2012
Väärtuskasvatuse konverents "Hea kooli mõõdupuud"
Tartu Ülikooli eetikakeskuse 5. väärtuskasvatuse konverents
Hea kooli mõõdupuud
4.–5. detsembril 2012, Tartus, Dorpati konverentsikeskuses
Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös
Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kuningliku Norra Saatkonnaga.
Konverents toimub riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames.
KONVERENTSI MATERJALID LEIATE SIIT.
Konverentsil teemaks olnud hea kooli kriteeriumite üle on võimalik arvamusi vahetada siin: Hea kooli kriteeriumid
Konverentsi ettekannete ja töötubade slaidid ja video: Ettekanded
******
Konverentsi eesmärk on juhtida tähelepanu hea kooli mõiste mitmekesisusele ning algatada arutelu hea kooli kriteeriumite üle.
Praegu reastatakse koolid pingeridadesse vaid gümnaasiumi lõpueksamite alusel. Pingeridu tajutakse ebaõiglasena, sest need näitavad ainult gümnaasiumide lõpptulemust, võtmata arvesse õpilaste stardipositsiooni või seda tööd, mida kool, kodu ja õpilane ise on teinud õpitulemuste saavutamiseks. Teiseks juhivad eksamitulemuste alusel tehtavad pingeread tähelepanu kõrvale paljudelt teistelt hea kooli tunnustelt – lapsekesksuselt, koolimeeldivuselt, turvalisuselt, tervislikkuselt, koostöölt, innovatiivsuselt, headelt suhetelt ja traditsioonidelt. Heade õpitulemuste kõrval on oluline ju ka see, et lapsest kasvaks korralik inimene, kes suudab hiljem hästi täita oma erinevaid rolle – tööelus, isiklikus elus ja avalikus elus. Laste kasvatamisel õnnelikeks inimesteks on vaja eri osapoolte – kooli, kodu, huvikoolide, noortekeskuste ja omavalitsuste – koostööd, mida praegused mõõdupuud paraku ei mõõda. Mida aga ei mõõdeta, seda ka piisavalt ei väärtustata. Kui soovime liikuda arengut ja koostööd toetava kooli poole, nagu Haridusstrateegia 2020 seda sõnastab, siis peame leidma koolide headuse hindamiseks sobivamad mõõdupuud.
Konverentsil arutleme järgmiste küsimuste üle:
- Mis on hariduse eesmärgid? Mida me koolilt ootame?
- Mis iseloomustab head põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli? Milline on hea lasteaed?
- Milline on koolijuhi, õpetajate, õpilaste, lapsevanemate, tugitöötajate ja koolipidaja roll hea kooli loomisel?
- Kuidas toimib heas koolis koolipere eri osapoolte vaheline koostöö?
- Kuidas parandada koostööd lapsevanematega?
- Kuidas saaks panna põhikooli ja lasteaeda astuma ühte jalga?
- Kuidas kaasata kogukonda?
- Kuidas kujundada kooliruum nõnda, et koolipere end seal koduselt tunneks?
Hea kooli mõõdupuude valik peegeldab meie väärtushinnanguid. Sageli pole me oma väärtushoiakuid endale teadvustanud. See, mida peavad heaks kooliks õpetajad, koolijuhid, õpilased, lapsevanemad, kooli tugipersonal ja kooli pidajad, võib olla erinev. Erinevatest ootustest on vaja teadlikuks saada, et hea kooli erinevates külgedes kokku leppida ja leida sobivad mõõdupuud, mille alusel kooli headust hinnata.
Soovime arutleda nii teoreetiliste küsimuste üle kui ka õppida tundma koolide häid praktikaid. Lisaks Eesti koolidele heidame pilgu ka Norra koolidele. Konverentsil antakse üle traditsioonilised rändauhinnad parimale väärtuskasvatuse koolile ja lasteaiale. Toimuvad töötoad, kus otsime, kujundame ning loome hea kooli mudeli erinevaid "koostisosi". Konverentsi tulemused on sisendiks hea kooli (põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli) ja hea lasteaia kvaliteedimärgi väljatöötamisele, mille omistamise kaudu on võimalik väärtustada ja teha lapsevanemate ning kogukonna jaoks nähtavamaks seda tööd, mida kool või lasteaed teeb õpilaste arengu toetamisel. Uus tunnustussüsteem peaks panema haridusasutusi võistlemise asemel koostööd tegema, oma tegevust reflekteerima ja analüüsima, häid kogemusi jagama ning otsima uusi arenguvõimalusi.
Ajakava
Teisipäev, 4. detsember 2012
9.00–10.00 Registreerumine ja tervituskohv
Miks koolide pingeread ei näita, milline on hea kool?
Moderaator: Margus Saks (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja)
10.00–10.10 Avasõnad – Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor)
Proua Evelin Ilvese tervitus
10.10–10.30 Tervitussõnavõtt – Jaak Aaviksoo (Eesti Vabariigi haridusminister, akadeemik)
10.30–11.00 Riikliku väärtusprogrammi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames 2012. aastal toimunud tegevuste ülevaade ja konkursside võitjate väljakuulutamine
11.00–11.50 What Characterises the School which Gives the Pupils a Good Base for Spending a Happy Life? – Godi Keller (Norra Lapsevanemate Akadeemia liige, pedagoogikalektor Rudolf Steineri Ülikooli Kolledžis Oslos) NB! Ettekanne on inglise keeles.
Hea lasteaia ja hea kooli mudelid
Moderaator: Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor)
2011. aasta väärtuskasvatuse karika hoidjate sõnavõtud:
11.50–12.10 Naba väärtustekohvriga lasteaiast kooli – Ilona Sillak (Lasteaia Naba juhataja) ja Kärolin Kaarlep (Eralasteaed Naba vanemõpetaja)
12.10–12.30 Milline on hea põhikool? – Ruth Ahven (Tartu Veeriku kooli direktor)
12.30–13.30 Lõuna
Mida peab heaks kooliks õpetaja/direktor/õpilane/lapsevanem/koolipidaja?
Hea kool sünnib eri osapoolte koostöös
Moderaator: Margus Pedaste (TÜ tehnoloogiahariduse professor)
13.30–14.00 Millist koostööd vajab lapsekeskne kool? – Loone Ots (Lastekaitse Liidu president)
14.00–14.30 Klassijuhataja ja tugispetsialistide koostööst heas koolis – Lemme Randma (Viimsi Kooli tugikeskuse juhataja)
14.30–15.00 Kas me teame, kuidas valmistada ette head õpetajat? – Eve Eisenschmidt (Tallinna Ülikooli arendusprorektor, kasvatusteadlane)
15.00–15.30 Koolijuhi roll heas koolis ja koostöö koolipidajaga – Arno Kaseniit (Sillamäe gümnaasiumi direktor)
15.30–16.00 Koolipidaja ootused heale koolile ja võimalused toetada selle arengut –
Ulla Preeden (Põlva maavanem)
16.00–16.30 Kohvipaus
16.30–18.00 Paneeldiskussioon "Hea kooli kriteeriumid"
Juhib Tiit Kõnnussaar (TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse koolitaja)
Paneeli eesmärk on arutleda, mille poolest erinevad hea põhikool, gümnaasium ja kutsekool. Mida ootame healt põhikoolilt, gümnaasiumilt, kutsekoolilt? Mida ootame healt lasteaialt?
- Urmo Uiboleht (Tartu Erakooli direktor)
- Ott Ojaveer (Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor)
- Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor)
- Külvi Teder (Tartu Luterlik Peetri Kool ja lastehoid Pipi Mängumaja)
- Karl Jõgi (Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja)
- Margus Pedaste (TÜ tehnoloogiahariduse professor)
18.00 Vastuvõtt Baeri saalis, väärtuskasvatuse konverentside 5. aastapäeva tähistamine
Kolmapäev, 5. detsember 2012
Moderaator: Margus Tõnissaar (TÜ haridusuuringute ja õppekava arenduse keskuse juhataja)
9.00–9.10 Sissejuhatus teise päeva
9.10–9.40 Koolikultuuris avalduv väärtuskommunikatsioon hariduse eesmärkide toetajana – Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor) ja Halliki Harro-Loit (Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor, väärtusprogrammi nõukogu esimees)
9.40–10.00 Kooli põhifunktsioon ja lisaväärtused – Ralf Lõoke, Salto arhitektuuribüroo arhitekt
Hea kooli erinevad aspektid
Hea kool on selline, kus …
10.00–10.15 koolil on jagatud ühised väärtused – Rein Rebane (Rocca al Mare Kooli juhataja)
10.15–10.30 õpetajad ja õpilased pole koormatud kontrolltöödega: kujundav hindamine aitab aega kokku hoida – Leelo Tiisvelt (OÜ Uus Kool juhatuse esimees)
10.30–10.45 tehakse tõhusat koostööd kogukonnaga – Triin Noorkõiv ("Tagasi kooli!" algatuse eestvedaja, Noored Kooli programmi vilistlane)
10.45–11.00 koolivägivalda ennetatakse heade suhete loomise läbi – Merit Lage (Lastekaitse Liidu koolitaja, ajakirja "Märka last" toimetaja)
11.00–11.15 arvestatakse õpilaste soovide ja arvamustega – Liina Hirv (Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees)
11.15–12.00 Arutelu
12.00–13.00 Lõuna
13.00–14.30 Töötoad, kus mõeldakse läbi, kuidas arendada hea kooli erinevaid "koostisosi"
Kooli ühisväärtustes kokkuleppimine ja koolikultuuri kujundamine – Rein Rebane
Kujundav hindamine ja ajajuhtimine – Leelo Tiisvelt
Kooli koostöö kogukonnaga – Triin Noorkõiv
Vägivallavaba kool (ja lasteaed) – Merit Lage
Õpilasesõbralik kool – Liina Hirv
Koostöö lapsevanematega (inglise keeles) – Godi Keller
14.30–14.45 Liikumine suurde saali hea kooli kriteeriumeid sõnastama
14.45–16.00 Hea kooli kriteeriumite ühine sõnastamine, kokkuvõtted ja edasised plaanid
Margit Sutrop
Praktiline info:
Konverentsi külalistel on võimalik ööbida Dorpati hotellis soodushinnaga. Ühekohalise toa hind on 48 eurot, kahekohaline tuba maksab 62 eurot. Hindades sisaldub hommikusöök, parkimine, internetiühendus toas.
Parkimine Tasku parkimismajas: Konverentsi külalistel on võimalik osta päevapilet konverentsikeskusest hinnaga 3,50 eurot / 12h. Parkimise tunnihind on 0,60 eurot (esimene tund tasuta). Kui ööbite Dorpati hotellis, siis on parkimine tasuta.
Lastekaitse Liidu ja TÜ eetikakeskuse ühiskonverents
MTÜ Lastekaitse Liit ja TÜ eetikakeskus korraldavad 21. novembril 2012 ühiskonverentsi
"Kuidas elad, Eestimaa laps?"
Alapealkiri: "Kuidas kasvatame – piits või pitsa?"
Pühendatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtete tutvustamisele ja elluviimisele.
Konverents uurib ja arutleb, millised muutused peaksid leidma aset meie arusaamades laste kasvatamisest, et võimaldada neil elada õnnelikku elu sidusas ja koostööle suunatud ühiskonnas.
Konverents toimub Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus
KAVA
09.00 – 10.00 Registreerimine, tervituskohv
Päeva modereerib: Märt Treier
10.00 Tervituskõne
10.10 Ave Kumpase laululapsed + Ave Kumpase dialoog konverentsi moderaatoriga
10.15 "Piits või pitsa?" – Loone Ots, ph.D (Ed), MTÜ Lastekaitse Liit president
I paneel:
10.30 "Lapsevanem ütleb: Kuula sõna! Laps ütleb: Kuula mind!" – Margit Sutrop, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, TÜ eetikakeskuse juhataja
11.00 "Lapsepõlv ja ajatud väärtused" – David Vseviov (mis on tänapäeva lapse mured)
11.30 "Ühe pere lugu" – Pille Isat, Aivar Simmermann, Andres Sild, MTÜ Moreno Keskus
12.00 – 13.00 Lõuna
II paneel:
13.00 "Laps filmis" – Ilmar Raag
13.30 "Kuidas elab laps Ida-Virumaal?" – Katri Raik, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor
14.00 "Kuidas elab laps Setumaal?" – Ülle Kauksi
14.30 "Kuidas elab laps Tallinnas?" – Karl Martin Sinijärv
15.00 Energiapaus
15.30 Noorte subkultuurid
15.45 Paneeldiskussioon – piits või pitsa? (ühine pöördumine, kehalise karistamise keelustamine)
16.45 – 17.00 Lõpetamine
NB! Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis muudatusi. Täname mõistliku suhtumise eest!
Osalustasu täiskasvanule on 14 eurot ning õpilasele/üliõpilasele 7 eurot. Osalustasu sisaldab endas kohvipause ning lõunat.
Konverentsi päevakava ning muu materjaliga saab tutvuda konverentsi kodulehel
Eesti Bioeetika Nõukogu konverents organidoonorlusest
Organidoonorluse eetika Eestis
Tallinn, Sotsiaalministeeriumi saal, 16.11.2012
Kuidas on organite siirdamise süsteem Eestis praegu korraldatud? Palju on meie hulgas sobivaid doonoreid ja kui palju on neid inimesi, kes vajavad abi ning ootavad sobivat organit? Mida tähendab organidoonorluse praktiseerimine arstidele nende igapäevapraktikas? Kuidas on muutumas organidoonorluse regulatsioon? Millal peaks inimene otsustama organidoonorluse kasuks? Millist infot on selleks vaja? Mida tähendab otsus olla organidoonor inimese ja tema perekonna jaoks? Kas tuleks kaasas kanda doonorikaarti (www.elundidoonorlus.ee) või teha tahtevaldus patsiendiprotaalis (www.digilugu.ee)?
Konverentsi kava:
11.00 -- 11.05 Avasõnad. Sissejuhatus. Aseesimees Andres Soosaar
11.05 -- 11.50 Doonorluse ja transplantatsiooni komplitseeritud aspektid. Dr Peeter Dmitriev. Doonorluse ja transplantatsiooni kriitilised aspektid.pdf
11. 50 -- 12.30 Doonori isikuautonoomia tagamise eetilised aspektid. Andres Soosaar Doonori isikuautonoomia tagamise eetilised aspektid.pdf
12.30 -- 13.00 kohvipaus
13.00 -- 13.30 Euroopaga ühte sammu: elundite siirdamisega seotud seadusandlus ja lähiaja muudatused. Heli Paluste, Sotsiaalministeerium Euroopaga ühte sammu. Elundite siirdamisega seotud seadusandlus ja selle planeeritavad muudatused.pdf
13.30 -- 15.00 Paneeldiskussioon -- esinejad ja kutsutud panelistid
Konverentsist osavõtt on tasuta.
Konverents "Kuidas esitada? Kuidas tõlgendada? Nõukogude aja näide"
Tartu Ülikooli eetikakeskusel ja Eesti Rahva Muuseumil on rõõm kutsuda teid
12. novembril kell 9.30 Tallinnas Õpetajate majas toimuvale konverentsile
"Kuidas esitada? Kuidas tõlgendada? Nõukogude aja näide."
Kultuuriasutused on läbi aegade olnud väärtuste hoidjad ja kandjad ning seda nii minevikus kui tänapäeval. Seetõttu ongi konverentsi keskne teemapüstitus küsimus, mil viisil see, kuidas kultuuriasutused, kirjandus, film, kunst jt kunstiliigid minevikku kujutavad, mõjutab inimeste tänaseid väärtusi.
Teadmised ja arvamused selle kohta, mis minevikus sündis, saame elu jooksul mitmetest erinevatest allikatest: ajalooõpikust, maalinäituselt, elulooraamatust, teatrisaalist, muuseumikülastuselt, kinoskäigult ja veel tuhandel muul viisil, millest suurem osa on kuidagi seotud nende paikadega, mida nimetame kultuuriasutusteks. See aga, mida seal näeme, kuuleme ja kogeme, sõltub alati kellegi valikutest. Keegi on otsustanud, mida kirja panna ja mitte panna, keegi on teinud valikud stsenaariumisse ja kaadritesse, keegi valinud eksponeeritavad esemed ja pannud nad just selles järjekorras välja, keegi on teinud avaldamisotsuse...
Küsimus sellest, kuidas minevikku esitada ja tõlgendada, paneb kultuuritöötajate õlgadele võrdlemisi suure vastutuse. Kuidas neid valikuid siis ikkagi teha, nii et need kannaksid soovitud väärtusi, ja milliseid väärtusi me kultuuriasutustena soovime üldse kanda? Selge on see, et tulemus ei mõjuta pelgalt seda, mida inimesed faktiliselt minevikust teavad, vaid ka nende väärtusi tänases päevas ning selle kaudu omakorda tuleviku loomist.
Meie lähiminevikus üks kõige enam esitamise ja tõlgendamisega seotud probleeme tõstatanud periood on kahtlemata II maailmasõjale järgnenud nõukogude aeg. Sellest lähtuvalt on konverentsil käsitletavad näited seotud just selle võrdlemisi pika ja mitmekülgse, ent tavapäraselt ühe tervikuna käsitletava ajajärguga.
Sõna võtavad Imbi Paju, Eha Komissarov, David Vsevivov, Margit Sutrop ja Halliki Harro-Loit.
Tegemist on TÜ eetikakeskuse konverentsidesarja "Ühiseid väärtusi otsides ja hoides" viienda konverentsiga, mis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013". Konverentsi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
AJAKAVA
9.30 Registreerimine ja kohv
10.00 Avasõnad. Ettekanne "Muuseum kui väärtuste kandja ja kujundaja" ja konkursi "Muuseum kui väärtuste kandja ja hoidja" tutvustus. Prof Margit Sutrop
10.45 Konkursi "Muuseum kui väärtuste kandja ja hoidja" auhindamine
11.00 "Nõukogude aja kajastus kirjanduses" Imbi Paju
11:45 "Meedia roll väärtuste kujundajana - nõukogude perioodist tänapäeva" Prof Halliki Harro-Loit
12:30 Lõuna
13:30 "Nõukogude kunsti kajastamine ja tõlgendamine" Eha Komissarov
14.15 "Nõukogude aja kajastamise võlud ja valud" David Vseviov
15:00-16.30 Paneel: Kas ja kuidas me peaksime nõukogude ajast rääkima? Kasmineviku kajastamine on alati hinnanguline?
Rahvusvaheline konverents geeni- ja e-terviseandmebaasidest
Rahvusvaheline konverents "Geeni- ja e-tervise andmebaaside individuaalne ja ühiskondlik kasutus. Uurijate kohustused, osalejate õigused."
Kolmapäeval, 31. oktoobril 2012
Tartus Dorpati konverentsikeskuses
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, toetavad Eesti Geenivaramu 7. raamprogrammi REGPOT grant OPENGENE ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013".
Suured meditsiinilised andmekogud ning geneetilist (ja muud) informatsiooni sisaldavad biopangad on nüüdseks paljudes maades tavaliseks saanud osa tervishoiu- ja teadussüsteemist. Traditsiooniliselt on eristatud kliinilist, teaduslikku ja rahvatervishoiu seisukohast lähtuvat vaadet selliste andmete kasutamisele. Kuid üha vähem on võimalik taolisi piire kliiniliste, teaduslike ja rahvatervishoiu vajaduste ja eesmärkide vahele tõmmata.
Teadlastele on antud ligipääs kliinilisel otstarbel kogutud haiglate koepankadele, meditsiiniteabe e-terviseandmebaasid on loodud lootuses, et neist on kasu mitte üksnes individuaalse diagnoosi ja ravi jaoks, vaid ka ühiskondlikult – uuringuteks, kvaliteedikontrolliks ja tervishoiu planeerimiseks. Geneetiliste andmebaaside projektid liiguvad selles suunas, et toetatakse osalejatele tagasiside andmise ideed.
Konverentsil asetatakse fookusesse need erinevad individuaalsed ja ühiskondlikud kasutusviisid ning uuritakse aina dünaamilisemaid piire kliinilise kasutuse, teadusuuringute ja rahvatervishoiu vahel.
Meie konverentsi eesmärk on uurida nende arengute mõjusid ning mõtiskleda võimalike vastuste üle järgmistele küsimustele:
•Kas on võimalik ja soovitav jääda eraldiseisvate eetiliste raamistike juurde andmebaaside ja biopankade eri kasutusviiside puhul? Miks/mitte?
•Kas on vaja kooskõlastada meditsiinieetika universaalseid printsiipe ja bioeetika kontekstitundlikke lähenemisi seoses biopankade ja muude andmebaasidega?
•Mis on juhtunud traditsioonilise piiriga andmebaaside individuaalse ja ühiskondliku otstarbe vahel?
•Kuidas saaks kokku sobitada vältimatult konflikti sattuvaid väärtusi (nt privaatsus, autonoomia, solidaarsus) nendes debattides?
•Mis põhjustel tuleks anda tagasisidet? Millised huvid on kaalul? Kas on mõistlik kaitsta moraalset õigust mitte teada? Kes peaks otsustama, kas tagasisidet tuleb anda? Milline on väärtuslik teave ja milline on parim viis selle edastamiseks?
Kava
8.30 – 9.00 registreerimine
9.00 – 9.30 tervitus – Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskus)
Geeni- ja e-terviseandmebaaside individuaalne ja ühiskondlik kasutus
9.30 – 10.30 Alastair V. Campbell (National University of Singapore, Singapur), "Geeniandmebaaside individuaalne ja ühiskondlik kasutus" Campbell.pdf
10.30 – 11.30 Madis Tiik (The Finnish Innovation Fund Sitra, Soome), "E-tervise eduka rakendamise eeldused" Tiik.pdf
11.30 – 12.30 Paula Boddington (University of Oxford, Suurbritannia), "Andmete ja andmetele ligipääsu väärtuse filosoofilised seletused" Boddington.pdf
Individuaalsete uuringutulemuste jagamine uuritavatega: kohustus või proovikivi?
13.30 – 14.30 Mats G. Hansson (Uppsala University, Rootsi), "Individuaalsed huvid seoses biopankade uurimistööga. Personaliseeritud meditsiin ja juhuslikud leiud" Hansson.pdf
14.30 – 15.30 Kris Dierickx (KU Leuven, Belgia), "Biopangad ja individuaalsete uuringutulemuste edastamine: lapsed" Dierickx.pdf
16.00 – 17.00 Sheelagh McGuinness (University of Birmingham, Suurbritannia), "Tagasiside – kohustuslik või kiiduväärne? Uurijate juriidiliste kohustuste kindlakstegemine" McGuinness.pdf
17.00 – 18.00 Margit Sutrop, Kadri Simm, Kristi Lõuk (Tartu Ülikool), "Väärtuste nihe ja dünaamilised piirid kliinilise, teadus- ja rahvatervishoiueetika vahel?" Sutrop, Simm, Louk.pdf
Konverents "Religion and Resistance"
Religion and Resistance in Europe from the Middle Ages to 21st century
University of Tartu, Estonia
11–13 June 2012
Organizers and supporters:
Estonian Society of Church History (Estonian Commission of C.I.H.E.C.)
Faculty of Theology, University of Tartu
Centre for Ethics, University of Tartu
Rector of the University of Tartu
European Union Regional Development Fund (Centre of Excellence in Cultural Theory)