2013
6. väärtuskasvatuse konverents
KONVERENTSI MATERJALID LEIATE SIIT.
Konverentsi eesmärgiks on arutada, kuidas kooli eneseanalüüs aitaks saada paremaks kooliks.
- Mis iseloomustab head kooli/lasteaeda?
- Millised tegevused aitavad kooli paremaks muuta?
- Milliste vahenditega toetada koolide sisulist eneseanalüüsi?
- Kuidas koguda usaldusväärseid andmeid õppeasutuste kohta?
- Milliste mõõdikutega hinnata kooli/lasteaia erinevaid aspekte?
- Milline peegel on kõige usaldusväärsem kooli headuse hindamisel?
- Sisehindamine vs välishindamine.
Selleaastase konverentsi peamiseks sihtgrupiks on koolide juhtkonnad. Konverentsile on oodatud õpetajad, tugispetsialistid, haridusvaldkonna töötajad, lapsevanemad, õpilased
Põhikooli ja gümnaasiumi uued riiklikud õppekavad ja Haridusstrateegia 2020 peavad Eesti hariduse peamiseks väljakutseks liikumist arengut ja koostööd toetava kooli poole. Seda eesmärki peaks toetama ka koolide hindamine. Paraku on praegu avalikkuses koolide headuse hindamise ainsaks mõõdupuuks gümnaasiumi riigieksamite tulemuste alusel tehtud pingeread, mis soodustavad pigem konkureerimist ja keskendumist kitsalt akadeemiliste teadmiste edastamisele. Kui soovime, et koolid keskenduksid iga õpilase individuaalsete võimete väljaarendamisele ning loovust, ettevõtlikkust ja õpihimu toetava arengukeskkonna loomisele, siis vajame teistsugust hindamismudelit.
2012. aastal toimunud konverentsil „Hea kooli mõõdupuud“ tõdeti, et hea kooli mõiste on väga mitmetahuline ning kooli headust ei saa mõõta vaid ühe mõõdupuuga. Konverentsi tulemusel asusid TÜ eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium ja TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus koos arvukate koostööpartneritega välja töötama hea kooli mudelit, mille sihiks on saavutada ühiskondlik kokkulepe hea kooli aspektides ning leida need mõõdikud, mis kooli headust kõige paremini näitavad. Hea kooli mudel rakendab kujundava hindamise põhimõtteid koolide hindamises, pannes suurt rõhku kooli eneseanalüüsile, kogemuste vahetamisele ning toetavale tagasisidele. Konverentsil tutvustame hea kooli aspekte ning leiame viise, kuidas nende aspektidega tegelemist hinnata. Paralleelselt koolidega on alustatud ka hea lasteaia mudeli väljatöötamist ning seega tuleb lisaks koolidele konverentsil juttu ka hea lasteaia aspektidest.
Kuna väärtuskasvatuse konverentsidel on olnud traditsiooniks tutvuda ka teiste maade kogemusega, siis õpime seekord tundma Inglismaa hea kooli mudelit ning sellel põhinevat tunnustussüsteemi QiSS (Quality in Study Support and Extended Services), mis on olnud inspiratsiooniallikaks hea kooli mudeli loomisel Eestis.
12. detsember 2013 | |
9.00–10.00 | Registreerumine ja tervituskohv |
Alustame algusest. Kelle jaoks on koolide edetabelid? Mis näitab kooli headust? | |
10.00-10.15 | Avasõnad, Margit Sutrop (Tartu Ülikool), Toomas Kruusimägi (Eesti Koolijuhtide Ühendus), Christopher Holtby (Briti Saatkond Eestis) |
10.15-10.30 | Tervitussõnavõtt, Ain Tõnisson (Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja) |
10.30-11.30 | Milline peegel näitab, kui hea kool on? Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor) |
11.30-12.30 | Inglise hea kooli mudel ja tunnustussüsteem QiSS (Quality in Study Support and Extended Services), Linda Leith (QiSS-i juhataja) |
12.30–13.30 | Lõuna |
Hea kooli ja lasteaia rajaleidjad | |
13.30–14.00 | Riikliku väärtusprogrammi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ raames 2013. aastal toimunud tegevuste ülevaade ja konkursil osalenud koolide ja lasteaedade tunnustamine |
14.00–14.15 | Väärtuskasvatuse kool 2012: Saku Gümnaasiumi sõnavõtt, Ulvi Läänemets (Saku Gümnaasiumi direktor) |
14.15–14.30 | Väärtuskasvatuse lasteaed 2012: Rocca al Mare Kooli Veskimöldre Lasteaia sõnavõtt, Anu Ratas (Veskimöldre lasteaia direktor) |
14.30–15.00 | Hea kooli ja lasteaia aspektide analüüs „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja“ konkursitööde alusel, Margus Tõnissaar (TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja) ja Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse professor) |
15.00–15.30 | Kohvipaus |
Hea kooli hindamine | |
15.30–16.00 | Kool tervikuna. Milliseid andmeid koolide kohta kogutakse? Tiina Annus (Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik) |
16.00–16.30 | Kooli eneseanalüüs. Kuidas kool ise saab koguda oma tegevuse kohta usaldusväärseid andmeid? Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse professor) |
16.30–18.00 | Paneeldiskussioon: Piits või präänik? Kumb motiveerib rohkem koole arenema? Arutlevad Toomas Kruusimägi (Inglise Kolledži direktor), Tiit Lepp (Lüllemäe Põhikooli direktor), Toomas Takkis (Kuressaare Gümnaasiumi direktor), Tarmo Valgepea (Mäetaguse Põhikooli direktor), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees) ja Signe Hohensee (Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna peaspetsialist). Arutelu juhib Margus Pedaste (TÜ tehnoloogiahariduse professor) |
18.00–19.00 | Vastuvõtt |
NB! Kell 19–20 toimuvad ümarlauad konkurssidel „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja“ osalenud koolidele ja lasteaedadele. |
13. detsember 2013 | |
9.00–9.15 | Sissejuhatus teise päeva |
Kooli eneseanalüüs. Kas igat kooli on võimalik heaks teha? | |
9.15–10.15 | Ühe inglise kooli edulugu, Warren Smith (Folkestone'i Akadeemia õppealajuhataja) |
10.15–10.35 | Koolijuhi kogemus sisehindamisega – mis aitaks koolil ennast paremini hinnata? Viljar Aro (Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor) |
10.35–10.55 | Kas igat kooli saab heaks teha? Ale Sprenk (Krabi Põhikooli direktor) |
10.55–11.15 | Mida on muutnud seriaal „Üheksandikud“ Kuristiku Gümnaasiumi elus? Raino Liblik (Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor) |
11.15–11.45 | Kohvipaus |
11.45–12.05 | Kriitiline sõber kooli eneseanalüüsi toetajana, Kristi Raava (Tallinna 32. Keskkooli psühholoog, koolitaja) |
12.05–12.30 | Ministeeriumi kommentaar, Irene Käosaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja) ja Ain Tõnisson (Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja) |
12.30–13.00 | Arutelu |
13.00–14.00 | Lõuna |
Hea kooli indikaatorite ja mõõdikute arutelu töögruppides | |
14.00–16.00 | Kuidas hinnata hea kooli aspekte? |
Grupp 1: Õppe- ja kasvatustöö, sh lõiming ja hindamine. Juht: Margus Tõnissaar (TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja) Grupp 2: Õppimist ja kasvamist toetav koolikeskkond. Juht: Kristi Raava (psühholoog, koolitaja) Grupp 3: Juhtimine ja eestvedamine. Juht: Tarmo Valgepea (Mäetaguse Põhikooli direktor) Grupp 4: Koostöö ja head suhted. Juht: Liina Vaher (MTÜ TEHES tegevjuht) Grupp 5: Hea lasteaia aspektid. Juht: Mari-Epp Täht (Haapsalu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja) |
|
16.00–16.30 | Kokkuvõtted, plaanid edaspidiseks |
NB! Kavas võib ette tulla muudatusi.
Registreerumine on avatud 6. detsembrini. NB! Kohad võivad varem täituda, sest huvi konverentsi vastu on väga suur.
Konverentsil osalemine on tasuta.
Praktiline info:
Konverentsi külalistel on võimalik ööbida Dorpati hotellis soodushinnaga. Ühekohalise toa hind on 51 eurot, kahekohaline tuba maksab 65 eurot. Hindades sisaldub buffet hommikusöök, parkimine, internetiühendus toas, hommikuujumine Aura Veekeskuse ujulas (hotellist 300 m kaugusel) kell 07.00-12.00.
Parkimine Tasku parkimismajas: Konverentsi külalistel on võimalik osta päevapilet konverentsikeskusest hinnaga 3,50 eurot /12h. Parkimise tunnihind on 0,70 eurot (esimene tund tasuta). Kui ööbite Dorpati hotellis, siis on parkimine tasuta.
Korraldajad: TÜ eetikakeskus koostöös Eesti Koolijuhtide Ühendusega
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Briti Nõukogu ja Briti Saatkond Eestis
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ raames
Eesti Bioeetika Nõukogu konverents "Kvaliteetne kättesaadav arstiabi – unelm või eetiline imperatiiv?"
Tallinn, Sotsiaalministeeriumi saal, 22.11.2013
Konverentsist osavõtt on tasuta.
Kas me oleme suutelised andma igale tõsisema terviseprobleemiga inimesele vajaliku kättesaadavusega kvaliteetse arstiabi? On seda tänaste vahenditega üldse võimalik saavutada? Kas jätkame olemasoleva tervishoiukorraldusega või tuleks selles midagi kohendada või muuta, et süsteem saaks veelgi paremini patsientide vajadusi rahuldada? Kas on selle juhtimisel piisavalt arvestatud pidevalt muutuvate sotsiaalsete oludega? Missugused on kindlustatute võimalused Eesti tänases tervishoiusüsteemis? Mida ootame oma tervishoiusüsteemilt viieteistkümne aasta pärast?
Ootame kõiki huvilisi kuulama, kaasa mõtlema ning oma sõna sekka ütlema!
Konverentsi kava:
11.00 – 11.10 Konverentsi avamine. Sissejuhatus teemasse – Hele Everaus, Eesti Bioeetika Nõukogu esimees
11.10 – 11.40 Ain Aaviksoo, “Arstiabi valulik areng elupäästjast eluaegseks partneriks”
“Arstiabi valulik areng elupäästjast eluaegseks partneriks”
11. 40 – 12.10 Heli Paluste, “Kvaliteetne ja kättesaadav tervishoid – riigi valikud”
12. 10 – 12.40 Tanel Ross, “Terviklik ravikäsitlus ja teadlik kindlustatu – riikliku ravikindlustuse arenguvõimalusi”
“Terviklik ravikäsitlus ja teadlik kindlustatu – riikliku ravikindlustuse arenguvõimalusi”
12.40 – 13.10 Diana Ingerainen, “Perearstikeskus – kas võti või lukk kvaliteetse eriarstiabi uksele?”
Kohvipaus
13.40 – 14.10 Mari Amos, “Kas piiriülese tervishoiuteenuste direktiivi rakendumine ka tegelikult suurendab tervishoiuteenuste kättesaadavust?”
14.10 – 14.35 Mait Raava, “Ettepanekud osapoolte paremaks koostööks kaasaegse ravi kättesaadavuse tagamisel”
“Ettepanekud osapoolte paremaks koostööks kaasaegse ravi kättesaadavuse tagamisel”
14.35 – 15.45 Kokkuvõttev arutelu
Konverents "Global Catalysts: The Potential and Ethics of Learning from Children"
Projekti "Sis Catalyst" konverents
toimub Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel
24.-26. aprillini 2013 Tartus
Sellel kolmepäevasel konverentsil uuritakse, kuidas saaksid lasteülikoolid ja muudsarnased ettevõtmised aidata kaasa sellele, et kohalikel vähemustel tekiks parem juurdepääs kõrgemale haridusele.
Konverents on inglise keeles ja tasuta.
Global Catalysts conference programme.pdf
Projekti "SiS Catalyst" tuumaks on meie sihtgrupp: need lapsed, kelle kirjeldamiseks kasutame väljendit "kohalikud vähemused". See grupp lapsi on kohalikus kogukonnas need, kes kõige väiksema tõenäosusega asuvad kõrgharidust omandama. Kasvades üles kultuuris, kus ülikoolis õppimine ei ole tavaks, ei ole nad sageli teadlikud sellest, et neil on võimalik kõrgharidus valida, ning seda hoiakut võimendavad nende perekonna, kogukonna, kooli ja meedia ootused.
Teiselt poolt, ülikoolide kultuur tugineb nende põlvkondade ootustele, kellel on olnud eelised hariduse omandamisel. See kultuur on sügav ja kaugeleulatuv. Igal asutusel on oma spetsiifiline kultuur, mis on segu tema ainulaadsest ajaloost, geograafiast, inimestest, poliitikast, arhitektuurist jne.
Kohalikku vähemusse kuuluva noore võimalused pääseda kindlasse ülikooli ja seal edukalt õppida sõltuvad suhtest nende kahe kultuuri vahel.
Tartus uurime küsimust "Kas lasteülikoolide tüüpi tegevused pakuvad võimalust nende kahe kultuuri vahelise dialoogi loomiseks?"
SiS Catalysti partnerid ja kaastöötajad toovad näiteid üle maailma, nii suurtest kui ka väikestest organisatsioonidest, kes kasutavad mitmesuguseid tegevusi selleks, et lapsed saaksid täita oma unistusi. Arutelu keskendub sellele, kuidas need partnerid töötavad oma kohalikus kultuuris lastega, kes kuuluvad nende kohalikku vähemusse. Uuritakse sarnasusi ja erinevusi, püüdes tuvastada sarnasusi, mis ületavad neid kultuurikontekste.
Teine küsimus puudutab eetikat lasteülikoolide ja sarnaste ettevõtmiste tegemistes, kuna tunneme, et praegu on SiS Catalysti konsortsiumil õige hetk keskenduda meie eesmärkide ja nende saavutamiseks kasutatavate vahendite eetilistele aspektidele.
SiS Catalysti projekti eetos on kooskõlas lapsepõlveuuringute viimaste arengutega, kus viimase kahe aastakümne jooksul üha enam tunnustatakse laste arvamuste ja kogemuste ärakuulamise olulisust. Ka ÜRO Lapse õiguste konventsioon rõhutab laste õigust osaleda ja oma vaateid väljendada. Paljud autorid on ette pannud, et need õigused tuleb sõnastada teostatavaks eetikaks. SiS Catalysti üks suuri proovikive on konkreetsete juhtnööride väljatöötamine SiS tegevuste ning lapsi ja noori kaasava uurimistöö eetiliste küsimustega tegelemiseks. Sellel konverentsil on meil võimalus arutada neid juhtnööre mitmete huvipooltega.
Täpsem info SiS Catalysti kodulehel
Konverents privaatsuse ja andmekaitse eetilistest küsimustest
Privaatsuse ja andmekaitse eetilised küsimused
Globaalsed ja lokaalsed väljakutsed
Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, Tallinn
9.–10. jaanuar 2013
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Andmekaitse Inspektsioon.
Konverentsi toetavad Justiitsministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" raames.
Konverentsi patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Konverentsi eesmärk on käsitleda privaatsuse ja andmekaitse eri aspekte ja probleeme.
Privaatsuse mõistel on erinev sisu nii teadus-, kirjandus- kui õigusringkondades, mistõttu alustame konverentsi privaatsuse olemuse ja mõiste välja selgitamisega. Arutleme peamiste küsimuste üle privaatsuse loomu ja sisu kohta, samuti uurime privaatsust kui eetilist väärtust.
Sõnastame lahendusi vajavaid probleeme ja vaatleme valdkonna õiguslikke regulatsioone ning nende koosmõju uute tehnoloogiatega. Konverentsi käigus antakse ülevaade Euroopa privaatsuse kaitse põhimõtetest ja sellega kaasneva õigusliku kultuuri arenemise ajaloost. Kavas on analüüsida Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud andmekaitse reformikava ning sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid nii Eestile kui ka Euroopale kui tervikule. Praktilise poole pealt vaatleme muutusi, mis on tekkinud tehnoloogia arengu tagajärjel. Vaatleme konkreetsete tehnoloogiate juures tehtavaid eetilisi valikuid, iseäranis neid, kus privaatsuse kaitse nimel ohverdatakse mõned teised põhiväärtused. Näiteks on eraelu- ja andmekaitse küsimused päevakorral isikute ja kaupade vaba liikumise põhimõtet teostades, samuti Internetis surfamise ja sotsiaalvõrgustikes suhtlemise puhul.
Konverents on tasuta. Konverents toimub inglise ja eesti keeles, sünkroontõlkega.
Programm
Kolmapäev, 9. jaanuar 2013
09:30 – 9:40 Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja. Avamine
9:40 – 09:50 justiitsminister Hanno Pevkuritervitus
09:50 –10:30 president Toomas Hendrik Ilves. Digital development and cyber security
Privaatsuse mõiste, selle moraalne ja ühiskondlik tähtsus
10:30 – 11:10 Beate Rössler, Amsterdami Ülikool, Holland. Why Value Privacy? An Individual and a Social Perspective
11:10 – 11:50 Emilio Mordini, Teaduse, Ühiskonna ja Kodakondsuse Keskuse (CSSC) juhataja, Itaalia. Is Privacy a Western Value? Balancing Privacy and other Values in a Global Context
11:50 – 12:45 Lõuna
Privaatsuse- ja andmekaitse õiguskultuuriline kontekst
12:45 – 13:25 Peter Hustinx, Euroopa Andmekaitse Peainspektor. EU Data Protection Law – Current State and Future Perspectives
13:25 – 14:05 Viljar Peep, Eesti Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor. Which Principles of Data Protection comply with Estonian Values and Technological Development?
14:05 – 14:30 Kohvipaus
14:30 – 16.00 Paneeldiskussioon: Privaatsuse ja andmekaitse lokaalsed ja globaalsed väljakutsed.
Moderaator: Prof Margit Sutrop.
Panelistid: Peter Hustinx, Emilio Mordini, Viljar Peep, Beate Rössler
Neljapäev, 10. jaanuar 2013 "Privacy in practical contexts"
Kuidas meie väärtused mõjutavad suhtumist teaduse ja tehnoloogia rakendustesse?
09:00 – 9:40 Prof Matthias Kaiser, Bergeni Ülikool, Head of the Centre for the Study of the Sciences and the Humanities. The Value Isobars Project and Value-Based Science Policy
9:40 – 10.00 Silje Langvatn, Bergeni Ülikool, Research Assistant. The Idea of a European S&T Value Atlas
10:00 – 10:40 Anu Realo, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur, World Values Survey Eesti-poolne koordinaator. Attitudes of Estonians towards Science and Technology: Evidence from Cross‐National Value Surveys
10:40 – 11:00 Diskussioon
11:00 – 11:30 Kohvipaus
Põhiõigused, väärtused ja andmete kogumine
11:30 – 12:10 Prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ja Katrin Laas-Mikko, MA, Sertifitseerimiskeskus. How do Violations of Privacy Threaten our Basis of Democracy?
12:10 – 12:50 Monika Mikiver, Õiguskantsleri büroo nõunik. E-riik: kas karta või püüelda
12:50 – 13:45 Lõuna
Privaatsuse küsimused sotsiaalmeedias ja äris
13:45 – 14:25 Prof Ronald Leenes, Tilburgi Ülikooli infotehnoloogia, õiguse ja uute tehnoloogiate instituut. Function Creep in Business: The Case of Profiling and Big Data
14:25 – 15:05 Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent ja Andra Siibak, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi vanemteadur. Networked Publics – Networked Privacy – Role of (Social) Media Technologies
15:05 – 15:30 Kohvipaus
15:30 – 16:45 Paneeldiskussioon: Kuivõrd me peaksime hoolima privaatsusest?
Moderaator: Priit Ennet, teadusajakirjanik.
Panelistid: Anto Veldre (Riigi Infosüsteemi Amet), Mart Nutt (Riigikogu, Eesti Inimõiguste Instituut), Andra Siibak (Tartu Ülikool), Dan Bogdanov (Cybernetica AS)
16:45 – 17:00 Lõppsõna