2013
Eetikakollokvium "Vastutustundlik ettevõtlus kui strateegiline valik. Kas eetiline käitumine tasub end ära?"
26. septembril algusega kl 18.00 korraldab TÜ eetikakeskus koostöös Swedbankiga eetikakollokviumi "Vastutustundlik ettevõtlus kui strateegiline valik. Kas eetiline käitumine tasub end ära?"
Sõna võtavad Swedbanki Eesti juht Priit Perens ning Viru Keemia Grupi tegevjuht Priit Rohumaa, modereerib TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop.
Käsitletavad küsimused:
- Kelle ees on ettevõte vastutustundlik?
- Mis motiveerib ettevõtet/selle juhte olema vastutustundlik?
- Kes otsustab, et ettevõte hakkab vastutustundlikuks? Juht üksi või koostöös töötajatega? Kas see valik peab olema kõigi poolt teadvustatud, ühiselt jagatud?
- Kas see, et ettvõte on vastutustundlik, peab avalduma ka organisatsioonikultuuris ja juhtide/töötajate käitumises?
Eetikakollokvium toimub 26. septembril algusega kell 18.00 Tallinna KUMU kohvikus Bonaparte, Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn
Kollokvium "How True are Memories?"
How True are Memories? A sympathetic yet critical reflection on the South African Truth and Reconciliation Commission
2. mai 2013 kell 16.15
Jakobi 2-336
Kollokviumil peab ettekande anglistika/amerikanistika külalisprofessor dr Monika Reif-Hülser Konstanzi ülikoolist. Ettekanne keskendub Lõuna-Aafrikale ning nendele paljudele viisidele, kuidas mälul põhinevad narratiivid on aidanud kaasa lepitusele eri nahavärviga inimeste vahel. Professor Reif-Hülser analüüsib Lõuna-Aafrika rassiliste probleemide peegeldust narratiivides J. M. Coetzee teose "Disgrace" (1999) ja Gillian Slovo romaani "Red Dust" (2000) põhjal ning näitab, kuidas kirjandusel on oluline roll nendes küsimustes.
Monika Reif-Hülser on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi külalisprofessor 2013. aasta kevadsemestril.
Kutsume kõiki huvilisi sellel teemal kaasa rääkima! Kollokvium on inglise keeles.
Allpool saate tutvuda ettekande teesidega.
Abstract
The years between 1990 and 1994 in South African history are called ‘the period of transition’. After Nelson Mandela’s release from his 27-years imprisonment on Robben Island in 1990, he had nothing lost of his charisma and his power of political influence. As he had not consented to abstain from armed resistance to new waves of racism against his people, politicians of all colours, clergy and members of the resistance movements feared a wave of violence which might lead to a civil war in the country.
In order to turn these energies round to a peaceful political, social and ethical construction of a new state order which could give room for transitional justice, Mandela and his friend Bishop Desmond Tutu implemented the Truth and Reconciliation Commission which was in action from 1996 to 2003.
Many such commissions followed in other countries after a political overthrow and ensuing precarious human rights’ situation, however, with varying success.
My talk today will focus on South Africa, on the many ways narratives based on memory worked for reconciliation; but there were also sceptical voices which could not be silenced: "… the antagonism between writer and state is straightforward. The writer tries to tell his truth and the state tries to stifle him." (Coetzee) "It will sometimes be necessary to choose between truth and justice. We should choose truth. Truth does not bring back the dead, but releases them from silence." (José Zalaquett).
I will approach these knotted issues with the help of two literary texts, J.M. Coetzee’s Disgrace (1999) and Gillian Slovo’s Red Dust (2000) and argue that literature has a significant contribution to make to these questions.
Eetikakollokvium inimväärikusest
Olete oodatud osalema Tartu Ülikooli eetikakeskuse kollokviumil inimväärikuse teemal
22. aprillil algusega kl 16.15.
Koht: Jakobi 2-336
Ettekandjad: Nele Parrest Õiguskantsleri büroo õiguskansleri asetäitja-nõunik ja Naatan Haamer Tartu Ülikooli kliinikumi laste- ja naistekliiniku hingehoidja ja vikaarvaimulik.
Moderaator Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhataja professor Toivo Maimets.
Kollokviumiraames otsime vastuseid alljärgevatele küsimustele:
1. Mida tähendab inimväärikus? Kes loeb kui inimene?
2. Kuidas me seda mõistet kasutame? Millistes kontekstides ja miks just neis? Mida me sellega saavutada soovime kui inimväärikuse mõistete nendes kontekstides kasutame? Kas see mõiste on pädevaim nendes kontekstides? Kas see ei tekita mitmetimõistmist?
3. Mida tähendab väärikus, elu väärtus, väärtused?
4. Millised tänapäevased arengud ohustavad/arendavad inimväärikust?
5. Inimväärikus kui juriidiline termin vs inimväärikus kui eluviis. Inimväärikus kui kultuuriline eripära?
6. Mille poolest ja kas erineb inimväärikus lapsel ja täiskasvanul? Kas inimväärikus kasvab eluea jooksul?
Eetikakollokvium "Ideoloogiad keeles"
Tartu Ülikooli eetikakeskus korraldab koostöös eesti ja üldkeeleteaduse instituudigaemakeelepäeva puhul
14. märtsil kell 16.15 kollokviumi "Ideoloogiad keeles"
Kollokvium toimub Tartus aadressil Jakobi 2 ruum 428.
Kollokviumi eesmärk on arutleda, mida keeleideoloogia tähendab ning millist (ja/või kelle) ideoloogiat keel kannab.
Kollokviumil arutatakse järgmisi küsimusi:
- Kellele keel kuulub või kelle oma on üldse keel? Kuidas keelt defineerida?
- Kelle ideoloogiat keel kannab?
- Kas indiviidi keelekasutus on pigem seotud kasutaja kultuurikontekstiga või tema hoiakute ja väärtushinnangutega?
- Kas keelekasutuse kriitika võib viia keeleuuenduste suhtes vaenuliku ühiskonnani ja keele kujundlikkuse vähenemisele? Kuivõrd on võitlus keele puhtuse eest tegelikult hoopis võitlus erinevate ideoloogiate vahel, mis keelekasutuses peegelduvad?
- Mis eristab keelekriitikat keelepolitseist?
- Keel on kahtlemata vajalik ideoloogia vahendamiseks, kui teadvustatud saab aga olla keele enda kasutamine ideoloogia vahendina?
- Milline on meedia roll ühiskonnas? Kas meedia kajastab ühiskonna juhtgrupi maailmavaadet ning loob ja taastoodab niimoodi ühiskonnas kehtivaid arusaamu, või väljendab meediakeel pigem ajakirjanike endi maailmavaadet?
Kollokviumil arutlevad Priit Põhjala (TÜ semiootika ja kultuuriteooria doktorant ja kirjastuse Tänapäev toimetaja) ja Pille Põiklik (TÜ germaani-romaani filoloogia doktorant ja TÜ inglise filoloogia assistent). Arutelu modereerib dr Kristiina Praakli (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi mitmekeelsusuuringute teadur, sotsiolingvist).
Kõik huvilised on väga oodatud!
Eetikakollokvium "Inimese väärtus. Puuetega inimesed Eestis"
Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga
korraldab kollokviumi 6. märtsil 2013 kell 18.00
Tallinnas, Toompuiestee 10 (Eesti Puuetega Inimeste Koda)
Kollokviumi eesmärk on arutada, millised väärtused on olulised puuetega inimeste jaoks ning mida tähendavad puuetega inimesed Eesti ühiskonnale.
Kollokviumil arutatakse järgmisi küsimusi:
- Mida inimene ühiskonna jaoks tähendab - kas tema väärtus sõltub tema panusest?
- Kuidas suhtutakse puuetega inimestesse Eestis? Millistest väärtustest seejuures lähtutakse? Millised väärtused on jäänud tähelepanuta?
- Kuidas kujunevad väärtushoiakud puuetega inimeste suhtes?
- Mida puuetega inimesed ise väärtustavad? Mis teeb nende elu õnnelikuks?
- Kuidas saavad puuetega inimesed olla ühiskonnaellu kaasatud?
Kollokviumil arutlevad Tiina Kangro (ajakirjanik, saatesarja "Puutepunkt" produtsent) ja Viktor Vassiljev (Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, arst). Arutelu modereerib dr Olga Schihalejev (TÜ religioonipedagoogika dotsent).