Tui Hirv: ehitades üles Eesti naist | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Tui Hirv: ehitades üles Eesti naist

12. September 2016 - 9:12 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Kirjutan seda lugu oma kodus Reykjavíki kesklinnas, kuhu kolisin perega elama täpselt kolm aastat tagasi. Kui mõtlesin, mida oma kogemustest ja läbielamistest kodustega jagada, ei saanud ma üle ega ümber naisküsimusest. See on kummaline tunne. Kogu kooliaja, Tallinna peentes ajaloolistes gümnaasiumides ja muusikaakadeemias, sain mööda saadetud, ilma et feminism oleks jutukski tulnud. Sellel sõnal oli halb kõla. Feministid olid naised, kes olid liiga laisad ja ülbed, et tegeleda nende asjadega, millega üks õige naine tegeleb. Ja ega gümnasist või tudeng ei olnud mingi kodukana. Meie, tüdrukud, pidime hästi õppima, meid julgustati valima eriala, milleks meil oli eeldusi ja mis meid huvitas, me pidime korraliku töö välja võitlema, lapsed saama, nad lasteaeda panema ja edasi töötama, kodu looma, õppima süüa tegema, sealjuures endast liiga palju andmata, sest see oleks tähendanud saavutatu peost laskmist. Aga feministid, ei, feministid me küll ei olnud. Sest see ei olnud väärikas.

Kümme aastat hiljem hakkasin tihedamini figureerima Islandil ja mu väärtusskaala nihkus täiesti paigast. Teate mis, feministid ei ole siin üldse äärmuslased! Raske on leida naist, kes feminist ei oleks. Poliitikud on valmis sööstma barrikaadidele ühe või teise «naiste teema» pärast. Vanemad inimesed ei ole päris nõus retoorikaga, millega omaaegsed aktivistid oma positsiooni välja võitlesid, aga nende tütred ja tütretütred peavad olema jõulised ja saama ennast teostada, selles pole mingit küsimust. Eks ma tegin siis ettevaatlikult lahti Eesti naistefoorumid ja piilusin, mis toonil asjadest räägiti. Siit Islandi foonilt seda teha on nagu rännata ajamasinas. Ja suund ei ole üldsegi selge, millise tegelikkuse eest põgenetakse ja kuhu suunas.

Maailma Majandusfoorum on Islandi mitmel aastal valinud maailma kõige võrdõiguslikumaks riigiks. Selle teadmise valguses mõistate ilmselt ka hämmeldust, millega ma loen Eesti ajalehti. Muidugi ei hämmeldu ma üksinda, hämmeldujaid on Eestis küll ja küll. Aga minule loob Islandi elu vaatlusdistantsi ja kuna ma loen artikleid valikuliselt, on mul ka aega järele mõelda ja juurelda, kuhu Eesti õigupoolest tüürib.

Noor ajakirjanik Laura Mallene kutsub vaibale erakonna esimehe Martin Helme ja laob kaardid lauale: «Ma olen 27-aastane. Ma olen vallaline, mul ei ole lapsi – ja praegu ei plaani saada ka. Ma armastan oma karjääri. Ma tegelen maadlemisega. Kas see on vale? Või väärib ühiskondlikku hukkamõistu?» (1)

Helme vastus – «Inimesel on väljendusvabadus. Aga ühiskondlikult on see kahjulik element. Ma ütlen, et sina oled üks osa meie iibeprobleemist» – levis kui kulutuli ja äratas teravat vastukaja. Islandil oleks tema poliitiline karjäär selle aja peale läbi, päevapealt. Suuresti sääraste seisukohtade prevaleerimise tõttu avalikus arutelus jookseb Eesti praegu haritud sünnitamisealistest naistest pidurdamatus tempos tühjaks. See annab mõistetele «rahvuslik julgeolek» ja «iibeprobleem» hoopis uue tähenduse.

Helme oskab vana head Eestit võõraste mõjude eest kaitsta küll, kui ütleb: «Istanbuli Konventsiooni mõtteviis on see, et kombed, traditsioonid ja tavad ongi stereotüüpssed soorollid, mis tuleb välja juurida. Meil suigutatakse õppekavadesse vasakpoolset feministlike sugemetega doktriini, kõikides tasemetes alates lasteaiast. Me ei ole sellise asjaga nõus. » Paraku kipuvad paljud eesti naised elama just maadesse, kus see vasakpoolne feministlike sugemetega doktriin kehtib. Millegipärast tunnevad nad ennast seal paremini, isegi kui Martin Helme meelest on «Lääne-Euroopas sellega täiesti liiale mindud».

Päev pärast mainitud intervjuud ilmus samas lehes Jevgeni Ossinovski sõnavõtt, millest ilmneb hoopis vastupidine hoiak: «Ajalugu on olnud keeruline, see paneb muretsema püsimajäämise pärast. Raudse eesriidega lõigati meid ära euroopalikust mõtteruumist, mistõttu kogu inimõiguste mõisteaparatuur on Eesti inimestele täiesti võõras ega juurdu nii pea.» (2) Võta siis kinni!

Siit kaugelt tundub, et laevuke kõigub päris tugevasti. Kuidas saab nii väikses riigis olla juba enam-vähem sama põlvkonna sees nii palju põhimõttelisi lahkarvamusi? Millegi nii põhimõttelise üle nagu teiste inimeste vabadus ennast väljendada ja teostada?

Päevalehtedes on dispuut äärmuste vahel normaalne ja terve, aga viimasel ajal on kihevile läinud ka naistele suunatud meedia. Teemade ring ja seisukohad on läinud rõõmustavalt laiaks. Emadepäev näiteks on Eesti meedias saanud uue ilmingu: emadust ülistava ülevoolava kudrutamise kõrval on veergudele ilmunud tekstid, mis tõstavad ema (iseenesestmõistetavate) rõõmude kõrvale ema (lõpuks kah lubatud) mured. Need mured, mis oleksid ehk olemata, kui emadele antaks rohkem ruumi olla isiksus ja vähem kõndiv platsenta.

Ursula Ratasepp jutustab terve eneseirooniaga: «Kui käisime perearsti juures kuukontrollis, kus ta, registreerides, et laps on liiga vähe juurde võtnud ning kuuldes imetamisraskustest, soovitas mul rohkem puhata, hakkasin ma arsti kabinetis lihtsalt lahinal nutma. Millal ja kuidas? Ka soovitas ta anda lapsele rahulikult lisa. Aga see ju nulliks kõik mu varasemad ponnistused? Kusjuures, pange tähele, MINU ponnistused! Sest olgugi, et ma olin sellele teele asunud kõige siiramalt oma lapse parimale mõeldes, sai sellest üpris kiirelt minu esimene, küll veel teadvustamata, emadusvõistlus.» (3)

Mõni lugeja leiab, et Ursula oli teinud seni kõik kohusetundlikult ja õigesti. Mõne teise meelest on tema emadusvõistlus sama ennasthävitav ja totter kui tagantjärele talle endale. Aga nagu ma enda kogemusest tean, on noor ema äärmiselt vastuvõtlik nõuannetele, mida talle vanemad ja kogenumad lahkesti jagavad.

Minu arst ütles mind sünnitusmajast välja kirjutades: «Vaadake, et teie rinnad oleksid tühjad ja et te ise saaksite puhata». Ja ämmaemand ei unustanud mulle rõhutada, ise samal ajal voodiserval istudes ja kangekaelset, kuid segadusse aetud vastsündinut rinda imema veendes: «Sa oled siis ka hea ema, kui sa oma last pudelist toidad.». Ma olin talle tänulik, aga ma ei jätnud jonni. Kolm kuud mässasin kodus üksinda Fertilitase personali näpunäidete järgi, kuni laps õppis korralikult sööma. Siis tulin Islandile ja kuulsin mehe vennanaiselt, kuidas ämmaemand neil haigekassa kulul mitu korda kodus käis, andis nõu, jõi kohvi ja pläkutas, pläkutas...

Siis mul kihvatas. Ma ei mõistnud, miks Eesti naine peab nii paljuga ise hakkama saama. Ja kui ma häält tõstsin, siis mulle öeldi: oled siis nii äpu. Koli siis Islandile. Kolm talve sumpasin ma lapsevankriga Nõmmel lumevallide vahel. Neljandal kolisin Islandile. Sile asfalt, lahtised lasteaiaväravad-liivakastid-liumäed, kohalikus piimakombinaadis värskest piimast tehtud imikute toitesegu. Õiged valgud-rasvad-kaltsium. Terved parklatäied kärusid kohvikute ees. Emad mitte ainult ei imeta lapsi kohviku ja külalistetoa sohval nii mees- kui naistuttavate pilkude all, vaid vahetavad ka kakaseid mähkmeid. Et sotsialiseerumine ei peaks pooleli jääma.

Kaja Kallas kirjutas Heateo Sihtasutuse projekti «Kuidas lahendaksin üht ühiskondliku probleemi?» raames loo sellest, kuidas vanemahüvitise süsteem suurendab palgalõhet, ja tegi kolm ettepanekut, muuhulgas ettepaneku jagada lapsega kodus olemise aega võrdsemalt lapse isa ja ema vahel. Paljud naised kirjutasid seepeale vastu, et lapsega kodusolemine vanemahüvitise kestuse ajal on naiste privileeg, millest ei olda nõus isade kasuks loobuma. Oma ettepanekutele sai Kallas palju tagasisidet, millest koorus tema jaoks välja küsimus: Naised, kas me mitte isadele liiga ei tee? (4)

Islandil on kogukond laste kasvatamisel suureks toeks. Emadus ei tohi takistada töötegemist või õpinguid, mis omakorda ehitab naiste elu üles täiesti uutel alustel: nad ei ole sunnitud oma elu üles ehitama printsiibil «ülikool-töö- hiljem-ehk-lapsed». Vanemahüvitise periood on jagatud kolmeks: kolm kuud emale, kolm kuud isale ja veel kolm kuud üks kõik kummale vanemale. Seega on tööandjale sama suur risk palgata pereloomiseas mees kui samavanune naine – töölt võib ajutiselt kõrvale jääda nii üks kui teine.

Aprillikuu ajakirjas Eesti Naine võttis Annika Lõhmus luubi alla Anatoli Nekrassovi raamatu «Emaarmastus». Rohkem kui raamat ise äratas mu tähelepanu artikli autori vahetu reaktsioon loetule ja ajalooline kontekst, mille ta oma reaktsioonile leidis:

«Naise kuvand eelmise sajandi sotsialistlikes maades oli midagi tööorja ja kangelasema vahepealset. Nõukogude naine pidi hakkama saama kõigega: töötama ennastsalgavalt kodumaa hüvanguks, asendama vajaduse korral mehi põllunduses, sõjatööstuses, kaevanduses või vabrikus ning kasvatama järeltulevat põlve. Naine muutus teatud mõttes sünnitamise instrumendiks, kes tootis riigile vajalikke «mutrikesi». Arusaadav, miks tal ei jätkunud aega või energiat iseenda ja mehe jaoks. Võib vist öelda, et Eesti naisi kummitavad mineviku varjud siiamaani – iseenda või paarisuhte asetamine lapsest ettepoole tundub paljudele neist endiselt võimatu. (5)

Minu jaoks on selle vaatevinkli juures intrigeeriv, et nõukogulik suhtumine naise ja ema rolli ei piirne üksnes nõukogude ajal täiskasvanuelu elanud naistega. See ellusuhtumine pärandub, vähemalt minu põlvkonnale, kes me veel nõukogude ajal sündisime ja iseseisvusajal algkoolis käisime. Mind viis saatus kokku islandi mehega ja minu enda emaduskogemus on pendeldanud skisofreeniliselt nende kahe reaalsuse vahet. Ma vaatan kõrvalt oma ennastohverdavalt tublisid eesti sõbrannasid ja islandi elunautlejaid ja katsun poolt valida. Aga siis ma leian, et ma ei pruugigi. Ma saan suurepäraselt oldud eesti ema Islandi oludes. Ma ei pea kummaski kontekstis minema kaasa ühe või teise äärmuse või vaimustusega, või tundma häbi, et ma olen liiga nii või liiga naa. Minu kaks tausta on mulle mänguruum, vabadus ja kergendus. Ja mul oleks süda rahulikum, kui rohkem eesti emasid end samamoodi tunneksid.


1 Martin Helme: Istanbuli konventsiooni ainus efekt on see, et lasteaias õpetatakse poisse kleiti kandma Laura Mallene. Eesti Päevaleht, 17. mai 2016

2 Jevgeni Ossinovski: jälgides üleskutseid isoleerida Eesti välismaailmast ning elimineerida sisevaenlased näen, kuidas idiootse Eesti idee on tugevnemas. Eesti Päevaleht, 18. mai 2016

3 Ursula Ratasepp. Esimene emadusvõistlus. Delfi pereportaal Pere ja Laps koostöös Perekeskusega Sina ja Mina, 6. mai 2016

4 Kaja Kallas: kas isadele tehakse liiga? Eesti Päevaleht, 5. mai 2016

5 Ülearu armastavad emad. Annika Lõhmus. Eesti Naine, 4/2016

 

Tui Hirve lugu saavutas kolmanda koha arvamuslugude konkursil "Eesti JA Põhjamaad, Eesti KUI Põhjamaa".

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
15 + 2 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.