Olen mõelnud, et mida teha, kui ülikooli loeng ei meeldi, ei tundu/ole kasulik või lihtsalt üliõpilane tunneb, et see ei ole aeg ja koht selle info jaoks või loengu kvaliteet on väga madal.
Tihti on üliõpilased dilemma ees: kas minna ära või jääda.
Kindlasti ei ole keset loengut püsti tõusta ja välja astuda meie ühiskonnas sotsiaalselt aktsepteeritav ja "normaalne käitumine". On maid, kus see tundub täiesti okei. Kuidas siis olukord lahendada?
Jäämise poolt räägib asjaolu, et ülikooli astumisega oled sa tegelikult valinud, et keskendud siin õppimisele ja loodetavasti ka avatud meelega igasugusele uuele informatsioonile. Loengus olemine näitab teatavat respekti õppejõu suhtes ja lahkumine oleks teatud mõttes ebaviisakas.
Lahkumisel võib olla mitmeid põhjuseid. Need võivad olla nii motivatsiooniga seotud kui ka näiteks tõesti loengu halb kvaliteet.
Mida teie arvate? Kas parem on lihtsalt lahkuda, mõelda välja vabandus või jääda (ja mitte tegeleda loenguga)?
Olen aastaid tagasi olnud
Olen aastaid tagasi olnud sarnases situatsioonis, kus õppejõul puudus loengutes struktuur ning õpetamine toimus väga juhuslike materjalide alusel. Esimestes loengutes oli kõik justkui korras, õppejõud rääkis asjast ning tundus, et ta teab, mida teeb ja mida taotleb. Paari loengu pärast sai aga selgeks, et õppjõul on meelest läinud eelmistes loengutes käsitletu, loengu alguses rabistas õppejõud oma konspektipakkides ning püüdis leida midagi, mida meile esitada. Ka hakkasid paari loengu järel korduma paljundatud materjalid. Üliõpilasena oli väga ebameeldiv olukord, kus tõesti ei teadnud, kuidas käituda. Tundus ebaeetiline õppejõule öelda, et meie arvates ei tee ta oma tööd piisavalt hästi! Andsime viisakalt märku, kui paljundatud materjal meil juba olemas oli ning mingi teema käsitletud. Selle peale sahmis õppejõud materjalides, et meile midagi uut leida. Iga loenguga jäi rahvast järjest vähemaks, sest loeng oli tõestipuhas meie aja raiskamine ning lugupidamatus nii ülikooli kui ka meie püüdluste suhtes saada parimat haridust. Kursuse lõppedes saime tagasisides väljendada oma nördimust.
Ülikool peaks olema koht, kus
Ülikool peaks olema koht, kus õppekvaliteet on ülivõrdes, nagu kooli nimigi ütleb. Tegelikkuseks on aga aasta aastalt aina kesisemaks muutuv õppejõudude kaader. Muidugi, õnneks on ka meeldivaid erandeid, kuid väga palju leiame auditooriumi eest noori doktorihakatisi, kellel puuduvad kõige elementaarsed teadmised ja oskused õpetamiseks. Või siis peavad loenguid kõrges vanuses professorid, kelle hiilgeajad jäid aastate taha ja kelle koht ei tohiks enam olla seal, kus on eesmärgiks seatud kõrgelt haritud järeltuleva põlve koolitamine. On tõsiselt kahju, kui kolm aastat koolis ei anna sulle mingeid erilisi teadmisi. Niisiis hääletavad üliõpilased lõpuks jalgadega, st jätavad tulemata sellistele loengutele, kus õppejõud ei ole oma rolli vääriline.
Ülikoolis määrab enamasti
Ülikoolis määrab enamasti aine kvaliteedi õppejõud. Kui tegu on õppejõuga, kes lihtsalt kuidagi poolmuidu klassiees oma jutu ära sosistab, ei pea oma õpilasi kellekski, ega kasuta aine potentsiaali, siis leian, et ei ole kohustust viibida. Iseasi on muidugi siis, kui viibimine on tehtud kohustuslikuks - sel juhul sellises aines on peamine õpilase eesmärk saada oma nimi kirja ja lihtsalt see aeg ära oodata. Aine jooksul ilmselt on ka antud kodutööd, nende puhul tuleb muidugi panustada nii, kuidas võimalik.
Lisa kommentaar