Presidendi esseevõistlus 2007 "Millises Eestis ma tahan elada?"
Kokku laekus konkursile 326 tööd. 115 essee autoriks olid põhikooli õpilased, 86 esseed kirjutati gümnaasiumi õpilaste poolt ning 125 kirjutajat olid täiskasvanud.
Igas kategoorias anti üle kolm nimelist auhinda. Esseede hindamine oli anonüümne. Lõppvooru pääsenud esseid hindas Presidendi Mõttekoda.
Põhikool
I koht - Grete Helena Kütt (Rocca al Mare kool)
II koht - Lauri Kanarbik (Rakke Gümnaasium)
III koht - Marija Gromova (Tartu Annelinna Gümnaasium)
Gümnaasium
I koht - Kadi Soop (Tartu Tamme Gümnaasium)
II koht - Karoliina Raudsepp (Miina Härma Gümnaasium)
III koht - Toomas Aasmäe (Inglise Kolledž)
Täiskasvanud
I koht - Maire Liivamets (Tallinn)
II koht - Artur Taevere (Laagri)
III koht - Maria Jürimäe (Tartu)
Täname kõiki osavõtjaid!
Esseekonkursi korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Esseevõistluse toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium
Koostööpartnerid: Vabariigi Presidendi Kantselei, Presidendi Mõttekoda, ajakiri Akadeemia
Noppeid esseevõistluselt
Allolevad viited juhatavad teid tsitaatideni, mis on välja nopitud teistel alustel kui konkursi kriteeriumid. ´ürii hindas kõrgelt terviklikke töid, mis võlusid lugejat nii vormi haaravuse kui sisu originaalsusega. Siin ära toodud tsitaadid ei tõsta aga eraldi esile üht või teist tööd ega autorit. Neidnoppeid võib lugeda kahel tasandil: kui iseseisvaid, ärgitavaid mõtteteri; või kui märksa sügavamate allhoovuste peegeldusi.
Eetikaveebi huvitas ennekõike see, millisena näevad esseede autorid iseenda ja Eesti Vabariigi suhet. Võistluse pealkirjas esitatud küsimusest kinni hakates: kuidas kavatsevad kirjutajad osaleda selle Eesti rajamises, kus nad tahaksid elada?
- esimeseks võimaluseks on
kiita seda, mis juba olemas
- teiseks võimaluseks on
osutada olulistele puudustele
- kolmandaks võimaluseks on
asuda ise tegutsema
Loomulikult ei tähenda see, et igat esseed võiks liigitada – selgepiiriliselt ja läbivalt – vaid ühe jaotuse alla. Isegi kui töö kese paiknebki ühes kolmest lähenemisest, on ka teised hoiakud mingil kujul pea alati esindatud. Nagu osaluse viiside täpsemast kirjeldusest ilmneb, on selline lähenemiste eristamine lõpuks ju üsnagi tinglik. Kiitus võib üle minna kriitikaks, kriitikas peitubki juba tegutsemine, tegu võib seisneda sõnalises arutluses... Üleminekuid ja sisemisi jaotusi on lõputult.
Mingi pildi selline lahterdamine sellegipoolest visandab. Ühe vaate Eesti kodanikuühiskonnale aastal 2007 – kujul, mille see kodanikuühiskond võttis Presidendi küsimuse ja üleriigilise konkursi konkreetses kontekstis.