Tulemused:
Täiskasvanud
I koht Emma Juslin
II koht Mikko Lagerspetz, „Põhjamaiste väärtuste paradoks ja Eesti“
III koht Tui Hirv, „Ehitades üles Eesti naist“
Õpilased
I koht Jasmiin Üpraus
II koht Helena Eharand
III koht Viktoria Ly Pell
Postimehe eripreemia läks Pärtel-Peeter Perele avarapilgulise arvamusloo eest, mis sisaldas ettepanekuid Eesti ja Põhjamaade lõimumiseks.
Jasmiin Üpraus pälvis ka Välisministeeriumi eripreemia. Helena Eharand pälvis lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi eripreemia. Viktoria Ly Pell töö pälvis ka Tartu Ülikooli rektori eripreemia.
Loe Tiia Kõnnussaare ülevaadet laekunud arvamuslugudest
Konkursile „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa“ laekus 36 arvamuslugu. Kirjutajaid oli Eestist, kõigist Põhjamaadest – Taanist, Soomest, Norrast, Rootsist, Islandilt –, ja ka Inglismaalt; kirjutati eesti, inglise, rootsi ja taani keeles.
Arvamuslugude žüriisse kuulusid Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu), Kristel Engman (Välisministeerium), Irene Käosaar (Haridus- ja teadusministeerium), Kersti Lepajõe (Tartu Ülikool), Merle Maigre (Vabariigi Presidendi Kantselei), Erik Puura (Tartu Ülikool), Tiia Kõnnussaar (Tartu Ülikooli eetikakeskus), Aro Velmet (ajakiri Vikerkaar); Henri Kõiv (Müürileht); Fagira de Morti (vabakutseline ajakirjanik ja luuletaja); Juhani Jaeger (muusik, SA Jaani Kirik juhatuse esimees).
Konkursi korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži ja Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Konkursi patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Võistluse meediapartner on ajaleht Postimees. Konkursi tähtaeg oli 10. juuni 2016.
Ootame teid osalema arvamuslugude võistlusel ja fotokonkursil, et mõtestada Eesti arenguid viimase 25 aasta jooksul ja vaadata tulevikku: kus me ühiskonnana parasjagu oleme ja millises suunas tahame liikuda?
Arvamuslugude võistluse täiskasvanute kategooria peaauhind on eksklusiivne reis Oslosse ja osalemine Nobeli rahupreemia tseremoonial. Peaauhinna on välja pannud Kuninglik Norra Saatkond. Parimad kirjutajad saavad kutse rahvusvahelisele Põhjamaade väärtuste konverentsile 23. augustil 2016 Tallinnas, kus antakse üle ka auhinnad.
2016. aasta augustis täitub 25 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Eesti on selle aja jooksul märkimisväärselt palju saavutanud. Meid tuuakse eeskujuks värske mõtlemise ning kiirete reformide läbiviimise poolest; meil on usaldusväärsed partnerlussuhted nii Euroopas kui Suure Lombi taga. Kui palju on aga muutunud meie väärtushoiakud? Kas oleme möödunud 25 aastaga põhjamaastunud või pigem kaugenenud Põhjala väärtusruumist? Idee eestlaste ja eesti kultuuri seosest Põhjamaadega on põimitud sügavale eesti mõttelukku. Paljud sõdadevahelise Eesti haritlased pidasid Skandinaaviat ja Soomet piisavalt lähedaseks ja arenenuks, et neid eeskujuks seada. Põhjamaades nähti uut sihti, mille suunas poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt liikuda, et vähendada seniste suurte mõjutajate, Venemaa ja Saksamaa vaimset kohalolu. Vaimset kuuluvust Põhjamaade hulka on rõhutanud ka taasiseseisvunud Eesti riigitegelased. „Põhjalat ma mõistan ja usun, et suuresti vastavadki põhjamaised lahendused enamiku eestlaste ettekujutusele sellest, kuidas asjad peaksid olema. Hästi toimiv ja puhas riik. Tehnoloogiliselt arenenud, turvaline, korruptsioonist vaba, ühesõnaga – põhjamaine. /…/ Ka Põhjala riigid on erinevad. Ometi on neis midagi ühist.“ (Toomas Hendrik Ilves, 1998) Tundub, et just nüüd on paras aeg aru pidada, kuivõrd oleme liikunud Põhjamaade suunas. Mis on Eestis Põhjamaadega sarnast, mis erinevat? Mis on meile lähedane Põhjala kultuuriruumis, ja mis on see meile ainuomane ja väärtuslik, mida tahame kindlasti hoida ja teistelegi jagada?Millest kirjutada? Oodatud on kirjatööd, milles kirjutaja jagab oma isiklikku kogemust ja vaatenurka elust Eestis võrrelduna mõne Põhjala riigiga. Kutsume kirjutama nii Eesti inimesi, kel on kogemus Põhjamaades elamisest, töötamisest, õppimisest või reisimisest, kui ka Põhjamaade kodanikke, kes elavad või on elanud Eestis. Ootame nii teie igapäevaelu kogemuste kirjeldusi kui ka põhjamaiste väärtuste mõtestamist ja nende üle arutlemist. Teemade ring ei ole piiratud. Mõned näited: õppimine koolis, kutse- või ülikoolis; laste kasvatamine; naiste-meeste soorollid nii tööl kui kodus; suhtumine erinevate elualade esindajatesse; suhtumine eakatesse, puuetega inimestesse või kultuurilistesse vähemustesse ja sisserändajatesse; heategevus, koostegutsemine ja talgud; traditsioonid ja peod (pulmad ja matused, lapse sünd ja ristsed); põlvkondade vahelised suhted, suhted naabritega; alkoholi tarbimine, vägivallaennetus; juhtimis- ja organisatsioonikultuur; teatris ja kinos käimine; diskussioonid ajakirjanduses; poliitiline kultuur; kogemused investeerimise ja äri ajamisega; infotehnoloogia vahendite kasutamine; sõnavabadus ja suhtumine avalikku ruumi.Tingimused 1. Kirjatöö maht on 3000–9000 tähemärki (ilma tühikuteta, s.o 1,5–5 käsikirjalist lehekülge). 2. Palume kirjatöö saata eetikakeskuse meiliaadressile eetika [ät] eetika.ee või postiaadressile Jakobi 2, Tartu 51014. Kirjatööle palume eraldi lehele juurde lisada autori andmed; märkida, kas tegemist on kooliõpilase või täiskasvanuga; lisada oma postiaadress. 3. Tähtaeg: ootame kirjatöid maikuu jooksul, hiljemalt 10. juuniks 2016. 4. Keel: oodatud on kirjatööd eesti, norra, soome, taani, rootsi, islandi, inglise ja vene keeles. 5. Eraldi auhinnatakse kooliõpilasi ja täiskasvanuid. 5. Parimate tööde väljakuulutamine ja auhindade üleandmine toimub 23. augustil 2016 Tallinnas Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeva järel toimuval Põhjamaade väärtuste konverentsil.Hindamine Töid hinnatakse anonüümselt, hindamise aluseks on järgmised kriteeriumid: • mõtteselgus; • haarav esitus; • omanäolisus.Auhindamine
• Arvamuslugude võistluse peaauhind on eksklusiivne reis Oslosse ja osalemine Nobeli rahupreemia tseremoonial. Peaauhinna on välja pannud Kuninglik Norra Saatkond.
• Parimad kirjutajad saavad kutse rahvusvahelisele Põhjamaade väärtuste konverentsile 23. augustil 2016 Tallinnas, kus auhinnad annab üle Eesti Vabariigi president.
• Parimatele kirjutajatele ja fotode autoritele on eriauhinnad välja pannud Vabariigi Presidendi Kantselei, haridus- ja teadusministeerium, Eesti välisministeerium, Rootsi Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli keelte ja kultuuride kolledž, Tartu Ülikooli eetikakeskus, kirjastused Ilmamaa, Varrak, EKSA, Tartu Ülikooli kirjastus ning ajaleht Postimees.
• Lõppvooru jõudnud tööd avaldatakse kogumikus. Iga osaleja saab EV presidendilt tänuks autogrammiga foto. Valik lõppvooru jõudnud arvamuslugusid avaldatakse ajalehes Postimees augustikuu jooksul.
• Kõik huvitavamad lood (soovi korral anonüümselt) ja võistluse tulemused avaldatakse ka eetikaveebis aadressil www.eetika.ee.
I koht Anne Aaspõllu foto „Päikesemajakas“
II koht Anne Aaspõllu foto „Ööd on siin valged“
III kohta jagavad Theodor Kanguri foto „Öine peegel“ ning Rait Tuulase foto „Koos edasi“
Fotovõistluse publiku lemmiku tiitli võitis samuti Theodor Kangur konkursitööga „Öine peegel“, õpilase eripreemia pälvis Iti-Marleen Plink konkursitööga „Kvaliteetaeg perega“ ning Tartu Ülikooli eetikakeskuse lemmiku tiitli sai Loreida Hein konkursitöö „Vaimu valgus“ eest.
Vaata galeriid konkursile esitatud töödest
Konkursile „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa“ laekus 33 fotot ja fotoseeriat. Fotožüriisse kuulusid Johan Huimerind (fotograaf), Riina Varol (kunstnik/fotograaf), Endla Lõhkivi (filosoof), Mats Volberg (filosoof), Anniki Mikelsaar (õpilaste esindaja).
Konkursi korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži ja Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Konkursi patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Parimate tööde autorid saavad kutse rahvusvahelisele Põhjamaade väärtuste konverentsile 23. augustil 2016 Tallinnas, kus antakse üle ka auhinnad. 2016. aasta augustis täitub 25 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Eesti on selle aja jooksul märkimisväärselt palju saavutanud. Meid tuuakse eeskujuks värske mõtlemise ning kiirete reformide läbiviimise poolest; meil on usaldusväärsed partnerlussuhted nii Euroopas kui Suure Lombi taga. Kui palju on aga muutunud meie väärtushoiakud? Kas oleme möödunud 25 aastaga põhjamaastunud või pigem kaugenenud Põhjala väärtusruumist? Idee eestlaste ja eesti kultuuri seosest Põhjamaadega on põimitud sügavale eesti mõttelukku. Paljud sõdadevahelise Eesti haritlased pidasid Skandinaaviat ja Soomet piisavalt lähedaseks ja arenenuks, et neid eeskujuks seada. Põhjamaades nähti uut sihti, mille suunas poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt liikuda, et vähendada seniste suurte mõjutajate, Venemaa ja Saksamaa vaimset kohalolu. Vaimset kuuluvust Põhjamaade hulka on rõhutanud ka taasiseseisvunud Eesti riigitegelased. „Põhjalat ma mõistan ja usun, et suuresti vastavadki põhjamaised lahendused enamiku eestlaste ettekujutusele sellest, kuidas asjad peaksid olema. Hästi toimiv ja puhas riik. Tehnoloogiliselt arenenud, turvaline, korruptsioonist vaba, ühesõnaga – põhjamaine. /…/ Ka Põhjala riigid on erinevad. Ometi on neis midagi ühist.“ (Toomas Hendrik Ilves, 1998) Tundub, et just nüüd on paras aeg aru pidada, kuivõrd oleme liikunud Põhjamaade suunas. Mis on Eestis Põhjamaadega sarnast, mis erinevat? Mis on meile lähedane Põhjala kultuuriruumis, ja mis on see meile ainuomane ja väärtuslik, mida tahame kindlasti hoida ja teistelegi jagada?
Kutsume fotokonkursil „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“ osalema kõiki neid, sh kooliõpilasi, kellele on omasem visuaalne eneseväljendus.
Koos foto(de)ga ootame ka kaasnevat lugu või seda mõtestavat saatesõna (kuni 500 tähemärki), et ergutada Põhjamaade väärtuste teemalist kaasamõtlemist. Nagu arvamuslugude konkursil, ei ole ka fotokonkursi teemadering piiratud. Ootame põnevaid ülesvõtteid või 2–5 pildist koosnevaid fotoseeriaid, milles on tabatud midagi Põhjamaadele iseloomulikku. Mõned näited: õppimine koolis, kutse- või ülikoolis; laste kasvatamine; naiste-meeste soorollid nii tööl kui kodus; suhtumine erinevate elualade esindajatesse; suhtumine eakatesse, puuetega inimestesse või kultuurilistesse vähemustesse ja sisserändajatesse; heategevus, koostegutsemine ja talgud; traditsioonid ja peod (pulmad ja matused, lapse sünd ja ristsed); põlvkondade vahelised suhted, suhted naabritega; alkoholi tarbimine, vägivallaennetus; juhtimis- ja organisatsioonikultuur; teatris ja kinos käimine; diskussioonid ajakirjanduses; poliitiline kultuur; kogemused investeerimise ja äri ajamisega; infotehnoloogia vahendite kasutamine; sõnavabadus ja suhtumine avalikku ruumi.
• Fotode esitamine toimub aadressil www.eetika.ee. Parima foto või fotoseeria koos selgitava tekstiga (maht kuni 500 tähemärki) valib žürii.
• Auhinnafondi kuulub 500€ kinkekaart Fotoluksilt. Parimatele kirjutajatele ja fotode autoritele on eriauhinnad välja pannud Vabariigi Presidendi Kantselei, haridus- ja teadusministeerium, Eesti välisministeerium, Rootsi Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli keelte ja kultuuride kolledž, Tartu Ülikooli eetikakeskus, kirjastused Ilmamaa, Varrak, EKSA, Tartu Ülikooli kirjastus ning ajaleht Postimees.
• Publiku lemmikfoto selgitakse rahvahääletuse teel Facebooki kaudu.• Parimad tööd avaldatakse kogumikus. Parimad fotod avaldatakse ka eetikaveebis aadressil www.eetika.ee.
Konkursi tingimused