Metoodilised vahendid õpetajale | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty link: 
humanitaarteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty link: 
    www.flaj.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty link: 
    keel.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty link: 
    www.flfi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty link: 
    www.flku.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty link: 
    maailmakeeled.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty link: 
    us.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty link: 
    kultuur.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty link: 
sotsiaalteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty link: 
    www.ht.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty link: 
    skytte.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty link: 
    majandus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty link: 
    psychology.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty link: 
    oigus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty link: 
    yti.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty link: 
    www.narva.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty link: 
    www.pc.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty link: 
meditsiiniteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty link: 
    biomeditsiin.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty link: 
    farmaatsia.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty link: 
    hambaarstiteadus.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty link: 
    kliinilinemeditsiin.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty link: 
    tervis.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty link: 
    www.kk.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty link: 
reaalteadused.ut.ee
Faculty contacts link: 
Töötajate kontaktandmed
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty link: 
    cs.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty link: 
    www.genoomika.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty link: 
    mereinstituut.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty link: 
    www.fi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty link: 
    chem.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty link: 
    math.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty link: 
    tymri.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty link: 
    www.kosmos.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty link: 
    tuit.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty link: 
    www.omi.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty link: 
    utlib.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty link: 
    teaduskool.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty link: 
    muuseum.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty link: 
    natmuseum.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty link: 
    www.tyk.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraat
  • rektoraadi büroo
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty link: 
    www.ut.ee/et/tallinna-esindus
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty link: 
    tyye.ut.ee
    Faculty contacts link: 
    Töötajate kontaktandmed
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty link: 
    www.tysk.ee
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty link: 
    www.campus.ee
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty link: 
    www.tym.ee
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty link: 
    www.kliinikum.ee
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty link: 
    www.sihtasutus.ut.ee
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu
  • Vaata kõiki muid üksusi

Metoodilised vahendid õpetajale

Paljud õpetajad otsivad võimalusi, et pääseda aegunud rollimudelitest ning anda õppijale aktiivsem roll kui loengu kuulaja ja lünktestide täitja. Uuringutulemused  näitavad, et Eesti õpetajad usuvad teiste riikide omadest vähem seda, et pedagoogi roll piirdub teadmiste edastamisega. Õppijate arengut soovitakse terviklikumalt toetada, aidates neil luua seoseid õpitava teooria ja igapäevaelu vahel, mõtestada oma kogemusi ja valikuid, tundma õppida nii enda sisemaailma kui sotsiaalse suhtlemise aluseid, seada endale eesmärke ja võtta vastutust.

See on aeganõudev ja arvestades õpetajate suurt töökoormust, vajab uuendusmeelne lähenemine nii koolisisest kui -välist tuge. Meie pakutava toetuse üks väljundeid on väljaanded, kust leiab nii üldisemat inspiratsiooni kui ka konkreetsemaid ideid, praktikute kogemustest rääkimata.

Hea kooli käsiraamat

Loe kommenteeritavate peatükkidega veebiversiooni

Koostajad: Margit Sutrop, Helen Toming, Tiia Kõnnussaar

Toimetajad: Tiia Kõnnussaar, Liisi Veski, Helen Toming, Mari-Liisa Parder

Keeletoimetaja: Liisi Veski

Korrektuur: Liisi Veski, Nele Punnar, Mari-Liis Nummert, Laura Lilles-Heinsar, Jaana Eigi, Õnne Allaje

Kujundus ja küljendus: Maarja Roosi, Tartu Ülikooli multimeedia talitus

Autoriõigus: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja autorid 2017

Väljaandja: Tartu Ülikooli eetikakeskus

Kirjastaja: Eesti Keele Sihtasutus

Trükitud AS Pakett trükikojas

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ jätkuprogrammi 2015-2020 raames.

Kool on justkui elusorganism, mis on pidevas arengus ja muutumises. See on paljude osapoolte looming. Seetõttu ei saa ei õpetaja ega õpilane, koolijuht ega lapsevanem üksi anda ammendavat vastust nii fiosoofilisele kui ka praktilisele küsimusele, milline on hea kool. See vastus saab sündida koostöös.

Tartu Ülikooli eetikakeskus on koostöös ekspertide ja praktikutega nüüd välja andnud “Hea kooli käsiraamatu”. Kõigepealt kutsusime kokku ümarlauad: eetikakeskuse seminariruumis said kohvitassi taga kokku ja arutlesid kirglikult kooli üle nii koolipidajad kui lapsevanemad, sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid, õpetajad ja õpilased, koolijuhid ja abipersonal, huvijuhid ja raamatukoguhoidjad. Arutlesime üheskoos, mis peab heas koolis kindlasti olema.

Nende kohtumiste tulemusel sai hea kooli käsiraamat oma kuju ja sisu. Lugeja leiab raamatu kaante vahelt meie parimate haridusekspertide analüüsivaid artikleid koolielu sõlmpunktide kohta. Samuti avaldame raamatus tähelepanekuid ümarlauavestlustelt, intervjuusid praktikutega - õpetajate, koolijuhtide jt koolipere liikmetega - ning hea kooli ja hea lasteaia konkursitööde väljavõtteid.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Väärtusarenduse võimalusi. Kogemused ja praktilised vahendid

Koostajad ja toimetajad: Margit Sutrop, Tiia Kõnnussaar, Nele Punnar, Mari-Liisa Parder, Mari-Liis Nummert, Õnne Allaje, Helen Hirsnik

Õpetajate Lehes ja Tartu Ekspressis ilmunud artiklite autor: Tiia Kõnnussaar

Keeletoimetajad: Tiia Kõnnussaar, Mari-Liisa Parder, Õnne Allaje

Korrektuur: Tiia Kõnnussaar, Õnne Allaje

Küljendus: Merle Moorlat

Autoriõigus: Tartu Ülikooli eetikakeskus 2017

Väljaandja: Tartu Ülikooli eetikakeskus

Kirjastaja: EKSA

Trükise väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ jätkuprogrammi 2015-2020 raames.

 

Loe peatükkide kaupa:

Eetikakoodeksid. Väärtused, normid ja eetilised dilemmad

Raamatu PDF versioon.

Koostaja: Margit Sutrop

Toimetajad: Katrin Velbaum, Tiia Kõnnussaar, Kristi Lõuk

Keeletoimetaja: Tiina Alekõrs

Kujundaja: Merle Moorlat

Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus 2016

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostatud „Eetikakoodeksite käsiraamatu“ (2007) ilmumisest on möödunud kümme aastat. Toonane kogumik leidis tänulikke lugejaid – kogu tiraaž müüdi kiiresti läbi.

Kümne aastaga on kutsealade ja organisatsioonide hulk, kes on oma eetikakoodeksi vastu võtnud, tunduvalt kasvanud. Käesoleva raamatu koostamise ajal lugesime kokku juba 217 Eestis kehtivat eetikakoodeksit. Hulk organisatsioone ja kutseühinguid on oma koodekseid vahepealsel ajal uuendanud ning täiendanud. Huvi eetikakoodeksite koostamise vastu on märgatavalt suurenenud. Oluliselt rohkem arutletakse ka selle üle, miks on eetikakoodekseid üldse vaja ja kuidas nende mõju kasvatada.

Loodame, et raamatust on abi neile, kes tahavad enda eetikakoodeksit luua või uuendada, samuti neile, kes soovivad tegeleda oma organisatsioonis süsteemse väärtusarendusega – sõnastada väärtused, arutleda nende üle ja toetada oma liikmete eetilist kasvamist.

Siinses kogumikus arutlevad eri elualade eksperdid selle üle, kellele ja milleks eetikakoodekseid vaja on, kes ja kuidas peaksid eetikakoodeksi sõnastama ning kuidas teha nii, et vastuvõetud dokument ei jääks üksnes paberiks, vaid sellel oleks ka tegelik mõju.

Hea kooli käsiraamat

     

Koostajad: Margit Sutrop, Helen Toming, Tiia Kõnnussaar

Toimetajad: Tiia Kõnnussaar, Liisi Veski, Helen Toming, Mari-Liisa Parder

Keeletoimetajad: Tiia Kõnnussaar, Liisi Veski

Kujundaja: Maarja Roosi

Tartu Ülikooli eetikakeskus 2016

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.

Käsiraamatut saab elektroonselt lugeda:

Terviktekst: Hea kooli käsiraamat

Kommenteeritav, peatükkide kaupa:


Tartu Ülikooli eetikakeskus on koostöös ekspertide ja praktikutega välja andnud “Hea kooli käsiraamatu”. Kõigepealt kutsusime kokku ümarlauad: eetikakeskuse seminariruumis said kohvitassi taga kokku ja arutlesid kirglikult kooli üle nii koolipidajad kui lapsevanemad, sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid, õpetajad ja õpilased, koolijuhid ja abipersonal, huvijuhid ja raamatukoguhoidjad. Kokku osales üheksas ümarlauas 66 kooliga üht- või teistviisi seotud inimest. Arutlesime ümarlaudades, mis on see, mis peab ühes heas koolis kindlasti olema.

Ümarlaudade põhjal valmis käsiraamatu struktuur: raamat koosneb seitsmest artiklist, mis avavad head kooli eri vaatenurkadest. Ühiseks jooneks neis artiklites on, et keskendutakse erinevatele rollidele koolis ning toetavat ja edendavat tagasisidet peetakse üheks võtmeküsimuseks.

Iga artikli lõpust leiab lugeja – olgu siis õpetaja või lapsevanem, koolilaps või koolijuht – küsimusi mõtiskeluks. Käsiraamatu artikleid illustreerivad näited ümarlaudades kõneldust, näited Hea Kooli projekti konkursitöödest ja kahe ümarlaua kokkuvõtted.

Praktikute vaatenurka avavad 11 lühiintervjuud õpetajate, koolijuhtide, raamatukoguhoidja, huvijuhi, koolitädi, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogiga.

Koostajad: Margit Sutrop, Helen Toming, Tiia Kõnnussaar

Toimetajad: Tiia Kõnnussaar, Liisi Veski, Helen Toming, Mari-Liisa Parder

Keeletoimetajad: Tiia Kõnnussaar, Liisi Veski

Kujundaja: Maarja Roosi

Tartu Ülikooli eetikakeskus 2016

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.

 

Väärtusarenduse analüüs - miks ja kuidas?

Koostaja ja autor Halliki Harro-Loit
Kaasautorid Anna-Liisa Blaubrük, Piret Hallast,
Helina Harro, Nelli Jung, Külliki Korts,
Olga Schihalejev, Piret Siivelt
Toimetajad Mari-Liisa Parder, Laura Lilles-Heinsar,
Katrin Velbaum
Keeletoimetaja Tiia Valdre
Korrektuur Triin Käpp, Mats Volberg
Kujundaja Tõnis Kärema
Illustraator Elina Sildre
Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus 2011

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames.

Väärtusarendus on üks võimalus koolikultuuri teadvustada ja seda mõjutada nii, et koolis oleks veelgi parem olla. Seda, mida koolis igapäevaste tegevuste kaudu luuakse, taastoodetakse, võimendatakse ja maha surutakse, aitab tajutavaks muuta väärtusarenduse analüüs.

Väärtusarendus on suur osa koolikultuurist. Koolikultuur ise on aga nagu õhk, mis meid ümbritseb ning millest sõltub, kas meil on koolis hea olla või mitte. Kooli kontekstis ei pea "heaolemine" üheselt tähendama seda, et koolis on kerge ja lõbus. Sellest, kui hästi end koolis tuntakse, sõltub ju ka see, kui hästi toimib kooli esmane funktsioon lastele tarkusejagamine, õpilaste õpetamine ja abistamine nende kujunemisel sellisteks täiskasvanuteks, kes tulevikus oma eluga ise võimalikult hästi toime tulevad. Kui muud mured ei sega ja olemine kerge, siis on ka uusi teadmisi ja oskusi kergem omandada.

Tegemist on esimesevihuga sarjast, mille abil Tartu Ülikooli eetikakeskus püüab pakkuda tuge lasteaedadele ja koolidele väärtusarendusega tegelemiseks. Vihkude sarja väljaandmist toetab riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009–2013", mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Vt ka teist vihku: Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses – miks ja kuidas?

Käesoleva vihu eesmärk on kutsuda kooliinimesi eeskätt märkama ja analüüsima koolikultuuris avalduvaid väärtusi ja seda, kuidas neid kujundatakse või saaks kujundada. Töövahendite sari on mõeldud koolitajatele, koolijuhtidele, õpetajatele, aga ka nõustajatele, kel huvi ja motivatsiooni väärtusarendusega tegeleda. Sarja esimene vihk keskendub koolikeskkonna analüüsi võimalustele, järgnevad vihud aga väärtuskasvatuse metoodikatele ning väärtustele üldises mõttes.

Raamatut saab lugeda elektroonselt:

Sisukord_Väärtusarenduse analüüs
Eessõna_Väärtusarenduse analüüs
1. Sissejuhatus. Milleks koolile väärtusarendus ja selle analüüs
2. Millest alustada
3. Koolikeskkonna ja koolikultuuri analüüsi meetodid
4. Analüüsiks vajalike ressursside planeerimine; tõlgenduspiiride teadvustamine
5. Õpetaja kui väärtusarenduse võtmeisik
6. Juhtimise ja juhi analüüs väärtusarenduse aspektist
Kokkuvõte_Väärtusarenduse analüüs
Lisaks_Väärtusarenduse analüüs

 

Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses – miks ja kuidas?

Koostaja ja autor Olga Schihalejev
Kaasautorid Ivika Hein, Juta Jaani, Nelli Jung,
Katrin Nielsen, Allan Owens, Egle Säre

Toimetajad Nelli Jung, Mari-Liisa Parder,
Laura Lilles-Heinsar, Triin Käpp, Katrin Velbaum
Keeletoimetaja Elo Kuuste
Kujundaja Tõnis Kärema
Illustraator Elina Sildre


Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus 2012

 

Tegemist on teise vihuga sarjast, mille abil Tartu Ülikooli eetikakeskus püüab pakkuda tuge lasteaedadele ja koolidele väärtusarendusega tegelemiseks. Vihkude sarja väljaandmist toetab riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009–2013", mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Vt ka esimest vihku: "Väärtusarenduse analüüs - miks ja kuidas?"

Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses_sisukord

Raamatus kasutatud draamaloo pikem versioon: Tüdruk nimega Räpased Riided

 

 

Lühinäidendid. Väärtuskasvatuse abivahend koolidele

Koostajad 
Halliki Harro-Loit, Ülle Kauksi, Kadri Ugur,
Katrin Velbaum ja Mari-Liisa Parder

Toimetajad 
Katrin Velbaum, Laura Lilles-Heinsar, 
Mari-Liisa Parder, Kristi Lõuk

Keeletoimetaja Tiina Sammelselg
Kujundaja Merle Moorlat


Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus 2012

Lühinäidendid_Sisukord


Raamatu väljaandmist toetasid
Avatud Eesti Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames.
Raamatu eesmärk on anda õpetajatele ja õpilastele praktiline vahend, mille kaudu innustada neid lühinäidendeid väärtuskasvatuslikel eesmärkidel kasutama ja näidenditekste julgesti modifitseerima.

Väärtuskasvatuses saab kasutada paljusid aktiivõppe meetodeid. Lühinäidendite kogumik on mõeldud abivahendina nende draamapedagoogiliste suundade kasutamiseks, kus põhirõhk on lavastamisprotsesil ja näidendi tekstiga töötamisel. Need suunad on väärtuskasvatuse seisukohalt tänuväärsed, kuna fikseeritud rolli asemel saab välja mõelda ja katsetada mitmeid alternatiivseid stsenaariume ning võrdluse kaudu on võimalik enda ja teiste väärtusi selgemalt näha.

Raamat sisaldab 27 näidendit, millest põhiosa moodustavad 2011. aastal TÜ eetikakeskuse poolt korraldatud lühinäidendite võistlusele laekunud tööd. Näidendite autorite ring on lai: õpetajad, kirjanikud, huvijuhid, õpilased jne. Näidendeid on koostajate poolt modifitseeritud ning lisatud juhendlõike ja küsimusi väärtusdiskussiooni õhutamiseks klassis.

 

Väike heategija - koos õpime tegema head!

 

 

Toimetanud Juta Jaani, Triin Lääne, Triin Pisuke
Keeleliselt toimetanud Leelo Jago

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, 2011

Kogumiku koostamist toetas Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Kogumik "Väike heategija – koos õpime tegema head!" on valminud Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi (SA TÜK) Lastefondi eestvedamisel. Fond soovib kaasa aidata ka lastehaigustega kaasnevate sotsiaalsete probleemide lahendamisele, mistõttu käesolevas kogumikus keskendutakse füüsiliselt või vaimselt teistmoodi inimeste mõistmise suurendamisele, märkamisele ja loomulikule käitumisele nendega kokku puutudes.

Kogumik valmis koostöös Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituudi, sh haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi, psühholoogia instituudi, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ning MTÜ Inimeseõpetuse Ühinguga.

Kogumiku eesmärgiks on luua eeldused aktiivsete ja teistega arvestavate kodanike kasvamiseks lapse enesekindluse tõstmise, abistamissoovi suurendamise ning algatusvõime toetamise kaudu. Kogumiku keskmes on lastes head tegemise soovi arendamine, et lapsed märkaksid abivajajat koolikeskkonnas, oma sõprade seas ja ühiskonnas laiemalt ning oleksid aktiivsed ja loovad tegutsejad. Seetõttu keskendubki kogumik niisugustele väärtustele nagu positiivsus, mõistmine, hoolivus ja aktiivsus, mis on olulised õnnelikuks inimeseks kujunemisel ja ühiskonna edukal koostoimimisel. Ühtlasi aitab kogumik kaasa kooli kui kogukonna tugevdamisele õpilaste ja koolitöötajate koostöö ning mitteformaalsete suhete edendamise teel, samuti kooli suurema sidususe saavutamisele kohaliku kogukonnaga.

Kogumiku sihtgrupiks on eelkõige I ja II kooliaste, sest hoolivate ja teistega arvestavate inimeste kasvamiseks on oluline arendada juba algklassides eneseusku, abivalmidust, aktiivsust, algatusvõimet ning soovi teha head. Kogumiku III osa – ideedekogu – on mõeldud kogu koolirahva kaasamiseks ning II osas esitatud õppemeetoditest on mõned kohandatavad lasteaialastele kasutamiseks.
Kogumik koosneb kolmest suuremast osast: teoreetiline ülevaade abistava käitumise kujunemisest (I osa), praktilised meetodid mitmesuguste oskuste harjutamiseks (II osa) ja ideedekogu tunniväliseks tegevuseks (III osa).

Siin saate lugeda kogumiku täisteksti: Kogumik_Väike_heategija

 

Koos on hea

Käesolev õppematerjal on valminud 2012. aastal Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi (SA TÜK) Lastefondi eestvedamisel. SA TÜK Lastefond on Eesti suurimaid ja vanimaid lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusfonde, kelle peamine eesmärk on kaasa aidata laste ravitingimuste ja heaolu parandamisele, kaasates selleks teisi aktiivseid ühiskonnaliikmeid. Nimetatud eesmärgi elluviimise eelduseks on osavõtlik, hooliv ja teistega arvestav kodanikkond, kelle kasvatamisse SA TÜK Lastefond käesoleva kogumikuga soovib panustada.

 

Õppematerjali autorid on tegevõpetajad Anne Orav, Heli Pundonen ja Taimi Ruusmäe ning Igne Lembinen ja Margit Teller Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudist. Kogumik valmis koostöös Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse, Tartu Ülikooli eetikakeskuse ning Inimeseõpetuse Ühinguga. Kogumiku koostamist toetas Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2012

Õppematerjali eesmärgiks on luua eeldused aktiivsete ja teistega arvestavate kodanike kasvamiseks lapse enesekohaste oskuste kujundamise, algatusvõime toetamise ning abistamissoovi suurendamise kaudu. Õpilastel aidatakse saada teadlikumaks oma käitumisest, neid suunatakse oma käitumist teadlikumalt jälgima ja pöörama tähelepanu käitumises avalduvatele väärtustele. Õppematerjal võimaldab põhiliselt I, aga ka II kooliastmes käsitleda põhikooli riikliku õppekava läbivaid teemasid süsteemselt ja eakohaselt. Materjal toetab õppekava eesmärkideni jõudmist ning võimaldab õpilasel õppida mitmekesiselt ja interaktiivselt. Ühtlasi aitab õppematerjal kaasa kogukonnatunde tugevnemisele koolis õpilaste ja koolitöötajate koostöö edendamise kaudu.

Õppematerjali ja töölehti saab alla laadida SA TÜK Lastefondi kodulehelt

 

 

Väärtuspõhine kool. Eesti ja maailma kogemus

Koostaja: Margit Sutrop

Toimetajad: Gea Kangilaski, Mari-Liisa Parder, Triin Pisuke-Roos

Keeletoimetaja: Elo Kuuste

Kujundaja: Merle Moorlat

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Eesti Keele Sihtasutus 2013

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ raames

 

Käesolev raamat on jätk 2009. aastal ilmunud kogumikule „Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis”.

Kogumik annab ülevaate TÜ eetikakeskuse tegevustest ajavahemikul 2009–2013, mil eetikakeskus tegeles väärtusprogrammi elluviimisega. Raamatus on avaldatud iga-aastastel detsembris toimuvatel väärtuskasvatuse konverentsidel peetud ettekanded, välisriikide kogemust tutvustavad artiklid, artikkel hea kooli mõõdupuudest, õpetajakoolituse uuendusi tutvustav artikkel jpm.

Raamat keskendub peamiselt õpilaste hindamisele ja koolide hindamisele. Selle taga on tõdemus, et kui tahame muuta õppeprotsessi õpilase individuaalset arengut toetavaks, siis peab muutuma ka hindamine. Käesolevas kogumikus avaldatud artiklid aitavad mõista, kuidas teistsuguse hindamise kaudu saab toetada koolipere liikmete arengut ja koostööd.

Raamatus on 7 osa. Esimeses osas antakse ülevaade erinevate maade kogemustest väärtuspõhise kooli loomisel. Tutvustatakse Soome, USA, Austraalia, Taani ja Inglismaa praktikaid. Teine osa keskendub õpilaste hindamisele väärtuspõhises koolis ning kolmandas osas tegeletakse koolide hindamise, juhtimise ja kvaliteedi teemadega. Raamatu neljandas osas arutletakse õpetaja, koolijuhi ja noorsootöötaja rolli üle väärtuskasvatajatena ning viies osa annab nõu, kuidas luua koolis hea koolikultuur. Kuues osa annab ülevaate õppekirjandusest väärtuskasvatuse teenistuses sisaldades muuhulgas ka analüüsi aabitsas esindatud olevatest väärtustest. Seitsmendas osas tuuakse välja väärtuskasvatuse konkurssidel tunnustatud koolid ja lasteaiad ning nimekiri väärtusprogrammi raames ilmunud raamatutest.

Väärtuskasvatuse konkursi võitnud koolide ja lasteaedade head kogemused on talletatud DVD-plaadile, mis kuulub raamatu juurde.   

Artiklite autorid: Margit Sutrop, Jaana Vasama, Merle Schwartz, Lorraine Ling, Ove Korsgaard, Ruth Cigman, Maria Jürimäe, Viive-Riina Ruus, Louise Hayward, Ernest Spencer, Gordon Oerskov Madsen, Halliki Harro-Loit, Nelli Jung, Ian Durrant, Linda Leith, Lotte Rahbek Schou, Inger Kraav, Lemme Randma, Eve Eisenschmidt, Margus Pedaste, Pille Villems, Raili Allas, Piret Pungas-Kohv, Hedi-Liis Toome, Arno Kaseniit, Ulla Preeden, Tiia Lister, Merit Lage, Loone Ots, Liina Hirv, Laura Lilles-Heinsar, Jaan Mikk  

Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias

Koostaja Marika Veisson
Toimetajad Nelli Jung, Laura Lilles

Toimetuskolleegium 
Halliki Harro-Loit, Maria Jürimäe, Eve Kikas, Tiiu Kuurme, 
Mare Leino, Margit Sutrop

Keeletoimetaja Elo Kuuste
Korrektuur Triin Pisuke, Aire Vaher
Kujundaja Merle Moorlat
Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus 2010

Teine trükk 2014

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames.
Tiraažid on läbi müüdud.

Kogumiku eesmärk on avada mitmekülgselt lasteaias toimuva väärtuskasvatuse võimalusi läbi erinevate kasvatusvaldkondade ja tegevuste. Seejuures lähtutakse koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) sõnastatud põhimõtetest, mille alusel suunatakse nii laste kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut seitsmes valdkonnas (mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusikaõpetus).

Väärtuskasvatuse seosed valdkonnaga mina ja keskkond kirjutab põhjalikumalt lahti Inge Timoštšuk, keele ja kõne valdkonnaga Mare Müürsepp ja keelega Jüri Valge, eesti keele kui teise keelega Lehte Tuuling, matemaatikaga Merit Lage, kunstiga Edna Vahter, muusikaõpetusega Maia Muldma. Lasteaias on kesksel kohal mängutegevused, mis ühendavad kõiki nimetatud valdkondi – näiteid väärtuskasvatust võimaldavatest mängudest toovad Lea Gross, Imbi Kivilo ja Aino Ugaste. Õppe- ja kasvatustegevuse tervikliku käsitluse on vaatluse alla võtnud Tiina Peterson, Silvi Suur ja Tiia Õun. Meediale väärtuste kujundajana keskendub Kristi Vinter. Pärje Ülavere kirjutab väärtuskasvatuse kogemustest Tallinna Lasteaias Kikas.

Raamat vahendab nii teooriat kui ka praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse alalt. 2009. aastal korraldati esmakordselt konkurss "Väärtuskasvatus lasteaias", mis on kavas muuta iga-aastaseks traditsiooniks. Tiitliga "Väärtuskasvatuse lasteaed 2009" pärjati Pärnu Lasteaed Päikesejänku, mille võidutöö ilmub ka käesolevas kogumikus.

Kogumik on jätkuks Tartu Ülikooli eetikakeskuse välja antud kogumikule "Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis" (2009), mis keskendus väärtuskasvatusele koolis.

Väärtused koolieelses eas_sisukord

 

Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik

 

 

Koostajad Märt Põder, Margit Sutrop, Pille Valk
Toimetajad Laura Lilles, Triin Pisuke
Keeletoimetaja Külli Kuusk
Tehnilised toimetajad Nelli Jung, Kadri Lutt, Kristi Lõuk, Aire Vaher
Kujundaja Merle Moorlat

Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2009
Raamat ilmus Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel

 

Kogumikku on võimalik lugeda ka DIGIRA poolt välja antud e-raamatuna

"Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik" on tõlkekogumik, mis tutvustab väärtuskasvatuse erinevaid meetodeid, mida angloameerika maades edukalt rakendatakse. Lisaks teoreetilisele taustale annab lugemik ka praktilisi näpunäiteid, kuidas väärtuskasvatust koolis tulemuslikult läbi viia. Kuigi mudelid on pärit teistsugusest kultuuriruumist, aitab teiste maade koge­muse tundmine töötada välja Eesti koolile sobiva(d) väärtus­kasvatuse mudeli(d).

Raamat sisaldab tekste, mis annavad õpetajale konkreetseid juhiseid, kuidas väärtuskasvatuse meetodeid klassiruumis rakendada. Kogumikust leiavad kasulikku infot ka lapsevanemad, keda laste moraalset arengut puudutavad tekstid võivad paljuski aidata laste kasvatamisel ning nende mõistmisel.

Kogumik käsitleb väärtuste selitamise ja iseloomukasvatuse meetodeid ning integreerivat eetilist haridust, andes ülevaate kaasaegse anglo-ameerika haridusfilosoofia kolmest enim levinud lähenemisest.
1) Ratsionalistlik kõlbluskasvatuse mudel, sh väärtuste ­selitamise meetod, keskendub protsessile, mille kaudu õpilased saavad jõuda oma väärtusteni. See meetod suunab õpilasi oma väärtuste üle reflekteerima.
2) Iseloomukasvatuse mudel paneb rõhku hariduslikele tingimustele, mis toetavad vooruslike iseloomujoonte kujunemist ja kinnistumist.
3) Integreeriv eetiline kasvatus püüab kaht mudelit ühendada, pida­des võrdselt oluliseks nii reflektiivse arutlusvõime arendamist kui ka iseloomujoonte kujundamist.

Tõlgitud on mainekate haridusteoreetikute ja -praktikute tekstid. Tõlgitud autorid: Graham Haydon, Josephine Russell, Barry Chazan, Howard Kirschenbaum, Maxine Cooper, Eva Burman, Lorraine Ling, Cveta Razdevsek-Pucko, Joan Stephenson, Marvin W. Berkowitz, David M. Shumaker, Robert V. Heckel, Melinda Bier, Thomas Lickona, Darcia Narvaez.

Väärtused, iseloom ja kool_sisukord

 

Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis

Toimetaja Triin Pisuke.

Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus 2009

Kogumik "Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis" on Tartu Ülikooli eetikakeskuse uus väljaanne, mis on pühendatud väärtuskasvatusele Eesti ja Soome koolides. Kogumiku eesmärgiks on teadvustada väärtuste olulisust hariduses, tutvustada koolide kogemusi väärtuskasvatuses ning neid valikuid ja võimalusi, mis Eesti kooli ees seisavad. Väärtustele tähelepanu pööramine on oluline sammturvalise koolikeskkonna loomisel, milles nii õpetajad kui õpilased ennasthästi tunnevad.

Kogumikku on koondatud 3.–4. detsembril 2008 Tartus Dorpati konverentsikeskuses peetud konverentsi "Väärtused – valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti koolis" ettekanded ja arutluste kokkuvõtted. Kogumikus on trükitud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt korraldatud väärtuskasvatuse alaste tööde konkursil parimateks tunnistatud tööd. Kogumikus tutvustatakse Eesti koolide kogemusi väärtuskasvatuse alal ning väärtustele tähelepanu pööravaid organisatsioone.

Raamatus on trükitud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ja eetikakeskuse juhtimisel välja töötatud riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" lõplik tekst, mille haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas 2. märtsil 2009. Trükitud on ka kaks väärtusteteemalist uuringut. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsendi Halliki Harro-Loiti juhtimisel läbi viidud uuringu eesmärgiks oli analüüsida lasteaiapäeva diskursust väärtuskasvatuse aspektist. Tartu Ülikooli eetikakeskuse referent Laura Lilles ja usuteaduskonna dotsent Pille Valk uurisid kooliõpetajate valmisolekut ja võimalusi tegeleda väärtuskasvatusega.

Autorid:
Tõnis Lukas, Sari Sarkomaa, Hannele Niemi, Margit Sutrop, Varro Vooglaid, Andu Rämmer, Viive-Riina Ruus, Tiiu Kuurme, Pille Valk, Seppo Helakorpi, Halliki Harro-Loit, Andres Laanemets, Anu Rannus, Kersti Nigesen, Külli Volmer, Leelo Tiisvelt, Mai Gross, Gunnar Polma. Piret Siivelt, Rein Rebane, Tiina Teppo, Endla Lõkova, Epp Vodja, Külli Kalamees-Pani, Liivi Türbsal, Marit Kannelmäe-Geerts, Toomas Tenno, Lembit Jakobson, Jaan Paaver, Inge Raudsepp, Kristiine Vahtramäe, Erkki Jaanhold.

Väärtused ja väärtuskasvatus_ sisukord

 

 

Keskkonnaeetika võtmetekste

 

 

Koostanud ja toimetanud Aire Vaher, Riste Keskpaik, Külli Keerus

Tartu Ülikooli eetikakeskus, Jakob von Uexkülli keskus, 2008

 

Kogumikku on võimalik lugeda ka DIGIRA poolt välja antud e-raamatuna.

Kogumik sisaldab väikest valikut tõlkeid keskkonnaeetika distsipliinile aluse pannud tekstidest:

  • Aldo Leopoldi "Maa eetika" (Land ethics)
  • Lynn White'i "Meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured" (The historical roots of our ecological crisis)
  • Richard Sylvani "Kas on tarvis uut eetikat, keskkonnaeetikat?" (Is there a need for a new, an environmental ethics?),
  • Peatükki "Kõik loomad on võrdsed" (All animals are equal) Peter Singeri raamatust Animal Liberation.
     

Siit leiad kogumiku täisteksti Keskkonnaeetika_v6tmetekste

 

 

Rahvuslus ja patriotism: valik kaasaegseid filosoofilisi võtmetekste

 

 

Koostaja Eva Piirimäe.
Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

Tõlkekogumik onavaldatud riikliku programmi"Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" ettevalmistavate tegevuste raames.

Kogumiku eesmärgiks on läänemaailmas aktuaalse rahvusluse ja patriotismi debati tutvustamine ning avaliku arutelu edendamine rahvusluse eri vormidest. Rahvusvahelise diskussiooni tundmineonoluline, kuna see aitab eestlastel selgusele jõudaoma rahvusliku identiteedi määratlemisel ningmõista Eesti kultuurilisi eripärasid laiemas kontekstis. Kogumik koosneb kahest osast, millest esimene tutvustab liberalismi ja patriotismi, teine liberalismi ja rahvusluse omavahelist suhet. Põhjaliku ja ülevaatliku sissejuhatuse on kirjutanud kogumiku koostaja Eva Piirimäe.

Tõlgitud on tekstid sellistelt väljapaistvatelt autoritelt nagu Alasdair MacIntyre, Stephen Nathanson, Attracta Ingram, Margaret Canovan, Roger Scruton, David Miller, Yael Tamir, Will Kymlicka, Francis Fukuyama ja Margaret Canovan.

Rahvuslus_ja_patriotism_sisukord

 

Mõtestatud Eesti - ühiseid väärtusi hoides

 

 

Koostajad Margit Sutrop ja Triin Pisuke.
Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2008.

Kogumik "Mõtestatud Eesti - ühiseid väärtusi hoides" on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Raamat ilmus Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Esseekogumik koondab 6. veebruaril 2007 toimunud konverentsi "Mõtestatud Eesti: väärtused ja valikud" ning 26. septembril 2008 Estonia talveaias peetud konverentsi "Ühiseid väärtusi hoides" ettekandeid.

Eesti ühiskonna tugevus sõltub meie võimest ühistes väärtustes kokku leppida ja nende hoidmise nimel koos tegutseda. Lennart Meri tõdes oma "Poliitilises testamendis", et Eesti on olnud edukas kõiges peale väärtussüsteemi taasloomise. Miks see nii on?

Missugused on tänase eestlase väärtused? Kus paikneb Eesti maailma väärtuskaardil? Mis on Euroopa kui väärtusühendus? Mõistmaks, kas oleme oma arengus õigel teel, on kasulik tuletada meelde Eesti riigi loojate tahet. Milliste väärtuste kaitseks loodi Eesti riik? Missuguseid väärtusi väljendab meie põhiseadus? Milline on meie tänane suhtumine riiki ja rahvuslusse? Kuivõrd tugevad on meie demokraatia ja õigusriik?

Kuidas saab väärtusi edasi anda? Missugust osa mängivad selles kool ja meedia? Mida on Eestil õppida teiste maade kogemusest väärtusarenduses?

Eesti ühisväärtuste üle mõtisklevad Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Pärtel Piirimäe, Jüri Adams, Marju Lauristin, Iivi Masso, Enn Soosaar, Jaak Aaviksoo, Eva Piirimäe, Raivo Vetik, Merle Karusoo, Mati Heidmets, Airi-Alina Allaste, Rein Taagepera, Jaan Männik, Andres Põder, Erkki Hulkki, Halliki Harro-Loit, Jaana Vasama, Merle Schwartz.

Mõtestatud_Eesti_Sisukord

 

Eetika: õiget ja väära avastamas

 

 

Louis P. Pojman
Eesti Keele Sihtasutus, Tartu Ülikooli eetikakeskus 2005

Raamatu väljaandmist on toetanud Volkswagen Stiftung

Louis P. Pojmani raamat "Eetika: õiget ja väära avastamas" on kõrgkooli õppuritele mõeldud eetikaõpik. Raamatus käsitletakse süstemaatiliselt moraalifilosoofia põhiprobleeme – moraalirelativismi ning –objektivismi, väärtusi, egoismi ning altruismi, deontoloogilisi, teleoloogilisi ning voorustepõhiseid eetikasüsteeme. Käsitletakse metaeetika küsimusi ning eetika seotust religiooniga. Samuti leiab lugeja nõuandeid filosoofilise töö kirjutamiseks. Õpikut kasutatakse Tartu Ülikoolis eetika aluste loengu õppematerjalina, samuti on see kasutusel paljudes teistes Eesti ning välismaa ülikoolides.

Raamat võiks huvi pakkuda ka laiemale lugejaskonnale, sest autor on eetika ja moraaliküsimused põhjalikult lahti mõtestanud ning osavalt põiminud selgitavate ning tänapäevaste näidetega. Ohtrasti on kasutatud näiteid kirjandus- ning filmiklassikast. Seetõttu ei peaks pelgama, et raamat osutub raskeks – haarav stiil lubab õpikut ka öökapiraamatuna tarvitada. Moraaliküsimuste üle järelemõtlemine ei peaks tipnema auditooriumis kuuldu ja nähtuga. Meie igapäevaelus tuleb ette hulganisti olukordi, kus peame langetama erinevaid otsuseid, pahatihti ei ole me isegi sellest teadlikud, et teeme eetilisi valikuid. Raamat aitab mõista, kuidas moraal meie igapäevatoimetustes ilmneb ning kuidas on moraal seotud ühiskonnaga. Ehkki üheseid lahendusi eetilistele probleemidele ei suuda anda ükski moraalifilosoofia raamat, võib öelda, et Pojman õpik on heaks eeskujuks, kuidas eetikaprobleemide üle arutleda. Teemad ei ole antud mitte kirjeldavas vormis, vaid on lahti seletatud loogilise arutelu käigus. Sarnaselt võib juba iga lugeja mõtiskelda iseseisvalt teda vaevavate moraaliprobleemide üle.

 

Eetikakoodeksite käsiraamat

 

Koostajad Toivo Aavik, Külli Keerus, Kristi Lõuk, Ants Nõmper, Aive Pevkur, Leno Saarniit, Kadri Simm, Margit Sutrop, Margus Tõnissaar, Aire Vaher, Ivo Volt.

Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus. 2007.

Raamatu koostamist toetas Volkswagen Stiftung, väljaandmist Avatud Eesti Fond.

Käsiraamatu pdf-failiga on võimalik tutvuda Avatud Eesti Fondi kodulehel

"Eetikakoodeksite käsiraamat" on ühelt poolt mõeldud neile, kel huvi koodeksite üldisema olemuse ja ajaloolise tausta vastu – väljaande esimene osa koondab teoreetilisi käsitlusi vastava ala ekspertidelt.

Teisalt ei tohiks väljaanne ükskõikseks jätta ka neid, kel kavas oma asutuse või kutseala eetikakoodeksit koostada või uuendada. Trükisest leiab kasulikke tähelepanekuid ja soovitusi nii koodeksi väljatöötamise kui rakendamise kohta. Käsiraamatu lisas on ära toodud 86 praegu Eestis kehtivat eetikakoodeksit ja avalikku eetilist lepet.

Väljavõtteid