Tulevane õpetaja ja tema teod.

Õpetaja, kes krooniliselt tundi hilineb, võib oma õpilastelt nõuda õigeaegset kohale saabumist. Küsimus on pigem selles, kui tõsiselt suhtuvad õpilased esitatud nõudmisesse ning kas nad üldse täidavad seda.
Tulevane õpetaja on eelkõige tudeng ehk tal on õpilase staatus. Tudeng, kes kuulub haridusteaduskonna nimekirja, ei erine ühegi teise teaduskonna üliõpilasest. Minu jaoks on kodutööde tähtajaline esitamine väga hea näide õppija ajaplaneerimise võimest, kohusetundest ja töökusest. Õpetaja erialale (ja minu teada ühelegi erialale) sisseastudes ei kontrollita tulevase üliõpilase kohusetunnet ega töökust, seega ei pruugi õpetajaks õppija osata oma aega efektiivselt planeerida ning ta võib olla kohusetundetu. See on üks võimalus, miks leiame tähtaegadest hoolimatuid üliõpilasi. Võib olla peaksime õpetajakoolituse tudengeid ka selles vallas testima?
Samas näen probleemi õpetajas, kelle nõudmised ei ole piisavalt ranged. Näiteks eelpool mainitud õpetaja, kes ise enda loodud ootuseid ei täida. Või näiteks puuduvad tagajärjed kodutöö mittetähtajalisel esitamisel või tundi hilinemisel. Seega saavad õpilased üsna kiirelt selgeks, et nad ei saa karistada ega lisatööd vms, kui tundi hilinevad või oma töö nädalaid hiljem esitavad.
Lisaks näen siin ka tudengi tarkust, mis õpingute ajal lubab loengust puududa, sinna hilineda, mõni töö hiljem esitada. Taolist käitumisviisi ei saa lubada endale inimene, kellel on amet ja töökoht, sest tema peab avama restorani, alustama tundi või patsiendi vastu võtma. Kui tegevõpetaja hilineb või ei valmista ette tundi, siis ootavad ja kannatavad õpilased. Seega on õpetajal suur vastutus, sest temast sõltub õpilaste päev. Tulevase õpetajana loengusse hilinedes õppetöö juba käib ning ainuke, kes sellest kaotab, on hilineja, loeng seetõttu pidamata ei jää.

Leian, et suhtuda võiks rahulikult ning muutma ei pea midagi. Tulevase õpetaja nõudmised ja nende täitmine sõltub suurel määrel õpetaja isiklikust suhtumisest, enesekehtestamisest ja eeskujust. Õpetaja, kes esindab käitumist ja väärtuseid, mida oma õpilasteltki ootab, on tõenäoliselt autoriteetne ja austatud ning tema nõudmisi täidetakse. Seega peavad lihtsalt õpetajaameti väärtused õpetaja isiklike väärtustega kokku langema.

Arvan, et siin on tegu eeskujuga. Ega igas loengus ei maga kõik tudengid. Mõne loengu ajal ei saa silmi tahvlilt lahti. Inimesed on erinevad. Hetkel ise õpetajana töötades on mul selgelt meeles kuidas mõnes loengus lihtsalt läbi ujusin. Ma arvan, et seda ma näen ka oma õpilaste pealt. Kui ikka matemaatika ei huvita ja tund on igav siis ei saa ka loota et õpilane kooli jõuab. Minu enda kogemus on selline et mida rohkem õppejõud ülikoolis nõudis seda paremini neid loenguid võtsin. Kui loeng oli huvitav oli ka töid huvitav teha. Sama on minu tundides kui ma saan tunni huvitavalt üles ehitada siis ma saan ka nõuda laste käest seda, et nad tuleks kaasa ja peaksid kinni minu reeglitest. kui ma ise ei taha tööd teha siis ei saa ma seda ka nõuda lastelt. Kuid see mis mina koolis tegin ei mõjuta kuidagi seda kuidas mina ise õpetan. olen ilmselt ise kogemusi saanud et ma ei tee nii kunagi nagu minu igavad õppejõud.