Arvamusfestival | Eetikaveeb
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51014, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Arvamusfestival

 

Patsiendikeskne meditsiin: kas vaid helesinine unistus?

Vaata TÜ eetikakeskuse arutelude pildigaleriid!
Vaata patsiendikeskse tervishoiu teemalist arutelu UTTVst!

Täielikku arutelu vaata videost!

2017. aasta arvamusfestivali esimese päeva avas Avastuste alal arutelu „Helesinine unistus patsiendikesksest Eestist“. Patsiendikeskse meditsiini väljakutsete ja võimaluste üle pidasid aru nii arstide-õdede kui ka patsientide esindajad.

Üha enam on kuulda seisukohta, et patsiendid ei tunne ennast meie tervishoiusüsteemis hästi. Ravijärjekorrad on pikad ja arstidel napib nii aega kui tähelepanu. On selge, et senisest teenindaja-kliendi suhtest enam ei piisa. Patsientide mured ajendasidki korraldajaid tooma teema rambivalgusesse.

Arutelu juhtis praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Patsiendikesksusest kõnelesid perearst ja peremeditsiini professor Ruth Kalda, Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liige, viienda aasta meditsiinitudeng Mihkel Viru.

Enne diskussiooni juurde asumist selgitas moderaator prof. Margit Sutrop, et väga oluline on mitte takerduda vaid probleemidest kõnelemisele. Arutelus ei soovitud süüdistada süsteemi, kiruda arste või ressursipuudust. Küll aga püüti leida lahendusi patsiendikesksema meditsiini poole liikumiseks olemasolevate vahendite piires.

Patsiendikesksuse mitu tahku

„Filosoofidel on kombeks kõigepealt mõisteid defineerida,“ ütles prof Sutrop ning palus kõigil kuulajatel mõtiskleda, mida patsiendikesksus neile tähendab. Ühiselt sõnastati järgmised kriteeriumid:

  • informeeritud nõusolek: patsient peaks oma raviprotsessi olema igakülgselt kaasatud ning mõistma, miks on raviprotseduurid vajalikud.
  • Arst peaks ravis lähtuma patsiendi hetkeseisundist, seda nii füüsiliselt kui ka vaimses, väärtuste plaanis. Margit Sutropi sõnul ütlevad sakslased: „Tähtis pole mitte ainult patsiendi verepilt, vaid ka tema väärtuspilt“.
  • Patsiendikesksus tähendab patsiendi vajadustega arvestamist. Sageli võivad patsiendi väärtused erineda arsti omadest.

Ruth Kalda sõnul tähendab patsiendikesksus patsiendi igakülgset kaasatust. „Alustame sellest, et patsiendi tervise vajadustest rääkida. Seejärel tuleks kaasata patsient suures plaanis nii diagnostika- kui ka raviprotsessi. Patsient peaks teadma, mis ka pikas perspektiivis juhtuma hakkab,“ selgitas prof Kalda.

Anneli Kannus: „Patsiendikesksus tähendab turvalisust. Patsient peab tervishoiusüsteemis uskuma, et kõik, kes on tema ümber, tahavad teda aidata. Patsient peab saama usaldada neid otsuseid, mida tervishoiutöötaja tema eest teeb. Kui patsient saab aru, mida ja miks tehakse ning kui suur roll on temal endal selles protsessis, olemegi jõudnud patsiendikesksesse tervishoidu.“

Kadri Tammepuu: „Kõik peaks saama alguse sellest, kuidas tervishoiutöötaja meid lahti muugib. Ta peaks kogu patsiendi loo ära kuulama, et need võtmed kätte saada, kuidas patsiendiga edasi toimetada. Kui me räägime kaasamisest, siis ega patsient ei pruugi kohe arsti pakutuga nõus olla. Patsiendile tuleb aega anda. Mõnikord võiks esmalt patsiendi koju saata ja alles hiljem temalt arvamust küsida. Kiirus tuleks maha võtta ja anda patsiendile aega kogu infotulvale järele jõudmiseks.“

Mihkel Viru: „Patsiendikesksus saab alles siis tekkida, kui patsient saab aru, mida arst talle räägib. See on üks alustala, mille peale me saame patsiendikeskset tervishoidu hakata ehitama. Kui patsient arstikabinetti siseneb, peavad kõik osapooled olema avatud suhtumisega.“

Võimalused ja väljakutsed

Teine aruteluküsimus keskendus sellele, mida praeguste ressursside raamides oleks võimalik patsiendikesksema meditsiini heaks ära teha.

Kadri Tammepuu: „Üks võimalus aega juurde võita on tulevikku vaatamine. Õige pea on meie patsiendid digimaailma lapsed. Nad on tõenäoliselt nõus arstiga suhtlema ka veidi ebatraditsioonilisi teid mööda. See aitaks palju aega säästa - olgu see siis videonõustamine või digivisiidi aeg. Testide tulemusi teatada või edasises ravis kokku leppida saaks ka meili teel.“

Ruth Kalda: „Aeg on napp ja kiirus on suur. Arstina saame me oma aega mõtestada. Saaksime mõelda selle üle, kuidas aega efektiivsemalt kasutada, mis pikas perspektiivis on aja tagasivõit. Kui ma olen oma patsiendi juba korra kaasanud ja ta on valmis koostööd tegema, siis on see pikas perspektiivis ajavõit. Olemasolevat ajaresurssi on võimalik õppida efektiivsemalt kasutama. Mõtestame lahti selle, mida me teeme. Ka konsulteerimist on võimalik õppida.“

Kas iseseisvalt erinevaid materjale lugev patsient soodustab või pärsib koostööd tervishoiutöötajaga?

Mihkel Viru: „Tegelikult on hea, kui patsient loeb. Arsti roll on välja selgitada, kust täpselt tema info pärineb. Väga oluline on patsiendile tagasi peegeldada, kas tema info on korrektne ja allikad piisavalt kompetentsed.“

Anneli Kannus: „Iseseisvalt infot otsiv patsient võib olla hea patsient. Kuid patsienti peaks teadlikult suunama adekvaatset infot leidma. Digimaailmas peaks tulema juurde tõenduspõhiseid materjale ja juhendeid, mis aitaks patsiendil toimetada.“

Kannus märkis, et praeguse patsiendikeskse meditsiini väljakutse on ebaselged kokkulepped patsientide nõustamise osas: „Me peaksime koos maha istuma ja kokku leppima, kus on erinevate spetsialistide nõustamise piirid. Patsiendid on üha enam hakanud ka õdesid usaldama, väga paljudes kohtades on pereõdedel eraldi vastuvõtt. Peaksime vaatama, kus me täna oma töös üksteist dubleerime, ja need kohad ümber seadma. Vaja on alustada sellest, et usaldusisiku ja vahendajana rollis võib olla ka õde. Kui paneme piirid paika, on ka patsiendile selgem, kelle poole ja kunas võiks pöörduda.“

Kes ja kuidas saab panustada?

Professor Margit Sutrop palus kõnelejatel astuda oma tavapärasest rollist välja ning kirjeldada, mida oodatakse koostöölt teiste osapooltega.

Milline roll on patsiendikesksuses patsiendil?

Ruth Kalda: „Hea patsient on see, kes on samavõrra kui arst või isegi rohkem tervisest huvitatud. Patsient peaks olema sama pühendunud kui arst. Selline vaade peakski tekkima koostöö tulemusena. Patsient võiks tunda huvi ja olla oma raviprotsessi kaasatud. Sa käid ju arsti juures ainult korra, aga sa oled oma tervise või haigusega seotud ka kogu ülejäänud aja.

Kui patsient midagi ei oska, siis tuleb teda õpetada. Ma väga kadestan mõnede Euroopa riikide patsientide koole - nt kui sul diagnoositakse diabeet, on sellega toimetulekuks loodud terve kursus, mitte ainult ühekordne nõustamine.“

Milline roll on patsiendikesksuses arstidel ja õdedel?

Kadri Tammepuu: „Patsiendi kõige suurem ootus on see, et ta pääseks vastuvõtule. Ma ilmselt ootan arstilt ja õelt, et ma leiaksin lahenduse ja abi kiiresti.“

Mihkel Viru: „Arst võiks alustada visiiti sellega, et ta tervitab patsienti juba kabineti uksel. Praegu jääb puudu silmavaatamisest, ukse peal ei anta kätt. Arst ei tohiks ekraani kinni jääda - see süvendab patsiendis tunnet, et temaga ei tegeleta. Uuem põlvkond arste toob kaasa uued tuuled, loodetavasti ka vanem põlvkond võtab sellest kinni.“

Milline roll on patsiendil ja arstil?

Anneli Kannus: „Arstide ja õdede vaheline koostöö on aastate jooksul muutunud paremaks. Kui tervishoiutöötajad teevad koostööd, on lõpptulemus ka patsiendile parem. On näha, et koostöö vallas astume me seitsmepenikoorma saabastega edasi.

Teine koht, kus me näeme tervishoiutöötajate suurt rolli, on patsientide seltsid. Praegu on nende seltside eesotsas tervishoiutöötajad ja needsamad tegijad on väsinud.

Patsiendid ei taha välja öelda, et nad on haiged, ja see pärsib initsiatiivi võtmist. Õhus on küsimus, kes peaks patsiendiühendusi vedama. Kes võiks patsiente koolitada? Kas siin peaks maha istuma näiteks sotsiaalministeeriumiga? Kui mõne haiguse ravis toimub läbimurre, siis arst saab koolituse, õde saab koolituse, aga patsient saab infot vaid napi 15 minuti jooksul.“

Kannus tuli veelkord tagasi ka patsientide info otsimise teema juurde. Ta tõi heaks eeskujuks Läti kolleegid, kes teadlikult hakkasid veebi lisama teaduspõhist materjali. „Niimoodi me saame info kvaliteeti kontrollida. Kui patsient oma tervise kohta infot otsib, siis me teame, kuhu ta võib „komistada“.“

Edasi patsiendikesksemaks

Ruth Kalda arvab, et tervikuna on Eesti tervishoid palju paremas seisus kui näiteks 15 aastat tagasi. „Kui me kõik patsiendikeskselt mõtleme ja kõik seda soovime, siis me sinna ka jõuame.“

Lõpetuseks küsis prof. Margit Sutrop, miks üldse patsiendikeskset meditsiini vaja on.

Mihkel Viru: „Patsient saab iseenda jaoks langetada kõige meeldivama otsuse.“

Kadri Tammepuu: „Kui patsient on kaasatud, on ravitulemus väga palju parem.“

Anneli Kannus: „Kui me teadvustame, et iga inimene on erinev ja eriline… Kui me suudame patsiendi panna uskuma, et ta ise teab kõige paremini, kuidas ta end tunneb, on koostööd meeldivam teha.“

Ruth Kalda: „Arst on meditsiinis ekspert. Patsient on oma elu ekspert. Kaks ekspertsust koos on palju parem ja sellest koostööst tekib sünergia.“

„Mida teie teete homme teisiti patsiendikeskema Eesti heaks, et see ei jääks ainult helesiniseks unistuseks?“ küsis prof Sutrop.

Anneli Kannus: „Me (õed - toim.) teeme oma tööd sama hästi edasi, kui me seni oleme seda teinud. Praegune tervishoiusüsteem püsibki tervishoiutöötajate entusiasmil, pingutustel ja ületööl. Paremini on raske teha.“

Ruth Kalda: „Tartu Ülikooli õppejõuna saan öelda, et sügisest algab kolmanda aasta arstitudengitele loeng „Patsiendikeskne suhtlemine“. Arstina ma ei hakka teisiti tööle. Iga kord, kui ma kabinetti sisenen, püüan ma juba teha midagi paremini kui enne.“

Kadri Tammepuu: „Koostööd erinevate osapoolte vahel saab alati tõhustada. Alustame sellest, et me defineerime ära, mis on patsiendikesksus.“

Mihkel Viru: „Tudengina arvan, et tudengil peaks olema võimalus anda oma õppejõule tagasisidet, et mina käituksin ühes või teises olukorras teisiti. Lisaks leian, et me ei tohiks seda arutelu siia jätta, vaid sellega tuleks edasi minna.“

Patsiendikesksuse teemaline arutelu Arvamusfestivali Avastuste alal toimus Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel. Arutelu korraldasid Mari-Liis Nummert, Triin Paaver, Õnne Allaje, Annika Teder, Tiia Kõnnussaar ja Kristi Lõuk.
Kokkuvõtte koostas Õnne Allaje.

Paides lõppenud Arvamusfestivalil oli kõne all laste vaimne tervis

Vaata TÜ eetikakeskuse arutelude pildigaleriid
Vaata laste vaimse tervise arutelu salvestust UTTVs!

Täies mahus arutelu vaata videost!

Laste ärevushäiretest, depressioonist ja koolistressist räägitakse palju. Üha enam on märke sellest, et vaimne tervis ei ole enesestmõistetav ning vajab keerulises maailmas tähelepanu ja hoolitsust samamoodi nagu füüsilinegi tervis.

Kui keskendume vaid vaimse tervise probleemidele, mis on paraku sageli seotud stigmaga, ega räägi laste vaimsest tervisest terviklikult, võib kahe silma vahele jääda lastele vaimset heaoluseisundit toetava keskkonna kujundamine. Seetõttu võeti vestluse sihiks just terviklik vaatenurk laste vaimsele tervisele.

Arvamusfestivali vestlusringi vedas Jannus Jaska, Vaikuseminutite meeskonnaliige, disainer, protsessijuht ja koolitaja. Arutlesid hariduspsühholoog Grete Arro, lastepsühhiaater Irja Ivarinen, koolipsühholoog Ailen Suurtee, koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu ning Vaikuseminutite eestvedaja Nelli Jung.

"Kui palju on meie hulgas inimesi, kes kukuvad ühiskondlikust elust välja psühholoogiliste probleemide tõttu?" alustas juturingi Jannus Jaska. "Depressiooni, ärevuse ja teiste häirete tõttu tekivad olukorrad, kus inimene enam ei taha ja ei jaksa. Meid on nii vähe, et meil ei ole võimalik kaotada ühtegi ühiskonnaliiget. Samas näitavad uuringud, et aastas tekib ühel inimesel neljast probleeme vaimse tervisega, sh näiteks depressiooni ja ärevusega.

Mida me õigupoolest mõistame vaimse tervise all?"

Lastepsühhiaater Irja Ivarinen defineeris vaimset tervist kui olemise viisi, milles inimene saab realiseerida oma potentsiaali ja ühiskonda viljakalt panustada. "Lapsepõlve - mis lõpeb teisme-eaga - eesmärgiks on tunda end oma kehas õnnelikuna, kogeda sisemist kindlustunnet, et mind kiidavad heaks ja võtavad vastu need inimesed, kes on mulle elus olulised," märkis Ivarinen.

Grete Arro meenutas Aaro Toomela definitsiooni: "Vaimne tervis on võime kohaneda tulevaste keskkonnamuutustega. Oleks tore, kui suudaksime lapsi õpetada nii, et keskkonnamuutused ei võtaks neid jalust maha. Täna näeme, et paljud inimesed pole kohanenud ka nende muutustega, mis on praegu. Vaja on psüühilist elastsust; palju rõhku tuleb panna ennetusele."

Nelli Jung pidas tähtsaks lastes enesejuhtimisvõime kasvatamist. "Füüsilise tervise puhul tahame, et meie jäsemed meile alluksid ja viiksid meid, kuhu vaja. Ka vaimse tervise puhul vajame oskusi oma meeleolusid ise juhtida ja suunata. Inimese tähelepanu võib võrrelda kutsikaga, kes kargleb siia-sinna, kuid keda on võimalik treenida. Kust peaks laps võtma eneseregulatsiooni ja enesejuhtimise oskusi, kui keegi ei ole talle neid kunagi õpetanud?"

Karmen Maikalu rõhutas perekonna tähtsust: "Õpilasi, kes on kogenud depressiooni sümptomeid, on lausa kolmandik. Kõige enam tuleb ette suhteprobleeme, millest kasvavad välja muud probleemid.

Kui lapse vaimse tervisega on midagi kehvasti, hakatakse tegelema ainult lapsega, kuid last ei saa välja võtta tema kontekstist: pere, lasteaed ja kool."

Õnneks on märgata, et Eesti on muutumas inimkesksemaks ja liigub põhjamaise mudeli poole. "Vaimse tervisega seotud stigmad on murenemas ja ühiskondlik valmisolek rääkida vaimse tervise teemadel on kasvanud," märkis koolipsühholoog Ailen Suurtee.

"Kui palju kool kaasa aitab, et lapsi hulluks ajada?" provotseeris Jannus Jaska.
Grete Arro: "Ma julgen väita, et õpetajad ei tea veel päris hästi, mis on õppimine.

Kui õpetaja teab, kuidas lapse aju töötab, mis on normaalne ja millele millisel arenguperioodil tähelepanu pöörata, on lapsel koolis oluliselt lihtsam.

Me jätame kasutamata väga palju teaduslikku teadmist, mis maailmas on olemas."

Karmen Maikalu sõnul peaks igas koolis olema koolipsühholoogi teenus, see on seadusega ette nähtud. "Tegelikult on neid aga ainult 38 % koolides. Julgustan lapsevanemaid pöörduma koolide ja omavalitsuste poole. Kui koolipsühholoogi ei ole, tuleb pöörduda omavalitsusse ja nõuda."

Jannus Jaska: "Kas vaimne võimekus on kaasasündinud või arendatav?"

Grete Arro: "Täna me teame, kuidas teadmised ajus tekivad, ja mis on teadmise neurobioloogiline olemus.

Me kõik ei saa ühesuguseks, aga me kõik saame paremaks, kui me pingutame. Kui meil on - näiteks - kõrge baasiline püsiomadus nagu neurotism, saame õppida seda elu jooksul leevendama."

Jannus Jaska: "Mulle tundub, et see on stigma osa, et vaimset võimekust peetakse muutumatuks. Meie psüühet vormivad ka rahvalaulud, uskumused ja müüdid. Kas teile meenub mõni levinud käibetõde, mis kandub põlvest põlve?"

Ekspertide ja publiku osavõtul leiti pidurdavaid uskumusi üsna kergesti:

  • Inimene on ise oma hädades süüdi
  • Psühholoogi juurde lähevad ainult hullud
  • Kes kannatab, see kaua elab
  • Naine roolis, laev põhjas
  • Mehed ei nuta
  • Kolm on koolipoisi hinne
  • Pill tuleb pika ilu peale, jne.

Nelli Jung: "Lapsevanematena tasub meil hoida pilku peal, milliseid väärtusi me soodustame. Mina olen saanud kodust kaasa uskumuse "ma saan hakkama". Kuid mul on ka teine uskumus: "ma ei ole piisavalt hea". Ükskõik kui hästi ma midagi tegin, öeldi, et päris hea, aga proovi veel paremini. Tasub jälgida, mida me oma lastele edasi anname, et kodust kaasa antud uskumused neid rõhuma ei hakkaks."

Irja Ivarinen: "Vanemad peavad julgema võtta vastutust olla teenäitaja, öelda, mis on õige ja mis vale, seada piire, ja samal rändama lapsega kaasa ja aitama kasvatada tema autonoomiat.

Kummalisel kombel on viimased 15-20 aastat mõjunud nii, et mida rohkem on võimalusi eneseteostuseks ja saavutusteks, seda rohkem on segadust. Loobumise kunst on raske kunst, soovid ja ootused on väga kõrgeks kruvitud.

Oma põlvkonnas puutun kokku lapsevanematega, kellel on suur hirm, et kui nad kohe kõike ei saavuta, siis nad on luuserid. Kuid me kasvatame oma teadmiste toel praegu uut põlvkonda lapsevanemaid, nii et mul on suur lootus, et asjad lähevad paremaks."

Jannus Jaska: "Ma tooksin sisse veel ühe märksõna, ja see on vaimne südikus - võime püsida teema juures ja probleemidega hakkama saada, mis on tunduvalt olulisem kui IQ."

Grete Arro: "Haridus on kompleksne valdkond ja pole ühte võluvitsa, mis kõik mured lahendaks.

Hariduse omandamisel peetakse väga oluliseks baasuskumusi. Üks neist on jäävususkumuse teooria.

Osad inimesed usuvad, et me oleme protsessis ja teel, et õppimise eesmärk ei ole demonstreerida perfektset tulemust ja võimekus ei ole lihtsalt kaasa sündinud, vaid võimeid saab arendada.

Ja teised usuvad, et on nagu on, võimed on meile kaasa antud ja me ei saa midagi muuta.

On uuritud, mis laste uskumusi mõjutab. Kõige olulisem on see, kuidas vanem reageerib veale. Mida vanem teeb, kui tulen koolist kahega koju?

Need vanemad, kes reageerivad lapse ebaõnnele haletsedes, kaasa tundes või kurjalt ja karistades, põlistavad oma lapses jäävususkumust: ma ei saagi hakkama. Kui vanem on matemaatika kahe pärast ärev, siis õpib laps, et tal ilmselt ei tule ka edaspidi midagi välja.

Vanemad, kes reageerivad veale "oo, nüüd on sul ju suurepärane võimalus paremini teha. Näita, mis seal oli, vaatame, kus on probleem!" ennustavad lapse endasse uskuvat hoiakut tulevikus.

Kui laps julgeb eksida, julgeb ta nautida ka neid ülesandeid, mis on rasked, ja saab tasapisi targemaks."

Jannus Jaska: Kuidas lapsevanemaid ergastada?

Ailen Suurtee: "Sellest, kuidas pere kokku kasvab, palju ei räägita. Mulle tundub, et inimeste ettevalmistus pereeluks pole piisav. Vanematel on küll teadmisi, millised probleemid võivad olla, kuid teadmisi pole kunagi liiga palju."

Karmen Maikalu: "Ma näen koolis töötades, et kui lapsel tekivad mingid mured, nt ärevus, depressioon või käitumisprobleemid, selgub sageli, et mure põhjus on kodus. Me saame last aidata, õpetades meelerahu- ja tähelepanuharjutusi. Kuid sellest üksi on vähe, peame aitama kogu perekonda. Me räägime Eestis juba päris palju vanemaharidusest ja vanemlikust haridusest. Meil on Gordoni perekool, PREP-paarisuhte koolitus jne. Inimesed teadvustavad juba, et ka neid inimlikke ja oma pere hoidmise oskusi on võimalik õppida."

Irja Ivarinen: "Kuigi koolil on suur roll, on kodu osa väga tähtis. Pika-laua-peod on need kohad, kus räägiti huvitavaid lugusid vanavanemate ja suguseltsi kohta, mis andis kuuluvustunde ja arusaamise, et on võimalik olla õnnelik, aga selleks tuleb tööd teha.

Kui varem arvati, et kvaliteetaeg on see, kui lapsega midagi erilist ette võtta, siis nüüd räägitakse kvaliteetajast kodus: kodused toimetused ja ühised vestlused on muutunud väärtuslikuks, sest meil ei ole selleks enam väga palju aega. Lapsed ei taha tegelikult pidevat ringisõitmist."

Küsimus publiku hulgast:

Margit Sutrop: "Meil on kodusid, kus vanemad ei saa endagagi hakkama, ja vahel on minulgi tunne, et ma olen nende hulgas. Kes aitab kodul endaga hakkama saada?"

Grete Arro: "Meie uurimisgrupil on selge arusaam, et see, kes aitab, peaks olema kool. Lapsevanem ei tee arengupsühholoogia eksamit, küll aga on õpetaja selles valdkonnas professionaal. Õppimine ei tohi jääda salateaduseks. Koduga sidet hoida on kooli roll, sest ka koolil on lihtsam, kui lapsevanematega on hea side."

Irja Ivarinen: "Ka lastekaitsel on potentsiaal. Just lastekaitse roll võiks olla vanemate abi saamiseks edasi suunamine. Lastekaitseinstitutsiooni tegevust peaks meedias kajastama mitte kui karistava, vaid kui abistava institutsiooni tööd."

Karmen Maikalu: "Minu ettepanek on, et kõik pered, kellel sünnib esimene laps, võiksid saada tasuta paarisuhte koolituse."

Küsimus publiku hulgast:

"Olen ema, kellel on nö raske laps. Kas ei ole nii, et mida enam vanemad on sunnitud oma lapsega jooksma arstide ja tugispetsialistide vahet, seda suuremaks kasvavad süütunne ja ärevus, et ma olen midagi valesti teinud? Olen Inglismaal läbi käinud kõikvõimalikud spetsialistid ja asi on lõppenud sellega, et pidin ise abi otsima. Millega te seletate seda, et probleemidega lapsi on üha rohkem? On see kasvatuse, keskkonnasaaste või millegi muu tõttu?"

Irja Ivarinen: "On tehtud uuringuid, miks raskeid lapsi, kellel on käitumis- või psüühikahäired, on äkki rohkem kui 30-40 aastat tagasi. Ühest vastust ei ole.

Nt autismispektri häireid ei saa kasvatusega mõjutada. Siin ei ole vanemad süüdi. Sellistel puhkudel peab keskkond nende lastega kohanduma. Paraku nende laste vanemad põrkuvad institutsioonide ja inimeste otsa, kes näitavad näpuga."

Karmen Maikalu: "Nn raskete laste puhul on ka vanematel oma vajadused. Mõni pere vajab teraapiaid, mõni vajab vabadust, et lapsel oleks ka tugiisikud ja sobiv õpikeskkond ja vanemad saaksid vahelgi puhata ja kahekesi olla."

Küsimus publiku hulgast:

"Laste alal ütles üks 6. klassi laps, et ta tahaks vähem nutitegevusi, sest kodus nad on niikuinii arvutis. Tahaks, et meile räägitakse rohkem elust."

Grete Arro: "Ma olen väga nõus selle 6. klassi lapsega!"

Küsimus publiku hulgast:

"Kui vanemad peavad kogu aeg psühholoogide ja kooli vahet jooksma, tekib lõpuks häbi ja süütunne, mis nakatab ka lapsi ja mõjutab nende käitumist. Võibolla on kõige parem, et lapsevanem õpiks ennast armastama?"

Nelli Jung: "Kui süü- ja häbitunne võtavad võimust, on hea neid tundeid uurida ja vaadelda, kust nad tulevad."

Grete Arro: "Süü- ja häbitunne sunnivad inimese kaitsesse ja see tõmbab õppimisvõime lukku.

Kolm olulist asja, mida tasub lastega uue asja õppimisel meeles pidada:

  • Iga uue asja õppimine võtab aega. Asjad ei juhtu kohe.
  • Teiseks, harjutage.
  • Kolmandaks, vanematele annab rahu teatud ekspertsus: kui ma olen lapse probleemidega hästi kursis, annan lapsele aega ja loon sobiva õpikeskkonna, siis need oskused ka tulevad."

Jannus Jaska: "Mida tahaksite öelda tänase vestlusringi lõpetamiseks? Palun igalt eksperdilt ühe mõtte."

Ailen Suurtee: "Laste vaimse tervise tagamisel on kõige tähtsam vanemate ja kooli koostöö. Üldoskuste õppeprogramm vanematele peaks olema riiklikult rahastatud või seotud näiteks maksutagastusega."

Irja Ivarinen: "Ma olen töötanud psühhiaatrias üle kümne aasta ja hea meel on, et koostöö koolidega on paranenud. Sugugi kõik asjad pole halvasti. Hea uudis on see, et loodavate tervisekeskuste juurde on kavas luua ka perekeskused ehk lapsevanemate nõustamise keskused."

Karmen Maikalu: "Õnnelik laps vajab enda ümber õnnelikke täiskasvanuid, ja need on tema pere ja õpetajad."

Nelli Jung: "Mina jätaksin kõlama praktilised oskused: märgata ja juhtida ümberringi ja enda sees toimuvat. Enesesõbralikkus. Vaadata enda ja oma oskuste peale nii, nagu me käituksime oma parima sõbraga."

Grete Arro: "Õpioskused on õpitavad. Ka motivatsiooni ja huvi saab õppida hoidma. Motivatsioon ei ole taeva kingitus, see on arendatav. Kõik koolides rakendatavad praktikad peaksid olema tõenduspõhised ja see teadmiste vool ülikoolidest leiab juba aset."

Laste vaimse tervise arutelu Arvamusfestivalil toimus Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel. Tervise alal peetud arutelu korraldasid Mari-Liis Nummert, Triin Paaver, Õnne Allaje, Annika Teder ja Tiia Kõnnussaar.
Ülevaate on koostanud Tiia Kõnnussaar.