Neli omavalitsust analüüsisid oma hariduselu väärtusvalikuid

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsus eelmisel aastal teist korda kohalikke omavalitsusi osalema väärtusarenduse edendamise programmis, mis pakkus neile võimaluse heita põhjalik pilk kogukonna hariduselule ning analüüsida oma tegevust kooli- ja lasteaiapidajana.

Programmis osalenud omavalitsused koostasid tõenduspõhise eneseanalüüsi, mis on neile abiks haridusvaldkonnas valikute tegemisel ja arendustegevuste planeerimisel. 2021. aasta voorus otsiti vastust küsimusele, millised väärtused ja kuidas mõjutavad kooli- või lasteaiapidaja igapäevaseid otsuseid, suhtlemist ja koostööd haridusasutustega.

Väärtuspõhise analüüsi fookuses oli haridusjuhtide roll ja identiteet, igapäevases töös rakenduvad väärtused ja ette tulevad väärtusvalikud ning autonoomia ja vastutuse jagamine ja jagunemine. Eneseanalüüsi teekonna võtsid ette Haapsalu linna, Loksa linna, Elva valla ja Luunja valla haridusspetsialistid.

Koostöö loob head suhted

Nagu eelpool öeldud, uuriti eneseanalüüside osana ka koostöö toimimist. Eelmise aasta 10. detsembril toimunud tänuüritusel ütles Luunja valla haridusnõunik Kadri Sõrmus, et oma ametis ongi teda rõõmustanud kohaliku kogukonna huvi koostööd teha. „Esimesena asjana ametisse astudes õnnestus mul osaleda sotsiaalse innovatsiooni projektis ja läbi viia mõttetalgud. Vastupidiselt ootustele tuli kokku umbes 80 inimest!“ sõnas Sõrmus. Ta lisas, et nende valla hea koostöö oma kogukonnaga ongi tasapisi läbi ühisürituste kujunenud.

„Meil on ainult üks kool ja kaks lasteaeda. Haridusasutuste ja kultuuriasutuste juhid ei olnud varem kunagi koos käinud, aga me seadsime sisse hariduse ja kultuuri koostöökoja ning hakkasime tegema valla teema-aastaid,“ kirjeldas Sõrmus, „Nüüdseks on nii, et kui haridusasutuse juhil on mingi mure, siis ta saadab mulle sõnumi või helistab ja ütleb, et vaidle mulle vastu või anna mulle tagasisidet. Meid on vähe ning kooli- ja lasteaiajuhid vajavad väga, et neid ka omavalitsuses ära kuulataks ja toetataks.“

Eneseanalüüs aitab selgust tuua

„Soovisime, et programmi lõppedes oleks omavalitsustel kindlam teadmine omavalitsuse hariduse alastest eesmärkidest ja koostööst haridusasutustega,“  sõnas Nele Punnar, Tartu Ülikooli  eetikakeskuse projektijuht. Pikemas plaanis aitab see parandada laste ja lapsevanemate rahulolu ning koostoimimist kogukonnas, selgitas ta.

Mari-Epp Täht, Haapsalu linna haridusnõunik, ütles, et eneseanalüüsi kirjutamine oli väga vajalik: „Mõistsime, millises rattas me oma igapäevast tööd teeme, ja kuidas meil ei ole aega mõelda, miks me seda kõike teeme.“ Ta tõi näite koolivõrgu korrastamisest - Haapsalu linnas oli kolm kooli ja tundus arusaamatu, miks nii väikeses linnas on koolide vahel nii palju võistlust ja nii vähe ühistegemist. „Praegu saab öelda, et me teeme koostööd, ja ka tulistes aruteludes ei teki enam vastasseisu. Oli väga oluline eneseanalüüsi töö läbi kirjutada, et aru saada, miks ja kuidas koostööd arendada,“ lisas Täht.

Väärtuspõhise analüüsi tugi jätkub

Punnari sõnul on Tartu Ülikooli eetikakeskusel 2022. aastal plaanis – sarnaselt koolidele ja lasteaedadele – välja töötada eraldi tunnustusprogramm haridusasutuste pidajatele. Programmi raames soovitakse lõpuni arendada ka hea haridusasutuse pidaja mudel, mis toetab väärtuspõhise eneseanalüüsi koostamist ja teadlike valikuid tööülesannete täitmisel.

Kohalikele omavalitsustele suunatud väärtusarenduse edendamise programmi korraldas eetikakeskus eelmisel aastal teist korda. 2020. aastal osales programmis viis omavalitsust: Tapa vald, Saarde vald, Häädemeeste vald, Rae vald ja Türi vald

Kohalikele omavalitsustele suunatud programmi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2021–2026 raames.

Lisateave
Nele Punnar, TÜ eetikakeskuse projektijuht, nele.punnar [ät] ut.ee, 5384 8320

Vaata ka: Eetikakeskus ootab kohalikke omavalitsusi oma hariduselu analüüsima