Mõni päev tagasi osalesin loengus, mis kestis ettenähtust veidi kauem. Täiesti mõistetav, et mõni asi võib kauem kesta ja põnevat arutelu ei tahaks pooleli jätta. Oli üliõpilasi, kes lahkusid loengu ametlikul lõpuajal ning ka neid, kes lahkusid kohe, kui õppejõud oli märku andnud, et loeng on lõppenud. Kursuse jooksul peab valmima rühmatöö ning seetõttu jäi enamik siiski auditooriumisse midagi arutama. Kui õppejõud oli mõnele individuaalsele küsimusele vastanud, ilmus esimesele pingile valge paber, kuhu oli tarvis loengus osalemise kinnituseks nimi kirja panna.
Eelnevalt pole märku antud, et selle aine raames loengust osavõttu kontrollitakse. Omaette küsimus on see, kas üldse täiskasvanute kohalolukontroll on vajalik. Kui leitakse, et see tõepoolest tarvilik on, siis võiks see ka aine läbimise kriteeriumite juures märgitud olla. Kuna tegemist on avatud ülikooli magistriõppe ainega, olen veendunud, et aines osalevad inimesed, kes on ühel või teisel põhjusel huvitatud selle läbimisest. Vaevalt, et ükski täiskasvanu tuleb töö ja pere kõrvalt ülikooli vaba aega veetma. Kui tõesti juhtub, et mõnel korral loengus osaleda ei ole võimalik, töötatakse vajalikud materjalid ju iseseisvalt läbi. Igal inimesel on õigus vabale valikule (EV põhiseaduse II peatükk) ning kõiki kohustusi ei ole paraku võimalik ootele panna seniks, kuni magistridiplom käes on.
Kokkuvõttes arvan, et ei ole sobiv pärast loengu lõppu (ja pärast mõne üliõpilase lahkumist) ootamatult üliõpilaste loengus osalemist kontrollida.
üliõpilase prioriteedid ja vaba valik
Foorumid:
Üliõilase prioriteedid ja vaba valik
Kui ainekavas ja hindamiskriteeriumis puudub viide kohalkäimise kohta, siis ei ole õppejõul õigust seda ka nõuda. Kui on täpsustavaid asjaolusid, näiteks mitteosalenud üliõpilane peab tegema lisatööd, siis on kohalkäimise kontroll õigustatud. Samas jääb kirjeldusest kõlama, et kontroll toimus ajal, mil osa õppureid, kes olid osalenud, olid juba lahkunud. Sel juhul oleks õppejõust eetiline oma viga tunnistada ja üle küsida järgmisel kohtumisel kas kõik, kes osalesid, said ka oma nimed kirja panna.
Üliõpilase vaba valik
Sellistel juhtudel on üliõpilasel õigus õppejõuga juhtunust rääkida. Õppejõud võib küsida nimesid peale osalemist ka puhtalt isiklikel põhjustel, näiteks tahab ta teada loengus vestluses osalenud õpilaste meiliaadressi või nime eesmärgil saata neile teema kohta lisamaterjale. Kuna loengu puhul ei ole kohustuslik üliõpilase osavõtt (kui tegemist pole seminariga, sest seminarist võib puududa 75% ning nimede kontroll on pigem õppejõu kohustus), siis õppejõul ei tohiks puudujaid selle arvelt karistada. Mulle jääb mulje, et õppejõud ei pruukinud peale üliõpilaste lahkumist puudujaid kontrollida, vaid pigem oli huvitatud nendest, kes hiljem kohale jäid.
Üliõpilase prioriteedid ja vaba valik
Sügissemestril juhtus sama situatsioon samuti avatud ülikooli magistriõppes, kus praktiliselt oli loeng juba läbi, osad vaikselt juba lahkusid ja siis ilmus paber, kuhu pidid panema kirja nime ja allkirja. Ütleme nii, et väga häid emotsioone see ei tekitanud ja veelgi vähem nendes, kes sellest pärast teada said, kui olid juba ära läinud. Ma olen samuti üks nendest, kes ei arva, et ülikoolis oleks oluline kontrollida kohalolekut, sest just nagu teema algataja äidab - ükski täiskasvanu ei tule pere ja töö kõrvalt ülikooli lihtsalt aega veetma. Arvan ka, et kui kohalkäimine on oluline, peaks see olema kirjas aine kriteeriumites. Muidugi on natukene teised lood praktikumide ja seminaridega, sest seal peaks lisaks kuulamisele ka osalema ja kaasa rääkima ning kui aine on praktilise suunitlusega, siis on need väga olulised. Kui ma nüüd püüaksin panna end antud õppejõu olukorda, siis ma ju tahaksin, et õpilased käiksid ilusti kohal ja saaksid kõik teadmised kätte ja sellepärast tahan kontrollida, et kas nad ikka olid kohal. Suure tõenäosusega on aga selline arusaam maailmast vaikselt muutumas, sest esiteks üha rohkem väärtustatakse aega kui ressurssi ja teiseks on oluline teha nii huvitavad loengud, seminarid ja praktikumid, et inimene tahaks nendes osaleda või kaasa rääkida. Ma usun, et ka õppejõud mõistavad seda ning suure tõenäosusega 10 aasta pärast ei kontrollita enam avatud ülikooli magistriõppes kohalolekuid ja puudumisi, vaid panustatakse õppeaine sisu olulisemaks, kaasaegsemaks ja põnevamaks muutmisele.
Lisa kommentaar