Sinatamine | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Sinatamine

19. Jaanuar 2015 - 19:16 -- Anonüümne

On selge, et mida aeg edasi seda rohkem kasutatakse üksteisega suheldes sina-vormi. Nii on jõudnud sinatamise kultuur ka kooliellu. Kui 10 aastat tagasi keskkoolis käies ei tulnud mõttessegi õpetaja nagu omasuguse poole sina-vormis pöörduda, siis nüüd ise koolis töötades kuuleb sõna teie haruharva ning sedagi ehk vanemate kolleegide või üksikute õpilaste esituses. Kindlasti on igas koolis oma tavad ja kombed ning kord sina peale üle minnes on keeruline teie kasutamist taas ellu äratada. Praegusel ajal kogub hoogu ka mall õpetajat eesnime pidi kutsuda - õpetaja Tiina, mitte õpetaja Tamm.
On kindel, et selline suhtumisviis toob õpetajat õpilasele lähemale, nö tavaliste inimeste sekka, sest keda üks noor tänapäeval ikka enam teietab, ehk ainult vanemaealisi inimesi, kellega ka kokkupuude minimaalne.
Ühest küljest on muidugi meeldiv, kui õpilane ja õpetaja justkui koostööpartneritena tegutseksid, kuid oma erikooli töökogemusele tuginedes julgen väita, et sinatamine tekitab pigem palju probleeme õpilaste poolse liigse familiaarsusega.
Siinkohal tekib aga küsimus, kas praegusel ajal lapsi/õpilasi kasvatades üldse rõhutame endast vanemate austamist või oleme kõik ühesugused „võrdsed“? Teie-vormi kasutamine ongi antud küsimuses esmane samm, millega näidatakse üles lugupidamist kaaslase vastu. Teie-vormi rakendamine seab inimeste vahele teatava distantsi, kuid kas seda ikka saab alati austusega seostada? Kas sõna teie kasutamisega käivad alati kaasas respekt ja heasoovlik suhtumine või (kuri)tarvitatakse antud vormi ka ironiseerivalt ja kunstlikult?
Usun, et mida semutsevamalt õppuril õpetajaga käituda lubatakse, seda tõenäolisem on, et õpilase käitumise mõned aspektid lõpuks soovida jätavad. Muidugi tuleb ette erandeid ja peamine on ikka osapoolte üksteise mõistmine ja teineteisest lugupidamine. Sinatamine võib paremini toimida gümnaasiumiastmes, kus õppurid oma õppimist rohkem teadvustavad ning õpetaja, kui meeldiva koostööpartneriga, tulevikuks ette valmistuvad.

Sisestas EC (verifitseerimata),

Oma kooliajale tagasi mõeldes seostub mulle sõnaga Teie üldises pigem algne aukartus kui austus ja selline pöördumisviis tundus kohati liigagi kunstlik. Mida aeg edasi, seda rohkem olid õppejõud avatud sinatamisele, mõned isegi pidasid vajalikuks alustada esimeses tunnis diskussioon, otsustamaks kas Sina või Teie oleks antud klassile sobivam pöördumisviis.
Olles käinud nii väikeses kui ka suuremas koolis, siis tundub, et väiksemad koolid eelistavad pigem sinatamist, sest kollektiiv on väiksem ja õpilastega on nii lihtsam ja avatum kontakti luua. Väiksema kooli puhul on ka lihtsam leida need, kellel distsipliini ning vanemate austamisega probleeme. Suuremates koolides on igal õpetajal tegemist sageli üle 100 õpilasega ning seega on teietamisega ehk lihtsam noortemasse ohjata.
Enda gümnaasiumiajast mäletan, et klassijuhatajat sai sinatatud ning vahest ka paari teist õpetajat, kellega oli eelnevalt kokku lepitud. Rohkem eelistasid sinatamist nooremad õpetajad, sest tundsid end noorte seas mugavamalt ega vajanud distantsi õpilastega. Vanema põlvkonna õpetajad tundsid end tihti väga ebamugavalt kui nägid kari noori ruumi sisenemas. Oli tunda kohest suhtumise muutust.
Kokkuvõttes arvan, et erinevus sinatamise ja teietamise rakendamise vahel tuleneb õpetaja mugavustsoonist ning kommunikatsioonist õpilastega. Mida mugavamalt õpetaja end õpilaste seas tunneb, seda rohkem on ta avatud sinatamise kasutussevõttu. Lõppude lõpuks ei ole austuse olemasolu või puudus otseses seoses keelekasutusega.

Sisestas M.K. (verifitseerimata),

Sõltub sellest, kuidas ise õpilase poole pöördud. Kui ise õpilasi sinatad, siis vastavad nad enamasti samaga. Kui soovid distantsi hoida, siis teieta järjepidevalt õpilast ja ka tema hakkab teietama.

Sisestas MikkG (verifitseerimata),

Ma olen sellega nõus. Gümnaasiumis juba võib minu meelest sinatada, aga ma arvan, et põhikoolis mitte, see õpetab õpilastega erinevaid suhtlemisviise, mida hiljem elus kindlasti vaja läheb.

Sisestas IraS (verifitseerimata),

Mina käisin ja pärast töötasin venekeelses koolis, hetkel puutun kokku paljude eestikeelsete koolidega. Märkasin, et teietamine on pigem omane just vene koolidele. Ka õpetaja poole pöördumine on seal siiamaani „nimi-isanimi“ vormis. Enda kogemusest võin väita, et väga raske on sellest kombest lahti saada – ise eelistan teietada, see on juba veres. Samas sinatamine (sh põhikoolis ja õpilased-direktor suhetes) eesti koolides ei tundu võõras või ebaloomulik.
Nii et minu arvates, ei ole siin eetilist dilemmat ja vanusepiiranguid, pigem mängivad rolli konkreetse kooli tavad, kokkulepped.

Sisestas G (verifitseerimata),

Arvan, et teietada on tõesti viisakas ja see näitab ka teatavat austust. Samas ma ei arva, et kui õpilane ütleb õpetajale "sina", siis sellega austus kaob. Mina olen seisukohal, et sinatamine ja teietamine ei loe vanuse(kooli)astmest, millal nt sinatamine rohkem kõnealla tuleb ja millal mitte. Arvan, et see on kokkuleppeline, sest tean ise paljusid õpetajaid, kes tutvudes õpilastega, küsivadki kohe ise, kas me võime üksteist sinatada, sest teietamine on kohati kuidagi ametlik ja võib luua õpetaja ja õpilase vahele barjääri. Olen täheldanud, et palju soovitaksegi just võrdust, et koostöö sujuks, et õpetaja ja õpilased moodustaksid terviku, "meie"-tunde. Kui aga õpetaja sel teemal ise sõna ei võta ja tegemist on tõesti võõraste inimestega, siis on tõesti viisakas pigem teietada. Mina ise õpilasena teietan küll õpetajaid/õppejõude kui ei ole kokulepitud, et sinatame üksteist.

Sisestas Anne-Mai (verifitseerimata),

Olen ühelt poolt väga sinatamise pooldaja. Eelkõige seda sellepärast, et ka minu õpetajad gümnaasiumi ajal seda tegid. Seda, ei hakanud nad muidugi tegema päevapealt, vaid enne sai klassis kokku lepitud, et, mis te arvaksite kui me teineteisega sina peale läheksime. See pakkumine tuli just alati õpetaja poolt, ning praegusel hetkel tagasi mõeldes, ei oleks mul õpilasena kunagi selleist julgust olnud, et minna õpetaja juurde ja öelda sina. Teiselt poolt ma ikkagi pooldan teietamist. Eriti kontekstis kus ma olen ise õpetaja, olles noorema poolne õpetaja, ehk minu vanusevahe õpilastega on üsnaväike on teietamine üsna oluline roll, näitamaks, et mina siiski olen õpetaja ja nemad õpilased. S.t mingis mõttes, maksab minu sõna rohkem. Kuigi arvan, et teietamine on alati kahepoolne, seepärast, teietan ise ka oma õpilasi. Nii jääb suhtlus viisakaks mõlema pidiselt. Teietamise muutumine sinatamiseks, saab nagu ka eelnevad vastajad on öelnud tulla kõnealla alles gümnaasiumis, ehk, siis kui õpilased on ka täiskasvanuteks saanud. Põhikoolis sinatama hakkamine võib õpilasele luua illusiooni, et õpetajaga vesteldes räägib ta mõne oma "semuga" kellega tänaval sama kõnepruuki kasutaks. Kaugel siis ka õpetajaga suhtluses kõiksugu roppused on.

Sisestas Karusmari (verifitseerimata),

Oma tõetera on mõttes, et Teietamise kadumisega koolisuhtluses ning eesnimepeale üleminekuga, hakkab kaduma ka austus on sees. Väga palju võib teatud klassides täheldada seda, et järgmiseks öeldakse klassi sisenedes õpetajale juba you ning muid väljendeid, mis oleksid sobilikud ehk siis, kui samaealised teismelised omavahel suhtlevad.
Õpetaja peab sinatamisele üleminnes ning lubades ennast ainult eesnimega kutsudes ikkagi kindel olema, et muus osas suudab ta ennast kehtestada ning suhtlus klassiruumis ning koolis liigselt familiaarseks ei muutuks.
Ise eelistan varianti, et minu poole pöördutakse ametinimetuse ning eesnimega ja nõuan kindlasti lapselt ikkagi viisakat suhtlemist. (N: väljendid, mida loen sobilikuks on tere, head aega, palun, aitäh. Juhin sobimatusele tähelepanu, kui öeldakse: You, kuule, tsaupläu jne) Liigse familiaarsuse puhul annan ka lapsele juhtnööre, milline oleks viisakas pöördumine endast vanema inimese poole ning ütlen, et taoline suhtlusviis on sobiv, kui räägib oma heade sõpradega.

Sisestas Kirsikka K. (verifitseerimata),

Isiklikul tasandil olen ma kindlasti "teietaja", mul on väga raske võõramapoolset inimeset (eriti, kui tegemist on minust vanema inimesega) sinatada. Mulle näib, et see on vanast ajast külge jäänud komme, mistõttu tundub ka mulle kõrvale veider, kui õpetajaid eesnimepidi kutsutakse. Samas mind ennast tegelikult ei häiri, kui õpilased mind eesnimepidi kutsuvad või sinatavad. Teatav lugupidamine peab muidugi jääma, mida eriti noorel õpetajal on aeg-ajalt keeruline saavutada. Kindlasti peaks noorematele õpilastele õpetama ka teietamist ja nt ka seda, kuidas võõra inimese poole pöörduda. Mina olen läinud seda teed, et teietamine või sinatamine võiks olla kokkuleppeline küsimus õpetaja ja õpilaste vahel.

Sisestas Kristel S. (verifitseerimata),

Õpetaja kui autoriteet, kui eeskuju - see on see kuvand mida me peame õpetamise juures koolis tähtsaks. Sama on sõnaga "teie". Kui me pöördume kõnetamaks endale seatud autoriteeti ja eeskuju siis kindlasti kasutaksin sõna "teie". Sellega ma ikkagi näitan austust ja lugupidamist. Ma ei leia et teietades oma head koostööpartnerit oleks meie koostöö siis halvem. Pigem just algklassides õpilased sinatavad oma lemmikõpetajat rohkem.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

Leian, et esimesel kohtumisel kohe sinatada, näitab inimese harimatust. Elementaarne viisakus peab jääma meie kultuuri ja kui seda õpilastele edasi ei anta, siis see ka kaob meie kutluuripildist. Algklassides ja põhikoolis pooldan et õpilased ütlevad õpetajale "Teie", see loob austust. Gümnaasiumis ja kutsekoolis võiks jah õpetaja poolt tulla ettepanek, kuidas temale sobib, et õpilased tema poole pöörduvad, kuid austav ja lugupidav suhtumine omavahel, peaks jääma. Meie koolis pöördus 6.kl poiss õpetaja poole, kes seisis tal ees: "õu, mine eest!" Mille peale õpetaja endast välja läks aga unustas ikkagi õpilasele rääkimata, kuidas õpilane oleks pidanud tema poole pöörduma, selle asemel hakkas ta teda klassis teiste õpilaste ees mõnitama. Klassis on õpetaja, kes määrab ja suunab, kuidas õpilased peavad temaga suhtlema ja nii õpilased hakkavadki käituma.

Sisestas Eliis. (verifitseerimata),

Leian samuti, et teietamine on väga viisakas ja meeldiv komme, mille kasutamist võiks igale lapsele juba varakult õpetada. See on elementaarne viisakus, millega võiks suhestuda iga inimene. Arvan, et õpetajate teietamine on kindlasti oluline, kuid sõltub nii vanuseastmest kui ka õpetajatest endist. Näiteks meeldib mulle variant, et lasteaia laps saab enda õpetajat sinatada ning eesnime pidi kutsuda. See aitab kaasa palju mugavama ning pingevabama õhkkonna tekkimisele, mis on lasteaias väga oluline aspekt. Seejuures aga arvan, et iga rühma õpetaja võiks lastele seletada, et näiteks teiste rühmade õpetajaid ning lasteaia juhtkonna liikmeid peaksid nad sellegipoolest teietama. Selline käitumine soodustaks head keskkonda rühmaruumis, kuid samaagselt õpetaks lapsi elementaarseid käitumisreegleid rakendama. Koolis aga võiks ideaalis lapsed mistahes õpetaja poole pöörduda siiski teietades, kui just pole kokku lepitud vastupidist.
Mind on õpetatud õpetajaid alati teietada ning sinatamine tekitas keskkooli ajal minus isiklikult just omamoodi ebamugavust, isegi kui õpetaja ise pakkus selle variandi välja. Arvan, et see on selline teema, mida võiks iga õpetaja julgelt ise koolis käsitleda ning seda traditsiooni elus hoida ja laste seas levitada.

Sisestas Ida Tuul (verifitseerimata),

Minu kooliaeg jäi sinna "teietamise aega" - oli siis tegemist noorema või vanemaealise, rangema või leebema õpetajaga - öeldi ikka "teie".
Uued suunad on ka suhtluses. On väga teretulnud, kui õpetaja/õppejõud teeb esimeses loengus juttu , kuidas tema poole võiks pöörduda. Paljudele just sobibki see sina vorm. Kui aga õpetaja jääb õpilasi teietama, siis järelikult ootab ka ta sama vastu. Nüüdsel ajal on paljudel õpilastel ju õpetajad ka nt Facebooki sõbralistis ja seal ikka sinatatakse. Kui õpetaja nõustub õpilasega oma tegemisi jagama, siis järelikult sobib sõbra tasand. Arvan, et see oleneb inimese iseloomust, avatusest. Sinatamiseks sobivad pikaajalisemad ja tihedamad kokkusaamised, nt iganädalased tunnid, klassijuhatajaks olemine jne) Kui aga puutun kokku harva või ainult korra, siis oleks sobilikum ehk teietamine, juhul kui õppejõud ise pole soovinud teisiti.

Sisestas Karilin T (verifitseerimata),

Leian, et inimest mitte tundes ning endast vanemaga inimesega vesteldes tuleks kasutada ehk teie-vormi, sest see näitab üles viisakust tema vastu. Kasutan ise ka alati Teie-vormi minust vanemate inimeste puhul, sest niimoodi on mulle õpetatud ja see tundub igati normaalne minu jaoks. Üha enam olen ise tähele pannud, et nii õpetajad kui ka õppejõud küsivad õpilaste käest, kas nende jaoks on see sobilik, kui üksteist sinatatakse. Kuigi mõneti tundub see enda jaoks imelik ja harjumatu, siis tõesti on natuke mugavam ja vähendab seda distantsi õppejõu ja tudengi vahel. Mõni õppejõud toob sellele põhjenduseks, et nii on endal mugavam ja ehk kunagi oleme kõik omavahel kolleegid ka ja siis oleks sinatamine täitsa sobilik. Leian, et sinatamine peaks toimuma inimeste omavahelisel kokkuleppel.

Sisestas Õpetaja (verifitseerimata),

Töötan kutseõpetajana, puutun kokku nii põhi-kui ka keskhariduse baasil õppijatega.. Igal aastal esmakohtumisel lepin uute õpilastega, ebamugavuste ja segaduse vätimiseks, kokku, et hakkame üksteist sinatama. Mina eelistan isegi seda, et mind ei kutsutaks mitte "õpetajaks" vaid eesnimepidi, sest tihtilugu on ruumis rohkem kui üks õpetaja. Nii tunnevad kõik end mugavamalt.
Leian, et see on igaühe enda valik, kas ta laseb end sinatada või teietada.
Mina kui õpetaja, ei tunne, et austus minu vastu kaoks, kui õppurid mulle "Sina" ütlevad.
Lisaks õpetaja tööle, töötan igapäevaselt ka klienditeenindajana ning sellel ametikohal, teietan kliente, olenemata vanusest alati, sest minu jaoks on see nii loomulik. Samuti soovin, et ka mind kui klienti teistes asutustes teietakse. See on elementaarne viisakus ning austuseavaldus.

Sisestas Sinatamine (verifitseerimata),

Mina pooldan ikkagi teietamist, sest see loob ametliku suhte ning näitab austust õpetaja või ükskõik millise teise ametniku suhtes. Õpetaja ja õpilaste vahel peaks olema siiski teatav distants kuid sinatamine loob liiga mugava õhustiku, mis võib muuta ka õpetaja enesekehtestamise õpilase ees raskendatuks. Koolis peaks õpetaja olema ikkagi mitte sõber vaid juhendaja.

Sisestas I.M. (verifitseerimata),

Leian, et teietamine on äärmiselt oluline. Nii õpetajate kui ka lapsevanemate ülesanne on seda lastele aeg-ajalt meelde tuletada, vältimaks ebameeldivaid situatsiooni tähtsal koosviibimisel või olles välismaal. Tõepoolest, mitmetes riikides, on äärmiselt oluline teada, et etiketti kuulub teietamin, kui oled vestluses isegi endast 3-4 aastat vanema inimesega.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

Olen arvamusel, et see on kokkulepete küsimus. Kõige parem on kooliaasta alguses uute õpilastega kokku leppida kuidas üksteise poole pöördutakse. Selgitada, mis on ühe või teise pöördumise plussid ja miinused, sellest saab teha väga hea väärtuskasvatuse teema.
Samuti arvan, et kui leitakse ühine arusaam, siis peaksid mõlemad pooled seda järgima. Kui õpetaja sinatab õpilasi, siis peab ta olema valmis ka selleks, et teda sinatatakse. Või kui õpetaja tahab, et teda teietatakse, siis oleks mõistlik ka tal endal õpilasi teietada. Selline võrdsus on õpilaste jaoks väga oluline.
Minu kooliajal oli mitu õpetajat, kes tahtsid, et neid teietataks ja nemad teietasid ka õpilasi. See kõlas õpilasena veidi imelikult, aga samas sa nägid, et õpetaja austab ka sind kui võrdset. Ja see tekitas hea ja motiveeriva tunde.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

Ma pöördun Tartu Ülikooli õppejõududega poole ka sina vormis. Samal ajal hinges suur tahtmine Teie öelda. Kuid enamus õppejõududega oleme teinud kokkulepped ja läinud sina peale üle. See ei tähendaks seda et ma ei austa, vanemaid inimesi, targemaid inimeis, autoriteetseid inimesi, õppejõude.
See on lihtsalt kokkulepitud nii. Kuigi tihiti olen ära unustanud sinatamise kokkuleppe ja olen pöördunud Teie vormis. Siis õnneks keegi ei ole veel selle pärast pahandanud. Minu puhul siis põhikoolis ja gümnaasiumis Teietame õpetajaid ja ülikoolis olen enamuste õppejõududega sina peal. Väga imelik mõelda, kuidas asjad on muutunud.

Sisestas MS (verifitseerimata),

Mul on sama kogemus nagu eelkõnelejal. Küll aga ei meeldi mulle oma õppejõude sinatada. Teietamine on mulle olnud kogu aeg austuse märgiks. Et ikkagi kui inimene on minust vanem, siis ma ei kipu kunagi pöörduma tema poole kui 'sina'. Ma ise tunnen, et mul on seda vaja. Ja kui õppejõud sageli paluvad, et sinataksime, siis ma siiski ei tee seda, vähemalt alguses. Mitte üldse pahapärast, kuigi see teinekord neid pahandab, aga ma lihtsalt ei taha.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
3 + 0 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.