Teeniv juhtimine loob koolis hea õhustiku | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Teeniv juhtimine loob koolis hea õhustiku

6. Märts 2020 - 12:52 -- Õnne Allaje
Foorumid: 

Artikkel ilmus lühendatud kujul 28. veebruaril 2020 Õpetajale Lehes. Avaldame artikli täismahus.

Koolijuhtide ja õpetajate ülemäärast töökoormust võiks leevendada teeniv juhtimine, usuvad Tartu Ülikooli eetikakeskuse hariduskonverentsil kõnelnud USA teadlased Melinda Bier ja Deborah Sanders O'Reilly.

Ajalehti lugedes võib tunduda, et ühiskonnas on juhtimiskriis: ei mäletagi nii palju avalikkuse ette jõudnud lugusid koolijuhtide, muuseumijuhtide, arstide jt ebaõiglasena tunduvast kohtlemisest, mis on viinud koguni avalike pöördumiste, allkirjade kogumise ja õpetajate streigini. Head juhtimiskultuuri näikse vaja olevat kõigis valdkondades. Kas kool ja koolipidajad võiksid siin eeskujuks olla?

Missouri-St. Louisi Ülikooli Iseloomu- ja Kodanikukasvatuse Keskuse (Center for Character and Citizenship at the University of Missouri-St. Louis, https://characterandcitizenship.org/) teadlaste sõnul on teeniv juhtimine hakanud USA ärimaailmas populaarsust koguma ning on tasahilju ka sealsesse haridussüsteemi levimas.

Kohtun Melinda Bieri ja Deborah Sanders O'Reilly`ga konverentsijärgsel päeval Tartus Dorpati hotelli fuajees. Räägime eetilise juhtimise vajalikkusest ja teenivast juhtimisest, iseloomukasvatusest ja kooli ning ühiskonna ees seisvatest probleemidest. Aeg kohvitassi taga möödub lennates, sest mõlemad on kõnealuste teemade suhtes kirglikud.

Alustame kaugemalt. Melinda ja Deborah, olete end Eesti hariduseluga kursis hoidnud juba pikka aega. Millised on teie seekordsed muljed?

MB: Oli üllatav näha, kui kiiresti on Eestis suudetud ületada vaidlusi ja vastuolusid, millega meil Ühendriikides kimpus ollakse. Mind tegi kadedaks teie järjepidev riiklik väärtusarenduse programm, meie alles püüdleme selles suunas. Seda tegevussuunda võib nimetada sotsiaalseks ja emotsionaalseks õppimiseks, väärtuskasvatuseks või iseloomukasvatuseks – meil ei ole sellele riiklikku tunnustust, nähtavust ja toetust, nagu teil näib olevat. See on teil suurepärane.
Kuid teemad, millega meie koolis kokku puutume, tunduvad ka siin olevat samasugused, samuti ka nende teemade mõtestamine, filosoofiline taust ja teoreetiline baas.
Seetõttu oli ka Tartus toimunud konverentsi teema „Harjutades kasvab iseloom“ meile lähedane.

Mis on parasjagu hariduselu kõige pakilisem küsimus USAs?

MB: Meil on uskumatult suur ebavõrdsus nii koolide vahel kui ka rahastuses. Me teame, kuidas pakkuda head haridust; meil on suurepärased eliit-erakoolid, kuid selline haridus on väga kallis. Sootuks vähem on tahet toetada riigikoole, eriti sellises naabruses, mis on vähem korrastatud ja vähemate ressurssidega. Ebavõrdsus hariduses, ajalooline ebavõrdsus, mis järjest kasvab, on meie suurim mure.

DS: Ma ei tea, kuivõrd see kehtib Eesti kohta, ent meil on teemaks ka raskused perekondade ja kodudeni jõudmisel, sest inimesed töötavad väga palju. Kogukondades peaks olema loomulik tulla kokku ja ühiselt tegutseda selle nimel, et kõik lapsed ja nende pered – sest lapsi ja peresid ei saa võtta lahusolevaina – oleksid rahul. Mind rõõmustas konverentsil näha, et teie omavalitsused toetavad koole ja õpetajaid. Hakkasin mõtlema, kas me ei ole mitte liiga vähe oma piirkonna omavalitsusi kaasa mõtlema kutsunud. Seda tuleks teha.

Te rääkisite konverentsil eetilisest juhtimisest. Kuidas on eetiline juhtimine seotud iseloomukasvatusega koolis?

MB: President Theodore Roosevelt sõnastas väga selgelt, et kui sa harid inimese mõistust, kuid ei kasvata tema moraali, on see ühiskonnale ohtlik. Me oleme seda ju näinud, kõneldes kasvõi natsirežiimist Kolmanda Reichi ajal, kus kõrgelt haritud inimesed tegid kohutavaid asju.
Meil on tänagi hulk väga haritud inimesi, kes saadavad korda hirmsaid tegusid. Kui me ei keskendu kõigepealt laste heaks inimeseks kasvamisele, kui me toetame juhtpositsioonidel neid inimesi, kes pole head, teeme endale tohutu karuteene. Eetiline juhtimine aitab luua head ühiskonda. Ma usun tsivilisatsiooni kasvamisse moraalsemaks, kuid see ei toimu niisama, see peab olema sihiteadlik ja ärgas tegevus. Eetiline juhtimine koolis näitab õpilastele head eeskuju, ilma selleta ei saa olla ka tugevat iseloomukasvatust.

Kuidas te eetilist juhtimist kirjeldaksite?

MB: Ma ei tea, kuidas on Eestis, aga Ühendriikides on kalduvus uskuda kangelaslikku juhti, tugevasse isiksusse, olgu ta mees või naine, kes tuleb ja juhib laeva õiges suunas, ja me ülejäänud lubame tal seda teha. Seni, kuni me ei rakenda jagatud juhtimist ega kuula ka mitmesuguseid teisi vaatenurki, ei jõua me edasiviivate ideede ja probleemilahendusteni, mida me väga vajame. Ja seetõttu oleme me seal, kus me parasjagu oleme: väga väheseid teenitakse väga paljude arvelt.
Eetiline juhtimine tähendab ühenduses olemist laiemalt – oma võrgustikuga, inimestega, keda sa tead ja tunned. Kui sa tunned aga vaid ühte väikest gruppi, muutub see probleemiks. Eetiline juhtimine kasvab välja eetika ja moraali alasest haridusest ning hoolimisest, nagu ka sihipärasest ühenduse loomisest paljude inimestega ning sellega seotud kogemustest.

DS: Ja siin tulevad mängu haridusprogrammid, kus tehakse tööd nende inimestega, kes võivad olla sinust väga erineva taustaga.

MB: Meie keskuse teeniva juhtimise programmi aluseks on soovi teenida, kaasata juhtimisse rohkem hääli. Teatud ebavõrdsus võimu jaotumisel jääb paratamatult, kuid on võimalik välja uurida ka nende gruppide arvamusi, kes ei ole ühiskonnas võimupositsioonil. Ma arvan, et seda ei tehta piisavalt.
Me ei pane isegi tähele, mida tehnoloogia on ühiskonnaga teinud: me ei kuula üksteist enam, me kuulame ainult neid, kelle hääl kõlab samamoodi nagu meie enda oma. Me saame blokeerida teistsugused arvamused ja luua isikustatud meediaruumi, kus me kuuleme ainult seda, mida me tahame kuulda.
Tartu Ülikooli eetikakeskuses käies oli meil võimalus mängida eetikakeskuses valminud moraalsete dilemmade mängu („Eesti rahva sada valikut. Väärtuste mäng“ -TK), mis on minu arvates suurepärane võimalus kuulda kaasinimeste häält ja mõista nende vaatenurka. Kui me saaksime lapsed, noored ja pered sellist mängu mängima, mõtlema, arutama valikute üle ja üksteisele oma valikuid selgitama, oleks see suurepärane.

DS: Teine võimalus, kuidas inimeste vahel ühendust luua, on kaunid kunstid.
Iisrael ja Palestiina osalevad sümfoonilise muusika programmis, mis on kestnud juba viimased 15 aastat. See on aidanud nende kahe rühma inimestel üksteist paremini mõista. Neil on üks asi, mida nad koos teevad: nad tulevad kokku ja mängivad kaunist muusikat.
Ühendriikides pannakse suurt rõhku akadeemilisele võimekusele, kuid mõnikord jäävad vaeslapse ossa kunst ja sport, just need asjad, mis inimesi ühendavad. Me pame tähtsaks matemaatikat, teadust ja tehnoloogiaid, aga lapsed ei ole ühesugused, sportimine ja kunstiannete rakendamine aitaks välja paista ka teistsuguste annetega lastel. Me kaotame niiviisi osa tervest põlvkonnast, kuigi võiksime aidata neil lastel end koolis hästi tunda. Seepärast on kaunite kunstide toetamine eriti tähtis.

Üks konverentsi ettekanne oli teenivast juhtimisest iseloomukasvatuse osana. Teeniva juhtimise mõiste looja on Robert Greenleaf (1970)[1] , kes soovitab juhile kontrollküsimusi: kas need, keda ma teenin, kasvavad inimestena? On nad tervemad, targemad, vabamad, autonoomsemad? Milline mõju on juhtimisel neile, kes on ühiskonnas vähem privilegeeritud, kas ka nemad saavad sellest kasu, või vastupidi, nende ilmajäetus suureneb?

MB: Teeniva juhtimise eesmärk on toetada inimeste kasvamist. Selgitada välja nende tugevused, leida need tegevused, kus nad saavad edeneda, toetada nende iseseisvat mõtlemist, probleemide lahendamist ning liidriks kujunemist – et olla liider, peab sul olema õige motivatsioon.
Kui tuua näiteid koolikultuurist, siis koolis on teeniv juht selline koolidirektor või õppealajuhataja, kes märkab oma kolleegide tugevaid külgi ja aitab nende karjääril edeneda; korraldab meeskonnakoolitusi, et luua koolis vaimsus, mis seab eesmärgiks õpilaste heaolu ja akadeemilise edenemise; ta on võimeline jagama kooli ressursse moel, mis aitab kaasa kooli arengule ja õhustikule ning töötajate rahulolule. Teeniv juht näeb suurt pilti ja pingutab selle nimel, et nii õpetajad, lapsed kui kooli personal tunneksid end oma kooli seinte vahel hästi ja saaksid anda oma parima. Mis peamine, teeniv juht on valmis teisi teenima; juhiroll pole tema jaoks privileeg, vaid on võimalus olla kasulik.

DS: Jah, et juhtimine oleks teeniv, tuleb kõigepealt leida inimesed, kes selleks sobivad, kelles on soov teisi juhtimise kaudu teenida. Peavad olema ka eestkõnelejad, inimesed, kes on pühendunud teenivale juhtimisele.

Miks vajab kool teenivat juhtimist?

MB: Olen koolis õpetajana töötanud ja kogesin tookord, et just koolijuhid panevad aluse koolikultuurile. Kui koolil ei ole häid juhte, ei saa kool tervikuna hea olla. Sul võib olla suurepärane klassiruum, su õpilased võivad teha põnevaid asju, mõnikord on oma mõju ka koolijuhil, kuid parimal juhul on ta lihtsalt leebe juht ja jätab su omapead.
Kooli teeb suurepäraseks hea juht, teeniv juht. Ühendriikides on koolijuhi töö muutunud peaaegu hoomamatuks, tööd tuleb teha 24/7, inimesed ei püsi ametis, sest ootused ja töökoormus on väga suured. Kandideeritakse 3 aastaks, kuid selle ajaga ei jõua sa kooli õigesse suunda pöörata, ja pidev juhtkonnavahetus on halb nii õpilastele, õpetajatele kui koolijuhtidele.
Teenivat juhtimist on uuritud rohkem äri valdkonnas. Kui hakkasin uurima, kas teeniva juhtimise põhimõtteid on võimalik kasutada ka hariduses, nägin, et paljud parimad koolijuhid kasutasid kas teadlikult või alateadlikult teeniva juhtimise põhimõtteid. Nad pöörasid tähelepanu sellele, kuidas luua inimeste vahel ühendust, saavutada hea ja energiline tööõhkkond. Kuna haridusse suunatakse liiga vähe ressurssi, tuleb kohanduda. Teeniv juhtimine on üks viis, kuidas saavutada, et õpetajatöö nii stressirohke ja ülejõukäiv ei oleks.
Oleme ärimaailma kogemustest õppinud, et teenival juhtimisel on positiivne toime tööelule: vähem stressi, väiksemad tervishoiukulud. Kilingi-Nõmme kooli direktor Erli Aasamets, kes konverentsil ettekande pidas, tõi hea näite, kuidas ta oma koolis ressursside kasutamist on mõistlikult muutnud. See, kui kooli ressursse kasutatakse arukalt, on samuti teeniv juhtimine. Juba selle põhjal, kuidas ta oma koolist rääkis, võib arvata, et ta on hea juht. Osa teenivast juhtimisest on uhkustunne oma kooli üle, kuid samal ajal otsitakse pidevalt arenguvõimalusi. Ma kasutaksin siin terminit “tunnustav vaatlus” (appreciative inquiry ingl k), see tähendab, sa vaatad koolis toimuvale nii armastavalt, tunnustades häid külgi, kui ka kriitiliselt, otsides kohti, mida saab parandada.

Milliseid küsimusi tuleks koolijuhil või õpetajal endalt küsida, kui tahetakse olla teeniv juht?

MB: Kõigepealt tuleks küsida: kuidas ma saan kasulik olla? Kui mina olen koolijuht ja sina õpetaja, siis ma küsin sinult: kuidas ma saan aidata sul edeneda? Kuidas ma saan aidata sul teha seda, mida sa teed? Kuidas ma saaksin su teelt takistusi eemaldada?

DS: Või selline näide, oletame, et on olemas haridusmäng, mis maksab 1000 dollarit, ja sellest oleks õpilastele palju kasu. Siis on juhi ees küsimus, kuidas hankida see raha.

MB: Teeniv juhtimine on üks väheseid juhtimismudeleid, millel on tugev moraalne aluspõhi. Sa ei tohi oma inimesi ekspluateerida isegi siis, kui see sinu organisatsioonile ajutiselt kasulik on, mida Ühendriikides paraku juhtub. Meil tulevad tööle noored õpetajad ja me põletame nad kiiresti läbi, ootame neilt üha rohkem ja rohkem… Kui sa oled teeniv juht, siis nii ei saa. See tähendab, et sa oled huvitatud mitte üksnes oma organisatsiooni heast käekäigust, vaid ka oma alluvate heaolust ja tervisest. Teeniva juhtimise puhul tuleb endalt küsida, kuidas saan mina aidata teistel olla parim variant iseendast. Oluline osa sellest on kõikvõimalike takistuste eemaldamine. Kas ma tunnen sind piisavalt, et aru saada, millal sa oled professionaalselt pigis ja vajaksid grupi toetust?
Lahe on teeniva juhtimise puhul see, et see hakkab iseenesest organisatsioonis edasi levima. Nii et kui mina oleksin teeniv juht – mida ma ei ole – ja sina minu koolis õpetaja, siis saaks ka sinust suurepärane teeniv juht oma õpilastele, ja sinu õpilased lõpetavad kooli ja kannavad seda mõtteviisi edasi ühiskonda.

Deborah Sanders O'Reilly kõneles Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konverentsil „Harjutades kasvab iseloom“ teemal "Teeniv juhtimine iseloomukasvatuse osana". Dr Melinda Bieri ettekande teema oli "Mis töötab iseloomukasvatuses hästi?"

Vt ka lisalugu "Traditsiooniline, kaasav ja teeniv juhtimine"

Autor: Tiia Kõnnussaar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse kolumnist-toimetaja

[1] Greenleaf, R. K. (1970). The servant as leader. Robert K. Greenleaf Publishing Center.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
1 + 1 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.