Artikkel ilmus 28. veebruar 2020 Õpetajate Lehes lisaloona. Avaldame selle täismahus.
Võrdleme alljärgnevalt lühidalt kaasavat ja teenivat juhtimist üldlevinud traditsioonilise juhtimisega. Nende erinevusi analüüsides tasub mõelda, millist juhtimisstiili kasutatakse peamiselt teie koolis või lasteaias, aga ka teie klassis või lasteaiarühmas.
TRADITSIOONILINE JUHTIMINE
Juhi roll on väga suur. Juhtkond lähtub tulemustest ning suhtub inimestesse kui vahenditesse eesmärgi saavutamiseks. Peamised meetodid on kontrollimine, premeerimine ja karistamine. Kõik justkui toimib, kuid tekkida võiv hirmuõhustik ei pruugi aidata saavutada parimaid tulemusi. Kollektiivis võib tekkida ebaterve konkurents juhi soosingu nimel. Võib tekkida suur kaadrivoolavus. Usaldus juhtide vastu võib olla väike.
Kaasaegsete juhtimissuundade seisukohast võib seda nimetada ka vananenud juhtimisstiiliks.
Juhi hoiak: mina vastutan. Mina otsustan. Kollektiivi kohustus on minu eesmärgid ellu viia.
KAASAV JUHTIMINE
Kaasav juhtimine (art of hosting, ingl k) on juhtimissuund, kus pannase rõhku dialoogile ja koosloomisele. Formaalsed hierarhiad pole liiga tähtsad. Peamine töövahend on arutelu. Juht küsib kollektiivi liikmetelt, millised on nende vaated ja ettepanekud probleemi või ülesande lahendamiseks; lahendusi otsitakse üheskoos, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel. Otsused on kõigile arusaadavad ja võimalikult laiapõhjalised. Soovitakse luua seotust ja omanikutunnet eesmärkide saavutamiseks. Kasutatakse nn tunnustavat avastamist (appreciative inquiry, ingl k), mis lähtub mõtteviisist, et igas organisatsioonis on midagi kiiduväärset või head. Töötajad tunnevad end jõustatuna ja on valmis rohkem panustama.
Juhi hoiak: demokraatlikkus, kuulamis- ja läbirääkimisoskused, sihiseadmise võime.
TEENIV JUHTIMINE
Teeniva juhtimise (servant leadership, ingl k) korral on juhi eesmärk oma töötajaid teenida. Teeniva juhi voorused on alandlikkus, tänulikkus, julgus, andestamisvõime[1]. Teeniv juht toetab inimeste kasvamist, selgitab välja nende tugevused, leiab tegevused, kus nad saavad edeneda, toetab nende iseseisvat mõtlemist, probleemide lahendamist ning liidriks kujunemist.
Teeniv juht esitab kollektiivi liikmetele küsimuse: kuidas ma saan sind toetada, et sa saaksid oma tööd teha parimal moel? Milliseid takistusi ma saan sinu teelt eemaldada?
Juhid tihtipeale ei märka eriti madalamal positsioonil olevate töötajate potentsiaali. Teeniv juht mõistab, et kollektiiv on edukas, kui rakendada iga inimese parimaid võimeid. Juhi ülesanne on luua tingimused, et inimeste tarkus ja loovus saaksid õitseda. Nagu kaasava juhtimise puhul, kasutatakse siingi õnnestumistele keskenduvat vaatlust (appreciative inquiry, ingl k), et välja selgitada nii seda, mis on hästi, kui ka neid valdkondi, mida tuleb parandada. Kuna teeniv juhtimine tähendab oma inimeste usaldamist, suurendab see kollektiivis usaldust ka juhtide vastu. Tööd tehakse parema meelega; ka kollektiivis tervikuna edeneb teeniv vaimsus ning on vähem ebatervet konkurentsi. Inimeste kasvamise ja arengu toel kasvab ja areneb ka töökollektiiv.
Juhi hoiak: valmidus teenida, austus, alandlikkus (mis ei tähenda madalat enesehinnangut või liigset pehmust), vaprus ja taiplikkus.
Mille poolest siis erineb kaasav juht teenivast juhist? Neis kahes juhtimisstiilis on palju kattuvusi. Võib öelda, et ka teeniv juht on laias laastus kaasav juht. Samas on teeniva juhi puhul palju tugevamini rõhutatud oma töötajate teenimise ja iseenda tagaplaanile seadmise aspekt.
Autor: Tiia Kõnnussaar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse kolumnist-toimetaja
Esilehe foto: Freeimages.com
[1] van Dierendonck, D., & Patterson, K. (2015). Compassionate love as a cornerstone of servant leadership: An integration of previous theorizing and research. Journal of Business Ethics, 128(1), 119–131. https://doi.org/10.1007/s10551-014-2085-z
Eesti
RHK-10 on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon (WHO Eesti 21.04.2007), mis sai heakskiidu 1990 aastal ning võeti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni liikmesriikides kasutusel aastal 1994 (WHO 21.04.2007).
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal.
https://remarkbook.com/Eesti/
Lisa kommentaar