Tiia Kõnnussaar: Eesti kui põhjamaa – elujõuline unistus | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Tiia Kõnnussaar: Eesti kui põhjamaa – elujõuline unistus

23. August 2016 - 10:28 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Põhjamaad kui võimalik kultuuriline ja poliitiline mudel ei ole Eesti mõtteloos uus vaatenurk: see ulatub tagasi 20. sajandi algusesse ja kaugemalegi, mil rahuarmastavat Põhjalat peeti tähtsaks alternatiiviks Vene ja Saksa mõjudele. Tartu Ülikooli eetikakeskuse kolumnist-toimetaja Tiia Kõnnussaar teeb kokkuvõtte arvamuslugude konkursist.

Eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane, kirjanik August Annist kirjutab Eesti Vabariigi algusaastail essees «Meie ilmast ja meie ilmavaatest» (1923): «Mida enam aga meie iseseisvat arengut oma väevõimulise ja ka vaimse ainuvalitsusega on rikkunud ja seda veelgi teha ähvardavad kaoslik vene ja üleuputav saksa kultuur, seda enam peame vastukaalu otsima kaugemalt Lääne-, eriti aga Põhja-Euroopast, Skandinaaviast, Soomest. Meie tulevik on Põhjamaadega koostöötamises!»

Sel vaatenurgal oli toetajaid nii Eesti haritlaskonnas kui ka poliitikute hulgas; näiteks on Soome silla ehitamise eestkõnelejad olnud Jaan Tõnisson ja Johan Laidoner.

Põhjala-teema on Eesti iseseisvuse taastamise järel ikka ja jälle üles kerkinud. Kuuluvuse üle Põhjala riikide hulka on arutlenud ka Eesti tipp-poliitikud. Naabrite eluolu jutuks võtta on põhjust: põhjamaade fenomen – heaolu, võrdsus ja innovatiivsus – on tähelepanu äratanud kogu maailmas.

I koht fotokonkursil. Anne Aaspõllu "Päikesemajakas"Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutas tänavu mais koos vabariigi presidendi kantseleiga välja rahvusvahelise arvamuslugude ja fotokonkursi, et Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva puhul kutsuda kaasa mõtlema, kas alguses, üle saja aasta eest sõnastatud eesmärk kõnetab meid endiselt.

Konkursile esitati 36 tööd. Kirjutajate hulgas oli gümnaasiumiõpilasi, õpetajaid, arste, kirjanikke, teadlasi ja teiste elualade esindajaid; paljud neist resideerivad mõnel põhjamaal; kirjutati eesti, rootsi, taani ja inglise keeles. Žürii hindas nummerdatud töid anonüümselt; taani-, rootsi- ja ingliskeelsed tööd aitas hindamiseks eesti keelde tõlkida Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž.

Laias laastus võib kirjutajate hoiakud jagada kolmeks. On neid, kes leiavad, et Eesti juba ongi põhjamaa. On neid, kelle meelest meil on põhjamaadelt mõndagi õppida, ent meeles tuleks hoida ka oma tugevaid külgi. Ja on neidki, kes arvavad, et Eesti asukoht piiririigina on unikaalne; võiksime lõpuks tunnistada, et kuulume Ida-Euroopasse ning oma erilisust väärtustada.

Jakob Buhl Taanist analüüsib oma essees Põhjala vaimsuse kujunemist: heaoluühiskonnad Skandinaavia riikides ja Soomes ei tekkinud tühjalt kohalt. «Taanit on üheksateistkümnenda sajandi jooksul mitu korda rabanud saatuslikud lüüasaamised, nt Preisimaal ja Austrias 1864, mil Taani riik kaotas 2/5 oma pindalast ja ligi kolmandiku elanikkonnast,» kirjutab Buhl. «Nüüd tuli päästa, mis päästa andis, vaja oli kogu Taanit ja kõiki taanlasi; see tõi aga ajaga kaasa reforme sotsiaalvaldkonnas ja muutustel oli lai poliitiline toetus. Kaasaegset Taanit aitasid üles ehitada rahvuslik ärkamine (eriti Grundtvig ja Kold), rahvavalgustus ning ametiühingud, vabakirikud, kogudused, põllumajanduslikud osaühingud, rahvaülikoolid, vabakoolid jm. Tähtsad olid nii rahvas, osaühingud kui ka kodanikuühendused, mida nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks – mitte riik üksi.»

Samal teemal arendab oma mõttekäiku Mikko Lagerspetz, tuues esile põhjamaade ja Eesti erinevuse: eestlaste kogemus riigivõimuga on oluliselt teistsugune. «Usulised ja rahvuslikud liikumised /.../ on tuttavad nii Eesti kui ka Põhjamaade 19. sajandi ajaloost,» kirjutab Lagerspetz. «Erinev oli aga nende suhe võimukandjatesse. Põhjamaades ei olnud rahvaliikumiste vastas mitte monoliitne riigivõim, vaid selline, mida oli võimalik poliitilise tegevuse kaudu mõjutada. Eestis kujunes rahva ja riigivõimu vahel vastasseis.» Teisisõnu, kodanikuühiskond, mis Põhjamaade ülesehitamisele olulisel määral kaasa on aidanud, jäi Eestis pikaks ajaks allasurutud ja väheväekale positsioonile.

Kas Eesti on Põhjamaa, kuulub Ida-Euroopasse või on üks Balti riikidest? Arvatakse nii ja teisiti. Eestlasliku talupojatarkusega leitakse ka, et Eesti ei peaks ilmtingimata kuhugi kuuluma või kellegagi sarnanema. «Mäletan, kuidas lapsena palusin emal endale Pipi patse teha,» kirjutab Jane Saks. «Nüüd, 25 aastat hiljem, paluvad lapsed minult sama asja – Pipi patse. Ja me – nii mina, mu ema kui ka tänapäeva lapsed – teame, mida see tähendab. On midagi, mis seob meid põhjamaadega elupäevade lõpuni. Ent ometi pean meid erinevaks, teistsuguseks; oleme eestlased oma mõtete, kommete, tavade ja harjumustega. Ma olen uhke meie inimeste, kultuuri ja maa üle. Seda ei pane teistega ühte patta, kuid võõraks ka ei soovi jääda. Palun midagi vahepealset.»

Põhjamaade retsept on komplitseeritud, leiab Marit Sirgoja. «Suhtun skeptiliselt eestlaste püüdu kleepida oma näo ette põhjamaa mask. Väikese perifeeriariigina oleme äärmiselt õnnelikus positsioonis: meie kuklas ei ole maailma puurivat pilku; me ei pea olema heaolu tootvad eetilised kangelased. Meil on aega atra seada, et kujundada välja päris oma sisemine loogika; peame sügavalt endasse vaatama ja küsimus küsimuse haaval otsustama, kus me oma väärtustega oleme. Ning alles seejärel ühiskonna suunamiseks sobivad vahendid valima.»

Valdav osa kirjutajaid leiab siiski, et meid seob põhjamaadega palju: kõigepealt muidugi nii geograafiline asend kui ka, naljatamisi öeldes, kehv ilm. «Eestil on põhjamaa riikidega ühine ajalugu ja loodus ning juba praegu on koostöö tihe. Seega, miks ei võiks ka Eesti olla osa iselaadset Skandinaavia risti kandvate lippudega põhjamaa riikidest? Isegi kui juriidiliselt jääb Eesti Põhjala ühtsusest eraldatuks, on ta minu jaoks alati põhjamaa. «Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma…»,» kirjutab gümnasist Kristiina Elisa Adson poeetiliselt.

Uue, maailma näinud põlvkonna konkursilood kinnitavad, et juba tuntaksegi end Põhjamaade kodanikuna. «Muidugi olen ringi käinud põhjamaades: Islandil, Norras, Rootsis, Soomes,» kirjutab 9. klassi õpilane Jasmiin Üpraus. «Islandil, selgel, veetleval, külmal, salapärasel maal veetsin kokku ühe kuu. Seal õppides mõistsin, kui sarnased ja omanäolised põhjamaad on: puhtad, vabad, lahked, targad, ehedad, kindlad, kanged ja karged. Ma taipasin, et me oleme tõesti nagu üks nende seast, ja ma arvan, et nende 25 aastaga oleme meie, eestlased ja Eesti riik, põhjamaastunud.»

Mõne kirjutaja meelest on aga põhjamaadeni veel tükk maad minna. Greete Eluri analüüsib Taani ja Eesti sarnasusi ja erinevusi. «Üks erinevusi on ühiskonna tasapinnaline struktuur Taanis – harva võib näha, et juhid saabuvad BMWga peaukse juurde ning istuvad suletud kabinettides. Igaühte kutsutakse eesnime pidi, hoolimata sellest, kas ta on kolleeg või juht.

Miks pannakse Taanis kauplused ja firmad kinni kell 16? Esiteks seetõttu, et tunnitasu on kõrge. Teiseks, et perekonnad saaksid koos veeta kena hygge õhtut. Ametlik töönädal on Taanis 37 tundi, üks lühemaid Euroopas. Eestlased, vastupidi, töötavad kauem. Et palkade ja elukalliduse vahel on disproportsioon, pole elu nii pingevaba.»

Islandil elav Tui Hirv kirjutab: «Maailma Majandusfoorum on Islandi mitmel aastal valinud maailma kõige võrdõiguslikumaks riigiks. Selle teadmise valguses mõistate ilmselt ka hämmeldust, millega ma loen Eesti ajalehti. /.../ Martin Helme vastus noorele naisajakirjanikule levis kui kulutuli ja äratas teravat vastukaja. Islandil oleks tema poliitiline karjäär päevapealt läbi. Suuresti sääraste seisukohtade prevaleerimise tõttu avalikus arutelus jookseb Eesti praegu haritud sünnitamisealistest naistest pidurdamatus tempos tühjaks.» 

Kirjutajate valdavat hoiakut sobib iseloomustama katkend Pärtel Peeter Pere kirjutisest.

«Eesti on Põhjamaa,» kirjutab Pärtel Peeter Pere. «Meil on mitmed põhjamaadele iseloomulikud tunnused: kõrge arvutikirjaoskus ja hea infrastruktuur, korruptsiooni madal tase, väga hea inglise keele oskus, suurepärane haridus, lugupidamine isikuvabaduse ja eneseteostuse vastu, isikutevaheline usaldus, ajaloolised sidemed ja elulaad. /.../

Kui Eesti tahab, et teda tunnustataks põhjamaana, ei pea ta pelgalt järgima Skandinaavia eeskuju (jalgrattateed, parem tasakaal töö ja isikliku elu vahel, sotsiaalkindlustus, sallivus ja arenguabi), vaid eelkõige panustama põhjamaade koostöösse aladel, kus on vaja abi.

Konverents Eestist ja põhjamaadest

* Täna leiab Tallinnas Kumus aset Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverents «Eesti JA põhjamaad, Eesti KUI põhjamaa?».

* Ettekannetega esinevad Bi Puranen, Anu Realo, Valdur Mikita, Mart Kuldkepp, Stein Kuhnle, Meik Wiking. Paneeldiskussioonil osalevad Marina Kaljurand, Margus Tsahkna, Jevgeni Ossinovski, Marju Lauristin, Mikko Lagerspetz ja Margit Sutrop.

* Samas antakse üle preemiad TÜ eetikakeskuse ja vabariigi presidendi kantselei korraldatud arvamuslugude ja -fotokonkursi parimatele.

* Arvamuslugude konkursi täiskasvanute vooru lugusid hindas žürii kooseisus Madis Kanarbik, Kristel Engman, Irene Käosaar, Kersti Lepajõe, Merle Maigre, Erik Puura, Juhani Jaeger, Fagira de Morti, Aro Velmet, Henri Kõiv, Tiia Kõnnussaar.

 

Artikkel ilmus Postimehes 22.08.2016

Lisa kommentaar

You must have Javascript enabled to use this form.