Haridusstrateegia
Tartu Ülikooli eetikakeskus osales uue haridusstrateegia kirjutamises, mida koostati Eesti Koostöö Kogu, Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kokkuleppe alusel. Sealjuures juhtis eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop õppeprotsessi töögruppi.
Töö tulemus väljendub kõige otsesemalt strateegia esimeses väljakutses, milleks on liikumine koostöö- ja arengukeskse õpikäsitluse poole (sh õpetaja ja õppija muutunud rollid). Oluliselt panustati ka strateegia aluseks oleva hariduse kontseptsiooni ja eesmärkide sõnastamisesse.
Hariduse eesmärgid
Haridusstrateegia projektis mõistetakse hariduse tähendust tavapärasest avaramalt: haridus on isiksusliku arengu toetaja, kultuuri kestlikkuse tagaja ja tulevikuühiskonna looja. Haridus peab võimaldama igaühel maailmaga ühendus luua, valmistuda eri rollideks tööl, avalikus elus, perekonnas. Ühelt poolt kasvatatakse isiksuse autonoomiat ja teisalt toetatakse tema sotsialiseerumist ühiskonda.
Arengukeskkond
Infoühiskonna ja üleilmastumise tingimustes on hädavajalik mõtestada ümber õppeasutuse ja õpetaja roll. Õppeasutus loob arengukeskkonna, milles kehtivad väärtused mõjutavad kujunevate isiksuste – ja kaugemas perspektiivis kogu Eesti ühiskonna – väärtushoiakuid. Õppija iseloom, tema teadmiste, normide ja väärtuste süsteem kujuneb välja keskkonna ja õppija vastastikuses mõjus.
Õpetaja ja õppija
Haridusprotsess peab toetama õppija kujunemist aktiivseks ja eneseteadlikuks subjektiks. Õpetamine ei tähenda enam lihtsalt teadmiste edastamist ja omandatud teadmiste kontrollimist, vaid pädevuste kujundamist info hankimiseks, analüüsimiseks, kriitiliseks hindamiseks ja korrastamiseks. Ühtlasi on õpetaja ülesandeks isiksuse arengu toetamine ja õppimise tagasisidestamine. Õppeprotsessis muutub keskseks õppija ise, olles teadvustamise, otsustamise ja tegevuste lähtepunkt.
Eesti hariduse viis väljakutset
Eesti haridusstrateegia kavand koostati aastateks 2012–2020 ning anti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole üle 2. veebruaril 2012. Strateegias toodi esile viis keskset väljakutset (ja meetmed nende saavutamiseks):
- liikumine koostöö- ja arengukeskse õpikäsitluse poole,
- õpetaja positsiooni ja maine tõus,
- õppes osalemise kasv,
- hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega,
- digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks.
Haridusstrateegia projekt ja taustamaterjalid on leitavad Eesti Koostöö Kogu lehelt.