2012
Väärtuskasvatuse kool 2012 on Saku Gümnaasium
Täna, 4. detsembril andis Tartu Ülikooli eetikakeskus 5. väärtuskasvatuse konverentsil "Hea kooli mõõdupuud" üle tiitlid "Väärtuskasvatuse kool 2012", mille pälvis Saku Gümnaasium, ja "Väärtuskasvatuse lasteaed 2012", mille pälvis Rocca al Mare Kooli Veskimöldre Lasteaed.
Saku Gümnaasiumi direktori Ulvi Läänemetsa sõnul oli tiitli saamine üllatuseks. Tiitel tähendab Läänemetsa sõnul neile alles suure töö algust: "See on väga raske koorem kanda ja pikk tee on veel käia. Ma arvan väga positiivselt Eesti koolidest, ma arvan, et kõikides koolides tehakse neid asju, kuid küsimus on selles, kui palju me oma tegevusi teadvustame."
Žürii tunnustas koolidest eraldi ka Peetri Lastead-Põhikooli töö eest, mis kirjeldab lastevanemate usaldusel ja toel kasvavat kooli – lastevanemad on kaasatud reaalsesse õppeprotsessi; Tartu Rahvusvahelist Kooli töö eest, milles on nii säravaid ideid kui ka põhjalikke kirjeldusi, kuidas on võimalik lastevanemaid kaasata; ning Tartu Kivilinna Gümnaasiumi põhjaliku teoreetilise taustatöö ja lastevanematele suunatud väärtusarenduslike tegevuste mitmekülgsuse eest.
Lasteaedadest tunnustas žürii eraldi Puhja Lasteaeda Pääsusilm koostööd soosiva originaalse formaadi põhjaliku kirjelduse ja analüüsi eest; Kohtla-Järve Lasteaeda Pääsuke lastevanemate eesmärgistatud ja planeeritud kaasamise eest; ning Veskitammi Lasteaeda illustratiivse ja konkreetsete näidetega varustatud võistlustöö eest.
Rändtiitleid "Väärtusarenduse kool 2012" ja "Väärtusarenduse lasteaed 2012" anti sel aastal välja neljandat korda. Tiitli jagamiseks korraldatud konkursside "Koostöö lastevanematega ja väärtuskasvatus koolis: kaasamine või konfliktide ohjamine?" ja "Väärtuskasvatus lasteaias: lasteaed ja pere üheskoos" eesmärk oli innustada koole ja lasteaedu oma väärtuskasvatustegevust läbi mõtlema ja hindama ning koguda, levitada ja tunnustada koolide ja lasteaedade häid kogemusi ja ideid, kuidas lastevanematega koostööd tulemuslikumalt korraldada.
Konkursid toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009-2013" raames. Konverentsi korraldamist toetas ka Kuningliku Norra Saatkond.
Väärtusarenduse muuseum 2012 on Miia-Milla-Manda muuseum
Täna, 12. novembril andis Tartu Ülikooli eetikakeskus kultuuriasutuste konverentsil "Kuidas esitada? Kuidas tõlgendada? Nõukogude aja näide" esimest korda üle tiitli "Väärtusarenduse muuseum 2012", mille sai Tallinna linnamuuseumi filiaal Miia-Milla-Manda muuseum väga põhjaliku ja tulevikku vaatava väärtusanalüüsi ning organisatsioonikultuuri analüüsi eest.
Miia-Milla-Manda muuseumi muuseumipedagoog Maarja Kõuts ütles, et kuna muuseumi eesmärk ongi väärtuskasvatusega tegeleda ning lastega väärtuste teemal tegutseda, oli konkursil osalemine väga heaks väljakutseks. "Konkursitöö kirjutamine oli väga tore protsess, sest me saime üle vaadata meie kokkulepitud väärtused. Muuseum rajati 3 aastat tagasi ja kohe alguses leppisime kollektiivselt muuseumi väärtustes kokku. Väga hea oli see, et me saime teada, et me ei ole neid niisama kuhugi paberile ja nurka kirja pannud, vaid et meie maja ka elab nende väärtuste järgi," sõnas Kõuts ning lisas, et töö kirjutamine andis palju innustust edaspidisteks tegevustekski.
Teise koha pälvis Põlva Talurahvamuuseum mitmetasandilise ja põhjaliku väärtusanalüüsi ning väärtuskonfliktide märkamise eest ning kolmanda koha Kihnu muuseum kogukondlike väärtuste ja kultuurilise väärtuskonflikti väljatoomise eest.
Rändtiitlit "Väärtusarenduse muuseum 2012" anti sel aastal välja esimest korda. Tiitli jagamiseks korraldatud konkursi "Muuseum kui väärtuste kandja ja hoidja" eesmärk oli suunata muuseume mõtestama oma rolli väärtuste kandja ja arendajana. Konkurss toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009-2013" raames.
Käimas on kandideerimine Swedbanki ärieetika stipendiumile
Kuni 1. novembrini 2012 on võimalik kõikidel Eesti ülikoolide akrediteeritud õppekavadel õppivatel doktorantidel, kes tunnevad huvi ärieetika ja vastutustundliku ettevõtluse vastu, kandideerida Swedbanki loodud stipendiumile. Oodatud on kandideerima doktorandid kõikidelt erialadelt, biotehnoloogiast loomemajanduseni, majandusteadusest ning strateegilisest juhtimisest rääkimata.
Välja on kuulutatud kuni neli 2000 euro suurust stipendiumi.
Stipendiumi saajad osalevad Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt koordineeritavas programmis, mille raames juhendatakse nende ärieetika alast uurimistööd, toimub eetikakeskuse poolt korraldatav õppetöö Tartus 6 EAP mahus (32 auditoorset tundi+ 124 tundi iseseisvat tööd). Stipendiaadid osalevad ja esinevad avalikkusele suunatud ärieetilisi küsimusi puudutavatel seminaridel ja konverentsidel, teevad kaastööd eetikaveebile ning tutvustavad oma uurimistöö tulemusiSwedbanki ettevõtete infoportaalis ja meedias.
Vaata lähemalt ja kandideeri: TÜ Sihtasutus
Võistlus "Sõnad üksi ja kambakesi koos"
Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutas riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames välja eesti keele õpetamise kogemuste võistluse lasteaiaõpetajatele.
Lasteaed on väga elava õppimise keskkond. Õpitakse tundma maailma tervikuna ja selles toimima; ka keelelistele ja rahvuslikele väärtustele luuakse alus just lasteaia ja kodu koosmõjul. Missugusel viisil on teie lasteaias keelelise arengu arendamine mõtestatud ja korraldatud?
Tulemused
Žürii, mille koosseisu kuulusid Maret Olo (TÜ haridusteaduste instituut), Ilona Martson (ajakiri "Täheke"), Veronika Mitting (Viimsi Keskkool), Ülle Siiroja (Lasteaed Naba) ja Laura Lilles-Heinsar (TÜ eetikakeskus), otsustas anda auhinna üheteistkümnele tööle.
1. koht
- Anne Vanahans "Härra Keele seiklused". Põlva Linna Lasteaed Lepatriinu.
2. koht
- Hedi Minlibajeva. Tallinna Vindi Lasteaia keelekümblusrühm "Pääsukesed".
3.-4. koht
- Tallinna Tähekese Lasteaed.
- Sirje Jürgenson. Põlva Linna Lasteaed Lepatriinu.
5. koht
- Sirje Tarkpea ja Terje Pill. "Pääsukese reisipäevik". Pärnu Liblika Tänava Lasteaed
6. koht
- Inna Kalda ja Tatjana Lapõnina. "Eesti keele õppega seotud mängude kasutamine vabas tegevuses". Sillamäe Lasteaed Helepunased Purjed.
7. koht
- Helbe-Malle Pall. PAIde Lasteaed.
8.-9. koht
- Monica Allikas. Kiili Lasteaed.
- Katrin Vähi. Võru Lasteaed Päkapikk.
10.-11. koht
- Tiiu Rebane. Viljandi Lasteaed Krõll.
- Tallinna Terakese Lasteaed.
Konkursitöödega saab tutvuda: Väärtusarendus>Kogemused>Lasteaiad
******
Milliseid mänge või mängulisi vahendeid teie lasteaias kasutatakse, et soodustada sõnadest ja lausetest arusaamist, nende tõlgendamist ja adekvaatset kasutamist? Mida mängite, et arendada kuulamisoskust, sh ka funktsionaalset kuulamisoskust? Kuidas innustate lapsi ilusasti kõnelema? Kuidas reageerite halvale keelekasutusele?
Milliste tegevustega soodustatakse teie lasteaias eesti kirjakeele õppimist? Mil moel ja milliseid tekste kasutades kujundate laste sõnavara? Missuguseid teisi materjale kasutate keeleõpetamise ettevalmistamisel? Kuidas kasutate keelt või keeli kultuurilise enesetunnetamise süvendamiseks ja võimaliku lõimumise toetuseks?
Võistlusele ootame eesti keele oskuse arendamise terviklikke kirjeldusi, mis hõlmavad kolme teemavaldkonda: 1) keelest arusaamine, 2) hea ja ilus keelekasutus ja 3) keel kultuurilise enesetunnetuse ja lõimumise vahendina.
Võistluse eesmärk:
1.Innustada lasteaaedu oma keeletööd väärtustama ja mõtestama.
2.Koguda lasteaedade keeleõppe häid kogemusi.
3.Muuta head keeleõpetuskogemused üldiselt tuntuks ja kasutatavaks.
Oodatud on võistlustööd, mis:
1.Kirjeldavad mänge või muid tegevusi, mille abil sõnade ja sõnakombinatsioonide tähendusi õpitakse, ning kirjeldavad abivahendeid, mida selle juures kasutatakse.
2.Toovad näiteid adekvaatse keelekasutuse soodustamise kohta.
3.Kirjeldavad keelemänge, mille kaudu enda ja teiste kultuure vastastikku "tõlgitakse" ja arusaadavaks muudetakse.
4.Esitavad need keelearenduse komponendid tervikliku süsteemina.
Hindamisel võetakse arvesse:
•Mõtestatust: keelemängud ja -tegevused on asetatud laiemasse suhtlemis- ja keelearengu konteksti.
•Mitmekülgsust: kirjeldatakse mitmekülgseid viise keelemängude ja -tegevuste läbiviimiseks.
•Uudsust: kirjeldatakse uudseid viise või vahendeid keelearengu soodustamiseks.
Koolitused ja auhindamine
Võistlustööde hulgast valitakse välja põhjalikumad, mida auhinnatakse ja mis kokkuleppel autoritega avalikustatakse eetikaveebis. Võistlustööde alusel kavandame lasteaiaõpetajate sügisese keeleseminari.
Tööde esitamise tähtaeg on edasi lükatud 15. oktoobrile 2012. a.
Väärtusarenduse materjale ja lisainfot väärtusprogrammi kohta leiate aadressilt http://www.eetika.ee/arendus
Väärtuskasvatuse konkursid lasteaedadele ja koolidele
Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutab Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013"raames välja väärtuskasvatuse konkursid lasteaedadele ja koolidele.
Konkursside tingimustega saab tutvuda siin:
"Väärtuskasvatus lasteaias: lasteaed ja pere üheskoos"
"Koostöö lastevanematega ja väärtuskasvatus koolis: kaasamine või konfliktide ohjamine?"
Tööde esitamise tähtaeg on 1. november 2012. a.
Konkurss "Muuseum kui väärtuste kandja ja hoidja"
Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutab Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames välja konkursi muuseumidele, et suunata muuseume mõtestama oma rolli väärtuste kandja ja arendajana.
Muuseumid mängivad tähtsat rolli meie kultuuripärandi ja rahvuslike väärtuste hoidmisel ning arendamisel. Läbi ajaloo mõtestamise tänapäeva kontekstis edastatakse laiemale avalikkusele sõnumit väärtustest, mida kanname ja oluliseks peame. Igapäevatöö kultuuripärandi kandjatena annab muuseumidele seega vastutusrikka rolli väärtuste eestkõnelejatena.
Kas neid väärtusi kantakse edasi teadlikult või on tegu juhuvalikutega? Näiteks muuseumis toimuvate näituste programm räägib muuseumi kohta üsna palju – teemade valiku kaudu näidatakse, mida peetakse oluliseks ja aktuaalseks. Iseäranis eristuvad muuseumi omanäitused, mille kaudu suheldakse külastajaga kõige vahetumalt ning mille sisu on kõige otsesemalt muuseumis tehtava uurimistöö peegeldus.
Konkursi tulemused
Tiitli "Väärtusarenduse muuseum 2012" sai Tallinna linnamuuseumi filiaal Miia-Milla-Manda muuseum.
Teise koha pälvis Põlva Talurahvamuuseum mitmetasandilise ja põhjaliku väärtusanalüüsi ning väärtuskonfliktide märkamise eest.
Kolmanda koha pälvis Kihnu muuseum kogukondlike väärtuste ja kultuurilise väärtuskonflikti väljatoomise eest.
Võitja konkursiöö leiate väärtusarenduse rubriigist Kogemused > Vabaühendused ja muuseumid
****
Konkursi tingimused
Konkursile on oodatud muuseumide tööd, mis analüüsivad muuseumi funktsioone ja/või tegevusi väärtuste aspektist. Konkursi eesmärgiks on tuua esile muuseumide laiapõhjaline ja mitmekülgne väärtusarenduslik roll (kogumine, uurimistöö, kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, haridus, kultuuriidentiteedi edendamine, kasumi toomine). Konkursi kaudu aidatakse kaasa parimate kogemuste levitamisele ning võimalike väärtuskonfliktide esiletoomisele ja lahendamisele. Konkursitöö kirjutamisel ei tohiks sihiks olla vaid positiivsete külgede esiletoomine, vaid ka murekohtade kaardistamine ja vajaduste analüüsimine.
Konkursitöö sisu
Konkursile on oodatud ülevaated muuseumide väärtusarendustegevusest, mis püüavad lisaks väärtusarendusalaste tegevuste kirjeldusele:
1. sõnastada muuseumi tegevuse aluseks olevaid väärtusi ja analüüsida kuidas need avalduvad praktikas (konkreetsetes tegevustes, organisatsioonikultuuris ja olmes ning töötajate väärtustes) ning kuidas toimib antud muuseumis väärtusarendus;
2. teadvustada muuseumi igapäevatöös ette tulevaid eetilisi dilemmasid ja/või väärtuskonflikte ning osutada nende lahendamise võimalustele;
3. märgata ja analüüsida arendusvõimalusi ehk kohti, millele tahetakse väärtusarenduses edaspidi suuremat tähelepanu pöörata.
Teemasse sisseelamiseks mõned näited
Peale näituste kaudu tõstatatud teemade kannavad muuseumi väärtusi ka veel nii näituse eksponaatide valik ning näitusetekstide raskusaste ja loetavus kui ka kogukonnaliikmete näituse tegemisse kaasamine või lihtsad olmeküsimused hoones. Näiteks näitab kaldtee muuseumi ukse juures, et arvestatakse ka puuetega inimestega ning väärtustatakse võrdseid võimalusi, kuid kui samas eksponeeritav fotonäitus on asetatud liialt kõrgele, siis räägib see samale väärtusele vastu. Või kui muuseum pakub perepiletit, siis väärtustatakse perede ühistegevusi, samas kui lahtiolekuajad võivad rääkida teist keelt. Nendest näiliselt väikestest asjaoludest tekib suur üldmulje, mille muuseum külastajale jätab, ja sellest sõltub, kas muuseumis tuntakse end oodatuna, kas sinna tahetakse tagasi tulla ja seda teistelegi soovitada.
Palju räägivad meie kohta ka sõnad, millega ise ennast kirjeldame. Näiteks kui muuseumi arengukavas on kirjas, et me väärtustame professionaalsust, siis mil moel see avaldub? Mida tähendab muuseumitöötaja jaoks professionaalsus? Kui ma olen tegelikult nt eesti filoloog või ajaloolane, siis milles ja kuidas avaldub minu kui muuseumitöötaja professionaalsus?
Konkursi taustast
Väärtusarenduse alase tööga on Eesti koolide ja lasteaedade, aga ka laiema avalikkuse suunal tegeletud alates 2009. aastast ning 2012. aastal pöörame tähelepanu ka muuseumite väärtusarenduse alase kompetentsi tõstmisele. Seetõttu on muuseumitele 2012. aastal suunatud väärtusarenduse alane meistriklass ning käesolev konkurss, millega anname muuseumitele võimaluse oma tegevust ja olmet väärtuste võtmes kirjeldada ja analüüsida.
Väärtusarenduse materjale ja lisainfot väärtusprogrammi kohta leiate ka aadressilt http://www.eetika.ee/arendus.
Konkursitööde esitamine ja tulemuste väljakuulutamine
Tööde esitamise tähtaeg on 15. september 2012. a.
Konkursitööde alusel kuulutab TÜ eetikakeskus välja "Väärtusarenduse muuseum 2012" tiitli saaja. Parimad tööd avaldatakse eetikaveebis www.eetika.ee. Konkursi võitjat ootavad peale tiitli ja rändkarika veel ka uued koostööhorisondid programmis osalevate koolide ja lasteaedadega ning võimalus saada TÜ eetikakeskuselt väärtusarenduse alast nõustamist oma järgmise näituse või haridusprogrammi koostamiseks.
Toetajad
Konkurss toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009-2013" raames. Riikliku programmi eesmärk on hoida ja edendada neid väärtusi, mis kindlustavad Eesti ühiskonna inim- ja sotsiaalse arengu, peamiselt peetakse silmas alusväärtusi, mis on kirjas nii Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis kui ka Euroopa Liidu alusdokumentideks. Täpsemalt saab lugeda siit: http://www.eetika.ee/687732
Soovituslikud abimaterjalid
ICOMi muuseumide eetikakoodeks: http://www.muuseum.ee/uploads/files/icom_eetikakoodeks.pdf
"Eetikakoodeksite käsiraamat", Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2007.
Gary Edson (ed), "Museum ethics". London and New York, 1997.
Kandideeri väärtuskasvatuse praktikakooliks!
TÜ eetikakeskus otsib väärtusarenduse valdkonna koolitajatele 2012. aasta kevadeks praktikakoole. Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" raames toimuva väärtusarenduse koolitajate täiendõppest tulevad nõustajad ning koolitajad, kes oskavad juhtida väärtuste ja väärtuskasvatuse alaseid arutelusid koolis. Koolitajad annavad koolidele nõu õppekava alusväärtuste järgimiseks ja väärtuste integreerimiseks ainekavadesse, tutvustavad väärtuskasvatuse erinevaid metoodikaid, õpetavad analüüsima koolikultuuris avalduvaid väärtusi ning tegelema koolis süstemaatiliselt väärtusarendusega.
Täiendusõpet läbivad koolitajad on jõudmas praktika perioodi, mistõttu kuulutab TÜ eetikakeskus välja konkursi praktikakoolide leidmiseks:
Praktikakooliks olemine
- toob teie kooli kaks väärtusarenduse valdkonna koolitajat, kes teie kooli väärtusarenduse aspektist nõustavad
- annab teie koolile võimaluse oma väärtusarenduse alase töö süstematiseerimiseks
- annab teie koolile võimaluse läbida väärtusarenduse alase koolituse
- annab kooli õpetajatele võimaluse õpilaste väärtusmängu metoodikaga tutvuda
- TÜ eetikakeskus annab praktikakoolile paketi väärtusarenduse alastest raamatutest
Praktikakooliks olemine eeldab
- motivatsioonikirja esitamist – miks teie kool peaks saama üheks praktikakooliks? Praktikakooliks sobib nii kool, kus on juba teadliku väärtusarendusega tegeldud, kui ka kool, kes seda valdkonda alles avastab. Ootame kooli kirjeldusi nii selle kohta, mis väärtusarenduse vallas hästi on, kui ka valupunkte, mille lahendamisele otsitakse tuge.
- praktikantide vastuvõtmist
- koolikeskkonna analüüsimise lubamist
- TÜ eetikakeskusele tagasiside andmist selle kohta, kuidas koolitajad on oma praktika läbinud
Praktikakoolid valitakse saabunud motivatsioonikirjade ja koolide piirkondliku jaotuse alusel välja 15. veebruariks.
Praktikakooliks saamise soovi ja motivatsioonikirja ootame 31. jaanuariks 2012.