2017
Konverents "Kuulata ja kõnelda ehk dialoogilisest kommunikatsioonist koolis"
Rahvusvaheline konverents „Aus teadus – mõtestades head teadustava“
10. veebruaril 2017 Tartu Ülikooli peahoones
(Ülikooli 18, Tartu)
Vaata konverentsi ettekannete videoid
Konverentsi töökeel on inglise keel.
Korraldajad: Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti Teadusagentuuriga. Konverentsi toetavad Tartu Ülikooli Arengufond ning Euroopa Komisjoni rahastatud Horizon 2020 projekt „Promoting Integrity as an Integral Dimension of Excellence in Research“ (PRINTEGER). Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.
Teema: Konverentsi „Aus teadus – mõtestades head teadustava“ keskmes on väärkäitumise ja küsitavate praktikate piiritlemine ning eristamine heast teadusest. Rahvusvahelises avalikkuses tuleb järjest rohkem päevavalgele ekstreemseid teadusliku väärkäitumise juhtumeid, mis on toonud kaasa teaduse usaldusväärsuse vähenemise. Seetõttu on Eesti ülikoolid ja teadusasutused muutunud ärevaks ning küsivad, kuidas teadusliku väärkäitumise j uhtumeid ära hoida ning kaebusi lahendada.
Keerulisemaks muutuvates teaduseetika mängureeglites on üha raskem orienteeruda, mistõttu soovist olla eetiline enam ei piisa. Teadlased soovivad kindlad olla, et nende teadustöö vastab nii rahvusvahelistele kui ka kohalikele nõuetele ja headele tavadele. Ülikoolidelt ja teadusasutustelt ootavad teadlased organisatsioonisiseseid toetamis- ja nõustamissüsteeme, et muutuvate nõudmistega kaasas käia ning tekkivatele küsimustele vastuseid leida.
Nimetatud väljakutsetele vastamiseks on koostamisel Eesti hea teadustava. Eesti Teadusagentuuri algatusel on kokku kutsutud töögrupp, kuhu kuuluvad Eesti ülikoolide, Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Töögrupp usaldas hea teadustava teksti kirjutamise Tartu Ülikooli eetikakeskusele. Konverentsi interaktiivsed töötoad ja paneeldiskussioon pakuvad teadlastele võimalust Eesti hea teadustava loomises kaasa lüüa ning läbi rääkida, milline käitumine teaduses on soovitav, lubatav ja taunitav.
Lisaks otsitakse 10. veebruari konverentsil vastuseid küsimustele:
• Milline on praegu koostamisel olev Euroopa hea teadustava?
• Miks on Eestil vaja sõnastada oma head teadustava?
• Millistest teaduseetika juhtnööridest lähtumist ootab Euroopa Komisjon teadlastelt?
• Kuidas piiritleda väärkäitumist, küsitavaid praktikaid ja head teadust? Kust jookseb piir musta, valge ja halli ala vahel?
• Mil viisil mõjutavad erinevad reeglid ja organisatsioonikultuur teadlaste eetilist käitumist?
• Kuidas head teadust edendada?
Päevakava
9:15–10:00 Registreerumine, kohv
10:00–10:10 Avasõnad: prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja
10:10–10:20 Tervitus: Karin Jaanson, Eesti Teadusagentuuri tegevjuht
10:20–10:30 Tervitus: dr Marco Kirm, Tartu Ülikooli teadusprorektor
I sessioon: Euroopa hea teadustava
10:30–11:10 Euroopa hea teadustava kogukonna loomine: tegevused programmis Horizon 2020, dr Isidoros Karatzas, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi eetika ja hea teaduse rühma juht
11:10–11:50 Riiklikud juhtnöörid ja Euroopa hea teadustava: milleks need on? Prof Krista Varantola, Soome teaduseetika nõuandekogu juht, ALLEA Euroopa teaduse ja eetika töögrupi liige
11:50–12:45 Lõuna
II sessioon: hea teadustava praktilised tingimused
12:45–13:25 Väärkäitumise defineerimise kasud ja raskused, dr Daniele Fanelli, Stanfordi ülikooli teadusuuringute innovatsioonikeskuse METRICS vanemteadur
13:25–14:05 Töö organisatsioonides hea teaduse nimel, prof Eric Breit, Oslo ja Akerhusi Ülikooli rakendusteaduste kolledži tööuuringute instituudi uurija-professor, Norra
14:05–14:30 Kohvipaus
III sessioon: Eesti hea teadustava
14:30–15:00 Miks meil on Eesti head teadustava vaja? Prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskus
15:00–16:00 Paneeldiskussioon: Miks meil on Eesti head teadustava vaja? Juhatab prof Toivo Maimets, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor
Osalevad prof Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor; prof Margus Lopp, Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige; prof Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor; prof Margus Pärtlas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor; dr Siret Rutiku, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja; dr Andres Soosaar, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär.
16:00–17:30 Töötoad: rühmaarutelud Eesti hea teadustava üle eesti ja inglise keeles
17:30 Vastuvõtt Tartu Ülikooli kunstimuuseumis
Dr Isidoros Karatzas on Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi eetika ja hea teaduse rühma juht. Dr Isidoros Karatzas on hariduselt biokeemik. Ta oli teadur programmis Science (Marie Curie programmi eelkäija). Euroopa Komisjoni tööle asudes vastutas ta raamprogrammide hindamise eest ja osales teaduse, tehnoloogia ja arenduse hindamise Euroopa võrgustiku ülesehitamises. Seejärel oli ta teadustöö riskijuhtimise programmijuht ja teadussekretär Euroopa Komisjoni Teadusnõukojas (EURAB), mis tegeleb teaduspoliitika ja -prioriteetidega. Praegu on ta Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi eetika ja hea teaduse rühma juht. Selles ametis on ta sisse seadnud kõrgema taseme koolituskursused teaduseetikast Euroopa Komisjoni personalile ja eetikauurijate kogukonnale ning üles ehitanud Euroopa esimese eetikaalase järelkontrolli ja auditi süsteemi.
Euroopa hea teadustava kogukonna loomine: tegevused programmis Horizon 2020
Kokkuvõte
Programmis Horizon 2020 on teaduseetika teaduslike saavutuste ja innovatsiooni nurgakivi. Juriidiline raamistik sisaldab hea teaduse ja teaduseetika mõisteid ning eeldab kõikidelt rahastatuse saanutelt kõrgeimate eetiliste põhimõtete järgimist ja austamist. On äärmiselt oluline rõhutada, et eetikaprintsiibid ja hea teadus ei ole osa bürokraatlikust mehhanismist ega teadust ja innovatsiooni ähvardav kohustus. Pigem aitavad need saavutada väga heal tasemel teadustulemusi ning toetavad teaduse suuremat, sotsiaalselt olulisemat mõju.
Horizon 2020 toetab spetsiifilist uurimistööd selles valdkonnas, võttes sihiks teaduskogukonna loomise, millesse on kaasatud teadlased, poliitikakujundajad, eetikakomiteed ja tugistruktuurid liikmesriikides.
Prof Krista Varantola on Soome teaduseetika nõuandekogu juht, ALLEA Euroopa teaduse ja eetika töögrupi liige. Emeriitkantsler Krista Varantola sai filosoofiadoktori kraadi inglise keeles Turu ülikoolist Soomes 1985. aastal. 1989. aastal sai temast inglise keele professor Tampere ülikoolis. Ta on Soome Teaduste Akadeemia liige.
Krista Varantola on pidanud mitut administratiivset ametit ülikoolis ning olnud Tampere ülikooli rektor ja kantsler. 2008–2009 oli ta Soome ülikoolide rektorite nõukogu juht.
Ta on olnud ka mitme Soome ja Põhjamaade akadeemilise nõukogu, teadusnõukogu ja sihtasutuse liige.
Riiklikud juhtnöörid ja Euroopa hea teadustava: milleks need on?
Kokkuvõte
Miks on meil vaja nii Euroopa head teadustava (European Code of Conduct) kui ka riiklike hea teaduse juhtnööre? Alustan sellest, et tutvustan Euroopa hea teadustava värskeimat täiendust ja uuendust ning kirjeldan, kuidas parandamine ja täiendamine läbi viidi ja mis olid selle protsessi eesmärgid. Uus teadustava põhineb algsel ALLEA/ESFi 2011. aasta koodeksil; see rõhutab hariduse ja koolituse rolli heas teaduses ning kirjeldab nii teaduse heade tavade tunnuseid kui ka rikkumisi. Teadustava keskendub vastutustundlikule käitumisele teaduses nii indiviidi kui ka teadusasutuse vaatenurgast. Uuest teadustavast peaks saama ELi teadusprogrammi Horizon 2020 hea teaduse juhend ja seega kehtima kõikidele sellest programmist rahastatud teadusprojektidele. Head teadustava võib nimetada ka kontrollnimekirjaks riiklike ja asutuste juhendite koostamisel ning sellega võib teadustava kaasa aidata „pehmele ühtlustamisele“ Euroopa tasandil.
Riiklikel või asutuste juhenditel on veel funktsioone. Näiteks kirjeldatakse nendes, kuidas käsitleda väärkäitumise kahtlustusi oma riigi kontekstis ning kellel on kohustus ja õigus määrata võimalikke sanktsioone. Oma ettekandes keskendun Soome juhendi viimastele arengutele ja selle rakendatavusele. See juhend põhineb kindlalt teaduse ja õpetlaste eneseregulatsiooni ideel, kuid selleks, et eneseregulatsioon toimiks, tuleb teha järelevalvet. Soome riiklik teaduseetika nõuandekogu tähistab sel aastal 25. aastapäeva ning juhtnööre on mitu korda uuendatud. Soome süsteem on ainulaadne selles mõttes, et kõik avalikud teadusasutused on alla kirjutanud juhendile „Vastutustundlik teadustöö ja väärkäitumise kahtlustuste käsitlemise protseduurid Soomes“ ja seega lubanud järgida selles kirjeldatud põhimõtteid ja uurimisprotseduure.
Dr Daniele Fanelli on Stanfordi ülikooli teadusuuringute innovatsioonikeskuse METRICS vanemteadur. Ta kasutab kvantitatiivseid meetodeid uurimaks teaduse olemust ja nüüdisaegseid ohte sellele, nagu eelarvamused ja väärkäitumine. Ta on hariduselt loodusteadlane ja evolutsioonibioloog ning on töötanud Edinburghi ülikoolis, Leuveni ülikoolis, Londoni majanduskoolis ja Montreali ülikoolis. Ta on Itaalia riikliku teadusnõukogu teaduseetika ja bioeetika komitee liige ning on seal kureerinud hea teaduse juhendit ja praegu juhib teadusliku väärkäitumise alamkomiteed.
Väärkäitumise defineerimise kasud ja raskused
Kokkuvõte
Ettekandes esitan uuemaid tõendeid selle kohta, milline on väärkäitumise käsitlemise poliitikate mõju teadlaste käitumisele. Seejärel annan ülevaate erinevate poliitikamudelite aluseks olevast mõtteviisist, arutan proovikive, mis igal lähenemisel tõenäoliselt ees seisavad, ning jagan oma kogemust hea teaduse juhendi koostamisest Itaalia riikliku teadusnõukogu jaoks.
Prof Eric Breit töötab uurija-professorina Oslo ja Akerhusi ülikooli rakendusteaduste kolledži tööuuringute instituudis. Ta sai filosoofiadoktori kraadi juhtimis- ja organisatsiooniuuringutes Hankeni majanduskoolist Soomes. Praegu osaleb ta projektis PRINTEGER, kus ta keskendub organisatsioonist tulenevatele tingimustele teaduseetika kui teaduse olulise mõõtme edendamiseks. Laiemalt uurib ta organisatsioonilisi ja professionaalseid muutusi avalikus sektoris ning organisatsioonilist väärkäitumist (eriti korruptsiooni).
Töö organisatsioonides hea teaduse nimel
Kokkuvõte
Teaduseetika ei ole oluline ainult indiviididele, vaid ka organisatsioonidele, organisatsioonieetikana. Kuid praegu teame suhteliselt vähe sellest, kuidas eetikat organisatsioonides juhitakse, ja veel vähem sellest, missuguseid vilju kannavad organisatsioonide pingutused eetikaküsimusi hallata igapäevase töö tingimustes, st igapäevases teaduspraktikas. Oma ettekandes (a) visandan organisatsioonilise (igapäevase töö) vaatenurga teaduseetikale ja (b) arutlen selle üle, kuidas saaks edendada teaduseetikat teadusorganisatsioonides ja mida organisatsioonid saavad ise ära teha.
Prof Margit Sutrop on praktilise filosoofia professor, interdistsiplinaarse Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan. Prof Sutrop on töötanud sõltumatu eetikaeksperdina Euroopa Komisjoni juures, täites mitmesuguseid ülesandeid, nagu projektide eetikaalane retsenseerimine, uurimine ja järelevalve. Ta on olnud Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi humanitaarteaduste nõukogu liige ning eetikaalane nõustaja mitmes 7. raamprogrammi projektis. Ta on Academia Europaea (London) liige, Eesti Bioeetika Nõukogu liige ja Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee aseesimees. Praegu annab ta nõu mitmele ülikoolile ja eetikakeskusele Saksamaal. Tema uurimisteemad on teaduseetika, bioeetika, uute tehnoloogiate eetika, moraali- ja poliitikafilosoofia ning haridusfilosoofia.
Paneel
Prof Toivo Maimets, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ning Tartu Ülikooli eetikakeskuse nõukogu esimees
Toivo Maimets kaitses doktoritööd 1984. (M. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool) ja 1991. aastal (Tartu Ülikool). Alates 1992. aastast on ta olnud viimases rakubioloogia professor. Tema uurimisteema hõlmab rakusisese signaaliülekande radade iseloomustamist, mis on seotud rakutsükli reguleerimise, DNA kahjustuste kontrolli ja vähi tekke mehhanismidega (tumorigeneesiga). Professor Maimets on olnud mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni ja nõukoja liige, sealhulgas Euroopa Komisjoni uurimistöö, innovatsiooni ja teaduse ekspertgrupp (RISE) jpt.
Dr Siret Rutiku, Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja
Doktoritöö kaitses Siret Rutiku 2000. aastal saksa keele ja kirjanduse erialal. Varasema teadusliku tegevuse põhisuunad olid teoloogiline terminoloogia, hümnoloogia ja saksa kirjandus, viimastel aastatel õppekavaarenduse eri aspektid.
Dr Andres Soosaar, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär
Andres Soosaar on õpetanud meditsiinieetikat Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning USA NIH ja Vilniuse Ülikooli rahvusvahelises teaduseetika täienduskoolituse programmis; avaldanud meditsiinieetika õpiku ja artikleid meditsiiniuuringute eetika regulatsiooni ja ajaloo kohta; samuti on ta olnud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Eesti Bioeetika Nõukogu liige.
Prof Margus Lopp, Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige
Margus Lopp on õpetanud Tartu Ülikooli 1973; doktorikraadi sai ta 1981 TA Keemia Instituudist. Praegu Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professor; Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, TTÜ kuratooriumi liige, Molekulaarse Rakutehnoloogia Tippkeskuse orgaanilise sünteesi grupi juht; IUT-i projekti „Suunatud asümmeetriline katalüütiline süntees: kompleksne integreeritud käsitlus“ juht.
Prof Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor
Ülle Jaakma teadustöö põhisuund on reproduktsiooni biotehnoloogia, ta on tegelenud viljakuse, embrüote kehavälise kasvatamise ja loomade kloonimise probleemide uurimisega, käesoleval ajal Eesti Maaülikooli teadusprorektor. Teaduseetika küsimustega tihedalt kokku puutunud nii teadlasena kui ka praegusel ametikohal.
Prof Margus Pärtlas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor
Muusikateooria professor Margus Pärtlas töötab alates 2003. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektorina. Ta on olnud Eesti Muusikateaduse Seltsi esimees ja Tallinna Rahvusvaheliste Muusikateooria Konverentside korraldaja. Pärtlase uurimistöö keskmes on olnud muusikalise vormi probleemid ja Eduard Tubina looming.
Prof Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor
Katrin Niglas on alates 2011. aastast Tallinna Ülikooli teadusprorektor. Tal on MPhil kraad Cambridge Ülikoolist ning Tallinna Ülikoolis 2004. aastal kaitstud doktorikraad. K. Niglas on olnud paljudes sotsiaalteaduste eri valdkondi käsitlevates uurimisprojektides metodoloogia ja andmeanalüüsi ekspert ning õpetab jätkuvalt neid teemasid doktoriõppe tasemel. Ta on rahvusvaheliste ajakirjade Journal of Mixed Methods Research ja International Journal of Multiple Research Approaches toimetuskolleegiumi liige.