2015
Kollokvium "Eesti kultuuripoliitika kujunemine ja areng"
Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht ja värske sotsiaalteaduste doktor Egge Kulbok-Lattik peab 20. novembril ettekande pealkirjaga „Eesti kultuuripoliitika kujunemine ja areng.“
Tartu Ülikooli eetikakeskuses oktoobris tööle asunud projektijuht Egge Kulbok-Lattik kaitses 17. oktoobril Jyväskylä ülikooli Sotsiaalteaduskonnas, ühiskonnateaduste ja filosoofia osakonnas doktoritöö pealkirjaga „The Historical Formation and Development of Estonian Cultural Policy: Tracing the Development of Estonian Community Houses (Rahvamaja)“.
Tema doktoritöö juhendaja oli Professor Anita Kangas (Sotsiaalteaduse ja filosoofia instituut, Jyväskylä ülikool), retsensendid Professor emerita Pirkkoliisa Ahponen (Ida-Soome ülikool) ning professor Mikko Lagerspetz (Sotsioloogia instituut, Åbo Akademi). Professor Lagerpsetz oli palutud ka oponendiks avalikul väitlusel 17.10. 2015.
Egge Kulbok-Lattiku doktoritööd tutvustav ettekanne ja aruteluseminar toimub 20.11.2015, kell 14.15 Tartus aadressil Jakobi 2 ruum 336.
Egge Kulbok-Lattiku väitekiri on valminud interdistsiplinaarse kultuuripoliitika uurimusena ja paigutub ajaloolise sotsioloogia distsipliini, koosnedes kolmest avaldatud artiklist ning teoreetilisest analüüsist, kus vaadeldakse eesti kultuuripoliitika ajaloolist kujunemist ja arengut 1918-1991.
Väitekirja teoreetilises osas avab autor empiirilise ja ajaloolise materjali mõtestamiseks vajalikud kontseptuaalsed raamid ning analüüsib eesti kultuuripoliitika kujunemist ja arengut poliitilises ning sotsiaal-majanduslikus kontekstis.
Uurimust juhtumianalüüsiga süvendades, vaatleb autor rahvamajade kui isetekkelise ja hiljem riikliku institutsionaalse võrgustiku näitel eesti laiema kultuuriavalikkuse ja riikliku kultuuripoliitika kujunemist ja arengut, kontseptualiseerides seda kui eripärast moderniseerumisprotsessi, mille käigus vormitakse kultuuripoliitikat kodanikuühiskonna, turumajanduse ning riigi vahelistes vastastikmõjudes.
Doktoritöö on kättesaadav: https://jyx.jyu.
Abstract
The Historical Formation and Development of Estonian Cultural Policy: Tracing the Development of Estonian Community Houses (Rahvamaja)
This dissertation is based on peer-reviewed articles and belongs to the fields of historical sociology and cultural policy research. The aim of the research is to discover the roots of cultural policy of the Estonian state and its developments during the first period of the Estonian Republic (1918-40), as well as during the Soviet occupation period (1940-91).
This approach implies an historical-sociological examination of Estonian cultural and societal transformations, including the general overview of the political system that affects and activates mutual influences between the capitalist market, civil society and nation state – which all, as central phenomena and institutional spheres are incarnations, as well as driving forces, of modernization.
In order to exemplify interactions between civil society and the modern state during different political eras of Estonian history, a case study on the historical emergence and development of Estonian community houses (rahvamaja) has been chosen. With the example of community houses, the historical roots, formation, aims, and development of Estonian cultural policy can be observed.
While in the first article of the historical periodization an overview is provided on the different political systems and their practices in culture, in the second and third article the connections between cultural practices, nation-building and cultural policy of the state have been revealed.
As a whole, the roots and historical development of Estonian cultural policy under the different political systems has been framed and theorized with the concept of different modernities: the development of the nation-state with the rise of liberal democracy and industrial capitalism within ‘Western’ modernity (1918-30s), and Soviet socialist state practices within the Communist project of Modernity (1940-1991).
Keywords: cultural emancipation and political self-determination, community houses, civil society and state, Soviet cultural policy, multiple modernities
Mitu lapsevanemat on sobiv?
TÜ eetikakeskusel on hea meel kutsuda teid kollokviumile “Mitu lapsevanemat on sobiv?”
09. märtsil 2015 algusega kell 16.00 Tartu Ülikooli auditooriumis Jakobi 2-327.
Briti rahvasaadikud otsustasid veebruaris lubada meditsiiniprotseduuri, mille tulemusel võib tulevikus sündida lapsi, kellel on kolm bioloogilist vanemat. Vaata näiteks intervjuud ringvaates
Teema tõstatas ka mitmeid bioeetilisi küsimusi, mis on seotud teiste samasse valdkonda kuuluvate küsimustega nagu
- Kui palju tohib inimene sekkuda inimese arengu protsessi?
- Kas järgmine samm võiks olla nn laste disainimine?
- Millised on geneetilise muutmise piirid?
Nende ja paljude teiste küsimuste üle arutavad rakubioloogia professor Toivo Maimets, pastor ja eetik Meego Remmel ning praktilise fiosoofia dotsent Kadri Simm Modereerib TÜ eetikakeskuse referent Mats Volberg.
Teema kohta kirjutas Novaatoris ka meditsiinieetik Aime Keis.
Tule ja ütle ka oma sõna sekka.
Mina ja minu elu. Otsustusõigusest nii- ja naapidi
TÜ eetikakeskusel on hea meel kutsuda teid kollokviumile “Mina ja minu elu. Otsustusõigusest nii- ja naapidi”
27. veebruaril 2015 algusega kell 16.00 Tartu Ülikooli auditooriumis Jakobi 2-114.
Viimasel ajal on arutelu alla kerkinud inimese õigus teha ise oma elu puudutavaid otsuseid. Kui vanalt võiksid inimesed saada valimisõiguse ning millal peaksid vanemad saama otsustada alaealise abordi üle? Kollokviumil arutlemegi selle üle, kust lähevad otsustusõiguse piirid.
Muuhulgas keskendume arutelul küsimustele:
- Kui vanalt peaks olema inimesel õigus teha ise oma elu puudutavaid otsuseid?
- Mille järgi otsustada, kas inimene on valmis?
- Vaadeldes meie tänast seadusandlust, kas selles osas on puudujääke? Kas on mingeid valupunkte, kus see õigus on liiga madalal/kõrgel?
- Millest lähtuvad indiviidi õigused? Kuidas mõista neid ühiskonnas tervikuna?
- Millised on/peaksid olema moraalsed alused meie otsustustele?
Esinevad Pirko Tõugu (Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadur), Eda Rööpmann (sotsiaalpedagoog, omab töökogemust lastekaitsespetsialistina) ja Lea Voltri (Tartu sotsiaaltöötaja) ning Mari Petersen (arst-resident peremeditsiini erialal). Modereerib Heidy Meriste (TÜ eetikakeskus).
Lisaks ettekannetele ja aruteludele saame ühiselt proovida kätt Eesti rahva väärtusmängu situatsioonide lahendamisel.
Tule ja räägi kaasa!