Tartu Ülikooli eetikakeskuse 11. väärtuskasvatuse konverents
Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele
06.–07. detsembril 2018
Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu)
Vaata ettekandeid
Vaata pildigaleriid
OECD dokumendis „Hariduste ja oskuste tulevik. Haridus 2030“ kirjutatakse: „Lapsed, kes 2018. aastal haridusteed alustavad, on 2030. aastal noored täiskasvanud. Koolid saavad valmistada neid ette ametiteks, mida ei ole veel välja mõeldud, tehnoloogiateks, mida ei ole veel leiutatud, ning selliste probleemide lahendamiseks, mida ei saa veel ette näha.“ Samas dokumendis on kirjas, et tuleviku õppijates tuleb toetada uudishimu, kujutlusvõime, paindlikkuse ja enesejuhtimise kujunemist. Konverentsil tutvustatakse esmakordselt väärtuste ja vastutuse töörühma haridusvisiooni aastateks 2021–2035, et üheskoos arutleda ja diskuteerida.
Tulevikuhariduse tähtis külg on paindlikud õpiteed igale õppijale. 11. väärtuskasvatuse konverentsil “Eesti 2035: väärtuspõhine vaade haridusele” keskendume hariduse tänase seisundi kirjeldamisele ja suurelt unistamisele. Konverentsil küsime, milline on olnud Eesti haridusmõtte lugu ja mis on mõjutanud meie tõekspidamisi hariduse kohta? Kuidas mõistavad tänast hariduselu koolijuhid ja õpetajad? Millised on Eesti kooli suurimad väljakutsed järgmise 18 aasta jooksul? Mida teha juba lähitulevikus, et õpilaste vabadus valida just teda huvitavad valdkonnad oleks suurem? Millised on tulevikuhariduse alustalad? Milline on sel puhul õpetaja ja haridusasutuse juhi roll; kuidas õpetajat selle rolli täitmisel toetada?
6. detsember 2018
09.30–10.00 Registreerimine, hommikukohv
10.00–10.15 Tervitussõnad, Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ja Ursula Roosmaa, Briti Nõukogu Eesti esinduse juhataja
10.15–11.15 "Võimestav kommunikatsioon õpetajate koostöö ja enesetõhususe toetamiseks", Katrin Aava, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala dotsent
11.15–11.45 "Eesti koolijuhtide haridusfilosoofilistest seisukohtadest", Indrek Lillemägi, Emili Kooli direktor
11.45–12.45 "Õppija ja õpetaja täna ning tulevikus", Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja; Katrin Poom-Valickis, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor
12.45–13.45 Lõuna
13.45–14.45 "Järjepidevuse probleem Eesti kasvatus- ja haridusmõtlemises", Airi Liimets, Tallinna Ülikooli kasvatusfilosoofia professor
14.45–15.15 Kohvipaus
15.15–16.15 "Avatud haridus - kuidas digivõimalused õppimist muudavad?", Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi õppejuht
16.15–17.00 Konkursside "Hea kool kui väärtuspõhine kool" ja "Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed" 2018 vooru osalejate tunnustamine
7. detsember 2018
9.00–9.10 "Eesti haridusvisioon 2035, uue haridus- ja teadusstrateegia ettevalmistamine", Ando Kiviberg, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht (Eesti teadus- ja haridusstrateegia 2020+)
9.10–9.50 "Heaolu loov kool", Dagmar Kutsar, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika dotsent
9.50–10.30 "Kuidas haridus meid õnnelikuks teeb?", Margit Sutrop, ekspertrühma juht, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor
10.30–11.15 Paneeldiskussioon "Paindlikud õpiteed - unistus või tegelikkus?". Diskussioonis osalevad: Kadri Leivategija, Tartu Elleri kooli direktor; Urmo Uiboleht, TERA nõukogu esimees; Viive Vellemaa, Tartu Lasteaed Lotte direktor; Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse lektor.
11.15–11.30 Töötubadesse liikumine
11.30–13.00 Töötubade I sessioon
13.00–14.00 Lõuna
14.00–15.30 Töötubade II sessioon
15.30–16.00 Konverentsi lõpetamine ja kokkuvõte
Ootame kõiki huvilisi osalema ka praktilistes töötubades!
Töötoad toimuvad 7. detsembril kahel sessioonil. Igal osalejal on võimalik osaleda kahes erinevas töötoas.
"Üldpädevused – ma teen seda ju niigi igapäev!"Läbiviijad: Priit Jõe (direktor) ja Eiliki Kumm (HEV-koordinaator), Muraste Kool Töötoas osalejad saavad ülevaate, kuidas Muraste Kool on väärtuskasvatuse tundide abil pädevustele keskendunud. Samuti leiab vastuse küsimus, kuidas üldhariduskool ja ülikool saavad leivad ühte kappi panna. Kooli oma praktika ja ülikooli teooria annavad lapse toetamiseks suurepäraseid tulemusi!
"Ennastjuhtiv õppija ja sisemiste takistustega toimetulek" Läbiviija: Nelli Jung, MTÜ Vaikuseminutid asutaja Sageli mõistetakse enesejuhtimist päris kitsalt, lähtudes vaid õppekontekstist (nt õpieesmärkide seadmine, õpistrateegiate valik jne). Nii võivad märkamata jääda üldisemad enesekohased oskused, mis on kasulikud nii õppimise juures kui ka hiljem tööl-peres-ühiskonnas oma potentsiaali elluviimisel. Töötoas uuritakse just neid oskusi, nt pingetaluvuse, emotsioonide ja tähelepanu juhtimisega seonduvat.
“Kogukonnapraktika 8.–12.klassidele: kogemusõpe ehk praktilise kogemuse lõimimine õppesse”Läbiviijad: Vabaühenduste Liidu töötajad Kogukonnapraktika on koolide ja vabaühenduste koostööprogramm, mille käigus lähevad õpilased vabaühendusse lühipraktikale. Seal saavad nad praktilise töökogemuse ja arusaama, et oma tegevustega saabki meid ümbritsevat kogukonda kujundada. Koolidel aitab programm õppekava täita (ühiskonnaõpetus, sotsiaalained, ettevõtlikkuse õpe) ja luua koostöösuhteid vabaühendustega ning vabaühendused saavad kontakti kohalike noortega, kellega koos midagi ka päriselt ära teha. Töötoas räägime, kuidas pea 40 Eesti kooli programmiga soovitud õpitulemusi saavutavad.
“Huvitegevuse lõimimine õppetöösse”Läbiviijad: Annike Soodla (õppejuht) ja Marie Nõgisto (arendusjuht), Tallinna Kunstigümnaasium Tallinna Kunstigümnaasiumis on huvitunnid osa õpilaste päevakavast. Huvitundide sisseviimise eesmärk on tõsta õppijate õpimotivatsiooni. Töötoas jagame oma kogemust ja arutleme ühiselt huvihariduse lõimimise võimalusi.
“Lapse arengut toetavad praktikad”Läbiviija: Meedi Neeme, Rocca al Mare Kooli õpetaja ja seminaride juht Kui koolipere on oma arenguks olulised väärtused selgelt sõnastanud ja lubanud neid esil hoida, siis peab kool sõna pidama. Töötoas uurime häid praktikaid ja kogemusi, milliste pedagoogikate ja praktikate kaudu on Rocca al Mare Koolis väärtused kokku lepitud ning neist lähtutud.
“Kuidas saada külalistunnist maksimumi?”Läbiviija: Teibi Torm, Kelli Seiton, MTÜ Tagasi Kooli juht Külalisõpetajate kaasamine õppetöösse on üks lihtsamaid viise luua veel rohkem seoseid teooria ja praktika vahel. E-külalistunnid on järgmise sammuna avanud uued võimalused. Kuidas teha nii, et külalisõpetaja oleks õpilaste jaoks veelgi kättesaadavamad? Ja kuidas kasutada sotsiaalmeediast saadud oskusi külalistunnis? Töötoas proovime uudseid meetodeid – flat lay'st e-külalistunnini –, mis aitavad õpet sisukalt läbi viia.
Nagu varasematelgi väärtuskasvatuse konverentsidel, tunnustame koole ja lasteaedu, kes osalesid konkurssidel „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ ning anname üle karika väärtuskasvatuse lasteaiale ja väärtuskasvatuse koolile.
Lisainfo:
Mari-Liis Nummert, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert [ät] ut.ee, +37251922019
Konverentsi korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium ning Briti Nõukogu Eestis
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.
Avatud Eesti Fondil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel teid kutsuda XXII Avatud Ühiskonna Foorumile, mille teemaks on tänavu “Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine”. Foorum toimub teisipäeval, 2. oktoobril kell 13:00-17:00 Tallinnnas Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3).
Peaesinejateks on Heather Grabbe, Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituudi (Open Society European Policy Institute) direktor ja endine Euroopa Komisjoni volinik ning Soome majandusminister Olli Rehn, kes tänavu kevadest juhib Soome Keskpanka. Foorumi esimeses pooles analüüsivad Grabbe ja Rehn Euroopa sotsiaalmajanduslikku olukorda, ühiskondlikke pingeid, väljapääsu pikaleveninud finantskriisist ning eesseisvaid poliitilisi valikuid.
Foorumi teise osa juhatab sisse mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, kes peegeldab Grabbe ja Rehni räägitut Eesti ühiskonda. Lühikesele sissejuhatusele järgneb arutelupaneel, kus lisaks Jüristole esinevad Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutaja ja juhataja, professor Margit Sutrop; Tallinna Ülikooli dotsent, politoloog Mari-Liis Jakobson ning kommunikatsiooniettevõtte META Advisory Group partner ja strateegiline nõustaja Andreas Kaju.
Mõlemat arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik, 2012-2018 Brüsseli korrespondendiks olnud Johannes Tralla.
Foorumi töökeeleks on inglise keel, sünkroontõlke võimalusega eesti keelde. Vaata kava PDF-formaadis või klõpsa allpool.
12:30 Registreerimine ja tervituskohv
13:00 Avasõnad. Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja
13:15 – 14:30 Euroopa võlakriisi pikk vari: ühiskondlikud pinged ja majanduse taastumine
Tagantjärele tark olles – millised valikud on tinginud Euroopa Liidu praeguse majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra? Kuidas peaks EL ette valmistuma järgmiseks (finants)kriisiks? Arutleme konservatiivse maailmavaate suureneva populaarsuse, ühiskondlike pingete allikate, ebavõrdsuse, kasvule suunatud kapitalismi kestlikkuse ning poliitikakujundajate ning kodanike rolli üle tänases Euroopas.
Heather Grabbe, Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitika Instituudi (Open Society European Policy Institute) direktor
Olli Rehn, Soome Keskpanga president
14:30 – 15:15 Kohv ja suupisted
15:15 – 16:45 Eesti: asjade seis
Foorumi teise osa juhatab sisse lühike peegeldus Euroopa kontekstist Eesti omasse.
Millised on need ühiskondlikud ja majanduslikud väljakutsed, millega Eesti hetkel silmitsi seisab? Kuidas võivad need väljenduda nii Riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimistel kevadel 2019? Mitmetes Euroopa riikides on populistid saavutanud võimu või valijaskonna märkimisväärse osa toetuse – mida on Eestil nende kogemustest õppida? Tarmo Jüristo, mõttekoja Praxis juhatuse esimees
Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutaja ja juhataja, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop
Mari-Liis Jakobson, politoloog ja Tallinna Ülikooli dotsent
Andreas Kaju, kommunikatsiooniettevõtte META Advisory Group partner ja strateegiline nõustaja
Foorumit juhib Johannes Tralla, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik ja 2012-2018 Brüsseli korrespondent
Registreerimine kestis 28. septembrini.
Lisainfo: Jete Aljasmäe jete [ät] oef.org.ee ; +372 6155700
Konverentsi korraldamist toetab Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames.
Hea, lasteaiaõpetaja, lasteaia juht, haridustöötaja või rändetaustaga lastega töötaja!
Eesti Pagulasabil ja Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel
kutsuda Teid osalema konverentsil
Mis on mitmekultuurilise lasteaia koostisosad? Millised on peamised võimalused ja väljakutsed, kui lasteaeda tuleb rändetaustaga laps? Mil moel ja mis nippe kasutades saame luua erinevaid kultuure austavat lasteaeda? Konverentsil küsime, milline on Eesti praegune kogemus mitmekesisuse toetamisel ja rändetaustaga laste vastuvõtmisel, arutleme õpetaja hoiakute ja lapse usuga seotud küsimuste üle ning õpime uusi meetodeid ja praktilisi nippe, mis aitavad lasteaias arvestada keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega. Konverentsil esitleme esmakordselt kahte Eesti Pagulasabi ja TÜ eetikakeskuse koostatud õppematerjali – lasteaedadele mõeldud käsiraamatut ja 8 õppevideot, mis on abiks Eesti lasteaiaõpetajatele muu keele- ja kultuuritasutaga laste toetamisel ning mitmekultuurilise ja salliva rühmaruumi loomisel.
Konverents toimub 23. mail 2018 Tartus Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu). Konverents on osalejatele tasuta.
Konverentsil esitletud käsiraamatu ja õppevideod leiab http://www.pagulasabi.ee/avatudalgus
09.30–10.00 Saabumine ja tervituskohv
10.00–10.45 Avasõnad Ameerika Ühendriikide Eesti saatkonna esindaja, peakorraldajad Ingi Mihkelsoo (Eesti Pagulasabi) ja Maria Jürimäe (Tartu Ülikool)
10.45–11.15 “Rändetaustaga laps Eesti hariduses”, Ave Härsing (SA Innove peaspetsialist)
11.15–11.45 “Laps ja tema religioon”, Olga Schihalejev (Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent)
11.45–12.15 “Rändetaustaga laps – eelhoiakute teadvustamine”, Nastja Pertsjonok (Tartu Rahvusvahelise Maja juht)
12.15–13.00 Lõuna
13.00–14.30 I töötubade ring
14.30–14.45 Kohvipaus
14.45–16.15 II töötubade ring
16.15–16.45 Tartu Mõmmiku ja Tartu Terakese lasteaedade üllatusprogramm
16.45–17.00 Päeva lõpu regiräpp
ja Igal konverentsikülalisel on võimalik osaleda kahes töötoas. Oma eelistused saab märkida konverentsile registreerudes. NB! Igal töötoal on maksimaalne osalejate arv. Hilistele registreerijatele ei pruugi kohti jätkuda
Töötubade nimekiri:
1. Reggio Emilia tegevuskultuur muu keele- ja kultuuritaustaga laste arengu toetamiseksLäbiviija: Tartu Lasteaed Terake, direktor Katrin Helendi ja rahvusvahelise rühma õpetaja Kadri KarlisReggio Emilia lähenemises on esikohal laste loovuse ja huvidega arvestamine. Seejuures on õpetaja roll luua selline õpikeskkond, kus lapsed saavad ise valida oma õpimeetodid- ja sisu. Töötoas osaleja tutvub Reggio Emilia tegevuskultuuriga lapse 100-st keelest ning võtab endaga kaasa nippe muu keele- ja kultuuritaustaga laste kaasamiseks.
2. Digitaalne jutupliiats – isiklik keeleõpetaja?Läbiviija: Dilesy, projektijuht Laura PäitJutupliiatsit saab kasutada keele- ja kirjaoskuse arengu toetamiseks. Selle mängulise digivahendi abil ärkavad ellu erinevad interaktiivsed trükised. Töötoas osalejad uurivad koos Jutupliiatsi materjale (Lotte loodusmäng, Jussi tähe- ja numbriraamat, Näpsude sarja esimesed raamatud) ja uurivad nende kasutamisvõimalusi mitmekultuurilises rühmas.
3. Hea Algus muu keele- ja kultuuritaustaga lasteleLäbiviija: MTÜ Hea Algus, tegevjuht ja koolituskeskuse juhataja Liivi TürbsalTöötoas tutvustatakse Hea Alguse põhimõtete rakendamist mitmekultuurilises rühmas. Osalejad teevad läbi metoodikaga seotud näidistegevusi ja analüüsivad neid varajase keeleõppe põhimõtete valguses.
4. Kuidas suhelda kui ühist keelt ei ole?Läbiviija: Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, peaspetsialist Maria JürimäeTöötoas osaleja saab proovida erinevaid tegevusi ja mänge, mille abil suhelda laste ja nende vanematega ka siis, kui puudub ühine keel.Töötoas kasutatakse praktilisi ja lõbusaid võtteid, näiteks liigutuste ja miimika abil suhtlemist, joonistamist, laulu- ja liikumismänge.
5. Mitmekultuurilisuse nädalLäbiviija: Haapsalu Lasteaed Tareke, direktor Riima Velbre ja õpetaja Jane MöllHaapsalu Lasteaed Tareke jagab töötoas osalejatega nippe, kuidas korraldada lasteaias erinevaid kultuure väärtustav nädal ja kaasata sellesse kogu lasteaiapere.
6. Valik nippe keelekümblusestLäbiviija: Tallinna Vindi Lasteaed, direktor Nonna Meltsas ja õpetaja Hedi MinlibajevaKeelekümbluse teerajaja Tallinna Vindi Lasteaed jagab töötoas osalejatega, kuidas toetada ja arendada lasteaias keeleõpet ning milliseid nippe keelekümbluse metoodikast võiks õpetaja oma rühmas kasutada.
7. Eelhoiakute teadvustamineLäbiviija: Tartu Rahvusvaheline Maja, juht Nastja PertsjonokTöötoas osalejad saavad teadlikumaks eelhoiakutest, mis võivad tekkida seoses rändetaustaga lapse ja tema vanematega. Töötoas arutletakse, kuidas eelhoiakud meid mõjutavad ja pakutakse võimalusi hinnangutevaba rühmaruumi loomiseks.
Ingi Mihkelsoo, Eesti Pagulasabi haridussuuna koordinaator, ingi [ät] pagulasabi.ee, tel 525 8702
Konverentsi korraldavad Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskus projekti “Avatud algus: Eesti lasteaedade valmisoleku tõstmine rändetaustaga laste vastuvõtmisel ning kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesise ja salliva õpikeskkonna toetamisel” raames, mida rahastavad Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest ja Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis.
Konverentsi toetavad OÜ Loodusvägi, OÜ Biomarket ja Dilesy