlaste erakool, kus oli väga tugev väärtuskasvatus. Väärtused on midagi, millega igapäevaselt tegeldakse, mitte lihtsalt midagi ebamäärast, mis on kuskil õppekavades kirjas. Tütarlaste erakooli seinal olid väärtused kirjas; kõik kooli tegevused ja üritused olid väärtustega seotud. Ja kui me laste käest küsisime, mis nende kooli väärtused on, oskasid kõik vastata ja neid väärtusi kirjeldada.

Meie koolis on valitud kuus põhiväärtust ja võttis pool aastat, et õpilastele ja lapsevanematele selgitada, mis väärtused meil on. See võtab aega ja töö käib edasi. Iga inimene, kes on kooliga seotud, peab neid väärtusi ka ise aktsepteerima.

Veel üks programm, mis Šotimaal toimib, on „Teaching for Success“. Mõte on selles, et iga õpetaja peab olema liider, eestvedaja. See algab õpetamisest. Mõnikord me õpetame sellepärast, et meil tuleb see lihtsalt hästi välja. Mõni õpetaja oskab hästi ette valmistada selle järgi, mis õppekavas on ette antud, kuid ei oska toimida elulistes olukordades. Siis on raske, eriti kui pole ka kogemust.

Mis kasu on taolistest õppereisidest?

Neist on väga palju kasu. Kasuks oli seegi, et olime koos teiste kooli-inimestega, kellega oleme varemgi õppereisidel käinud – saime omavahel arutada, kuidas nähtut oma koolis proovida. Kui eelmisel korral käisime Inglismaal, meeldis meile väga sealne väärtuskasvatus. Pärast seda hakkasime väärtustealast koostööd tegema teiste koolidega ja Tartu Ülikooli eetikakeskusega. Sellised reisid toetavad ja inspireerivad.


Merike Mitt: hea, et meie lapsed lähevad kooli seitsmeaastaselt

TK: Mis on Eesti ja Šoti koolides sarnast, mis erinevat?

MM: Sarnasusi on palju, head koolisüsteemid mõlemad. Üks oluline sarnasus on, et tähtsustatakse digiõpet, digipädevusi. Väärtusarenduse seisukohalt oli näha, et kui meie koolid alles tutvuvad selle teemaga, siis sealsetes külastatud koolides olid väärtused oluliseks osaks igapäevaelust, seda sõltumata sellest, kas tegemist oli pagulaste koolide või kallite erakoolidega. Väärtused on seintel nähtavad ja neid rakendakse igapäevaelus. Neist räägitakse pidevalt ja süsteemselt.

Kasvatuslikust aspektist paistis eriti silma, et oluliselt rõhutatakse laste tugevusi, eripära, kasvatatakse teadlikult enesehinnangut. Näiteks oli ühe kooli seintel tähekeste stendid (iga laps kui ’Star’), kus iga laps ise oli oma tähekese kaunistanud ja kirjutanud sisse oma saavutused ja tugevused. Teises klassis oli näha, kuidas õpetatakse pidevalt üksteisele positiivset tagasisidet jagama – see harjumus toetab samuti enesehinnangut ning sotsiaalseid oskusi.

Väga rõhutati liidriõpet – õpetaja kui liidri oskuste harimine oli neil süsteemne täiendõpe. Samuti kasvatati lastes liidriks olemise võimekust, näiteks ühes algkoolis olid välja valitud noored ’Digital Leaders’/digitaalsed liidrid, kes aitasid teistel lastel digioskusi õppida.

Mis veel silma jäi?

Kogu õpe on väga süsteemne, nende haridussüsteem tugineb neljal sambal, nelja põhioskuse õpetamisel ning iga aineõpetaja vaatab arengut läbi nende oskuste. Šotimaal oli palju häid mudeleid ja „puust ette ja punaseks“ süsteeme, mida kasutati:  kogu aeg selgitati, mida ja miks tehakse, mis järjekorras, kuidas on hea jne. Süsteemsus võlus.

Õpe on integreeritud, ei rakendata mitte ainult pead, fakte, teadmisi, vaid ka kõiki muid meeleorganeid. Näiteks teavad ka meie õpetajad suurepäraselt Bloomi taksonoomia skaalat, aga neil on see seinal (seal on nn rääkivad seinad üldse väga popid) ning seda ka rakendatakse – nt õppisid lapsed II maailmasõda nii teoreetiliselt kui ka arutlesid, analüüsisid, ehitasid varjendi ja selleaegsed majad; vaatasid Singeri vabrikut ja lõpuks tegid selleteemalise näidendi.

Kuna Šotimaal on palju pagulasi, on väga aktuaalne teema sallivus ja võrdsus. Hariduse üks põhiväärtusi oli VÕRDSUS, st et kõigil oleksid võrdsed võimalused, sõltumata rikkusest, nahavärvist vms. Seda rõhutati igal pool väga.

Teie kui kriitilise sõbra pilguga - mida võiksime üle võtta ja mis meil hästi on?

Me võiksime üle võtta palju - liidrioskuste ja laste enesehinnangu ning tunnustamise traditsiooni, sallivuse ja võrdsuse rõhutamise.

Mis on meil hästi – seal minnakse kooli juba nelja-viie-aastaselt ja kui me ütlesime nende  algklasside õpetajatele, et meie kool algab seitsmeaastaselt, siis ütlesid kõik kooris, et ka nende lapsed võiksid kauem mängida. Kuigi väikestel on õpe väga integreeritud, siiski kannavad nad kohe koolivormi ja ikkagi õpivad. Mänguaega oli nädalas  umbes pool päeva. Laste päevad kestavad umbes kella 14-ni, siis viiakse nad koju, mis meil poleks töötavatel vanematel võimalik. Meil on pikad päevad, lapsed saavad lõuna ajal magada ja sooja sööki.

Suuremate laste puhul on meil kindlasti ka palju hästi, nt digi-teemad, mille üle nemad uhkust tundsid, olid meile  tavapärased (ja me võiksime oma kooli üle uhkemad olla).

Koolikorralduslikult on meil suurepärane see, et meie direktorid on palju autonoomsemad nii oma finantside jagamises kui personalivalikus. Šotimaal saadetakse õpetajad kooli haridusosakonna kaudu ning ka välisdelegatsioonide külastused tuli kokku leppida läbi haridusosakonna.

Meil on hästi Eetikakeskuse poolt vaikselt, aga kindlalt läbi viidav väärtusarenduse töö, nii saab koolikultuuri süstemaatiliselt arendada. Mida meil võiks teha – võiks kokku leppida väikese arvu (soovitavalt 2-4) konkreetseid väärtusi ja aluspõhimõtteid, millest saaks läbivalt kõikides tegevustes, otsustes ja õpetamises lähtuda.                     


Reet Merilaine:  meeldis, et võrdsetele võimalustele pööratakse tähelepanu

Mis teile õppereisil kõige enam silma jäi?

Mina vaatasin koolides erinevaid aspekte. Nägin, et erivajadustega lastele oli oma klass. Märkasin ka, et tähelepanu pööratakse digioskuste arendamisele. Ühes algkoolis olid robootikatunnid, mida meile näidati.
Mind kui keelekümbluskooli õpetajat ja keelekümbluse koordinaatorit rõõmustasid „rääkivad seinad“. Neid oli igal pool – koridoris, klassiruumides, garderoobides. Seintel on üleval õppematerjalid.

Tundides käisime üsna lühikest aega, küll aga jäi mulle silma ja meelde üks väike erakool, kus oli väärtuskasvatusele suurt rõhku pandud ja ka kooli väärtused olid seintele üles pandud. Suurel tahvlil oli tabel, kus rõhk oli pandud ühele väärtusele – „heaolu ja tervis“. Tabelisse olid märgitud õppeained ja klassid.  Mitte ainult õpetajad, vaid ka lapsed kirjutasid sinna tabelisse, kuidas nad heaolu ja tervise  väärtust ühes või teises ainetunnis uurisid. Näiteks oli tabelis tööõpetuse tund ja 5. klass, ja lahtrisse oli kirjutatud, mida tehti tööõpetuse tunnis sellist, mis oli seotud tervise väärtusega.

Veel jäi silma, et algkoolis ei ole mitte õppeained, vaid üldõpetus. Küsisime õpetajalt, mis tundi te praegu annate, aga õpetaja ei osanud sellele isegi vastata. Küsisime siis, et mida te praegu õpite, ja õpetaja rääkis, et neil on praegu inglise keel, aga nad uurivad parasjagu ka ajalugu ja teevad esitlusi.

Küsisin, millest nad lähtuvad, kas neil on õppekava? Õpetaja sõnul põhimõtteliselt riiklik õppekava  on, aga iga kool kirjutab oma õppekava. Nende kooli õppekavas on neli põhiainet: matemaatika, inglise keel, usundiõpetus ja kehaline kasvatus, mis on lõimitud ka teiste ainetega. Põhikool läheb spetsiifilisemaks,  seal õpitakse ka geograafiat, loodusõpetust jne. Küsisin, kas õpetaja töötab sama klassiga mitu aastat. Selgus, et igal aastal on klassil uus õpetaja.

Tundub, et šoti õpetajal on suurem loominguline vabadus.
Jah. Koolid tegutsevad iseseisvamalt.

Me käisime ka viieaastaste klassis. Neil oli tund, kus väikestel oli huvitav ülesanne. Laual oli suur kauss, mis oli jahuga täidetud, ja jahu seest pidid nad leidma sõna, numbri ja pildi ja need kokku sobitama. Need jahuga koos lapsed olid väga vahvad. Siis ütles õpetaja, et kes nüüd lõpetas, võib minna arvuti juurde. Mõni läks kohe, aga osa tuli varsti jahukausi juurde tagasi.  Selles tunnis olid lõimitud matemaatika ja inglise keel.

Käisime ka kodunduse kabinetis, küsisime, mida nad õpetavad õppekava järgi. Õpetaja võttis kapist enda kirjutatud õppekava ja seletas, et see on koostatud üheks perioodiks lähtuvalt õpilaste vajadustest ja huvist.  Perioodi pikkus oli kuus nädalat.

Kuidas Šotimaa haridussüsteemis varandusliku kihistumisega tegeldakse?

Šotimaa on väga vaene regioon ja õpilased on vanemate sissetuleku põhjal jagatud 9 kategooriasse. Need, kes pärinevad vaesematest peredest saavad tasuta süüa. 9. kategoorias on kõige jõukamad, nemad peavad ise maksma. Sama kehtis ka huvitegevuste kohta – vaesemaid toetab riik, jõukamad tasuvad ise.

Ühes algkoolis, kus käisime, rääkis direktor, et kool asub väga vaeses piirkonnas ja riik toetab õpilasi. Meie mõistes oli koolimaja väga kaasaegselt renoveeritud ja seal pöörati suurt tähelepanu digitundidele.

Kas midagi jäi silma, mida oma koolis tahaksite kasutada?

Kindlasti väärtuste tahvel. Meie koolis on väärtused deklareeritud ja ka paljudes teistes. Kuidas nad aga nähtavaks teha? Saime häid mõtteid, kuidas aidata õpilastel ainetundides õpitut väärtustega seostada.


Õppereis toimus Briti Nõukogu ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostööprojekti „Mitmekultuuriliste koolide õpivõrgustiku asutamine“ raames. Õppereisi korraldas Briti Nõukogu.

Autor: Tiia Kõnnussaar

Lisa kommentaar

You must have Javascript enabled to use this form.