2014
Kollokvium: Personaalne meditsiin - vastavalt vajadustele ja/või võimalustele?
Tulge kuulama, arutama ja kaasa mõtlema küsimuste üle, mis kaasnevad seoses sooviga personaalset meditsiini ellu viia, igapäevaselt rakendada. Mõtleme üheskoos kuidas seda mõista tuleks, mida on reaalne oodata ning kuidas seda kõige paremini nii iga üksiku inimese kui rahvatervise huve nö teenima panna.
28. oktoobril algusega kl 16.30 arutlevad sel teemal Tartu Ülikooli eetikakeskuses (Jakobi 2-114) nendel teemadel Katrin Õunap (Tartu Ülikooli kliinilise geneetika professor ja SA TÜ Kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse juhataja), Kadri Simm (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent) ja Liis Leitsalu (Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Siirdegenoomika töögrupi projektijuht). Modereerib Andres Soosaar (Verbitas OÜ juhatuse liige)
Mõned küsimused, mis käsitlemist leiavad:
- Mida personaalne meditsiin tähendab? Mis selles uut on, arst on ju ikka patsiendiga individuaalselt tegelenud? Kas geenikaart on personaalne meditsiin?
- Miks on vaja geenikaarti kui on teada, et tervisekäitumine on praegugi suures osas inimese valikute küsimus ning ei sõltu geenidest – liikuda rohkem või vähem, suitsetada või mitte, süüa ja juua (alkoholi) rohkem või vähem tervislikult?
- Mis annab alust arvata, et geeniriskidest teadmine/isiklik geenikaart paneb inimesi tervislikumalt käituma?
- Kes peaks aitama mõtestada geeniproovi tulemust? Kust leida need nõustajad, eksperdid? Kes peaks selle nõustamisteenuse eest tasuma (nt kas haigekassa või inimene ise kui tegemist on vaid tema omahuviga)?
- Kuidas teenib personaalne meditsiin ja igaühe personaalne geenikaart rahva tervise huve? Kuidas see aitab nt suurendada inimeste tervelt elatud aastate arvu?
- Kuidas võiks lahti mõtestada koalitsioonilepingu punkti „Võtame suuna kaasaegsel geenitehnoloogial rajanevale personaalsele meditsiinile“?
Soovitame tutvuda ka U.S. Food and Drugs Administration dokumendiga
Kollokvium: Koos elada – kuidas ja kellega?
Riigikogu töölauale on jõudmas omajagu poleemikat tekitanud kooseluseaduse eelnõu 2014. Soovime omalt poolt lisada arutellu akadeemilist vaatenurka kui keskenduda väärtuste ja eetikaga seonduvatele küsimustele.
29. mail 2014 kutsume teid koos Liis Arrakuga (Riigikohtu nõunik ja TÜ perekonnaõiguse õppejõud) ning Toomas Jürgensteiniga (Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetuse õpetaja) arutlema mitmesuguste teemaga haakuvate küsimuste üle. Vestlust modereerib Kadri Simm (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent).
Eelsoojenduseks mõned küsimused:
Kas perekonna mõiste on tänapäeval muutumas?
Kuivõrd peaks eraelu (pere, kooselu) olema juriidikasse puutuv, kuivõrd eetikasse, kommetesse, traditsiooni, religiooni?
Kas ja kuivõrd peaks riik arvestama muutuvate perekondlike suhetega ja reguleerima n.ö uusi perekondlikke suhteid, sh sama- ja erisooliste isikute kooselu? Mil määral mõjutavad või peaks mõjutama seda ühiskonnas levinud tõekspidamised, eetika, kombed, traditsioonid?
Milliseid perekondlikke suhteid peaks õiguslikult reguleerima ja millised on levinumad reguleerimise viisid ja võimalused nii sama- kui ka erisooliste inimeste kooselu seadustamiseks?
Kas kooseluseadus on parim võimalik viis kooselu seadustada ja millised oleksid alternatiivid kooselu reguleerimiseks?
Kas ja kuivõrd on perekonnaseadus ja kooseluseadus sarnased - millised on erinevused, millised sarnasused?
Millised väärtusalase signaali annaks ühiskonnale kooseluseaduse vastuvõtmine Riigikogus (kooseluseaduse eelnõus sätestatud sisuga)? Missuguse peaks?
Aeg: 29. mai kl 17
Koht: Jakobi 2-336